lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-24-1714/5

Rahvastik › Välismaalased

HaldusasiJõustunudTallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja · 13.06.2024

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
Kohtuasja number
3-24-1714/5
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Rahvastik › Välismaalased
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
13.06.2024
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
875
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Ruth Prigoda

Määruse tegemise aeg ja koht

13. juuni 2024, Tallinn

Haldusasja number

3-24-1714

Haldusasi

X kaebus

Menetlusosalised ja nende esindajad

Kaebaja – X Vastustaja (eeldatav) – Politsei- ja Piirivalveamet

RESOLUTSIOON

1.Tagastada X kaebus.
2.Jätta menetluskulud kaebaja kanda. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul käesoleva määruse kättetoimetamisest arvates.

ASJAOLUD JA KOHTU PÕHJENDUSED

1.Tallinna Halduskohtule saabus 06.06.2024 X (edaspidi ka kaebaja) võõrkeelne avaldus, mis on seotud tema ajutise viibimisõiguse lõppemisega Eestis. Avaldus registreeriti kaebusena. Kaebaja taotleb, et kohus pikendaks tema ajutist viibimisõigust 2–3 kuu võrra, et ta saaks otsida tööd ja tööle kandideerida.
2.Kohus palus 07.06.2024 kohtunõudes Politsei- ja Piirivalveametil (edaspidi PPA) esitada kohtule teave kaebaja Eestis viibimisõiguse ja sellega seotud menetluste osas (näiteks info avaldaja viibimisõiguse kohta; kas tal on PPA-s pooleliolevaid menetlusi või on tema viibimisõiguse osas tehtud negatiivseid/positiivseid otsuseid; kas tal võib olla pooleli kohustuslikke kohtueelseid menetlusi).

Sarnased lahendid

Rahvastik
  • 06.07.20263-26-1127/20Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 02.07.20263-25-2126/93Riigikohtu halduskolleegium
  • 02.07.20263-26-1026/46Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 26.06.20263-24-3298/24Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 26.06.20263-24-3396/14Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 26.06.20263-26-1162/8Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
3.PPA selgitas 12.06.2024 vastuses kohtunõudele, et kaebajale on antud 20.10.2023 viisa, mis kehtib kuni 19.10.2024, päevade arv 365. Lisaks on kaebajal e-residendi digitaalne isikutunnistus kehtivusajaga 02.11.2023–02.11.2028. PPA kinnitas, et ühtegi menetlust, sh

mille raames kaebajal oleks võimalik esialgset õiguskaitset taotleda, kaebajaga seoses hetkel PPA-s ei toimu.

4.Halduskohtumenetluse seadustiku (edaspidi HKMS) § 120 lg 1 punktide 1, 3 ja 8 kohaselt selgitab kaebuse saanud kohus asjas välja vaidluse eseme, kontrollib, kas kaebuses on esitatud selle eesmärgi saavutamiseks sobivad ja vajalikud nõuded ja taotlused, ning ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks.
5.Esmalt selgitab kohus, et kohtusse pöördumise eesmärgiks on isiku õiguste kaitse ehk kohtusse pöördutakse, kui isiku õigusi on tema hinnangul rikutud. Seejuures halduskohtumenetluse ülesanne on eelkõige isikute õiguste kaitse õigusvastase tegevuse eest täidesaatva võimu teostamisel (HKMS § 2 lg 1). Kaebuses välja toodud põhjenduste ja kohtule esitatud materjalide pinnalt ei nähtu kohtule praegusel juhul, et kaebaja sooviks kohtule esitada kaebust ja vaidlustada avalik-õiguslikus suhtes tehtud toimingut või haldusakti.
6.Tulenevalt HKMS § 2 lg-st 4, mille teise lause kohaselt tõlgendab kohus menetlusosaliste avaldusi ja lähtub nende lahendamisel esitaja tegelikust tahtest, mõistab kohus, et kaebaja soovib tema ajutise viibimisõiguse pikendamist 2–3 kuu võrra ehk kaebaja taotleb PPA kohustamist kaebajale viisaga määratud viibimisaja pikendamiseks. Konkreetsel juhul eeldab kohustamiskaebuse põhjendatus viisamenetluses taotluse esitamisel korral PPA tegutsemiskohustust ning kaebaja õiguste rikkumist haldusorgani poolt ehk PPA tegevuse või tegevusetuse õigusvastasust.
7.PPA on vastuseks kohtunõudele teatanud, et kaebajale on antud pikaajaline viisa kehtivusega 20.10.2023–19.10.2024 ning ühtegi menetlust kaebajaga seoses hetkel PPA-s ei toimu. Seega seni kohtule esitatud andmetest nähtuvalt lõpeb kaebaja mitmekordse pikaajalise viisa kehtivus ligi nelja kuu pärast 19.10.2024. PPA vastusest ilmneb, et kaebajal ei ole hetkel aktuaalset viisamenetlust. Eestis viisa andmise ja viibimisaja pikendamise pädevus on PPA-l ning vastav menetlus toimub isiku enda avalduse alusel. Kohus ei saa kohustada PPA-d kaebajale pikaajalist viisat andma või viisaga määratud viibimisaega pikendama, kui kaebaja ei ole eelnevalt ise vastavat taotlust esitanud ja PPA ei ole selle taotluse kohta keelduvat otsust teinud. Riigivastutuse seaduse (edaspidi RVastS) § 6 lg 1 kohaselt võib isik nõuda haldusakti andmist või toimingu sooritamist, kui avaliku võimu kandja on kohustatud haldusakti andma või toimingu sooritama ja see puudutab isiku õigusi. Vastavalt RVastS § 6 lg-le 3 tuleb taotlus haldusakti (sh kaebajale viisa andmise või pikendamise PPA otsuse) andmiseks esitada selleks pädevale haldusorganile, kelleks praeguses asjas on PPA (välismaalaste seaduse §§ 821 ja 84). Alles viisa andmisest või pikendamisest keelduva otsuse tegemisel on kaebajal võimalus seda otsust vaidlustada, seejuures esmalt avalduse esitamisega PPA-le (VMS § 1001 lg 11 ja § 1005 lg 2) ning avalduse rahuldamata jätmise korral esitada avalduse otsuse teistkordseks läbivaatamiseks Siseministeeriumile (VMS § 10010 lg 1 ja § 10013 lg 2) ja alles seejärel halduskohtus, esitades vastava otsuse tühistamise nõude ja koos sellega kohustamisnõude taotluse uueks lahendamiseks ning taotledes kohtult vajadusel lisaks PPA kohustamist esialgse õiguskaitse korras väljastama kaebajale viisa kohtumenetluse ajaks.
8.HKMS § 121 lg 2 punkti 1 kohaselt võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus. Praegusel juhul on asja materjalidest selgunud, et kaebaja pole esitanud PPA-le viisamenetluses uut taotlust, mille kohta PPA oleks teinud kaebaja suhtes keelava otsuse ning mille uueks lahendamiseks saaks kohus PPA-d kohustada. Praegusel hetkel puudub seega vastustaja tegevus (viisamenetlus), mis saaks kaebaja õigusi riivata, mistõttu on kohus seisukohal, et kaebajal puudub ilmselgelt kaebeõigus

kohtusse pöördumiseks. Kaebus tuleb kaebajale viisaga määratud viibimisaja pikendamiseks kohustamise nõudes HKMS § 121 lg 2 punkti 1 alusel tagastada.

9.Kaebuse tagastamise korral jäävad menetluskulud kaebaja kanda (HKMS § 108 lg 4). Kaebuse esitamisel tasutud riigilõivu ei tagastata, kui kohus tagastab kaebuse HKMS § 121 lg-s 2 sätestatud alusel (HKMS § 104 lg 5 punkt 2). Menetluskulud jäävad seega tervikuna kaebaja enda kanda.
10.Kaebuse tagastamine ei välista uue seaduse nõuetele vastava kaebuse esitamist. Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud (HKMS § 43 lg 2).
11.Kohus märgib, et isegi kui kaebaja avaldust pidada esialgse õiguskaitse taotluseks, siis eeldab esialgse õiguskaitse taotluse esitamine ning selle kohtus lahendamine, et toimumas on kas kohtu- või vaidemenetlus (HKMS § 249 lg 5). Kuna ühtegi sellist menetlust kaebajal pooleli ei ole, siis ei oleks ka esialgse õiguskaitse taotluse kohtule esitamine lubatav. Seega kui lugeda kaebaja avaldus kohtule esialgse õiguskaitse taotluseks, siis tuleks see HKMS § 249 lg 5 alusel jätta läbi vaatamata. (allkirjastatud digitaalselt)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 24.06.20263-26-1875/5Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 24.06.20263-26-1878/5Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja