Karl Parve kaebus Tartu Vangla tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks seoses tema solvamisega
RESOLUTSIOON
1.Tagastada Karl Parve kaebus.
2.Jätta Karl Parve taotlused tunnistajate ülekuulamiseks ja riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks läbi vaatamata.
3.Jätta Karl Parve taotlus riigi õigusabi saamiseks rahuldamata.
4.Tagastada Tartu Vanglale 3. juunil 2024 kohtule esitatud Tartu Vangla 14. mai 2024. a vastus nr 2-3/24/1261-2 ning 6. juunil 2024 kohtule esitatud kaebaja 23. veebruari ja
25.aprilli 2024. a avaldused, Justiitsministeeriumi 7. mai 2024. a kiri nr 11-7/3884-2 ja Tartu Vangla 14. mai 2024. a vastus nr 2-3/24/1261-2.
Määruse resolutsiooni p-de 1-3 peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 119 lg 1, § 121 lg 4 ja § 204 lg 1, riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 15 lg 8). Muus osas määruse peale määruskaebust ei saa esitada.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Karl Parv (kaebaja) esitas 16. märtsil 2024 Tartu Vanglale taotluse mittevaralise kahju hüvitamiseks summas 1500 eurot. Tartu Vangla V üksuse vanemvalvur kahjustas kaebaja au ja head nime ning solvas teda sisetelefoni kaudu 1. või 2. veebruaril 2024. Vanglaametnik kasutas halvustavaid, ebatsensuurseid ja ebasündsaid väljendeid. Muuhulgas olid vaidlusalusel ajal kaebajal seljas paberist riided ning kui kaebaja küsis vanglaametnikult, millal talle vanglavorm tuuakse, et ta saaks minna kooli eksamit sooritama, siis soovitas ametnik korduvalt kaebajal kooli alasti minna. Vanglaametnik alandas eeltooduga kaebaja väärikust.
2.Kaebaja esitas 23. mail 2024 Tartu Halduskohtule hiljem täiendatud kaebuse Tartu Vangla tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks. Tartu Vangla ametnik kasutas kaebaja suhtes
3-24-1562 ebatsensuurseid väljendeid ning teotas sellega kaebaja au ja head nime. Täpsemad asjaolud on välja toodud vanglale esitatud kahju hüvitamise taotluses, millele vangla ei ole vastanud. Kui kinnipeetav vanglaametnikku solvab, siis on tegemist raske rikkumisega. Ebaõiglane oleks, kui Tartu Vangla ametnik jääks oma käitumise eest karistamata. Kaebaja taotleb tunnistajate ülekuulamist, riigilõivu tasumisest vabastamist, riigi õigusabi ja esmast õiguskaitset.
3.Tartu Halduskohus palus 27. mai 2024. a kohtunõudega vanglal esitada kohtule kaebuse asjaoludega seonduvad dokumendid ning teatada, kas vangla on kaebaja kahju hüvitamise taotluse lahendanud.
4.Vangla esitas kohtule 3. juunil 2024 vastuse kohtunõudele, milles selgitab, et ei ole kaebaja
16.märtsi 2024. a kahju hüvitamise taotlusele veel vastust koostanud. Ühtlasi esitas vangla nõutud dokumendid.
5.Kohus palus 4. juuni 2024. a kohtunõudega vanglal esitada seisukoht Karl Parve kaebuse menetlusse võtmise põhjendatuse kohta ning kõik kaebuse asjaoludega seonduvad tõendid, mida haldusasja materjalide juures veel ei ole.
6.Tartu Vangla esitas 6. juunil 2024 kohtule vastuse, milles tunnistab, et ei lahendanud kaebaja kahju hüvitamise taotlust tähtaegselt, Karl Parve kaebus on lubatav ja esitatud tähtaegselt, kuid vangla hinnangul on kaebusega kaitstava õiguse riive väheintensiivne ja asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline, mistõttu on võimalik kaebus HKMS § 121 lg 2 p 2 1 alusel tagastada. Vangla esitas kohtule täiendavad tõendid. Sealhulgas esitas haldusorgan kohtule Tartu Vangla 5. juuni 2024. a otsuse nr 1-13/24/218-2, millega jättis kaebaja kahju hüvitamise taotluse rahuldamata. Vastab tõele, et 2024. a veebruaris kandis kaebaja tervisega seonduvatel põhjustel ühekordseid riideid ning kaebajal toimus 2. veebruaril 2024 kutseõppes plaatija erialal kutseeksam. Sisetelefoni kaudu toimuvaid vestluseid ei salvestata ning seega ei ole vastava salvestise kaudu võimalik kaebaja ja ametniku vahel toimunud vestluse sisu kontrollida. Küll aga ei ole kahjunõude menetluse käigus ilmnenud selliseid asjaolusid, mis viitaksid vanemvalvuri ebaviisakale või solvavale käitumisele. Samuti ei ole kaebajale tekkinud sellist kahjulikku tagajärge, mis õigustaks rahalise hüvitise maksmist.
KOHTU SEISUKOHT
7.HKMS § 120 lg 1 p 1 kohaselt selgitab kaebuse saanud alluvusjärgne kohus välja vaidluse eseme. Kohus tõlgendab HKMS § 2 lg-st 4 tulenevalt esitatud kaebust ja taotlusi ning lähtub nende lahendamisel kaebaja tegelikust tahtest. Kaebaja nõuab HKMS § 37 lg 2 p 4 alusel Tartu Vangla tekitatud mittevaralise kahju hüvitamist seoses asjaoluga, et Tartu Vangla V üksuse vanemvalvur solvas teda, kasutades temaga suheldes halvustavaid, ebatsensuurseid ja ebasündsaid väljendeid. Ühtlasi taotleb kaebaja tunnistajate ülekuulamist, riigilõivu tasumisest vabastamist ja riigi õigusabi. Kuigi kaebaja märgib, et taotleb esmast õiguskaitset, mida võiks mõista kui esialgse õiguskaitse taotlust HKMS § 250 tähenduses, siis ei nähtu kohtule kaebaja tegelik tahe asjas esialgset õiguskaitset rakendada. Kaebaja ei ole vastavat taotlust põhjendanud ning ka esitatud kaebusest ei ilmne konkreetseid õigusi, mida kohtul oleks võimalik esialgse õiguskaitse korras kaitsta.
8.HKMS § 121 lg 2 p 21 kohaselt võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline.
3-24-1562
9.Kohtu hinnangul ei saa Tartu Vangla ametniku poolt kaebaja suhtes ühe vestluse ajal mõne ebaviisaka ja ebatsensuurse väljendi või lause kasutamist pidada kaebaja õigusi intensiivselt riivavaks. Kohus nendib, et selline suhtlusviis võib kaebajale teatud heaolu langust ja ebamugavusi põhjustada, kuid tegemist ei saa olla selliste ülemääraste ebamugavustega, mis saaksid kaebajale intensiivseid kannatusi kaasa tuua.
10.Riigivastutuse seaduse (RVastS) § 7 lg 1 kohaselt võib isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud, nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada sama seaduse §-des 3, 4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega. RVastS § 9 lg-st 1 tulenevalt võib füüsiline isik nõuda mittevaralise kahju rahalist hüvitamist mh väärikuse alandamise ja au või hea nime teotamise korral. Avaliku võimu kandja tekitatud mittevaralise kahju hüvitamine on aga Eesti Vabariigis erandlik ja piiratud ning RVastS § 9 lg 1 näeb selle võimaluse ette vaid kõige olulisemate põhiõiguste tõsiste riivete korral. Mittevaraline kahju tuleb hüvitada rahas, kui rikkumise raskus seda õigustab (vt ka Riigikohtu halduskolleegiumi 27. juuni 2017. a otsus asjas nr 3-3-1-9-17, p 13 ning seal viidatud kohtupraktika).
11.Vaidlus puudub selles, et 2024. a veebruaris toimus kaebaja ja Tartu Vangla V üksuse vanemvalvuri vahel kaebaja kirjeldatud vestlus, kuid ametniku kinnitusel ei olnud tema sõnakasutus selline, nagu kaebaja väidab. Vanglaametnik märgib, et viitas naljatades võimalusele minna eksamile paberist riietega. Kui kaebaja küsis, kas ta saab oma riided, siis ametnik vastas, et ega ta paljalt minna ju ei saa. Vanemvalvur mäletab, et vestlust kuulis pealt ka teine valvur (vt Tartu Vangla V üksuse vanemvalvuri 26. märtsi ja 5. aprilli 2024. a selgitusi). Teine ametnik eelkirjeldatud vestlust täpselt ei mäleta, kuid kinnitab, et on Tartu Vangla V üksuse vanemvalvuriga, kellele kaebaja solvamist ette heidab, pikalt koos töötanud ning ei ole kordagi kuulnud, et ta kinnipeetavatega ebaviisakaid või solvavaid väljendeid oleks kasutanud (Tartu Vangla V üksuse valvuri 5. juuni 2024. a seletus). Kohtul puudub põhjus vanglaametnike selgituste tõesuses ja usaldusväärsuses kahelda ning on väga ebatõenäoline, et Tartu Vangla V üksuse vanemvalvur kasutas kaebajaga vesteldes kaebaja kirjeldatud solvavaid väljendeid. Ei ole välistatud, et kaebaja sai ametnikust vestluse käigus valesti aru või ei pidanud ametniku sõnakasutust sobivaks, kuid see ei tähenda, et ametniku tegevust saaks õigusvastaseks pidada. Seega ei ole vangla õigusvastaselt käitunud ning RVastS § 7 lg-st 1 tulenevad hüvitamisnõude rahuldamise eeldused ei ole täidetud. Lisaks ei ületa kaebaja kirjeldatud võimalikud üleelamised ja teatud ebamugavus lävendit, mis õigustaks mittevaralise kahju rahalist hüvitamist.
12.Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus Karl Parve kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel. Kohus selgitab, et vastavalt HKMS § 43 lg-le 2 ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti kohtusse ning kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.
13.Kuna kohus tagastab kaebuse, siis puudub vajadus lahendada kaebaja taotlusi tunnistajate ülekuulamiseks ja riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks ning kohus jätab need taotlused läbi vaatamata.
14.Kaebaja on esitanud ka riigi õigusabi taotluse, mille kohus käesoleva määrusega lahendab. RÕS § 6 lg 1 järgi võib riigi õigusabi saada füüsiline isik, kes oma majandusliku seisundi tõttu ei suuda õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku õigusteenuse eest või suudab seda teha üksnes osaliselt või osamaksetena või kelle majanduslik seisund ei võimalda pärast õigusteenuse eest tasumist lihtsat toimetulekut. Samas ei ole taotleja kehv majanduslik seisund ainuke riigi õigusabi saamise tingimus. RÕS § 7 lg 1 p 1 kohaselt ei anta riigi õigusabi, kui
3-24-1562 taotleja on ise võimeline kaitsma oma õigusi. Kui esinevad RÕS § 7 lg-s 1 sätestatud alused riigi õigusabi andmisest keeldumiseks, ei mõjuta isiku majanduslik seisund asja otsustamist. Kaebaja on koostanud kohtule arusaadava kaebuse, millest nähtuvad kaebaja taotlused ning põhjendused. Eeltooduga on tõendatud, et kaebaja on iseseisvalt võimeline halduskohtumenetluses osalema ning ta ei vaja advokaadi abi. Halduskohtumenetluses selgitab vajalikud asjaolud, seadusesätted ja asjakohase kohtupraktika kohus välja enda initsiatiivil ning kaebaja õigusalaste teadmiste puudumist kompenseerib halduskohtus kohalduv uurimisprintsiip (HKMS § 2 lg-d 4 ja 5). Eeltoodust tulenevalt jätab kohus Karl Parve taotluse riigi õigusabi saamiseks RÕS § 7 lg 1 p 1 alusel rahuldamata.
15.Kohus tagastab Tartu Vanglale 3. juunil 2024 kohtule esitatud Tartu Vangla 14. mai 2024. a vastuse nr 2-3/24/1261-2 ning 6. juunil 2024 kohtule esitatud kaebaja 23. veebruari ja 25. aprilli 2024. a avaldused, Justiitsministeeriumi 7. mai 2024. a kirja nr 11-7/3884-2 ja Tartu Vangla 14. mai 2024. a vastuse nr 2-3/24/1261-2, kuna vastavad tõendid on kaebaja ja Tartu Vangla kohtule juba varasemalt esitanud (HKMS § 62 lg 2).
(allkirjastatud digitaalselt) Juhan Siider
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.