X. X kaebus Politsei- ja Piirivalveameti 29.01.2024 otsuse nr 12308170047-1 tühistamiseks ning Politsei- ja Piirivalveameti kohustamiseks vaadata uuesti läbi kaebaja taotlus
Menetlusosalised
Kaebaja – X. X, esindaja vandeadvokaat Aleksei Ratnikov Vastustaja – Politsei- ja Piirivalveamet, esindaja Andrei Krassilnikov
Asja läbivaatamine
Kohtuistung 14.05.2024
RESOLUTSIOON
1.Jätta X. X kaebus rahuldamata.
2.Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.
3.Avaldada otsus kaebaja identifitseerimist välistavalt.
EDASIKAEBAMISE KORD
Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest arvates. Viimane päev apellatsioonkaebuse esitamiseks on 08.07.2024. Vastuseks teise menetlusosalise poolt esitatud apellatsioonkaebusele võib esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse menetlusosalisele kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184). HKMS § 52 lg 1 järgi tuleb kohtule esitatavad avaldused sõnastada võimalikult selgelt ja lühidalt. Kui apellant soovib apellatsioonkaebuse arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
1.Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) luges 29.01.2024 otsusega nr 12308170047-1 kaebaja rahvusvahelise kaitse taotluse välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse (VRKS) § 20 lg 1 kohaselt põhjendamatuks ning tegi VRKS § 20 lg 2 alusel otsuse taotluse tagasilükkamise kohta (p 1); tegi kaebajale väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse (VSS) § 72 lg 1, 11 ja 4 alusel ettekirjutuse lahkumiseks Hiina Rahvavabariiki (Hiina) vabatahtliku täitmistähtajaga 7 päeva. Lahkumisettekirjutus kuulub täitmisele isiku seadusliku viibimisaluse lõppemise korral (p
2); kohaldas kaebajale VSS 74 lg 1 alusel sissesõidukeelu 3-ks aastaks alates lahkumiskohustuse täitmisest (p 3). Kaebaja ei ole isik, kellel oleks Hiinasse tagasipöördumisel oht sattuda võimudepoolse tagakiusu alla või keda võimud ohustaks. Kaebaja ei ole teinud võimudevastaseid postitusi. Kaebaja on korduvalt Hiinast lahkunud ja tagasi läinud. Hiina ametivõimud on kaebajale 2023. a väljastanud uue passi ning sisse- ja väljasõiduloa Hongkongi ja Macausse. Kaebaja ei soovi Hiinasse naasta finantsraskuste tõttu. Kaebaja ei vaja ka täiendavat kaitset. Kaebajal ei esine majanduslikke, sotsiaalseid ega tervislikke põhjuseid, mis võiksid mõjutada talle lahkumisettekirjutuse tegemist ning selle täitmist tähtaja saabumisel Eestist lahkumist. Kaebaja on viibinud Eestis lühiajaliselt alates xx.xx.xxxx. Kaebajal ei ole Eestis ega Euroopas vara. Kaebajal ei ole Eestis perekonnaliikmeid ega lähedasi ning ta ei vaja psühholoogilist abi.
2.Kaebaja esitas 19.02.2024 Tallinna Halduskohtule kaebuse PPA 29.01.2024 otsuse nr 12308170047-1 tühistamiseks ning PPA kohustamiseks vaadata uuesti läbi kaebaja taotlus.
KAEBAJA SEISUKOHAD
3.Kaebaja sai Hiinas vigastada. Kaebaja osales 2022.a Hiinas kahel rahvuslikul liikumisel, mida nimetatakse A4 revolutsiooniks. Need liikumised toimusid Chongqingis ja Shanghais. Pärast 2022. a epideemia piirangutest vabanemist mujal maailmas Hiinas piiranguid ei vähendatud. Sellest tulenevalt avaldati meelt epideemiapiirangute vastu. Need meeleavaldused aga laienesid meeleavaldusteks riigijuhi Xi Jingpingi vastu ning seejärel osales antud liikumistes üle Hiina suur hulk inimesi.
4.Kaebaja osales 2022. a novembris meeleavaldusel, kus ta käed plastikust ribaga kokku pandi ja ähvardati riigivastase käitumise eest. Kaebaja osales samuti 2022. a novembris meeleavaldusel, kus politsei hakkas tarvitusele võtma meetmeid, et inimesi juurde ei tuleks. Politsei kontrollis meeleavaldusel osalejate telefone, et vaadata, kas nendes on sündmuse kohta videosid. Kaebaja salvestatud video politsei kustutas. Kaebaja kirjeldatud sündmuste põhjal on tema võimudepoolne tagakiusukartus põhjendatud. Hiinas on patriootliku hariduse seadus, mis on kaebaja põhimõtete vastane ning mis on kaebaja tagakiusu põhjuseks.
5.Arusaamatuks jääb PPA seisukoht, milles tuuakse välja erinevus, et kaebaja ütles esmalt, et Hiina politsei peksis ta veriseks ja hiljem, et ta sai vigastada. Kui politsei kaebajat peksis, siis sai ta selle tulemusel vigastada.
6.Spekulatiivne on vastustaja väide, et meeleavaldustel ei jõutud suure rahvahulga telefone kontrollida ja kustutada. Hiinas vahistatakse isikuid süstemaatiliselt ja seaduse järgi võib neid pikalt kinni pidada, ilma süüdistust esitamata. Kuna kaebaja on osalenud meeleavaldustel ja tal on olnud kokkupuuteid politseiga, siis on suur võimalus, et tal on oht tagakiusuks võimude poolt. Kaebaja kardab, et tal keelatakse lahkuda riigist. Asjaolu, et kaebajal on olnud võimalik seni Hiinast lahkuda, ei tähenda, et sinna naastes seda ei keelata.
7.Hiinas jälgitakse sotsiaalmeediat ja seal tehtud postitusi, mittesobivad postitused kustutatakse. Seetõttu on kaebajal keeruline vastavaid tõendeid esitada. Lisaks blokeeriti kaebaja telefoninumber, mis näitab, et tegemist oli sobimatu isikuga. Sotsiaalmeedia on Hiinas tsenseeritud ning Hiina võimud eemaldavad nende tegevust kritiseerivaid sotsiaalmeedia-postitused. Seega ei ole põhjendatud vastustaja arvamus, et kui kaebaja on teinud pikalt Taiwani toetavaid postitusi, siis oli tal võimalus neid postitusi enda jaoks ka salvestada ning asitoendina esitada.
8.Vastustaja hinnang, et kaebaja on vaatamata telefoninumbri blokeeringule Hiina suunakoodiga telefonilt teinud broneeringuid, ei tähenda, et kaebaja ei saanud võtta Hiinas näiteks uut numbrit või kõnekaarti. Vastustaja pidi hindama asjaolu, et kaebaja telefoninumber blokeeriti. 2(9)
9.Kaebaja ei nõustu vastustajaga, et tal on turvaline koduriiki naasta. Kaebajaga vesteldi ja küsiti tema reiside kohta, mille kohta esitas kaebaja ka tõendi. Kaebaja ei saa olla kindel, et tal ei teki probleeme naastes koduriiki ja teda tagakiusama ei hakata. Vastustaja on teinud kaebaja selgitustest subjektiivsed ja valed järeldused. Vastustaja on kaebaja rahvusvahelise kaitse taotluse läbivaatamise käigus jõudnud valele seisukohale, et kaebaja hirm tagakiusamise ees Hiinas ei ole põhjendatud.
10.Vastustaja ei ole õigesti hinnanud kaebajaga seotud asjaolusid lahkumisettekirjutuse tegemiseks. Kaebaja väljasaatmine Hiinasse on vastuolus VSS § 17 1 põhimõtetega. Asjaolu, et kaebaja on Hiina kodanik ja tal on Hiina pass, ei välista, et kaebajat ootab koduriigis tagakius. Vastustaja ei ole antud asjaoluga otsuse tegemisel arvestanud. Kaebajale oleks elukeskkond Eestis turvaline. Vastustaja ei ole otsuse tegemisel lähtunud kaebajaga seotud asjaoludest ega nendega arvestanud. Vastustaja ei ole hinnanud enda otsuse tagajärgi, milline on väljasaatmise võimalik mõju kaebajale.
11.Asjaolu, et kaebajal ei ole Eestis majanduslikke huve, sugulasi ega kinnisvara ning asjaolu, et temal elavad Hiinas ema ja isa, ei saa olla sissesõidukeelu määramise aluseks. Kaebaja puhul esineb VSS § 31 märgitud sissesõidukeelu määramist välistav asjaolu. Kaebaja ei ohustanud Eesti Vabariigi julgeolekut, kaebaja ei ole ohtlik ning pole rikkunud avalikku korda. Kaebajale sissesõidukeelu määramine 3 aastaks ei ole proportsionaalne ega põhjendatud.
12.Kui vastustaja kaebaja asju läbi otsis, võeti kaebajalt ID-kaardi asemel tema Hongkongi ja Macau pass, millest järeldub, et vastustaja ei võtnud kaebaja juhtumit tõsiselt.
13.Kaebaja ei saa Hiinas tõendeid hoida (sh pilte ja videoid), kuna kõike kontrollitakse ja selliste tõendite hoidja tõenäoliselt vahistatakse piiri ületamisel. Võrdluseks Põhja-Koreast pärit inimene ei pea kaitse saamiseks Lõuna-Koreas midagi tõestama, sest inimesed teavad, et ta põgenes kommunistlikust riigist.
14.PPA korraldatud intervjuu ajal oli halva hiina keele oskusega tõlkija, mistõttu ei olnud kaebajal võimalik tekstist aru saada ja tal endal ei olnud võimalik ennast sobivalt väljendada, mistõttu võisid tekkida möödarääkimised ja probleemid üksteisest arusaamisel.
VASTUSTAJA SEISUKOHAD
15.Vastustaja palub jätta kaebuse rahuldamata. PPA on otsuse lk-del 17-18 põhjendatult seadnud kahtluse alla kaebaja osalemise nimetatud meeleavaldustel. Kaebuses kaebaja vaid kordab väidet, et ta on meeleavaldustel osalenud, toomata välja ühtegi mõistlikku põhjendust, et lükata ümber PPA kahtlusi.
16.Kui eeldada, et Hiina politsei tõepoolest on peksnud kaebaja veriseks, siis on äärmiselt kummaline, et kaebaja kirjeldab vestlusel juhtunut sõnadega „ma olin õnnelik, et mind kinni ei võetud, aga politsei kasutas plastikust kinnitusvahendeid, millega käsi kinni panna“ ning „mind ei arreteeritud ja mind ei pandud kinni.“ Kaebaja selgitustest ei nähtu, et pärast väidetavat kinnipidamist oleks jätkunud kaebaja personaalne ja järjepidev tagakiusamine Hiina riigivõimude poolt.
17.PPA on otsuses märkinud, et kaebaja poolt esitatud videod ei tõenda kaebaja väiteid temaga juhtunu kohta. PPA ei ole seadnud kahtluse alla meeleavalduste toimumist. Ei ole loogiline, et kui kaebaja on osalenud 2022. aastal meeleavaldustel, tal on olnud kokkupuuteid politseiga ning riigivõimud soovivad kaebajat taga kiusata, siis 2023. aastal kaebajal ei takistata korduvalt Hiina riigipiiri ületamist, kuid keelatakse seda teha tulevikus Hiinasse naasmisel. Kaebaja sellekohased väited on oletuslikud ega ole põhjendatud.
18.Arusaamatuks jääb kaebaja väide, et vastustaja pidi hindama asjaolu, et kaebaja telefoninumber blokeeriti. PPA on kaebaja väidet analüüsinud oma otsuse lk-del 11- 12. Kaebaja väide, et kaebaja 3(9)
võis võtta Hiinas näiteks uue numbri või kõnekaardi, on esitanud hüpoteesina. PPA otsuse lk-l 10 on viidatud päritoluriigi informatsioonile, mille kohaselt telekommunikatsioonifirmad peavad säilitama iga uue mobiiltelefoni- või internetikasutaja näopildi, mis on üheks viisiks, kuidas kõiki riigi kodanikke jälgida. Seega ei ole usutav, et olukorras, kus Hiina võimud on otsustanud kaebaja telefoninumbrit blokeerida, oleks kaebajal võimalik ilma suurema vaevata võtta endale uus number või kõnekaart.
19.Kaebaja on 19.10.2023 vestluse alguses küsinud, kas ta tohib võtta enda telefoni, et näidata PPA menetlejale tõendeid video ja foto vormis. Ka on kaebaja haldusmenetluses antud selgitustest võimalik järeldada, et kaebaja on teadlik, et Hiinas kontrollitakse sotsiaalmeedias avaldatut ning võimudekriitiline sisu kustutatakse kiiresti. Seega on kaebaja varjupaika taotledes teadlik, et varjupaigavajaduse tõendamiseks on oluline tõendite esitamine ning Hiina sotsiaalmeedias avaldatud võimukriitiline sisu ei pruugi pikalt kättesaadavana püsida. Kui kaebaja lahkus Hiinast tagakiusamise hirmus ning olles teadlik Hiina võimude võimekusest kodanike jälgimisel, on ebaloogiline, et kaebaja ei teinud mingeid pingutusi selleks, et säilitada tõendeid enda tagakiusamisest.
20.PPA on otsuse lk-l 18 välja toodud, et kaebaja ei jaganud PPA-ga enda kasutajanime ja postitusi sotsiaalmeediaplatvormil Douvin. Samas on välja toodud, et vaatamata korduvatele palvetele, ei ole kaebaja 29.01.2024 seisuga esitanud ühegi enda pangakonto väljavõtet. PPA on oma otsuse lk-del 13-14 välja toonud, et arvestades kaebaja sissetulekuid ning reisimise sagedust, on PPA-l tekkinud kahtlus, et kaebaja soovimatus Hiinasse naasta ei ole seotud tema väidetava poliitilise tegevusega, vaid põhjusel, et ta on sattunud finantsilistesse raskustesse. Ehkki kaebus sisaldab hulgaliselt etteheiteid PPA otsusele, ei ole kaebaja enda 19.02.2024 halduskohtule esitatud kaebuses esitanud ühtegi vastavasisulist tõendit PPA poolt viidatud puuduste kõrvaldamiseks. Vastustajale ei nähtu ühtegi objektiivset takistust, miks kaebaja ei saanud esitada põhistatud vastuväiteid PPA otsuse vaidlustamisel ning taoline käitumine viitab kas reaalsete põhistatud vastuargumentide puudumisele või loob eeldusi menetluse põhjendamatuks venitamiseks.
21.PPA on oma otsuses hinnanud kaebaja asjaolusid ning asjakohast päritoluriigi informatsiooni ja põhjendatult leidnud, et kaebaja väljasaatmine ei ole vastuolus mittetagasisaatmise põhimõttega VSS § 171 tähenduses. Kaebaja ei ole PPA järeldusi ümberlükkavat informatsiooni esitanud.
22.Asjaolu, et kaebaja leiab, et talle on elukeskkond Eestis turvaline, ei kaalu üle riigi suveräänset õigust kontrollida välismaalaste riiki saabumist, riigis viibimist ja riigist lahkumist. Rahvusvahelise kaitse taotluse rahuldamata jätmise tagajärjeks on Eestis viibimiseks viibimisaluse puudumine ning riigisisese õiguse sätete järgi piisab sellest lahkumisettekirjutuse tegemiseks (Tallinna Ringkonnakohtu 31.08.2023 otsus nr 3-23-359, p 23).
23.Kaebaja toob välja, et asjaolu, et tema tervislik seisund ei ole sissesõidukeelu kohaldamise takistuseks, samuti, et kaebajal puuduvad Eestis majanduslikud huvid, sugulased ning kinnisvara, ei saa olla sissesõidukeelu määramise aluseks. PPA on oma otsuses analüüsinud sissesõidukeelu kohaldamist ning hinnates kaebaja asjaolusid ja tema põhjendusi leidnud, et kaebaja asjaolud ei anna alust kohaldada kaebajale sissesõidukeeldu VSS § 74 lg 1 sätestatust lühemaks perioodiks või jätta sissesõidukeeld kohaldamata, mitte võtnud eeltoodud asjaolusid sissesõidukeelu määramise aluseks. Asjaolu, et kaebaja ei ole ohtlik ega pole rikkunud avalikku korda, ei ole eriline tingimus, mille tõttu tuleks sissesõidukeelu pikkust lühendada või jätta sissesõidukeeld kohaldamata, vaid kõikidelt Eesti Vabariigi territooriumil viibivatelt isikutelt oodatav käitumine.
24.Kaebaja toodud võrdlus Põhja-Koreast pärit põgenikuga ei ole asjakohane. Kuigi on arusaadav, et varjupaigataotlejatel ei pruugi alati olla võimalik kõiki enda väiteid dokumentaalselt tõendada, siis kaebaja puhul on PPA palunud konkreetsete tõendite esitamist, mida PPA hinnangul oleks kaebajal võimalik esitada, kuid mida kaebaja teinud ei ole. Muuhulgas ei ole kaebaja viidanud, et näiteks enda pangakontode väljavõtete esitamine oleks võimatu, vaid 18.01.2024 vestlusel 4(9)
põhjendanud väljavõtete esitamata jätmist unustamisega. Käesolevaks ajaks on kaebajal olnud piisavalt võimalusi enda pangakontode väljavõtete esitamiseks või põhjendamiseks, mis takistab nende esitamist.
25.Kaebaja on mõlemal temaga peetud vestlusel kinnitanud, et saab tõlgist piisavalt hästi aru. Kaebaja väited, et tõlgi väidetava puuduliku keeleoskuse tõttu võisid tekkida möödarääkimised ja probleemid üksteisest arusaamisel, on esitatud hüpoteetiliste väidetena. Kaebaja ei ole välja toonud ühtegi konkreetset olukorda, kus tõlk oleks kaebajat valesti mõistnud. Kuivõrd koos eestikeelse otsusega edastati kaebajale ka selle hiinakeelne tõlge ning vaidlusaluses PPA otsuses on läbivalt ning olulises ulatuses analüüsitud seda, milliseid selgitusi on kaebaja PPA-le andnud, siis on kaebajal olnud ka võimalus välja tuua, kus on PPA otsuse tegemisel kaebaja selgitusi vääriti mõistnud.
KOHTU PÕHJENDUSED
26.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 165 lg 2 sätestab, et kui kaebus jääb rahuldamata ning kaebaja kohtumenetluses esitatud väitega mittenõustumist või tema viidatud tõendi arvestamata jätmist on vaidlustatud haldusaktis juba põhjendatud ja kohus järgib seda põhjendust, ei pea kohus seda põhjendust oma otsuses kordama, vaid võib viidata põhjendusega nõustumisele. Kohus analüüsib kaebuses esitatud väiteid, kuid ei hakka üksikasjalikult üle kordama vaidlustatud otsuse põhjendusi, kuna otsuses tehtud järeldused on seotud tõenditega, otsus on hästi struktureeritud ja loetavav ning otsuse järeldused tuvastatud asjaoludega seostatavad.
27.Välismaalast tunnustatakse pagulasena, kui tal on põhjendatud alus karta tagakiusamist, tagakiusamiseks esineb vähemalt üks VRKS § 4 lg-s 1 ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2011/95/EL nimetatud viiest põhjusest – rass, usk, rahvus, poliitiline veendumus või kuulumine sotsiaalsesse gruppi – ning tagakiusamise (või tagakiusamise vastu puuduva kaitse) ja eespool nimetatud põhjuse vahel on põhjuslik seos. Samuti peavad puuduma pagulasena tunnustamist välistavad asjaolud (VRKS § 22 lg 1). Tagakiusamine (tegu või teod) võib seisneda füüsilises või vaimses vägivallas, seadusandliku, täidesaatva või kohtuvõimu diskrimineerivates meetmetes, ebaproportsionaalses või diskrimineerivas süüdimõistmises või karistamises jms (vt VRKS § 19 lg-s 2 ja direktiivi 2011/95/EL art 9 lg-s 2 esitatud näitlikud loetelud). Selleks, et tegu võiks pidada tagakiusamiseks, peab see olema: 1) olemuse või kordumise poolest piisavalt tõsine, et kujutada endast põhiliste inimõiguste rasket rikkumist, või 2) kogum meetmetest (sh inimõiguste rikkumine), mis on piisavalt raske, et mõjutada isikut samal viisil, nagu on nimetatud p-s 1 (VRKS § 19 lg 1, direktiivi 2011/95/EL art 9 lg 1). Põhilisteks inimõigusteks on eeskätt õigus elule, piinamise ja väärkohtlemise keeld, orjuse keeld ja keeld kohaldada karistust tagasiulatuvalt. Tagakiusamise tuvastamisel ei ole siiski alati vaja rangelt eristada, millist õigust või õiguse elementi (nt n-ö õiguse tuuma) rikutakse, vaid eeskätt on määrav isiku suhtes rakendatud või rakendada võidavate meetmete ja karistuste raskus (vt Riigikohtu 01.10.2018 otsus nr 3-17-1026, p 13). Tagakiusamise allikatena käsitatakse muu hulgas mitteriiklikke ühendusi, kui riik ei saa või ei taha pakkuda kaitset tagakiusamise või tõsise ohu eest (VRKS § 19 lg 5).
28.VRKS § 4 lg-st 3 tulenevalt on täiendava kaitse saaja välismaalane, kes ei kvalifitseeru pagulaseks ja kelle suhtes ei esine täiendava kaitse andmist välistavat asjaolu ja kelle suhtes on alust arvata, et tema Eestist tagasi- või väljasaatmine päritoluriiki võib talle nimetatud riigis kaasa tuua tõsise ohu, sealhulgas surmanuhtluse kohaldamise või täideviimise (p 1), tema piinamise või tema suhtes ebainimlike või inimväärikust alandavate kohtlemis- või karistamisviiside kasutamise (p 2) või konkreetselt tema või üldse tsiviilisikute elu ohtu sattumise või tema või tsiviilisikute kallal vägivalla rakendamise rahvusvahelise või riigisisese relvakonflikti tõttu (p 3). Ka täiendava kaitse andmiseks peab väärkohtlemine ületama teatava raskuse künnise, mis reeglina eeldab tegelike kehavigastuste tekitamist või intensiivseid füüsilisi ja psüühilisi kannatusi (vrd nt Euroopa Kohtu otsus C-353/16, p-d 38–43 ja sealsed viited). Euroopa Kohtu praktika järgi peab risk 5(9)
tõsisesse ohtu sattuda olema reaalne (vt nt otsused C-465/07, C-285/12 ja C-542/13). Seega peavad nii tagakius kui ka hirm selle ees ning tõsine oht või hirm selle ees, olema reaalsed, mitte hüpoteetilised. Tagakiusu ja tõsise ohu tuvastamisel on kesksel kohal päritoluriigi info ning selle alusel järelduste tegemine, arvestades konkreetse taotlejaga seotud asjaolusid.
29.Kaebaja selgitas PPA-le 23.10.2023, et ei soovi Hiinasse naasta, kuna kardab politseid ja valitsust (protokolli p 31, dtl 185). Samas selgitas kaebaja, et osales 2022.a Hiinas kahel rahvuslikul liikumisel, mida nimetatakse A4 revolutsiooniks. Need liikumised toimusid Chongqingis ja Shanghais. Politsei ei ole kaebajat kordagi vahistanud. Ühel korral seoti kaebaja käed üksnes kokku ning tal tuli läbida riigi armastamise kursus. Meeleavaldustel tehtud videod tuli politsei korraldusel kustutada (dtl 182). PPA analüüsis vaidlustatud otsuses kaebaja väiteid ning leidis avalikest allikatest tõendusmaterjali kaebaja nimetatud meeleavalduste toimumise kohta (otsuse lk 6 - 7). Ka kaebaja ise edastas PPA-le avalikest allikatest saadud videod meeleavalduste toimumise ning inimeste arreteerimise kohta (dtl 107-114). Kaebaja esitatud videotest ei nähtu, et otseselt kaebaja oleks osalenud meeleavaldustel või kui osaleski ei nähtu, et kaebajal isiklikult oleks olnud otseseselt kokkupuuteid politseiga.
30.PPA ei eita, et Hiinas toimub süstemaatiline inimeste vahistamine ja kinni pidamine. Seadus võimaldab inimesi pikaks aiaks kinni pidada ilma neile ametlikult süüdistust esitamata. Samas on kinnipidamiste ja vahistamiste sihtmärgiks advokaadid, inimõigusaktivistid, ajakirjanikud, usujuhid ja usklikud, aga ka endised poliitvangid ja nende perekonnaliikmed. 1 Kaebaja kinnitas PPA-le, et politseiametnikud ei ole teda vahistanud. Ühel meeleavaldusel tal seoti käed plastikust kinnitusvahendiga kinni, kuid ta vabastati. Kaebaja sai käte sidumisel vigastada (dtl 182). Alusetu on kaebaja etteheide vaidlustatud otsusele, et puudub erinevus selle vahel, kas kaebaja ütles alguses, et Hiina politsei peksis ta veriseks ja hiljem, et ta sai vigastada, kuivõrd kaebaja ei öelnud rahvusvahelist kaitset taotledes, et Hiina politsei oleks üldse teda peksnud. Puuduvad igasugused tõendid võimaliku kaebaja peksmise kohta. Juhul, kui ka politseinik sidus kaebaja käed kinni, ei pea kohus tõenäoliseks, et käte kaabliga sidumisel võivad tekkida märkimisväärsed vigastused.
31.Kaebaja kinnitas täiendaval vestlusel PPA-le, et teda ei ole Hiina politseiametnikud taga kiusanud, kuid see võib juhtuda (dtl 195). Juhul, kui ta oleks Hiina võimude huviorbiidis, siis tal ei oleks lubatud reisida Eestisse. Hiinast ei lubatud inimestel pandeemia tõttu välja liikuda 3 aastat. Kaebajal on hirm, et seda võidakse uuesti teha ning piiride sulgemine tekitab kaebajale moraalseid kannatusi (dtl 198). Kohus nõustub PPA-ga, et kaebaja ei ole isik, kes võiks Hiinas oma poliitilise meelsuse pärast tagakiusuohus olla. Vaidlust ei ole, et kaebaja ei ole inimõigusteaktivist, ajakirjanik või poliitvang. Arvestades kaebaja selgitusi nähtub, et kaebaja hirmuks on võimalike piirangute kohaldamine haiguspandeemiate tõttu, mis takistab kaebajal reisimist.
32.Kaebaja selgitas, et kasutab Hiinas kolme sotsiaalmeediaplatvormi: WeChat, QQ ja Douyin. Eestis kasutab taotleja Instagrami, Facebooki, Tik Toki ja Whats Appi. Oma kontodel avaldas kaebaja poolehoidu Taiwanile, mis ei ole Hiinas lubatud. Hiinas jälgitakse sotsiaalmeediat ja seal tehtud postitusi, mittesobivad postitused kustutatakse. Seetõttu on kaebajal keeruline vastavaid tõendeid esitada. Lisaks blokeeriti kaebaja telefoninumber (dtl 186). PPA on hinnanud päritolumaa infot vastavas osas ning leidnud, et sotsiaalmeedia on tõepoolest Hiinas väga tsenseeritud ning Hiina võimud eemaldavad nende tegevust kritiseerivaid sotsiaalmeediapostitusi. Arvestades eelnevat, ei ole välistatud, et ka kaebaja võimalikud postitused võidi sotsiaalmeediast eemaldada. Samas ei saa eelnevast automaatselt tuletada, et kaebajat kiusatakse seetõttu taga või ta võib sotsiaalmeedia postituste tõttu sattuda võimude huviorbiiti. Nagu kohus eelnevalt välja tõi, kaebaja ei ole täheldanud võimude huvi oma isiku suhtes.
Amnesty International Report 2022/23; The State of the World's Human Rights; China 2022 , 20.03.2023 https://www.ecoi.net/en/document/2089448.html (22.05.2024)
6(9)
33.Kaebaja tõi võrdlusena välja Eesti olukorra, kus ei pea telefoni SIM-kaardi ostmiseks oma isikut tuvastama, samas kui Hiinas ei ole selline asi võimalik. Õige on kaebaja tähelepanek, et Eestis on võimalik osta lepingu sõlmimiseta telefoni kõnekaarte, kuid see ei ole tavapärane. Ka Eestis sõlmitakse pigem teenusepakkujaga lepingud, mis tähendab, et isikusamasus tuvastatakse. Samuti ei ole õige kaebaja hinnang, et Eestis vastavate lepinguteta kõnekaartide üle puudub kontroll üldse.2 Ka Eestis on võimalik vajadusel kõnekaardi blokeerimine. Kaebaja selgitas PPAle, et tema telefoninumber blokeeriti umbes kuu aega enne seda, kui kaebaja Hiinast lahkus, blokeeringut ei olnud võimalik maha võtta ka klienditeeninduse kaudu (dtl 186). Vaidlust ei ole, et kaebaja kasutab Hiina suunakoodiga telefoninumbrit, millest saab järeldada, et kaebajal on SIMkaart ja telefoninumber. Eelnevat kinnitab kaebaja ka kaebuses ise, et numbri blokeerimisel on võimalik soetada uus SIM-kaart. Kohtu hinnangul ei saa telefoninumbri blokeerimisest teha järeldust, et number blokeeriti võimude käsul. Numbri blokeerimise põhjuseid võib olla erinevaid, mh telefnioperaatorile võlgu jäämine, mistõttu ei saa järeldada, et Hiina võimud soovivad kaebajat sotsiaalmeedia postituste tõttu taga kiusata. Kaebaja ei ole nimetanud, milline telefoninumber blokeeriti ega esitanud tõendeid telefoninumbri blokeerimise kohta, mistõttu ei olnud PPA-l ka võimalik hinnata vastavat asjaolu, kuivõrd tegemist oli kaebaja paljasõnalise väitega. PPA ei ole eitanud, et telefoninumbri blokeerimine Hiinas on võimalik, kuid kaebaja puhul ei ole sellise asjaolu esinemine tõendatud kaebaja tehtud sotsiaalpostituste tõttu.
34.Kaebaja ei vaidlusta fakti, et talle väljastati xx.xx.xxxx pass ning sisse- ja väljasõiduluba Hongkongi ja Macausse. Kaebaja selgitas PPA-le, et käis 2023.a alguses Malaisias ja Myanmaris (dtl 184). Kaebaja passist nähtub, et aprillis 2023 reisis kaebaja Malaisiasse, Araabia Ühendemiraatidesse, Egiptusessse, Maldiividele (dtl 132-140). Kaebaja selgitas PPA-le, et Hiina politsei kontrollis teda Hiinast lahkumisel (dtl 183). Kaebaja ei ole väitnud, et kaebajale tehti Hiinast lahkumisel takistusi. Kohus nõustub PPA-ga, et piiride ületamisel on dokumentide kontrollimine ning reisimise eesmärgi tuvastamine tavapärane. Eelnevast saab järeldada, et kaebaja isik ei paku Hiina võimudele ega politseile huvi. Vastasel juhul oleks kaebaja kinni peetud kohe piiril. Nagu kohus eelnevalt välja tõi ei ole mignit põhjust arvata, et kaebaja vahistataks Hiinasse naasmisel, kuivõrd kaebaja on ka ise PPA-le kinnitanud, et kui ta oleks Hiina politsei huviorbiidis, siis tal ei oleks Hiinast lubatud lahkuda (protokolli p 16). Hüpoteetiline on kaebaja hinnang, et Hiina politsei hakkab teda koduriiki naasimisel tagakiusama. Praeguse ajani ei ole Hiina politsei teinud takistusi kaebaja korduvatele piiriületustele.
35.Tagakiusamise põhjuseks võib olla rass, usk, rahvus, poliitilised veendumused või sotsiaalsesse gruppi kuulumine. Kohus ei tuvastanud, et kaebaja kuuluks ühtegi nimetatud gruppi või kaebaja oleks üldse Hiina politsei või võimude huviorbiidis, mistõttu ei vaja kaebaja rahvusvahelist kaitset ning PPA jättis õigesti vastava taotluse rahuldamata.
36.Kaebaja tugineb täiendava kaitse puhul samadele asjaoludele, mis pagulase staatuse puhul. Kohtule ei nähtu eespool toodud põhjendusi arvestades, et kaebajat ähvardaks Hiinasse tagasipöördumise korral reaalne risk sattuda tõsisesse ohtu. Seega järeldas PPA õigesti, et kaebaja ei kvalifitseeru täiendava kaitse saajaks.
37.Tulenevalt VSS § 74 lg-st 1 kohaldatakse lahkumisettekirjutuses välismaalase suhtes sissesõidukeeldu kolmeks aastaks lahkumisettekirjutuse täitmise päevast arvates. Rahvusvahelise kaitse taotluse rahuldamata jätmise tagajärjeks on Eestis viibimiseks viibimisaluse puudumine ning riigisisese õiguse sätete järgi piisab sellest lahkumisettekirjutuse tegemiseks. VRKS § 25 lg 2 2 sätestab, et rahvusvahelise kaitse taotluse tagasilükkamise otsuses või koos sellega tehakse välismaalasele ettekirjutus Eestist lahkumiseks. Direktiivi 2008/115/EÜ art 5 kohaselt tuleb riigil võtta nõuetekohaselt arvesse isiku perekonnaelu ja tervislikku seisundit ning järgida mittetagasisaatmise põhimõtet. PPA on otsuses õigesti leidnud, et olukord Hiinas pole selline, mis tooks kaasa väljasaatmise keelu VSS § 171 (mittetagasisaatmise põhimõte) järgi. Kaebaja ei ole
Vt nt https://www.telia.ee/images/documents/tt/est/konekaartide_uldtingimused.pdf (24.05.2024).
7(9)
toonud esile asjaolusid, mis välistanuks lahkumisettekirjutuse tegemise. Kaebaja väide teda piiriületamisel tabava ohu kohta on abstraktne. PPA analüüsis Hiinasse naasmise ohte ning jõudis põhjendatud järeldusele, et kaebaja puhul reaalne oht puudub. Kuna kaebaja ei kvalifitseeru rahvusvahelise kaitse saajaks, on õiguspärane ka lahkumisettekirjutus, milles kaebajale määrati vabatahtliku täitmise tähtajaks 7 päeva. Lahkumisettekirjutuse õiguspärasuse kontrollimisel tuleb arvestada ka pärast selle tegemist tekkinud või muutunud asjaoludega, mis võivad mõjutada tagasisaatmise lubatavust (Riigikohtu 15.02.2023 otsus nr 3-20-1115, p 32). Kohtule ei ole teada uusi asjaolusid lisaks neile, mida on eespool rahvusvahelise kaitse kontekstis juba hinnatud. Kaebaja kinnitas ka ise PPA-le, et on nõus Eestist lahkuma (vt protokolli p 25).
38.VSS § 74 lg 1 järgi kohaldatakse lahkumisettekirjutuses välismaalase suhtes sissesõidukeeldu kolmeks aastaks lahkumisettekirjutuse täitmise päevast arvates. VSS § 7 4 lg 3 sätestab, et kui sissesõidukeelu kohaldamise tähtaeg on kõiki tähtsust omavaid asjaolusid arvestades ebaproportsionaalne, võib lahkumisettekirjutuses kohaldada sissesõidukeeldu lühemaks ajaks. VSS § 74 lg 4 alusel võib sissesõidukeelu jätta humaansetel kaalutlustel kohaldamata. Humaansed kaalutlused VSS § 74 lg 4 tähenduses peaksid seonduma esmajoones olukorraga, kus Eestisse või Schengeni alale sisenemise keeld riivaks intensiivselt välismaalase perekonna- või eraelu, seaks ohtu tema elu või tervise või tooks kaasa muu samalaadse tagajärje (vt Riigikogu XII koosseisu 444 SE seletuskiri, lk 5; Tallinna Ringkonnakohtu 13.10.2022 otsus nr 3-20-2388, p 18; Riigikohtu 05.12.2019 otsus nr 3-16-2123, p 15). Sissesõidukeelu kehtestamise õiguspärasust tuleb hinnata ettekirjutuse tegemise aja seisuga (HKMS § 158 lg 2, vt ka Riigikohtu 01.10.2019 otsus nr 3-181891, p 18).
39.Kaebaja peab sissesõidukeelu kohaldamist ebaproportsionaalseks, sest kaebaja ei ohustanud Eesti Vabariigi julgeolekut, kaebaja ei ole ohtlik ning pole rikkunud avalikku korda. Need asjaolud ei anna alust sissesõidukeelu tühistamiseks. Kohus nõustub vastustajaga, et kaebaja hinnang turvalise Eesti elukeskkonna kohta ei kaalu üle riigi suveräänset õigust kontrollida välismaalaste riiki saabumist, riigis viibimist ja riigist lahkumist.
40.Euroopa Inimõiguste Kohtu praktika järgi võib isiku väljasaatmine tema tervisliku olukorra tõttu olla keelatud, kuid seda vaid väga erandlikel juhtudel. Keeld kohaldub, kui väljasaadetav on füüsiliselt või psüühiliselt raskelt haige isik, kellel esineb peatse surma oht, või kui on põhjendatud alus arvata, et sihtriigis sobiva ravi puudumise tõttu või selle tõttu, et ravi pole isikule seal kättesaadav, esineb reaalne oht välismaalase terviseseisundi olulisele, kiirele ja pöördumatule halvenemisele, mis toob kaasa suuri kannatusi või tema oodatava eluea olulise lühenemise (vt 13. detsembri 2016. a otsus Paposhvili vs. Belgia (41738/10), p 183; 7. detsembri 2021. a otsus Savran vs. Taani (57467/15), p-d 129 ja 137). Euroopa Kohus on selgitanud, et EL põhiõiguste harta alusel on väljasaatmiskeelu standard sama (vt nt C-562/13 Abdida, p-d 47 jj; C-353/16 MP, p-d 37 jj, C69/21 Staatssecretaris van Justitie en Veiligheid, p-d 61–66). Kaebaja tervislik seisund ei ole selline, mille tõttu võiks kaebaja väljasaatmine riigist olla keelatud või mille tõttu ei tohiks piirata tema võimalust siseneda Schengeni alale. Kaebaja ei ole füüsiliselt või psüühiliselt haige isik. Kohtule ei nähtu, et kaebajale kohaldatud sissesõidukeeld oleks ebaproportsionaalne või lähtudud valedest alustest.
41.Kaebaja heidab PPA-le ette, et PPA korraldatud intervjuu ajal oli halva hiina keele oskusega tõlkija, mistõttu ei olnud kaebajal võimalik tekstist aru saada ja tal endal ei olnud võimalik ennast sobivalt väljendada. Kohus ei pea eelnevat tõenäoliseks, kuivõrd nii 19.10.2023 kui 18.01.2024 vestluse ajal PPA-ga küsis ametnik kaebajalt, kas ta saab tõlgist piisavalt hästi aru (vt protokollide punkte 1). Lisaks pakkus PPA ametnik kaebajale võimalust kommenteerida vestlusega seonduvat, millist võimalust ei soovinud kaebaja kasutada (p 55). Vestluse protokollidest nähtub, et kaebajale on selgitatud täiendavalt küsimust, juhul kui kaebaja ei ole küsimusest aru saanud. Seega on alusetud kaebaja etteheited menetluse arusaamatuse kohta menetluest. 8(9)
42.Kohus avaldab otsuse kaebaja identifitseerimist välistavalt (HKMS § 175 lg 3).
43.Vastustaja ei ole taotlust menetluskulude hüvitamiseks esitanud, mistõttu kooskõlas HKMS § 108 lg-ga 1 ning § 109 lg-ga 1 jäävad menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda. Kohus lahendab eraldi määrusega kaebaja esindaja riigi õigusabi kulude kindlaksmääramise taotluse. (allkirjastatud digitaalselt)
9(9)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.