UNITED LOGGERS OÜ kaebus Riigimetsa Majandamise Keskuse
13.novembri 2023. a käskkirja nr 1-5/89 osaliseks tühistamiseks
Menetlusosalised
Kaebaja – UNITED LOGGERS OÜ, volitatud esindaja vandeadvokaat Kaimo Räppo Vastustaja – Riigimetsa Majandamise Keskus, volitatud esindajad vandeadvokaadid Triin Kaurov, Siret Saks ja Vitali Šipilov
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta UNITED LOGGERS OÜ kaebus rahuldamata.
2.Jätta menetluskulud poolte endi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD JA SELGITUSED
Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 8. juulil 2024 (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 181, tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 136 lg 8). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida. Vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
1.Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK) avaldas 12. oktoobril 2023 Ametlikes Teadaannetes kasvava metsa raieõiguse ja metsamaterjali müügiteate (digitaalse kohtutoimiku
3-23-2874 leheküljed (dtl) 35-37). Müügiteates teatas RMK läbirääkimiste alustamisest metsamaterjali müügiks kokkuleppehinnaga kestvuslepingu alusel.
2.Müügiteate alusel esitas UNITED LOGGERS OÜ 2. novembril 2023 sooviavalduse kestvuslepingu sõlmimiseks küttepuidu ostuks (dtl 38-39).
3.RMK võttis kaebaja sooviavalduse menetlusse ning esitas kaebajale 6. novembril 2023 täiendavad küsimused. Samal päeval esitas kaebaja vastuseks täiendavad selgitused (dtl 44), milles kinnitas, et kaebaja tegevuseks on hakkpuidu müük. Sooviavaldusest ning vastustest nähtub, et kaebaja müüb puitu ekspordiks.
4.RMK puiduturustusosakonna juhataja otsustas 13. novembri 2023. a käskkirjaga nr 1-5/89 tunnistada osad RMK metsamaterjalide müügi läbirääkimisteks esitatud sooviavaldustest nõuetele vastavaks ning osad mittevastavaks (dtl 8-9). Mh tunnistati mittevastavaks kaebaja sooviavaldus. Sama käskkirjaga kinnitas RMK 13. novembri 2023 „Riigimetsast metsamaterjali müügiks kokkuleppehinnaga kestvuslepingu alusel sooviavalduste läbivaatamise ja nõuetele vastavuse hindamise protokolli nr 3-3.4/33“ (dtl 10-13).
5.UNITED LOGGERS OÜ esitas 13. detsembril 2023 Tartu Halduskohtule kaebuse RMK
13.novembri 2023. a käskkirja nr 1-5/89 kehtetuks tunnistamiseks (dtl 3-6).
6.Tartu Halduskohus võttis 18. detsembri 2023. a määrusega kaebuse menetlusse, tunnistas vastustajaks RMK ja kohustas vastustajat esitama vastus kaebusele (dtl 15-16).
7.Vastustaja esitas 18. jaanuaril 2024 vastuse kaebusele (dtl 27-34).
8.Vastustaja esitas 2. mail 2024 taotluse menetluskulude väljamõistmiseks, menetluskulude nimekirja ja kuludokumendid (dtl 93-103).
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
9.Kaebaja taotleb RMK 13. novembri 2023. a käskkirja nr 1-5/89 osalist tühistamist, põhjendades oma kaebust järgmiselt. 9.1.Vaidlustatud käskkiri ei vasta haldusakti formaalsetele ega materiaalsete nõuetele (haldusmenetluse seaduse (HMS) § 54). Vaidlustatud käskkirjast ei selgu, kuidas vastavad kvalifitseeritud ühingud tingimusele, mis puudutab puidu väärindamist ja kaebaja ei vasta. Nimelt on kaebaja osas leitud, et kaebaja ei ole küttepuitu puitkütuste (halud, pellet, puitbrikett, puusüsi jmt) valmistamiseks või energia tootmiseks või muu toodangu (puitplaat, puidukeemia, jmt) valmistamiseks kasutav ettevõtja, kes väärindab puitu selliselt, et pakkuja Eestis asuvas tootmisüksuses valmiv toodang tõstab toorme väärtust või pakkuja Eestis asuva tootmisüksuses energia tootmise tulemusena suureneb energia varustuskindlus ning pakkuja tootmine on üles ehitatud sellisel viisil, et see aitab kaasa Eesti ja Euroopa Liidu kliimaeesmärkide saavutamisele, panustab keskkonna kaitsesse ning puidu kestlikku kasutamisse. 9.2.Käskkirja üks etteheide on, et pakkuja müüb hakkpuitu ekspordiks. Seega on vastuolus vastustaja enda nõuetega tagada Euroopa Liidu kliimaeesmärkide täitmine, samuti teenuste ja kaupade vaba liikumise Euroopa Liidu sees.
3-23-2874 9.3.Vastustaja argumendid ei ole sisuliselt pädevad ja on ebaõiged – näiteks kuivast 25% ümarpuust toodetud hakkpuidul on 3,84 MWh ühe tonni kohta. Nüüd kui näiteks kvalifitseeritud ühing Enefit omandab kestvuslepingu alusel küttepuud, siis käskkirjast ei selgu, kas selliselt omandatud küttepuu (tinglikult nott) hakitakse eelnevalt hakkeks või köetakse kohe ära. 9.4.Pole arvestatud tegeliku REDII ja SBP sertifikaatidega, kus süsiniku kogus on mõõdetav. 9.5.Lisaks, näiteks puidu vedu Enefiti puhul Türilt Narva vahelattu ja seal hakkimine ja hoidmine vahelaos toodab rohkem süsiniku heitmeid kui Hiiumaalt küttepuu hakkimine bioenergiaks ja laevatus Taani. 9.6.Küttepuudest halupuude tootmine ei ole väärindav tegevus, seda põhjusel, et halupuust ei saa energiat rohkem. Hakkimata puidu põletamisel ahjus või kaminas jääb kasuteguriks 3060%. 9.7.Arusaamatud on viited, et keelatud on toetada (subsideerimine), aga tegelikkuse ei ole keelatud mitte toota. 9.8.Toodud motiivid on kardinaalsed erinevad varasemast praktikast ja otsitakse n-ö ettevaatamist, tulevikku vaatamist normidele, mis veel ei kehti. Selline lähenemine on vastuolus õiguskindluse ja hea halduse põhimõttega. Hea haldus tähendab seda, riigiasutus lahendab asja kiiresti ja mõistlikult, tekitades inimesele võimalikult vähe ebamugavusi ja halduskoormust. Muuhulgas tuleb aidata inimesel tema kohustusi mõista ja tema tegelik soov täpselt esitada. Kirjeldatud põhimõtted – eesmärgipärasus, efektiivsus ja uurimispõhimõte – on kirjas HMS §-des 5 ja 6. 9.9.Praegusel juhul on akt ebaproportsionaalne, arusaamatu ja kaalutusvigadega ning suure tõenäosusega vastuolus nii teenuse ja kaupade vaba liikumise põhimõttega kui ka n-ö veel vastuvõtmata kliimaeesmärkidega.
10.Vastustaja vaidleb kaebusele vastu. Vastustaja vastuväited on kokkuvõtvalt järgmised.
10.1.Kaebus tuleb jätta rahuldamata, sest RMK on õiguspäraselt tunnistanud kaebaja sooviavalduse kokkuleppehinnaga kestvuslepingu alusel küttepuidu ostuks mittevastavaks. RMK hinnangul ei vasta kaebaja puidu väärindamise nõudele lühidalt järgmistel põhjustel:
10.2.Kaebaja tegevus ei tõsta küttepuidu väärtust. Kaebaja toodab hakkpuitu, kuid selle kütteväärtus on üldjuhul oluliselt – pea 2 korda – madalam kui teiste küttepuidust valmistatavate toodete puhul.
10.3.See, kuidas kaebaja toodangut kasutab, ei oma sooviavalduse kvalifitseerimisel tähendust. Puidu väärindamise nõuet täita ehk toorme väärtust tõsta tuleb Eestis ning seda ei ole võimalik teha pelgalt puidu vahendamisega. RMK ei saa puidu ostjat kohustada müüma töödeldud puitu kindlatele isikutele ega seda kontrollida. Muu hulgas ei ole seetõttu asjakohane kaebaja viide hakkpuidu ekspordile ja kaupade vabale liikumisele Euroopa Liidus. Samuti on asjakohatu kaebaja viide puidu veoga kaasnevatele süsiniku heitmetele.
10.4.Puidu väärindamise nõue konkretiseerib Euroopa Liidu õiguses nn kaskaadkasutuse põhimõtet, mille kohaselt on eelistatud biomassi selline kasutamine, millega kaasneb suurem lisaväärtus. RMK käskkiri on kaskaadkasutuse põhimõttega kooskõlas. Puidu väärindamise nõue on ka kooskõlas Euroopa Liidu põhieesmärkidega ressursitõhususe ja keskkonnakaitsega.
10.5.RMK on näinud ette nn puidu väärindamise nõude, mille järgi peab pakkuja valmistama Eestis puidust kõrgema väärtustega tooteid või tootma energiat. Puidu väärindamise nõude aluseks on nii RMK erinevad dokumendid (arengukava jmt), Eesti metsapoliitika, Vabariigi Valitsuse määrus kui Euroopa Liidu õigusest tulenev nn kaskaadkasutuse põhimõte. Kõiki eeltoodud põhimõtteid arvesse võttes ning hinnates erinevate põhimõtete ja laiemate eesmärkidega kooskõlas õiguskorda vastu võetud regulatsioone, ei saa mitte kuidagi asuda
3-23-2874 seisukohale, et kaebaja täidaks puidu väärindamise nõude, mis tooks endaga kaasa kestvuslepingu sõlmimise õiguse.
KOHTU SEISUKOHT
11.Kohus leiab, et kaebus ei kuulu rahuldamisele. Kohus nõustub RMK seisukohtadega ega pea HKMS § 165 lg-le 2 tuginedes vajalikuks kõiki vastustaja põhjendusi üle korrata.
12.Käesolevas asjas on vaidluse all RMK 13. novembri 2023. a käskkirja nr 1-5/89 õiguspärasus. Nimetatud käskkirjaga tunnistati kaebaja RMK metsamaterjalide müügi läbirääkimisteks esitatud sooviavaldus nõuetele mittevastavaks. Kaebaja saab vaidlustada käskkirja vaid osaliselt kaebajat puudutavas osas.
13.Menetlusosaliste vahel on vaidlus selles, kas RMK on õiguspäraselt tunnistanud kaebaja sooviavalduse kokkuleppehinnaga kestvuslepingu alusel küttepuidu ostuks mittevastavaks. Kaebaja leiab, et käskkiri on ebaproportsionaalne, arusaamatu ja kaalutusvigadega ning suure tõenäosusega vastuolus nii teenuse ja kaupade vaba liikumise põhimõttega kui ka n-ö veel vastuvõtmata kliimaeesmärkidega.
14.Vaidlusalusalune käskkiri on antud RMK juhatuse 26. märtsi 2019. a otsusega nr 1-32/45 kinnitatud „RMK puiduturustusosakonna põhimääruse” p 5.4.5, RMK juhatuse esimehe 11. mai 2023. a käskkirjaga nr 1-5/40 kinnitatud „Metsamaterjali müügi toimingute ettevalmistamiseks ja läbiviimiseks volitatud isikute määramine“ ning Vabariigi Valitsuse
4.jaanuari 2007. a määruse nr 1 „Riigimetsas kasvava metsa raieõiguse ja metsamaterjali müügi kord“ § 4 lg 1 p 3 ja lg 2 alusel.
15.Asja materjalidest nähtub, et RMK kasvava metsa raieõiguse ja metsamaterjali müügiteade sisaldas mh tingimust, mille järgi kutsutakse läbirääkimistele juriidilised isikud, kes on küttepuitu puitkütuste (halud, pellet, puitbrikett, puusüsi jmt) valmistamiseks või energia tootmiseks või muu toodangu (puitplaat, puidukeemia, jmt) valmistamiseks kasutav ettevõtja, kes väärindab puitu selliselt, et pakkuja Eestis asuvas tootmisüksuses valmiv toodang tõstab toorme väärtust (muu kui puitkütuste või energia tootmiseks küttepuitu kasutava pakkuja valmistatava toote elukaar peab vastama IPCC metoodikale M2) või pakkuja Eestis asuvas tootmisüksuses energia tootmise tulemusena suureneb energia varustuskindlus ning pakkuja tootmine on üles ehitatud sellisel viisil, et see aitab kaasa Eesti ja Euroopa Liidu kliimaeesmärkide saavutamisele, panustab keskkonna kaitsesse ning puidu kestlikku kasutamisse (dtl 35-36).
16.Kuigi 13. novembri 2023. a käskkirjast nr 1-5/89 ei nähtu, miks otsustas vastustaja tunnistada kaebaja sooviavalduse nõuetele mittevastavaks, on käskkirjas selgelt viidatud RMK
13.novembri 2023 „Riigimetsast metsamaterjali müügiks kokkuleppehinnaga kestvuslepingu alusel sooviavalduste läbivaatamise ja nõuetele vastavuse hindamise protokollile nr 3-3.4/33“. Nimetatud protokollis on välja toodud põhjused, miks kaebaja ei vastanud seatud tingimustele ning ei kvalifitseerunud läbirääkimistele (dtl 11-13).
17.Riigikohus on oma praktikas asunud seisukohale, et diskretsiooniotsuse põhikaalutlused ei saa reeglina sisalduda üheski varasemas dokumendis, sest iga diskretsiooniotsus on eelduslikult eriline ja ainukordne, mistõttu peavad otsustuse põhimotiivid sisalduma haldusaktis. Viitamine menetluses esitatud dokumentidele abstraktselt ei võimalda menetlusosalistel ega kohtul
3-23-2874 üheselt aru saada, millised olid haldusakti andja kaalutlused, ega sunni haldusorganit otsustamisel kõiki poolt- ja vastuargumente läbi mõtlema. Teisele dokumendile viidates peab lõppkokkuvõttes olema arusaadav, milline selles dokumendis sisalduv informatsioon kujutab endast osa haldusakti põhjendusest (Riigikohtu 15. oktoobri 2013. a otsus asjas nr 3-3-1-35-13, p 25 ja seal viidatud praktika). Kohtu hinnangul on RMK protokollist nr 3-3.4/33 võimalik järeldada, millistel põhjustel osutus kaebaja mittevastavaks. Samuti on protokollist selgelt arusaadav, milline selles dokumendis sisalduv informatsioon kujutab endast osa haldusakti põhjendustest.
18.Muuhulgas põhjendas RMK, et kaebaja sooviavaldusest nähtuvalt müüb pakkuja hakkpuitu ekspordiks. RMK lähtub oma tegevuses puidu Eestis väärindamise nõudest kooskõlas Eesti metsapoliitikaga ning selle eesmärgiks on soodustada investeeringuid keskkonnasäästlikku puidutöötlemisse ja puidu efektiivsesse kasutusse, mis eeldab puidu ümbertöötlemist Eestis ehk mitte puidu kui tooraine eksportimist. Seda põhjendust ei saa pidada valeks, kuna kaebaja on ise RMK-le selgitanud, et 2023. aastal ei ole ettevõte müünud hakkpuitu Eestis asuvatele klientidele (dtl 44). Kaebaja on kohalikele soojus- ja koostööjaamadele müünud aastatel 2021 ja 2022. Kaebaja selgituste kohaselt on Euroopa Liidu ja ka NATO liikmesriikidele müüdud bioenergia maht vähemalt 85% kogu kaebaja käibest.
19.Asjakohased on vastustaja selgitused, et RMK lähtub oma tegevuses puidu Eestis väärindamise nõudest kooskõlas Eesti metsapoliitikaga ning selle eesmärgiks on soodustada investeeringuid keskkonnasäästlikku puidutöötlemisse ja puidu efektiivsesse kasutusse, mis eeldab puidu ümbertöötlemist Eestis ehk mitte puidu kui tooraine eksportimist. Nagu nähtub Riigikogu poolt 11. juunil 1997. a heaks kiidetud Eesti metsapoliitikast, on enam kui 25 aastat tagasi kokku lepitud pikaajaline eesmärk arendada Eestis puidutöötlemist ja eksportida puitu võimalikult kõrgelt väärindatuna võttes kasutusele selleks kestvuslepingud (p 6 teine lõik). Küttepuidust hakkpuidu tootmine ei vasta puidu väärindamise nõude eesmärgile panustada keskkonna kaitsesse ning puidu kestlikku kasutamisse. Kaebaja on oma sooviavalduses märkinud, et ettevõtte peamine tegevus on puiduhakke tootmine taastuvenergiaks. Selline kaebaja tegevus ei vasta puidu väärindamise nõudele, kuna küttepuidust puiduhakke (hakkpuidu) valmistamine ei tõsta metsamaterjali väärtust.
20.Kaebaja ei ole põhjendanud, mil moel tema puitu väärindab. Kaebaja on selgitanud, et kaebaja toodangut kasutavad koostööjaamad, mille koostootmise kasutegur on vähemalt 100%. Samuti selgitab kaebaja, et kaebaja ei müü esmakasutuses olevad hakkpuitu ettevõtetele, kes ei kasuta ressurssi säästvalt. Kaebaja ei ole aga välja toonud seda, mida kaebaja teeb ise sellist, et seda saaks pidada puidu väärindamiseks. Väärindamata puidu vahendamine väljaspool Eestit asuvatesse koostootmisjaamadesse või ettevõtetele, kes ei kasuta ressurssi säästvalt, ei muuda asjaolu, et kaebaja ise puitu ei väärinda. Kohus nõustub vastustajaga, et puidu väärindamise nõuet ei ole võimalik täita pelgalt puidu vahendamisega, nagu kaebaja soovib põhjendada.
21.RMK on protokollis nr 3-3.4/33 selgitanud, et küttepuidu puhul on RMK eesmärgiks müüa vastava kategooria puitu sellistele küttepuitu toorainena kasutavatele tootjatele, kes valmistavad sellest kõrgema lisandväärtusega tooteid nagu näiteks pelletid, puitbrikett jmt või ettevõtjatele, kes vahetult toodavad soojus- ja/või elektrienergiat. Seda sellel keskkonnahoiu eesmärgil, et nimetatud tooted annavad lõpptarbijale suurema kütteväärtuse, kui hakkpuit, mis algse tooraine kütteväärtust ei tõsta. RMK on teadlikult jaganud RMK poolt toodetava puidu kaheks: ümarpuiduks ja hakkpuiduks. RMK toodab hakkpuitu väheväärtuslikust metsamaterjalist, mis jääb üle ümarpuidu tootmisest nagu oksad ja muu taoline või tekib võsa raiumise tulemusel. RMK on sellest tulenevalt ümarpuidu müügil jaganud selle omakorda
3-23-2874 kolme alamkategooriasse: palgid, paberipuit ja küttepuit. RMK ei pea keskkonnahoiu eesmärke silmas pidades ümarpuidu hakkpuiduks muundamist ja seejärel energiatootjatele edasi tarnimist otstarbekaks ressursi kasutuseks. Täiendavalt kaasneb vaheladustamise ja hakkpuidu edasiveoga pikem veokaugus ning süsiniku heitmete kasv. Hakkpuitu saab toota vähem väärtuslikust metsamaterjalist ning ümarpuitu, mis on mõeldud küttepuiduks tuleks kasutada kõrgema kütteväärtuse saamiseks kõrgema lisandväärtusega toodete tootmiseks.
22.Vastavalt metsaseaduse (MS) § 46 lg-le 2 on raieõiguse ja metsamaterjali müügi korra kehtestanud Vabariigi Valitsus 4. jaanuaril 2007. a vastu võetud määrusega nr 1 „Riigimetsas kasvava metsa raieõiguse ja metsamaterjali müügi kord“ (määrus nr 1). Nimetatud määrust muudeti – need muudatused jõustusid 1. oktoobril 2023 – ning seetõttu pidi RMK 12. oktoobril 2023 Ametlikes Teadaannetes avaldatud kasvava metsa raieõiguse ja metsamaterjali müügiteates nende muudatustega arvestama. Kohus ei nõustu seetõttu ka kaebaja etteheitega, et toodud motiivid on kardinaalsed erinevad varasemast praktikast ja otsitakse n-ö ettevaatamist, tulevikku vaatamist normidele, mis veel ei kehti.
23.Määruse nr 1 § 18 lg 2 sätestab, et müügi korraldaja kehtestab kestvuslepingute sõlmimiseks esitatud pakkumiste hindamise metoodika. Eeltoodust tulenevalt on RMK volitatud kehtestama sooviavalduste hindamise kriteeriumid ning sealjuures kohustatud järgima pakkumise keskkonnakaitselist ning puidu kestliku kasutamise ja kõrgema lisandväärtuse andmise eelisaspekti. Kohus nõustub vastustajaga, et selle kriteeriumi sisustamisel lasub RMK-l kaalutlusõigus.
24.Vastustaja on selgitanud ja esitanud kohtule tõendi, et esimest korda nägi RMK puidu väärindamise nõude ette juba 13. detsembril 2022. a kinnitatud puiduturustusstrateegia (dtl 4852). Nimetatud strateegia p-s 3.5.2 oli küttepuidu müügi puhul ühe nõudena ette nähtud, et metsamaterjali ostnud ettevõtja peab selle ümber töötlema Eestis (dtl 51). Kohtul pole põhjust kahelda vastustaja väites, et RMK puiduturustusstrateegia avaldati ka RMK veebilehel. Kuna see oli avaldatud RMK veebilehel, siis pidi sellest teadlik olema ka kaebaja.
25.RMK on 10. oktoobril 2023 kinnitanud puiduturustusstrateegia, millega täpsustas puidu väärindamise nõude võrreldes 2022. a redaktsiooniga (dtl 84). Küttepuidu müügi korral on puidu väärindamise nõue sätestatud p-s 3.5.2 järgmiselt (dtl 87): pakkuja on küttepuitu puitkütuste (halud, pellet, puitbrikett, puusüsi jmt) valmistamiseks või energia tootmiseks või muu toodangu (puitplaat, puidukeemia, jmt) valmistamiseks kasutav ettevõtja, kes väärindab puitu selliselt, et pakkuja Eestis asuvas tootmisüksuses valmiv toodang tõstab toorme väärtust (muu kui puitkütuste või energia tootmiseks küttepuitu kasutava pakkuja valmistatava toote elukaar peab vastama IPCC metoodikale M2) või pakkuja Eestis asuvas tootmisüksuses energia tootmise tulemusena suureneb energia varustuskindlus ning pakkuja tootmine on üles ehitatud sellisel viisil, et see aitab kaasa Eesti ja Euroopa Liidu kliimaeesmärkide saavutamisele, panustab keskkonna kaitsesse ning puidu kestlikku kasutamisse. Seega oli RMK kasvava metsa raieõiguse ja metsamaterjali müügiteade 10. oktoobril 2023 kinnitanud puiduturustusstrateegiaga kooskõlas.
26.Kohus ei saa pidada õigusvastaseks ka asjaolu, et vastustaja arvestas oma tegevuses Euroopa Liidu uue regulatsiooniga (RED III), mis oli protokolli nr 3-3.4/33 koostamise ajal eelnõuna kinnitamise ootel olev Euroopa Parlamendi ja Nõukogu uus direktiiv, millega muudetakse direktiivi (EL) 2018/2001, määrust (EL) 2018/1999 ja direktiivi 98/70/EÜ seoses taastuvatest energiaallikatest toodetud energia kasutamise edendamisega ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv (EL) 2015/652 (RED III). Asjakohased on vastustaja selgitused, et
3-23-2874 kestvuslepingud sõlmitakse pika perioodi peale, mille jooksul hakkab uus direktiiv kehtima ja võetakse üle ka Eesti õigusruumi. Kaebaja soovis kestvuslepingu sõlmida aastateks 2024 – 2028, selgitades et toorme vajadus on 100 000 m3 küttepuitu (dtl 38). Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiiv (EL) 2023/2413 võeti vastu 18. oktoobril 2023. Seega olid Euroopa Liidu ja sellest tulenevalt Eesti kliimaeesmärgid avalikkusele selgelt teada ja RMK jaoks täitmiseks kohustuslikud. Uue regulatsiooni kohaselt on keelatud toetada energiatootmist ümarpuidust. Liikmesriigid ei tohiks anda otsest rahalist toetust energia tootmiseks saepalkidest, vineeripakkudest, tööstuslikust ümarpuidust, kändudest ja juurtest (10, art 1).
27.Kaebaja leiab, et vastustaja argumendid ei ole sisuliselt pädevad ja on ebaõiged – näiteks kuivast (25%) ümarpuust toodetud hakkpuidul on 3,84 MWh ühe tonni kohta. See kaebaja poolt toodud näide ei puutu asjasse. Nagu vastustaja on selgitanud ja kaebaja ei ole vastu vaielnud, on hakkepuidu müümisel energiatootjate kehtestatud niiskuse minimaalne lubatud piir 30% ja maksimaalne 56%. Vastustaja on selgitanud, et sellest kuivem või märjem hakkpuit põhjustavad katelde kahjustusi ning seetõttu alla 30% niiskusega hakkpuitu tarnida ei tohi.
28.Kaebaja märgib, et käskkirjast ei selgu, kas Enefit Power AS-i kestvuslepingu alusel omandatud küttepuud hakitakse eelnevalt hakkeks või köetakse kohe ära. Kohtu hinnangul ei peagi see asjaolu käskkirjast selguma. Kaebaja viited teiste isikute kvalifitseerimisele ei ole asjakohased. Teiste pakkujate sooviavalduste vastavuse kontroll ei muuda kaebaja sooviavaldust nõuetele vastavaks. Samuti ei saa teiste pakkujate suhtes tehtud otsustused rikkuda kaebaja õigusi. Samal põhjusel pole oluline, milline on Enefit Power AS-i puhul puidu vedu.
29.Kaebaja on üldsõnaliselt ja ühe lausega märkinud, et pole arvestatud tegeliku REDII ja SBP sertifikaatidega, kus süsiniku kogus on mõõdetav, selgitamata, kuidas see mängib asja lahendamisel määravat rolli. RMK-le arusaadavalt peab kaebaja silmas, et RMK ei nõua energiatootjatelt REDII kriteeriumite täitmist ja SBP sertifikaadi olemasolu. Vastustaja on selgitanud, et RMK ei peagi seda nõudma, sest kohustus vastata säästlikkuse kriteeriumitele lasub energiatootjatel, mitte puidu müüjal. Nii lasub energiatootjal kohustus koguda energia tootmiseks kasutatud puidu biomassi päritolu andmed ja pidada süsiniku heitmete arvestust. Ka sellele vastustaja selgitusele ei ole kaebaja vastu vaielnud.
30.Eelnevast tulenevalt jätab kohus rahuldamata kaebaja kaebuse RMK 13. novembri 2023. a käskkirja nr 1-5/89 osaliseks tühistamiseks. RMK on õiguspäraselt tunnistanud kaebaja sooviavalduse kokkuleppehinnaga kestvuslepingu alusel küttepuidu ostuks mittevastavaks.
31.HKMS § 158 lg 5 kohaselt määrab kohus otsuses kindlaks menetluskulude jaotuse ja menetlusosalistelt väljamõistetavad menetluskulud. HKMS § 108 lg 1 ls 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. HKMS § 109 lg 1 sätestab, et menetluskulude väljamõistmiseks esitatakse kohtule enne kohtuvaidlusi menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid. Kirjalikus menetluses esitatakse menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid kohtu poolt määratud tähtaja jooksul. Kuludokumentide ja menetluskulude nimekirja esitamata jätmise korral menetluskulusid välja ei mõisteta.
32.Kaebaja ei ole menetluskulude nimekirja ega kuludokumente esitanud. Vastustaja palub jätta kaebaja menetluskulud tema enda kanda ja mõista kaebajalt välja RMK menetluskulud summas 6020 eurot (käibemaksuta). Kohus jätab vastustaja taotluse menetluskulude väljamõistmiseks rahuldamata.
3-23-2874
33.RMK leiab, et tema õigusabikulud tuleb kaebajalt välja mõista, kuna välise õigusabi kasutamine oli praegu põhjendatud. Samasuguses olukorras riigihangete puhul kuuluvad haldusorgani õigusabikulud väljamõistmisele. Samuti tuleb arvestada, et kaebaja on juriidilisest isikust rahvusvaheline suurettevõte, mitte füüsiline isik. Riigikohtu 2. märtsi 2023. a otsusest nr 3-20-1717 tuleneb vastustaja hinnangul, et haldusorgani menetluskulude osas on määrav, kas kaebajaks on füüsiline või juriidiline isik. Praegu on tegemist rahvusvahelise suurettevõttega, mille majanduslik olukord võimaldab kindlasti menetluskulude temalt väljamõistmist.
34.Kohus selgitab, et asjas nr 3-20-1717 oli üheks kaebajaks Keskkonnaministeerium, kes vaidlustas Jõelähtme valla otsust, millega vald võttis kohaliku omavalitsuse tasandil kaitse alla maaüksuse, millele on Vabariigi Valitsuse nõusolekul antud kaevandamisluba hoolimata kohaliku omavalitsuse vastuseisust. Keskkonnaministeeriumi kaebus rahuldati. Seega mõisteti haldusorgani kasuks menetluskulud välja seetõttu, et ta osales menetluses kaebajana, mitte ei lahendatud vastustaja kasuks menetluskulude väljamõistmise küsimust.
35.Avaliku haldusülesande täitja välise õigusabi kulusid ei mõisteta kaebajalt välja kui tegevus jääb vastustaja põhitegevuse raamidesse (vt nt Riigikohtu halduskolleegiumi 1. aprilli 2023. a otsus asjas nr 3-18-1442, p 32). RMK kui riigimetsa majandaja reguleerib riigimetsas kasvava metsa raieõiguse ja metsamaterjali müüki (määruse nr 1 § 1). Sellest tulenevalt on tema ülesandeks tunnistada metsamaterjalide müügi läbirääkimisteks esitatud sooviavaldused nõuetele vastavaks või mittevastavaks. Vaidlus metsamaterjalide müügi läbirääkimisteks esitatud sooviavalduste mittevastavase üle ei välju vastustaja põhiülesannete raamidest, mistõttu välise õigusabi kasutamiseks puudus vajadus. Oma põhitegevusega seonduva kasuks peab haldusorgan suutma kohtus argumenteerida ilma välise õigusabita. (allkirjastatud digitaalselt) Kadri Palm kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.