Kohus Kohtukoosseis Määruse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi
Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised
Tartu Ringkonnakohus Tanel Saar, Einar Vene, Tiina Pappel 11.06.2024, Tartu 3-24-953 A.K.e kaebus Luunja Vallavalitsuse tegevuse õigusvastasuse kindlakstegemiseks, kohustava ettekirjutuse tegemiseks ja 28.02.2024. a istungi protokolli nr 2-1/9 p 4 tühistamiseks Tartu Halduskohtu 07.05.2024. a määrus A.K.e määruskaebus Kirjalik menetlus Kaebaja/määruskaebuse esitaja A.K. Vastustaja Luunja vald
RESOLUTSIOON
1.Jätta A.K.e määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 07.05.2024. a määruse resolutsiooni punktid 1–3 muutmata.
2.Jätta A.K.e poolt ringkonnakohtule esitatud esialgse õiguskaitse taotlus läbi vaatamata.
3.Võtta asja materjalide juurde A.K.e poolt 06.06.2024 määruskaebemenetluses esitatud Luunja Vallavalitsuse 14.05.2024. a istungi protokoll nr 6 ja selle helisalvestis.
4.Tagastada A.K.ele 03.06.2024 määruskaebemenetluses esitatud dokument „Xxx kinnistu (katastritunnus katastri) osas detailplaneeringu menetlusest“ ning 10.05.2012. a teade Xxx maaüksuse detailplaneeringu kehtestamisest nr 7-2/849.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse punkti 2 peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. Määruse punkti 1 peale võib määruskaebuse esitada osas, mis puudutab kaebuses esitatud tuvastamis- ja tühistamisnõude tagastamist. Muus osas ei ole määrus edasikaevatav (HKMS § 235 lg 1).
1.Luunja Vallavalitsus alustas 2006. a otsusega nr 5-14.1 Xxx maaüksuse (katastritunnus xxx) osas detailplaneeringu menetluse.
2.A.K. esitas 19.01.2024 Luunja Vallavalitsusele Xxx kinnistu detailplaneeringu lahenduse, millele Luunja Vallavalitsus esitas omapoolsed märkused 22.01.2024.
3.Luunja Vallavalitsus korraldas 28.02.2024 istungi, mille protokolli nr 2-1/9 p-st 4 nähtuvalt otsustati, et Xxx maaüksuse planeeringualale on võimalik planeerida kuni kaks elamumaa krunti, mille minimaalne pindala on 1 ha (üksikelamu ja abihooned). Protokollis märgiti, et hoonestusala peab olema kompaktne ning väärtuslikule põllumaale, mis on määratud Luunja valla üldplaneeringus ning Tartu maakonnaplaneeringus 2030+, ei ole lubatud eraldiseisva krundi ega hoonestusala kavandamine, st Xxx teest Luunja aleviku suunas ei ole lubatud krundile hoonestusala määramine. Kui detailplaneeringust huvitatud isik ei nõustu nende tingimustega, tuleb alustada detailplaneeringu koostamise lõpetamise menetlusega.
4.A.K. esitas 05.03.2024 ja 11.03.2024 vaide Luunja Vallavalitsuse 28.02.2024. a istungi arutelupunkti protokollilise otsuse peale, mis puudutab Xxx maaüksuse detailplaneeringut. Luunja Vallavalitsus tagastas esitatud vaided haldusmenetluse seaduse (HMS) § 79 lg 1 p 1 alusel, kuna isikul puudub õigus vaiet esitada.
5.A.K. esitas 30.03.2024 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles taotleb Luunja Vallavalitsuse menetlustoimingu õigusvastasuse kindlakstegemist, Luunja Vallavalitsusele kohustava ettekirjutuse tegemist ja 28.02.2024. a istungi protokolli nr 6-1/379-3 tühistamist. Kaebaja palub esialgse õiguskaitse raames keelata detailplaneeringu menetluse lõpetamine halduskohtumenetluse ajaks ja peatada Luunja valla uue üldplaneeringu menetlus halduskohtumenetluse ajaks. 1) Kaebaja jaoks on tuvastamiskaebuse esitamine vajalik, sest ta soovib oma kinnistule rajada kolm eluasemekohta. Vallavalitsus ei taha naaberkrundi omaniku vastuseisu tõttu anda luba ehitamiseks Xxx teest vasakule ehk lääne poole jäävale ligi 5000 m2 suurusele maa-alale. Vallavalitsus on mitmes varasemas kirjavahetuses kinnitanud, et eelnimetatud maa-alale saab ja võib ehitada (2011. a, 2019. a ja 2020. a) ja kaebaja on sellest teabest lähtunud. 2) Kaebaja leiab, et Luunja Vallavalitsus on menetluses teinud sedavõrd olulise ja ilmse vea, et juba menetluse käigus saab jõuda järeldusele, et lõplik haldusakt ei saa olla sisuliselt kaebaja suhtes õiguspärane. Vallavalitsus ei ole põhjendanud, kust tuleneb nõue ainult kahe elamukrundi ja selle kohta, et krunt oleks 1 ha suurune. Kaebaja on vallavalitsuse tähelepanu juhtinud asjaolule, et Xxx kinnistu suurus on kokku ca 4,05 ha. Oluline on, et Luunja valla üldplaneering sätestab krundi minimaalseks suuruseks 5000 m2 ning arvestades Xxx kinnistu eripäradega, st detailplaneeringu algatamise aega (2006. aastal), siis üldplaneeringu tingimustest (üldplaneeringu seletuskirja punkt 8 lk 15) tulenevalt nimetatud nõue ei kehti enne üldplaneeringu kehtestamist algatatud detailplaneeringuga moodustatavate kruntide osas (Luunja valla kehtiv üldplaneering on kehtestatud aastal 2008). Antud detailplaneeringu lähteseisukohtade alusel võib krundi suuruseks olla minimaalselt 4000 m2. Kaebaja 19.02.2024 esitatud detailplaneeringus on kõige väiksem krunt 5475 m2. Seega ei saa nõustuda Luunja Vallavalitsuse seisukohaga, et ca 4 ha suurusele planeeringualale on lubatud moodustada vaid kuni kaks elamukrunti, mille minimaalne pindala on 1 ha. Selline nõue vallavalitsuse poolt läheb vastuollu Luunja valla üldplaneeringuga. 3) Kaebaja ei nõustu sellega, et krundile pole lubatud ehitada seetõttu, et tegemist on väärtusliku põllumaaga, sest Luunja valla üldplaneeringu maakasutuskaardi kohaselt on kogu Xxx kinnistu märgitud reserveeritud elamumaaks ning üldplaneeringu seletuskirja järgi tuleb planeeringu koostamisel just sellest lähtuda. 4) Luunja vald on põhjendamatult detailplaneeringu menetlust venitanud, tekitades seega kaebajale ebamõistlikke materiaalseid kulutusi kui ka emotsionaalseid kannatusi. Ühtlasi on valla tegevusetus detailplaneeringu menetluse jooksul kitsendanud kaebaja võimalust oma omandit vabalt vallata. Kaebaja soovib, et Luunja Vallavalitsus detailplaneeringu protsessi venitamise lõpetaks.
6.Tartu Halduskohus tagastas 07.05.2024. a määrusega kaebuse 28.02.2024. a istungi protokolli nr 2-1/9 p 4 tühistamise nõude ning tuvastamisnõude osas ning jättis esialgse õiguskaitse taotluse läbi vaatamata. Kohustamisnõude osas võttis halduskohus kaebuse menetlusse. Määruse põhjendused: 1) Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 2 p 1 kohaselt võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus. HKMS § 45 lg 3 sätestab, et menetlustoimingu peale võib ilma haldusakti või lõpliku toimingu vaidlustamiseta esitada kaebuse, kui see rikub kaebaja mitte menetluslikke õigusi, sõltumata haldusaktist või lõplikust toimingust, või kui menetlustoimingu õigusvastasus tingiks vältimatult kaebaja õigusi rikkuva haldusakti andmise või lõpliku toimingu tegemise. Kohtupraktikas on leitud, et menetlustoimingul on lõpliku haldusakti andmist ettevalmistav iseloom, mis lõppotsust üldjuhul ei mõjuta, kuid eelhaldusaktis tuvastatud asjaoludest ei või haldusorgan lõpliku otsuse tegemisel mööda minna (RKHKo 3-3-1-26-08, p 14). Kohtupraktika kohaselt ei ole detailplaneeringu menetlemisel lähteülesande kehtestamine vaidlustatav ning isikul puudub subjektiivne õigus nõuda tema planeeringu algatamise taotluse rahuldamist. Haldusorganil on detailplaneeringu menetlemisel lai kaalutlusruum muu hulgas otsustamaks selle üle, kas detailplaneeringut menetleda või mitte. Isik on õigustatud nõudma oma subjektiivsete õiguste kaitsmiseks õiguslike hüvede õiglast kaalumist haldusorgani poolt (RKHKo 3-3-1-79-09, p 13). Halduskohus leidis, et Luunja Vallavalitsuse 28.02.2024. a istungi protokoll on menetlustoiming, täpsemalt valla väljastatud lähteülesanne detailplaneeringu lahenduse koostamiseks. Tegemist ei ole haldusaktiga, millel oleks rangelt siduv iseloom edaspidiseks detailplaneeringu menetlemiseks. Kaebajal on endiselt õigus esitada detailplaneeringu menetluses vastuväiteid ja arvamusi. Isegi kui vald jääb protokolli p-s 4 esitatud arvamuse juurde ja lõpetab detailplaneeringu menetluse, saab kaebaja enda õigusi tõhusalt kaitsta detailplaneeringu lõpetamise otsust vaidlustades. Vallal on planeeringu menetluse lõpetamise otsustamisel lai kaalutlusruum, seega ei ole välistatud ka muud lahendused. Sellest tulenevalt protokolli p-s 4 otsustatu ei tingi vältimatult kaebaja õigusi rikkuva haldusakti andmist. Järelikult ei ole nimetatud protokolli p 4 vaidlustamiseks tühistamisnõude esitamine lubatud. 2) Halduskohus leidis, et tuvastamiskaebuse esitamine ei ole lubatav. HKMS § 45 lg 2 sätestab, et tuvastamiskaebuse võib esitada üksnes juhul, kui õiguse kaitseks ei leidu tõhusamaid vahendeid. Kohus märkis, et pidas lubatavaks kaebaja kohustamisnõuet ja võttis selle menetlusse. Seega tuvastamisenõude osas seonduvalt menetluse viivitamisega on kaebajal olemas tõhus õiguskaitsevahend. Kohus on seisukohal, et 28.02.2024 protokolli nr 2-1/9 p-ga 4 seonduvalt saab kaebaja samuti tõhusalt kaitsta enda õigusi detailplaneeringu lõpetamise otsuse vaidlustamisel. Halduskohus tagastas tuvastamiskaebuse HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel. 3) HKMS § 249 lg 5 sätestab, et esialgse õiguskaitse määruse tegemiseks võib taotluse esitada pärast haldusorganile vaide esitamist, koos kaebusega või pärast kaebuse esitamist. Kohus on seisukohal, et kaebaja esialgse õiguskaitse taotlus ei ole tervikuna lubatav. Esialgse õiguskaitse korras taotles kaebaja kohtult detailplaneeringu menetluse lõpetamise keelamist ja Luunja valla uue üldplaneeringu menetluse peatamist. Kohus märgib, et mõlema abinõu osas ei käi hetkel ei vaide- ega halduskohtumenetlust (kohus tagastas kaebuse 28.02.2024 Luunja Vallavalitsuse istungi protokolli nr 2-1/9 p-i 4 tühistamise nõude osas).
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
7.A.K. esitas 22.05.2024 Tartu Ringkonnakohtule määruskaebuse, milles ta palub tühistada Tartu Halduskohtu 07.05.2024. a määruse resolutsiooni p-d 1–3. Määruskaebuse põhjendused: 1) Kaebaja hinnangul on halduskohus 28.02.2024. a istungi protokolli osas esitatud tühistamisnõude tagastanud valesti ning on jätnud olulised asjaolud välja selgitamata. Kaebuse
keskmes olevale 4,05 hektari suurusele Xxx maaüksusele on detailplaneering algatatud Luunja vallavolikogu poolt juba 25.05.2006. a otsusega nr 5-14.1. Selle lisas esitatud lähteseisukoha kohaselt on üksikelamu krundi minimaalseks suuruseks kavandatud 4000 m2. Luunja Vallavolikogu 27.08.2020 otsusega nr 47 on lisaks detailplaneeringu menetluse aega, sh lähteseisukohti pikendatud. Luunja valla kehtiv üldplaneering on kehtestatud aastal 2008. Üldplaneeeringu tingimuste põhjal asub Xxx kinnistu miljööväärtuslikus piirkonnas, kuhu on üldplaneeringuga kehtestatud minimaalseks krundi suuruseks 5000 m2, sh üldplaneeringu seletuskirja kohaselt ei kehti nimetatud nõue enne üldplaneeringut algatatud detailplaneeringute kohta. Arvestades, et üldplaneering on detailplaneeringute koostamise aluseks olev oluline dokument, saab kruntide suuruse osas lähtuda üldplaneeringu tingimustest. Varasemalt on vastustaja avaldanud (nt 2011. a kirjas), et Xxx maaüksuse läänepoolsele osale on võimalik moodustada üks elamukrunt. Kaebajal on õiguslik ootus sellele, et nimetatud maa-alale on võimalik üks elamukrunt moodustada. 2) Kaebuse eesmärk on, et Luunja Vallavalitsus võtaks menetlusse ja hakkaks kaaluma kaebaja poolt 19.02.2024 esitatud detailplaneeringu lahendust, mis on kooskõlas kehtiva üldplaneeringuga ja teiste asjakohaste õigusaktidega. Detailplaneeringu menetluse käigus ei ole välistatud, et planeeringulahendus võib muutuda. Seni on Luunja Vallavalitsus Xxx detailplaneeringu osas teinud otsustusi kaalutlemata, erinevaid osapooli kaasamata ning tehtud otsustuste tagantjärele põhjendused on ilmselgelt meelevaldsed ja mitteõiguspärased. Kaebaja on teinud vallale korduvaid järelpäringuid saamaks aimu, miks menetlus venib. 3) Kaebaja leiab, et tal on õigus vaidlustada Luunja Vallavalitsuse 28.02.2024. a istungi protokolli p 4 lähtudes HKMS § 45 lg-st 3. Kaebaja leiab, et Luunja Vallavalitsuse väide, nagu ei oleks haldusakti, mis välistaks kaebaja soovitud lahenduse, ei vasta tõele. Vastavalt HMS § 52 lg 1 p-le 2 on vallavalitsuse istungil tehtud otsustus sisulises mõttes käsitletav eelhaldusaktina, millega tehti õiguslikult siduvalt kindlaks asja lõplikul lahendamisel tähtsust omavad asjaolud ning määrati osaliselt kindlaks lõpliku haldusakti sisu. Kui kaebaja poolt 19.02.2024 esitatud detailplaneeringu lahendus nägi ette kolme elamumaa krundi moodustamist, siis vallavalitsuse istungil seati piirangud, mis võimaldavad lisaks teistele piirangutele planeeringualale moodustada vaid kuni kaks elamumaa krunti, mille minimaalne pindala on 1 ha. Seega on menetlustoimingu raames koostatud eelhaldusakt, mis välistab kaebaja poolt 19.02.2024 esitatud detailplaneeringu lahenduse. Kuna vald jäi 18.04.2024. a vastuses jätkuvalt oma seisukohtade juurde, on edasised võimalikud lahendused vaid detailplaneeringu lõpetamise algatamine, mis olulisel määral rikub kaebaja õigusi, sest menetlus on kestnud väga pikalt (18 aastat) ning kaebaja on alates 2014. aastast pidanud tegema ebamõistlikke kulutusi ja taluma ebamõistlikke emotsionaalseid kannatusi, sh diskrimineerimist, kiusamist ja ilmselget ebavõrdset kohtlemist võrreldes naaberkinnistute omanikega. 4) Asjassepuutumatu ei ole ka kaebaja taotlus Luunja valla üldplaneeringu menetluse peatamiseks, kuna Luunja vallavalitsus on viimastel aastatel sihilikult viivitanud Xxx detailplaneeringu menetluses, et saaks võimalikuks enne seda uue üldplaneeringu vastuvõtmine. Kaebaja on teinud üldplaneeringusse erinevaid ettepanekud, kuid vastustaja on kõik need ilma sisuliste põhjendusteta tagasi lükanud. 5) Kaebaja leiab, et ka tuvastamiskaebuse menetlusse võtmine on ülioluline. Vastustaja tegevus ei ole enam erapooletu. Kaebaja ei saa aru, mis on tema jaoks tõhus õiguskaitsevahend, kuigi halduskohus on väitnud, et see on olemas. Kaebaja arvates ei ole tal õiguste kaitseks tõhusamaid vahendeid, kui pöörduda kohtu poole õigusvastasuse kindlakstegemise nõudega. Tulenevalt sellest, et kohus võttis menetlusse kohustamisnõude, võib eeldada, et Luunja Vallavalitsus on kohustatud tegema mingeid tegevusi, kuid see ei garanteeri, et see tegevus on õiguspärane. Mitteõiguspärase tegevuse või otsuse vaidlustamine ja uuesti kohtusse pöördumine ei ole kindlasti tõhusaim vahend. Kaebaja arvates on tõhusam samaaegselt õigusvastasuse
kindlakstegemine ja sellest tulenevalt kohustada Luunja Vallavalitsust tegutsema otsuseid langetades kaalutletult ja õiguspäraselt.
8.Luunja valla vastuses määruskaebusele palutakse see rahuldamata jätta. Luunja vald jääb oma varasemate seisukohtade juurde ning nõustub täielikult Tartu Halduskohtu 07.05.2024. a määruse resolutsiooni ja põhjendustega.
9.Kaebaja edastas 03.06.2024 Tartu Ringkonnakohtule teadmiseks seisukoha, millest tuleneb, et ta hakkab tulenevalt sellest, et vastustaja tekitab detailplaneeringu menetluse venitamisega Xxx kinnistu omanikele igakuiselt olulist nii varalist kui mittevaralist kahju, nõudma vastustajalt kahju hüvitamist summas 1000 eurot iga kuu eest. Kaebaja märgib, et alates 03.06.2024 on Xxx tee (eratee) kasutamine vastustajale tasuline ja nõuab 500 euro tasumist igakuiselt.
10.Kaebaja esitas 06.06.2024 Tartu Ringkonnakohtule esialgse õiguskaitse taotluse, et vältida Xxx maaüksuse detailplaneeringu menetluse lõpetamist. Kaebaja palus esialgset õiguskaitset ka halduskohtult, kuid see jättis selle määramata. Kaebajale teadaolevalt on vastustaja juba teinud mitteõiguspäraseid ettevalmistusi, et detailplaneeringu menetlust lõpetada. Detailplaneeringu menetluse lõpetamine põhjustaks kaebaja huvide ja õiguste väga olulist kahjustamist. Kaebajale kuuluva krundi osas detailplaneeringu menetluse lõpetamine oli teemaks 14.05.2024 toimunud istungil.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
11.Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse rahuldamine ei ole põhjendatud. Kaebaja poolt ringkonnakohtule täiendavalt esitatud esialgse õiguskaitse taotlus jääb läbi vaatamata.
12.Kaebaja on vaidlustanud halduskohtu määrust, millega viimane tagastas tühistamiskaebuse Luunja Vallavalitsuse 28.02.2024. a istungi protokolli p 4 peale, milles leiti, et Xxx maaüksusele saab moodustada vaid kaks elamukrunti ning sellega mittenõustumisel tuleb alustada detailplaneeringu koostamise lõpetamisega. Halduskohus leidis veel vaidlustatud määruses, et kaebaja esitatud tuvastamiskaebus, mille eesmärgiks on teha kindlaks vastustaja õigusvastane tegevus ja viivitamine detailplaneeringu menetluse läbiviimisega, ei ole lubatav, kuna kaebajal on tõhusamaid õiguskaitsevahendeid – nimelt kohustamisnõue detailplaneeringu edasimenetlemiseks, mille halduskohus ka menetlusse võttis. Kaebuses esitatud tühistamis- ja tuvastamisnõude tagastas halduskohus HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel kaebeõiguse ilmselge puudumise tõttu. Ühtlasi jättis halduskohus läbi vaatamata kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse, milles kaebaja soovis vastustaja keelamist lõpetada detailplaneeringu menetlus ning peatada Luunja valla üldplaneeringu menetlus. Kuna nende nõuete osas ei ole käimas ei vaideega kohtumenetlust, ei pidanud halduskohus esialgse õiguskaitse taotlust lubatavaks.
13.Ringkonnakohus nõustub halduskohtu määruses esitatud põhjendustega ega pea neid vajalikuks korrata (HKMS § 203 lg 2 ja § 201 lg 4). Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus järgnevat.
14.Kaebaja kui detailplaneeringu kehtestamisest huvitatud isik peab arvestama sellega, et tema soovitud detailplaneeringut ei pruugita sellisel kujul kehtestada. Huvitatud isikul on õigustatud ootus vaid sellele, et menetlust viiakse läbi õiguspäraselt. Ringkonnakohus mõistab kaebaja meelehärmi, et detailplaneeringu menetlus on kestnud alates 2006. a ja pole jõudnud soovitud tulemini. Kaebaja on esitanud kaebuse vastustaja 28.02.2024. a istungi protokolli p 4 peale,
milles asuti seisukohale, et kui kaebaja ei nõustu sellega, et tema kinnistule on võimalik moodustada vaid kaks elamumaa krunti, mille minimaalne suurus on 1 ha, tuleb alustada detailplaneeringu koostamise lõpetamise menetlusega. Edasise menetluse käigus on vastustaja 14.05.2024. a toimunud istungil leidnud, et põhjendatud on alustada detailplaneeringu menetluse lõpetamisega. Ringkonnakohus võtab asja materjalide juurde Luunja Vallavolikogu 14.05.2024. a istungi protokolli nr 6 ja selle helisalvestise. Koos nimetatud tõenditega esitatud 10.05.2012. a Xxx maaüksuse detailplaneeringu kinnistamise teate nr 7-2/849 ringkonnakohus tagastab, sest see ei puuduta Xxx maaüksuse osas käimasolevat detailplaneeringu menetlust.
15.Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et istungi protokollis märgitu ei oma ei haldusakti ega eelhaldusakti kvaliteeti, vaid tegemist on menetlustoiminuga, mille vaidlustamine on HKMS § 45 lg 3 kohaselt piiratud. Vaatamata sellele, et vastustaja on väljendanud mitmel korral seisukohta, et detailplaneeringu menetlusega ei ole võimalik edasi minna ja seda kaebaja soovitud kujul kehtestada, ei ole hetkel olemas veel lõplikku haldusakti. Kui vastustaja peaks leidma, et põhjendatud on detailplaneeringu menetluse lõpetamine, peab ta ära kuulama kaebaja kui puudutatud isiku seisukohad ning tegema kaalutletud otsuse. Seega ei ole välistatud, et vastustaja võib veel jõuda teistsugusele seisukohale detailplaneeringu osas. Kaebajal on igal juhul võimalik vaidlustada otsust, millega detailplaneeringu menetlus lõpetatakse, kusjuures haldusorgan peab selles esitama asjakohased kaalutlused ja põhjendused.
16.Ka tuvastamisnõude osas leiab ringkonnakohus, et selle tagastamine on õiguspärane. Kuna halduskohus võttis menetlusse kaebaja esitatud kohustamisnõude, mis on suunatud sellele, et detailplaneeringu menetlust ei venitataks ja see viidaks lõpule, ei ole põhjendatud eraldiseisvalt menetleda tuvastamiskaebust, millega soovitakse tuvastada vastustaja tegevusetust ja menetluse läbiviimisega venitamist. Kohus peab kohustamisnõude läbivaatamisel muu hulgas analüüsima ka haldusorgani tegevuse õiguspärasust. Seega on kohustamisnõude näol kaebajal olemas tõhusam õiguskaitsevahend käesolevas haldusmenetluses.
17.Ringkonnakohus on seisukohal, et kaebaja esitatud esialgse õiguskaitse taotlus ei ole sellisel kujul lubatav. Vastava taotluse esitamine eeldab, et eksisteeriks menetlus, kus nimetatud nõue on esitatud. Põhivaidlusest eraldiseisvalt esialgset õiguskaitset menetleda ei ole võimalik. Kohtu menetluses ei ole nõuet keelata vastustajal detailplaneeringu menetlust lõpetada või peatada üldplaneeringu menetlus. Sel põhjusel pole alust rahuldada määruskaebust ka kaebaja esialgse õiguskaitse taotlust puudutavas osas. Kuivõrd kaebaja esitas ringkonnakohtule ka eraldiseisvalt esialgse õiguskaitse taotluse, tuleb jätta vastav taotlus läbi vaatamata.
18.Ringkonnakohus tagastab kaebajale 03.06.2024 ringkonnakohtule esitatud seisukoha, mis kajastab kaebaja soovi nõuda vastustajalt kahju hüvitamist ja seab Xxx tee kasutamisele tasu. Ei kahju hüvitamise nõue ega Xxx tee kasutamise eest tasu seadmine ole käesoleva vaidluse esemeks, seega pole ka vastav dokument käesoleva kaebuse kontekstis asjakohane.
19.Eelnevale tuginedes leiab ringkonnakohus, et kaebaja määruskaebus jääb rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 07.05.2024. a määruse resolutsioon p-de 1–3 osas muutmata.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.