Määruse tegemise aeg ja koht 06.06.2024, Tallinna Halduskohus Haldusasja number
3-24-1692
Haldusasi
Politsei- ja Piirivalveameti 04.06.2024 taotlus X kinnipidamise ja kinnipidamiskeskusesse paigutamise loa saamiseks
Menetlusosalised
Taotluse esitaja – Politsei- ja Piirivalveamet, volitatud esindaja Ekaterina Kouru; Isik, kelle suhtes taotletakse haldustoiminguks loa andmist – X (sünd XX XX XXXX, Bangladeshi kodanik)
Asja läbivaatamine
Kohtuistungil 05.06.2024 (videokonverents)
1.Anda Politsei- ja Piirivalveametile luba X kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks kuni kinnipidamise aluse äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui 05.08.2024 (kaasa arvatud)
Resolutsioon
2.Asendada kohtumääruse avaldamisel isiku, kelle suhtes luba antakse, nimi tähemärgiga Edasikaebamise kord
Käesoleva määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates
ASJAOLUD JA TAOTUSE SISU
1.Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) esitas 04.06.2024 taotluse loa saamiseks X (sünd XX XX XXXX) kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks kuni kaheks kuuks välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse (VRKS) § 362 lg 3 alusel, kuna isiku suhtes esineb VRKS § 361 lg-s 1 nimetatud põhimõte ja VRKS § 361 lg 2 p-des 4 ja 5 sätestatud kinnipidamise alused.
Asja materjalidest ja PPA taotlusest nähtub järgnev:
2.1.PPA kontrollis 01.05.2024 kell 08.50 Tallinna lennujaamas isikuid ning dokumentide kontrollimisel tekkis kahtlus esitatud dokumentide ehtsuses. Bangladeshi kodanik X (edaspidi isik) peeti 01.05.2024 VSS § 15 lg 1 alusel 48 tunniks kinni ja toimetati kinnipidamiskeskusesse ning alustati menetlustoimingutega. 02.05.2023 viidi isikuga läbi küsitlus, mille käigus isik selgitas, et tulid koos teiste välismaalastega Lätist smuugeldaja abiga Tallinna Lennujaama. Lätist tulid nad kuuekesi ja autojuht. Lätti said nad läbi Valgevene-Läti piiri ületades. Lätis viibis ta Riias kuskil majas ligikaudu 4 päeva ja siis toodi nad autoga Tallinna lennujaama. Kogu teekonna oli planeerinud smuugeldaja, kellele ta maksis umbes 7000 eurot, et jõuda enda sihtriiki. Isik soovis jõuda sõbra juurde Itaaliasse, et minna tööle. Läti smuugeldaja andis isikule India kodaniku passi ja Portugali elamisloa ning oli hankinud lennupiletid Milaanosse. Isiku pass asub Valgevenes, tema sõbra käes. 02.05.2024 koostati isikule koheselt sundtäidetav ettekirjutus Eestist lahkumiseks nr 1052278554. Kuna isikul puudus dokument, ei saanud PPA isikut 48 tunni jooksul välja saata. PPA taotles Tallinna Halduskohtult luba isiku kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks, mis rahuldati 02.05.2024 kohtumäärusega haldusasjas nr 3-24-1309.
2.2.07.05.2024 vesteldi isikuga tema koduriiki naasmise ja dokumenteerimise asjus. Isik oli nõus Bangladeshi minema ja seega vormistati Frontexi reintegratsiooni programmis osalemiseks vormikohased dokumendid. 08.05.2024 vesteldi isikuga võimalusest saada dokumenteerimiseks vajalikku koopiat tema isikut tõendavast dokumendist. Isik tegi koostööd ja saadi koopia isiku passist. 04.06.2024 viidi isikuga läbi uus nõustamine. Isikut informeeriti, et PPA on saanud positiivse vastuse Bangladeshi Kopenhageni saatkonnast ning talle väljastati vastavalt taotlusele ajutine reisidokument naasmiseks Bangladeshi. Isik selgitas seepeale, et ta ei soovi koju minna, kuna oli isaga hiljuti suheldes saanud informatsiooni, et ta on jätkuvalt poliitilistel motiividel riigis tagaotsitav ning sinna naasmisel võidakse teda vangistada.
2.3.04.06.2024 kell 11:00 peeti isik VRKS alusel kinni 48 tunniks. Taotluse esitamise hetkeks ei ole PPA läbi viinud VRKS §-des 15 ja 18 sätestatud toiminguid. Nende toimingute teostamiseks on vajalik isiku kohalolu.
2.4.VRKS § 361 lg 2 p 4 kohaselt võib rahvusvahelise kaitse taotlejat vältimatu vajaduse korral kinni pidada rahvusvahelise kaitse taotluse menetlemisel tähtsust omavate asjaolude väljaselgitamiseks, eelkõige juhul, kui on olemas põgenemise oht. Isiku puhul on põgenemisoht põhjendatud VSS § 68 p 6 kohaselt ehk välismaalase põgenemise oht esineb, kui välismaalane on PPA-le teada andnud või haldusorgan järeldab tema hoiakutest ja käitumisest, et ta ei soovi lahkumiskohustust täita.
2.5.Isik on ise kinnitanud, et otsis endale smuugeldaja, et jõuda Schengeni alale, sihtkohana Itaalia. Sellest saab järeldada, et ebaseaduslik piiriületus ja ränne Schengeni alal oli teadlik ja tahtlik tegevus, mille ta ka ellu viis tehes oma eesmärgi saavutamiseks märkimisväärseid rahalisi kulutusi. Isik esitas PPA ametnikele Tallinna lennujaamas enda tuvastamiseks India kodaniku passi, mis ei kuulunud talle. Kinnipidamiskeskusesse toimetatuna ja sisse vormistamisel isik jätkas väitmist, et on isik, kelle passi esitas. Samuti on isik öelnud, et ta ei soovi Bangladeshi tagasi pöörduda ja lisaks oli tema sihtkoht Itaalia. Isik saades teada, et talle on väljastatud Kopenhaagenis asuva Bangladeshi saatkonna poolt ajutine reisidokument, muutis täielikult meelt koduriiki naasmise osas ja palus rahvusvahelist kaitset. PPA hinnangul on põhjendatud ja vajalik isiku kinnipidamine rahvusvahelise kaitse taotluse menetluse ajaks. Ainuüksi isiku poolt antud selgitusele tuginedes ei ole võimalik hinnata, kas isik kvalifitseerub rahvusvahelise kaitse saajaks. PPA hinnangul esineb isiku suhtes põgenemisoht ning puudub alus arvata, et vabaduses viibides oleks isik ametivõimudele kättesaadav menetluses tähtsust omavate asjaolude väljaselgitamiseni.
2(4)
2.6.PPA on seisukohal, et VRKS §-s 29 sätestatud järelevalvemeetmeid (kindlaksmääratud kohas elamine, registreerimisele ilmumine, elukohast eemal viibimisest teatamine) ei ole võimalik isiku suhtes tõhusalt kohaldada, kuna isiku suhtes esineb põgenemisoht. PPA hinnangul ei ole välistatud, et isik ei pruugi vabaduses viibides järgida talle kohaldatud järelevalvemeetmeid ning võib omavoliliselt ja ebaseaduslikult lahkuda soovitud riiki, seda enam, et Schengeni alal puudub riikidevaheline piirikontroll ning dokumentideta liikumine ei ole raskendatud ning isik on varasemalt ühest liikmesriigist teise liikumiseks kasutanud smuugeldajate abi ning võib ka seda tulevikus sihtriiki liikumiseks kasutada. Eluliselt on usutav, et vabaduses viibides isik jätkaks oma teekonda Itaaliasse. Isikul on olemas vastavad kontaktid ja kogemus, kuidas Schengeni alal ebaseaduslikult liikuda. Isikul puudub Eestiga igasugune side, tal ei ole siin tuttavaid, sugulasi ega majanduslikke sidemeid. PPA hinnangul ei ole isiku kinnipidamine ja kinnipidamiskeskusesse paigutamine vastuolus proportsionaalsuse põhimõttega ega isiku tervise ja tema turvalisuse kaalutlusega.
3.X kohtuistungil sisulisi vastuväiteid taotluse osas ei esitanud, kuid märkis, et loodab jääda Eestisse, et täidaks kõiki vajalikke reegleid ja kohustusi ning põgeneda ei kavatse.
KOHTU PÕHJENDUSED
4.Olukorras, kus välismaalane esitab kinnipidamiskeskuses või väljasaatmise käigus rahvusvahelise kaitse taotluse, peab Politsei- ja Piirivalveamet ta kinni ja taotleb halduskohtult 48 tunni jooksul taotluse esitamisest arvates loa tema kinnipidamiseks kuni kaheks kuuks kui esinevad VRKS § 361 lg-s 2 sätestatud kinnipidamise alus ja lõikes 1 nimetatud põhimõtted (VRKS § 362 lg 3). Antud juhul ongi Politsei- ja Piirivalveamet taoliselt toiminud ja vastavat luba taotlenud.
5.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 264 lg 1 kohaselt annab kohus seadusega sätestatud juhtudel haldustoimingu tegemiseks loa ja pikendab seda.
6.VRKS § 361 lg 1 kohaselt võib rahvusvahelise kaitse taotlejat kinni pidada sama paragrahvi lõikes 2 sätestatud alusel kui VRKS-s sätestatud järelevalvemeetmeid ei ole võimalik tõhusalt kohaldada. Kinnipidamine peab olema kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega ning kinnipidamisel peab arvestama igal üksikjuhtumil rahvusvahelise kaitse taotlejaga seotud olulisi asjaolusid.
7.Rahvusvahelise kaitse taotleja kinnipidamise alused vältimatu vajaduse korral on üles loetletud VRKS 361 lõikes 2. Osundatud lõike punktide 4 ja 5 kohaselt võib rahvusvahelise kaitse taotlejat kinni pidada rahvusvahelise kaitse taotluse menetlemisel tähtsust omavate asjaolude väljaselgitamiseks, eelkõige juhul, kui on olemas põgenemise oht ning kui on põhjendatud alus arvata, et isik on esitanud rahvusvahelise kaitse taotluse lahkumiskohustuse edasilükkamiseks või väljasaatmise vältimiseks.
8.VRKS § 361 lg 21 kohaselt tuleb nimetatud paragrahvi lõike 2 punktile 4 tuginemisel tõlgendada põgenemisohtu koosmõjus väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse (VSS) §-s 68 nimetatud asjaoludega.
9.VRKS § 362 lg 2 sätestab, et kui rahvusvahelise kaitse taotlejat on vaja sama seaduse § 361 lõikes 2 sätestatud alusel ja lõikes 1 nimetatud põhimõtteid arvestades kinni pidada kauem kui 48 tundi, taotleb PPA halduskohtult loa rahvusvahelise kaitse taotleja kinnipidamiseks ja paigutamiseks kinnipidamiskeskusesse kuni kaheks kuuks.
10.Kohus, kuulanud ära menetlusosaliste seisukohad, hinnanud tõendeid ja kaalunud faktilisi asjaolusid nende kogumis ja vastastikuses seoses, leiab, et PPA taotlus X kinnipidamiseks ning kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Esineb 3(4)
põgenemisoht, samuti on alust arvata, et ta on esitanud rahvusvahelise kaitse taotluse lahkumiskohustuse edasilükkamiseks ja väljasaatmise vältimiseks.
10.1.PPA on põhjendanud põgenemisohtu viidates VSS § 68 p-le 6, mille kohaselt esineb välismaalase põgenemise oht, kui välismaalane on PPA-le teada andnud või haldusorgan järeldab tema hoiakutest ja käitumisest, et ta ei soovi lahkumiskohustust täita. Antud juhul oli isik sisenenud Schengeni liikmesriikide territooriumile, teades, et saabus Eestisse ebaseaduslikult, omamata alust riigis viibimiseks. Kohtuistungi käigus ei selgunud, et PPA taotluses kajastatud faktiliste asjaolude paikapidavuse suhtes võiks olla mingisuguseid küsitavusi. Seega on võimalik taotluses kajastatud andmetest lähtuda ning ühtlasi ei ole ka alust asuda seisukohale, et PPA on põgenemisohtu ebaõigesti hinnanud.
10.2.VRKS § 361 lg 2 p 5 kohaselt võib rahvusvahelise kaitse taotlejat kinni pidada, kui isik on Eestist lahkuma kohustamise menetluses kinni peetud ja on põhjendatud alus arvata, et isik esitas rahvusvahelise kaitse taotluse lahkumiskohustuse edasilükkamiseks või väljasaatmise vältimiseks. PPA on küllaltki veenvalt kirjeldanud kuidas ajutise reisidokumendi väljastamisest teadasaamise järgselt 04.06.2024 esitati koheselt rahvusvahelise kaitse saamise taotlus. Seega on viide VRKS § 361 lg 2 punktile 5 täiesti asjakohane. Kohus nõustub PPA-ga, ka selles et VRKS §-s 29 sätestatud järelevalvemeetmeid ei oleks võimalik isiku suhtes tõhusalt kohaldada, kuna isiku suhtes esineb põgenemisoht. Nimetatud ohtu on aga PPA isiku hoiakute ja käitumise pinnalt asjakohaselt hinnanud, kusjuures vastava hinnanguga mittenõustumiseks ei olnud põhjust. VRKS § 361 lg 2 p 4 kohaselt võib rahvusvahelise kaitse taotlejat kinni pidada ka rahvusvahelise kaitse taotluse menetlemisel tähtsust omavate asjaolude väljaselgitamiseks, kui on põgenemise oht. Seoses eelnimetatuga on aga selge, et kuigi rahvusvahelise kaitse taotlus oli esitatud ilmselt lahkumiskohustuse edasilükkamiseks, peab isik vastava taotluse esitamise järgselt selles osas läbiviidava menetluse tarbeks kättesaadav olema. Arvestades asjaolu, et taotluse materjalist nähtuvalt ei ole isikul ka väljakujunenud sotsiaalseid sidemeid Eestiga, võib PPA taotlust kokkuvõttes mõlemal alusel põhjendatuks pidada. Kohtul puuduvad andmed ka selle kohta, et isiku kinnipidamine kinnipidamiskeskuses oleks vastuolus tema turvalisuse või tervisekaitse kaalutlustega (VRKS § 363 lg 3).
10.3.Eeltoodust tulenevalt ning juhindudes halduskohtumenetluse seadustiku § 264 lg-st 1 ja § 265 lg-st 1, annab kohus Politsei ja Piirivalveametile loa paigutada X kinnipidamiskeskusesse kuni kinnipidamise aluse äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui kaheks kuuks, sest isiku suhtes kohaldub VRKS § 361 lg-s 1 nimetatud põhimõte ning § 361 lg 2 p-s 4 ja 5 sätestatud alused.
11.Kinnipidamise aluse äralangemisel tuleb rahvusvahelise kaitse taotleja viivitamatult kinnipidamiskeskusest vabastada (VRKS § 364 lg1). Tuginedes HKMS § 175 lõikele 3 tuleb kohtumääruse avaldamisel asendada X nimi tähemärgiga. (allkirjastatud digitaalselt) Enno Loonurm Kohtunik
4(4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.