Määruse resolutsiooni p-de 1-3 ja 5 peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul arvates määruse kättesaamisest.
Muud selgitused
Määrus toimetatakse kätte kaebajale.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Anti Palmi esitas 3. juunil 2024 Tartu Halduskohtule kaebuse Rakvere linna kohustamiseks vaadata sisuliselt läbi A. Palmi 14. aprilli 2024. a vaie Rakvere linnavolikogu 20. märtsi 2024. a otsusele nr 37 „Rakvere Kungla Lasteaia ja Rakvere Triinu Lasteaia liitmine Rakvere Rohuaia Lasteaiaga“. Koos kaebusega esitas kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse. Kaebaja palub esialgse õiguskaitse korras peatada Rakvere Linnavolikogu 20. märtsi 2024. a otsuse nr 37 jõustumine 1. septembril 2024.
2.Tartu Halduskohus jättis 3. juuni 2024. a määrusega A. Palmi kaebuse ja esialgse õiguskaitse taotluse käiguta, andes neis esinevate puuduste kõrvaldamiseks tähtaja.
3.Kaebaja esitas 3. juunil 2024 täiendatud kaebuse ja esialgse õiguskaitse taotluse. Kaebaja palub tunnistada Rakvere Linnavolikogu 20. märtsi 2024. a otsus nr 37 „Rakvere Kungla Lasteaia ja Rakvere Triinu Lasteaia liitmine Rakvere Rohuaia Lasteaiaga“ kehtetuks ning kohustada Rakvere Linnavalitsust moodustama töögruppi Rakvere linna alusharidusasutuste
lähituleviku ja pikema perspektiivi väljakutsete kaardistamiseks. Ühtlasi täpsustas kaebaja esialgse õiguskaitse taotlust.
4.Vastusena kohtumäärusele esitas Rakvere linn 10. juunil 2024 seisukoha kaebaja esialgse õiguskaitse taotlusele. Rakvere linn palus kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse jätta rahuldamata. Rakvere linn selgitas, et kaebaja ei ole kaebuses (ega ka varasemalt Rakvere Triinu lasteaia hoolekogu esimehena esitatud vaides) põhistanud, mil viisil otsus rikub tema subjektiivseid õigusi. Kaasamisel esitatud arvamuste ja nõudmistega mittearvestamine ei ole käsitletav subjektiivsete õiguste rikkumisena, kui tegemist ei ole just isiku enda kohta koostatava haldusaktiga. Kaebuses ega vaides ei ole põhistatud ega tõendatud, mille alusel võib järeldada, et lasteaedade liitmisel ei jätkuks kaebaja lapsele alushariduse andmine vähemalt sama kvaliteetselt juhituna nagu see on toimunud seni või „..rikkudes kaebaja õigust saada katkematut tugispetsialistide toega ning senise pedagoogilise kvaliteediga alusharidust oma lapsele“. Personaliotsingu kuulutusest ei saa järeldada, et alates 1. septembrist 2024 vastavad spetsialistid lasteaiast puuduvad ning vastava teenuse osutamist ei toimu. Koolieelse lasteasutuse seaduse (KELS) § 14 lg 2 kohaselt on lasteaia pidaja kohustus tagada lapsele vajaduse korral logopeedi ja eripedagoogi või muu tugiteenus ning KELS § 11 lg 2 p 1 sätestatud lasteaia tegevuseks vajalike kvalifikatsiooninõuetele vastavate pedagoogide olemasolu. Kaebusest ei nähtu, miks kaebaja leiab, et Rakvere linn lasteaia pidajana ei täida pärast ümberkorraldamist enam KELS-is sätestatud nõudeid. Lasteaedade liitmisel jääb olukord kaebaja lapse jaoks samaks. Nii personal kui ka lapsed jätkavad uuest õppeaastast tegutsemist samades hoonetes ehk Rakvere Triinu Lasteaia personal ja lapsed jätkavad Rakveres Lembitu tn 14 asuvas hoones. Kuna otsust on asutud täitma ja selle alusel on tehtud juba rida toiminguid, siis tooks protsessi tagasipööramine Rakvere linna sõnul kaasa ebamäärase olukorra nii lapsevanemate kui töötajate jaoks. Kuigi ei ole selge, kuidas üldse kaebaja esialgse õiguskaitse taotlust tema soovitud viisil saab rahuldada, tekitaks ümberkorraldamise tähtaja edasilükkamine teadmata tähtajaks igal juhul määramatuse ja segaduse olukorra. Määramatuse olukord tekitab omakorda stressi ja ebakindlust ning see kandub kaudselt edasi lastele. Esialgse õiguskaitse rakendamise tulemusena kujunev olukord põhjustab suure tõenäosusega teenuse kvaliteedi langust ning kahjustab kokkuvõttes oluliselt avalikku huvi ja kolmandate isikute õigusi.
KOHTU SEISUKOHT
5.Kohus mõistab, et kaebaja on esitanud kaebuse Rakvere Linnavolikogu 20. märtsi 2024. a otsuse nr 37 tühistamiseks ja Rakvere linna kohustamiseks moodustada töögrupp Rakvere linna alusharidusasutuste lähituleviku ja pikema perspektiivi väljakutsete kaardistamiseks.
6.Kohus võtab esmalt seisukoha esitatud tühistamisnõude osas (I) ning seejärel lahendab kohustamisnõude menetlusse võtmise võimalikkuse (II) ja esialgse õiguskaitse kohaldamise (III). Viimasena lahendab kohus riigilõivu tagastamise küsimuse (IV). I
7.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 47 lg 2 järgi tuleb juhul, kui isik pidas kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ette nähtud korrast, esitada kaebus 30 päeva jooksul arvates päevast, kui isikule tehti teatavaks kohtueelset menetlust lõpetav lahend. Kuigi HKMS § 47 esimene lõige käsitleb kohustuslikku kohtueelset menetlust, on sama paragrahvi teine lõige
kohaldatav nii kohustusliku kohtueelse menetluse kui ka vabatahtliku vaidemenetluse korral (Riigikohtu halduskolleegiumi 30. septembri 2022. a määrus asjas nr 3-21-2395, p 12).
8.Kui isik ei käitu kohtueelses menetluses nõuetekohaselt ehk kui vaie on tagastatud õiguspäraselt, siis ei saa vaide esitamist käsitada HKMS § 47 lg 2 tähenduses nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud korra järgimisena ning halduskohtusse pöördumise 30-päevast tähtaega (HKMS § 46 lg 1, 2) ei saa hakata arvestama vaide tagastamise teatavaks tegemisest, vaid vaide esemeks olnud haldusakti teatavaks tegemisest (nt Riigikohtu 16. juuni 2021. a määrus nr 3-20-999, p 17; Tallinna Ringkonnakohtu 11. oktoobri 2022. a määrus nr 3-21-964, p 9; Tallinna Ringkonnakohtu 12. novembri 2020. a määrus nr 3-20-1310, p 9;
26.aprilli 2018. a määrus nr 3-17-1670, p 15). Seega tuleb esmalt kontrollida, kas kaebaja pidas kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud korrast, s.t kas vastustaja tagastas kaebaja vaide õiguspäraselt.
9.Rakvere Linnavolikogu tagastas 15. mai 2024. a otsusega nr 43 kaebaja vaide haldusmenetluse seaduse (HMS) § 79 lg 1 p 1 alusel, kuna isikul puudub õigus vaiet esitada. Rakvere linn märkis, et vaie oli kaebaja poolt esitatud Rakvere Triinu Lasteaia hoolekogu esimehena. Lasteaia hoolekogu on KES § 24 lg 1 kohaselt lasteasutuse alaliselt tegutsev organ, kelle ülesanne on jälgida, et õppe- ja kasvatustegevus vastaks laste arengule ja huvidele ning teha sellesuunalist koostööd lasteasutuse personaliga. Hoolekogu on lasteaia tegevust korraldav organ ning hoolekogu esimees valitakse hoolekogu liikmete hulgast hoolekogu töö korraldamiseks. Lasteaed ei ole juriidiline isik, vaid Rakvere Linnavalitsuse (ametiasutusena) hallatav astus ehk lasteaed ja selle hoolekogu (organ) ei ole HMS § 71 lg 1 mõttes isikud. Neil puudub vaideõigus. Sellest tulenevalt ei ole vaideõigust ka A. Palmil hoolekogu esimehena. Vaidest ei nähtu mingeid andmeid ega põhistusi selle kohta, et otsus nr 37 rikub vaide esitaja kui eraisiku õigusi või piirab tema vabadusi.
10.Kohus leiab, et kuna kaebaja esitas vaide hoolekogu esimehena, ei saa esitatud vaiet käsitleda kaebaja kui lapsevanema poolt esitatud vaidena. Olukorras, kus kaebaja on juba vaide alguses rõhutanud, et vaide esitajaks on Rakvere Triinu lasteaia hoolekogu esimees ning sama on teinud kaebaja vaide lõpus, ning vaide sisust ei nähtu ühtegi põhjendust selle kohta, kuidas piirab vaidlusalune otsus kaebaja kui lapsevanema õigusi või vabadusi, siis puudus kaebajal hoolekogu esimehena õigus vaiet esitada. Seega on kaebaja vaie tagastud õiguspäraselt HMS § 79 lg 1 p 1 alusel ning kaebaja ei ole kinni pidanud nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud korrast.
11.Eeltoodust tulenevalt tuleb A. Palmi kui lapsevanema esitatud tühistamiskaebuse esitamise tähtaega hakata arvestama vaide esemeks olnud haldusakti, s.o Rakvere Linnavolikogu
20.märtsi 2024. a otsuse nr 37 teatavaks tegemisest.
12.HKMS § 46 lg 1 järgi võib tühistamiskaebuse esitada 30 päeva jooksul kaebajale haldusakti teatavaks tegemisest arvates.
13.Et kaebaja allkirjastas hoolekogu esimehena Rakvere Linnavolikogu 20. märtsi 2024. a otsuse nr 37 peale vaide 15. aprillil 2024 kell 00.46, on kohtule usutav, et kaebajale oli Rakvere Linnavolikogu 20. märtsi 2024. a otsus nr 37 teatavaks tehtud hiljemalt 14. aprillil 2024. Esitades halduskohtule kaebuse 3. juunil 2024, ületas kaebaja seega ilmselgelt 30-päevase kohtusse pöördumise tähtaja.
14.HKMS § 124 lg 1 kohaselt kontrollib kohus eelmenetluses, kas kaebus on esitatud tähtaegselt, ja lahendab kaebetähtaja ennistamise taotluse. HKMS § 71 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline lasi mööda seaduses sätestatud menetlustähtaja, ennistab kohus tähtaja
menetlusosalise avalduse alusel, kui menetlusosaline ei saanud tähtaega järgida mõjuval põhjusel.
15.Üldjuhul tuleb kaebetähtaja ületamise korral anda kaebajale võimalus kaebetähtaja ennistamise taotluse esitamiseks. Kohus leiab, et arvestades menetlusökonoomia põhimõtet tuleb praeguses asjas jätta kaebajalt vastav taotlus küsimata, sest kaebajal ei saa ilmselgelt olla mõjuvaid põhjuseid kaebetähtaja ületamiseks. Kaebajal oli võimalus esitada kohtule kaebus tähtaegselt. Kaebaja kohtuväline tegevus kirjavahetuse pidamisel või hoolekogu esimehena vaide esitamisel ei saa olla selline takistus, mis takistaks kohtusse pöördumist ja mille tõttu on võimalik tähtaega ennistada. Selliseks takistuseks ei saanud olla ka teadmatus kaebetähtaegadest, kuivõrd vaidlustatud otsuses on olemas selge vaidlustamisviide. Lisaks pidi kaebaja tulenevalt oma kohustustest ja kogemustest lasteaia hoolekogu esimehena orienteeruma muuhulgas õigusküsimustes. Olukorras, kus vaidlustatud otsuses on märgitud, et otsustest teavitatakse seaduses ettenähtud korras Haridus- ja Teadusministeeriumit, Rakvere Kungla Lasteaia, Rakvere Triinu Lasteaia ja Rakvere Rohuaia Lasteaia personali ning vanemaid (eestkostjaid, hooldajaid), pidi kaebaja mõistma, et vaide esitamise ja ka kaebuse esitamise õigus sai olla lapsevanematel, eestkostjatel ja hooldajatel, mitte lasteaia hoolekogul ega selle esimehel. Muuhulgas arvestab kohus praegusel juhul õigushüvedega, mida ennistamata jätmine võib kahjustada. Et praegusel juhul ei tekitata vaidlusaluse otsuse tegemisega muutusi lasteaedade asukohtades ning ka lasteaedade liitmise järgselt on lasteaedades tagatud tugispetsialistide ja muu personali olemasolu, pole tähtaja ennistamata jätmisel kaebaja õigused oluliselt riivatud.
16.HKMS § 124 lg 2 sätestab, et kohus lõpetab määrusega asja menetluse, kui kaebus on esitatud tähtaega rikkudes ja tähtaeg ei kuulu ennistamisele.
17.Eelnevat arvestades leiab kohus, et menetlus tühistamisnõudes tuleb lõpetada HKMS § 152 lg 1 p 2 ja § 124 lg 2 alusel. Vastavalt HKMS § 43 lg 1 p-le 2 ei ole menetluse lõpetamise korral samas asjas halduskohtule kaebuse esitamine lubatud. II
18.Tulenevalt HKMS § 120 lg 1 p-st 8 kontrollib kaebuse saanud alluvusjärgne kohus, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks. HKMS § 121 lg 2 p 1 järgi võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus.
19.Kaebaja on kohtule esitanud kaebuse Rakvere linna kohustamiseks moodustada töögrupp Rakvere linna alusharidusasutuste lähituleviku ja pikema perspektiivi väljakutsete kaardistamiseks.
20.Kaebusega kohtusse pöördumise eelduseks on subjektiivsete õiguste kaitse vajadus (HKMS § 44 lg 1). Kohustamiskaebuse põhjendatus eeldab täpsemalt kaebaja õiguste rikkumist haldusorgani keeldumise või jätkuva tegevusetusega (sh keeldumise või tegevusetuse õigusvastasust) ning haldusorgani kohustust haldusakti andmiseks või toimingu sooritamiseks (riigivastutuse seaduse (RVastS) § 6 lg 1) või vähemalt selle kaalumiseks (RVastS § 6 lg-d 4 ja 5).
21.Et eelnevalt jõudis seisukohale, et kaebaja ei esitanud 15. aprillil 2024 lapsevanemana vaiet ning ka kohtuasja materjalidest nähtuvalt ei ole kaebaja lapsevanemana pöördunud täiendavalt Rakvere linna poole, et linn moodustaks töögrupi Rakvere linna alusharidusasutuste lähituleviku ja pikema perspektiivi väljakutsete kaardistamiseks, siis ei ole kaebaja kui lapsevanema taotluse suhtes tehtud keelduvat otsust ning Rakvere linn ei ole oma tegevuse või
tegevusetusega kaebaja õigusi riivanud. Järelikult puudub kaebajal praeguses asjas ilmselgelt kaebeõigus.
22.Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus A. Palmi kaebuse kohustamisnõudes HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel. HKMS § 43 lg 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine selle esitajalt õigust seadusega sätestatud korras pöörduda uuesti halduskohtusse. Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud. III
23.HKMS § 249 lg 1 esimese lause järgi võib kohus kaebaja põhjendatud taotluse alusel või omal algatusel teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. HKMS § 249 lg 2 kohaselt võib esialgse õiguskaitse taotluse halduskohtule esitada ka vaidemenetlus ajal. HKMS § 249 lg 5 sätestab, et esialgse õiguskaitse määruse tegemiseks võib taotluse esitada pärast haldusorganile vaide esitamist, koos kaebusega või pärast kaebuse esitamist.
24.Kohtule arusaadavalt on kaebaja esitanud esialgse õiguskaitse taotluse Rakvere Linnavolikogu 20. märtsi 2024. a otsuse nr 37 täitmise peatamiseks.
25.Asja materjalidest ei nähtu, et kaebaja oleks Rakvere linnale esitanud lisaks 15. aprilli 2024. a vaidele muid vaidlusaluse 20. märtsi 2024. a otsusega nr 37 seonduvaid vaideid. Kuna antud juhul pole sisuliselt menetletavat vaiet vaidemenetluses ning kohtute infosüsteemist nähtuvalt pole ka antud hetkel taotluses toodud asjaoludega seonduvat kaebust kohtumenetluses, siis puudub esialgse õiguskaitse taotluse esitamise hetkel pooleliolev menetlus HKMS § 249 lg-te 1 ja 2 mõistes.
26.Eeltoodud põhjustel ei ole täidetud esialgse õiguskaitse taotluse esitamise lubatavuse eeldused. Kohtu hinnangul ei ole tegemist kõrvaldatava puudusega, vaid lubatavuse eeldusega, mille täitmata jätmise korral puudub kaebajal kaebeõigus esialgse õiguskaitse taotluse esitamiseks. Seetõttu puudub vajadus taotluse käiguta jätmiseks ning kohus jätab esialgse õiguskaitse taotluse HKMS § 55 lg 2 alusel läbi vaatamata. IV
27.HKMS § 104 lg 5 p 4 kohaselt tagastatakse tasutud riigilõiv, kui kohus lõpetab menetluse HKMS § 152 lg 1 p 2 alusel. HKMS § 104 lg 5 p 3 järgi kuulub ka kaebuse läbi vaatamata jätmisel tasutud riigilõiv tagastamisele. Kuna nii kaebuse kui ka esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel on tasutud riigilõivu kokku 40 eurot, palub kohus kaebajal esitada andmed arvelduskonto kohta, kuhu ta soovib riigilõivu tagastamist.
28.HKMS § 108 lg 4 sätestab, et kaebaja kannab menetluskulud kaebuse läbi vaatamata jätmise ja menetluse lõpetamise korral, kui HKMS §-s 108 ei sätestata teisiti. Et kohtule arusaadavalt ei ole Rakvere linnale tekkinud praeguse asjaga seoses väljamõistetavaid menetluskulusid, siis jäävad poolte võimalikud muud menetluskulud nende endi kanda.
(allkirjastatud digitaalselt) Kadri Palm kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.