lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/3-24-1688/2

Muud

HaldusasiJõustunudTartu Halduskohus Tartu kohtumaja · 05.06.2024

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja
Kohtuasja number
3-24-1688/2
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Muud
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
05.06.2024
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1154
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
RÕS § 37 lg 1, 3Riigi õigusabi osutamine nõukogu määruse (EÜ) nr 4/2009 kohtualluvuse, kohaldatava õiguse, kohtuotsuste tunnustamise ja täitmise ning koostöö kohta ülapidamiskohustuste küsimustes aluselHKMS § 104 lg 2Riigilõivu tasumine ja tagastamineHKMS § 111 lg 1Menetlusabi andmise tingimusedHKMS § 175 lg 3Otsuse avaldamine

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
3-24-1688/4Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium15.08.2024

Lahendi tekst

Riigi Teataja

TARTU HALDUSKOHUS

Tartu kohtumaja

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-24-1688

Määruse kuupäev

5. juuni 2024

Kohtunik

Juhan Siider

Kohtuasi

X taotlus riigi õigusabi saamiseks Euroopa Inimõiguste Kohtusse pöördumiseks

RESOLUTSIOON

1.Jätta X taotlus riigi õigusabi saamiseks rahuldamata.
2.Asendada avaldatavas kohtulahendis taotleja nimi tähemärgiga.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates (riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 15 lg 8 ning halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 119 lg 1 ja § 204 lg 1).

ASJAOLUD JA KOHTU SEISUKOHT

1.X (taotleja) esitas 4. juunil 2024 Tartu Halduskohtule riigi õigusabi taotluse. Taotleja soovib riigi õigusabi korras esindajat seoses haldusasjaga nr 3-24-780. Taotleja soovib esindajat, kuna vanglas viibides ei ole tal võimalik Euroopa Inimõiguste Kohtule (EIK) ise kaebust esitada. Vanglas puudub võimalus elektrooniliselt dokumenti koostada ja EIK-ile edastada. Eesti Vabariigi kohtud on rikkunud taotleja õigusi, kuna nõuavad temalt riigilõivu. Taotlejal ei ole riigilõivu tasumiseks rahalisi vahendeid.

Sarnased lahendid

Muud
  • 03.09.20263-26-2562/4Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 02.09.20263-26-2562/3Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 01.09.20262-26-9094/13Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 31.08.20262-25-17676/28Viru Maakohus Narva kohtumaja
  • 27.08.20262-26-114817/3Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 27.08.20263-26-2652/2Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja
2.Kuna taotleja soovib riigi õigusabi, et pöörduda EIK-i haldusasjast võrsunud vaidluse lahendamiseks, kuulub riigi õigusabi taotluse lahendamine vastavalt RÕS § 37 lg-le 2 ja § 10 lg-le 31 halduskohtu pädevusse (Riigikohtu erikogu 28. veebruari 2022. a määrus asjas nr 3-21-3011, p-d 4-6). Seega vaatab kohus X riigi õigusabi taotluse sisuliselt läbi.
3.RÕS § 37 lg 1 sätestab, et Eesti kodanik või Eestis elamisloa alusel viibiv isik, kes vastab sama seaduse § 6 lg 1 nõuetele, võib samas seaduses ettenähtud korras saada riigi õigusabi kaebusega EIK-i pöördumiseks kuni võimaluse tekkimiseni taotleda õigusabi EIK-ilt, kui tema kaebuse aluseks oleva inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni (EIÕK) või selle juurde kuuluvate ja Eesti suhtes siduvate lisaprotokollide väidetava rikkumise on toime pannud Eesti riik. RÕS § 37 lg 3 järgi keeldub kohus riigi õigusabi andmisest, kui ta leiab, et

3-24-1688 esitatav kaebus ei oleks EIÕK art 35 kohaselt vastuvõetav. EIÕK art 35 sätestab EIK-i esitatud kaebuse vastuvõetavuse kriteeriumid. EIÕK art 35 lg 1 kohaselt võib EIK asja arutada ainult pärast kõigi riigisiseste õiguskaitsevahendite ammendamist, kooskõlas rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud normidega ning nelja kuu jooksul lõpliku otsuse tegemisest arvates. EIÕK art 35 lg 3 järgi tunnistab kohus vastuvõetamatuks art 34 alusel esitatud kaebuse, kui: a) kaebus ei ole kooskõlas konventsiooni või selle protokollidega, on selgelt põhjendamatu või sellega kuritarvitatakse kaebeõigust või b) kaebuse esitaja ei ole kandnud märkimisväärset kahju, v.a juhul, kui konventsioonis ja selle protokollides määratletud inimõiguste austamine nõuab kaebuse sisulist läbivaatamist.

4.Taotleja soovib riigi õigusabi, et pöörduda EIK-i seoses haldusasjaga nr 3-24-780. Kohtute infosüsteemist nähtub, et taotleja esitas eelnimetatud haldusasjas 14. märtsil 2024 Tartu Halduskohtule hiljem täiendatud kaebuse Tartu Vangla tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks seoses inimväärikuse alandamise ja tervise kahjustamisega. X nõudis hüvitamist väärikuse alandamise eest summas 25 000 eurot seonduvalt sellega, et: 1) 26. detsembril 2023 teda mõnitati, kästi WC-potist vett juua, ta ei saanud kraanist vett ning talle keelduti meedikut kutsumast ja andmast paberit ja ümbrikku; 2) 28. detsembril 2023 meditsiiniosakonnas olles mõnitasid valvurid teda; 3) 27. detsembril 2023 ei võimaldatud tal helistada uurijatele, advokaatidele, õiguskantslerile ja kohtule. Tervisekahju nõudis taotleja selle eest, et 26. ja 29. detsembril 2023 vigastati taotleja käsi.
4.1.Tartu Halduskohus tagastas 28. märtsi 2024. a määrusega X kaebuse osas, milles ta nõudis mittevaralise kahju hüvitamist tervise kahjustamise eest ja selle eest, et 26. detsembril 2023 keeldusid valvurid meedikut kutsumast (resolutsiooni p 1), kuna taotleja ei olnud selles osas läbinud kohustuslikku kohtueelset menetlust. Sama määrusega jättis kohus rahuldamata X taotluse ülejäänud osas kaebuse esitamisel riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks (resolutsiooni p 3) ning andis talle tähtaja riigilõivu summas 750 eurot tasumiseks (resolutsiooni p 4). Kohus jättis X menetlusabi taotluse rahuldamata põhjendusel, et kaebuse edulootused on vähesed. Taotleja esitas 2. aprillil 2024 Tartu Halduskohtu 28. märtsi 2024. a määruse resolutsiooni p-de 1 ja 3 peale Tartu Ringkonnakohtule määruskaebuse, mille ringkonnakohus 3. aprilli 2024. a määrusega tagastas põhjendusel, et taotleja võimalus oma õiguste kaitseks on ilmselgelt vähene.
4.2.Tartu Halduskohus tagastas 10. aprilli 2024. a määrusega X kaebuse, kuna ta ei tasunud tähtaegselt halduskohtu 28. märtsi 2024. a määrusega nõutud riigilõivu. Taotleja esitas samal päeval Tartu Ringkonnakohtule määruskaebuse halduskohtu määruse tühistamiseks, mille ringkonnakohus 25. aprilli 2024. a määrusega tagastas põhjendusel, et taotleja võimalus oma õiguste kaitseks on ilmselgelt vähene. Taotleja esitas 25. aprillil 2024 ringkonnakohtu määruse peale Riigikohtule määruskaebuse, mille Riigikohtu halduskolleegium jättis 4. juuni 2024. a määrusega menetlusse võtmata.
5.Taotleja ei ole haldusasjas nr 3-24-780 ammendanud kõiki riigisiseseid õiguskaitsevahendeid osas, milles ta nõudis mittevaralise kahju hüvitamist tervise kahjustamise eest ja selle eest, et 26. detsembril 2023 keeldusid valvurid meedikut kutsumast. Tartu Halduskohus tagastas 28. märtsi 2024. a määruse resolutsiooni p-ga 1 eeltoodud osas X kaebuse ning taotleja vaidlustas selles osas kaebuse tagastamise ringkonnakohtus, kuid ei vaidlustanud ringkonnakohtu määrust edasi Riigikohtus. Seega ei oleks eelkirjeldatud osas tema EIK-i esitatav kaebus vastuvõetav EIÕK art 35 lg 1 mõttes.
6.Ülejäänud osas on taotleja haldusasjas nr 3-24-780 ammendanud kõik riigisisesed õiguskaitsevahendid. Samuti ei ole veel möödunud EIK-i kaebusega pöördumiseks ettenähtud

3-24-1688 neljakuuline tähtaeg. Eeltoodule vaatamata on kohus seisukohal, et ka selles osas ei ole taotlejale riigi õigusabi määramine põhjendatud. Taotleja leiab, et kohtud on haldusasjas nr 3-24-780 rikkunud oluliselt tema õigusi, kuna nõuavad temalt õigusvastaselt riigilõivu. Kohus ei nõustu taotleja seisukohaga. Asjaolu, et taotlejal ei ole piisavalt rahalisi vahendeid kaebuse esitamisel nõutava riigilõivu tasumiseks, ei tähenda, et kohtud peavad talle igakordselt menetlusabi andma. Menetlusabi on põhjendatud anda juhul, kui kaebusel on piisavad eduväljavaated (HKMS § 111 lg 1). Tartu Halduskohus on 28. märtsi 2024. a määruses põhjalikult selgitanud, miks on äärmiselt ebatõenäoline, et taotleja kirjeldatud Tartu Vangla tegevused kvalifitseeruks tema inimväärikuse alandamiseks ning mis põhjustel tema kaebus jääks tõenäoliselt rahuldamata. Kuna taotleja nõudis vanglalt 25 000 euro väljamõistmist, siis on halduskohus õigesti märkinud, et taotlejal tuleb tasuda riigilõivu riigilõivuseaduse § 60 lg-st 2 juhindudes summas 750 eurot. Ühtlasi selgitas kohus taotlejale, et tal on võimalik tasumisele kuuluva riigilõivu suurust ka vähendada, kui ta vähendab nõude suurust. Kuna taotleja tähtaegselt kaebuselt riigilõivu ei tasunud, siis on halduskohus õigesti kaebuse 10. aprilli 2024. a määrusega HKMS § 104 lg 2 ja § 121 lg 1 p 2 alusel tagastanud. Halduskohtu lahendite õiguspärasust on kinnitanud õigesti ka kõrgema astme kohtud.

7.Seega ei nähtu kohtule, et Eesti riik oleks haldusasja nr 3-24-780 menetlemisel pannud taotleja suhtes toime EIÕK või selle juurde kuuluvate ja Eesti suhtes siduvate lisaprotokollide võimaliku rikkumise. Kohus märgib täiendavalt, et kaebusega EIK-i pöördumine ei eelda, et isikul peaks olema esindaja. Samuti ei pea ta koostama ja esitama dokumente EIK-ile elektrooniliselt. Ka ei piisa EIK-i kaebuse esitamiseks üksnes sellest, et avaldaja hinnangul on siseriiklik kohtumenetlus tema suhtes olnud ebaõiglane. Asjaolu, et avaldajat ei rahulda siseriiklike kohtute lahendid, ei tähenda automaatselt avaldaja õiguste rikkumist. EIK ei ole täiendavaks edasikaebevõimaluseks Eesti Vabariigi kohtute lahendite peale (vt ka Tartu Maakohtu 15. jaanuari 2021. a määrus tsiviilasjas nr 2-20-18896, p-d 11-12). Seega oleks taotleja EIK-ile esitatav kaebus selgelt põhjendamatu vastavalt EIÕK art 35 lg 3 p-le a.
8.Eeltoodust tulenevalt jätab kohus X riigi õigusabi taotluse RÕS § 37 lg 3 alusel rahuldamata. Kohus asendab avaldatavas kohtulahendis taotleja nime tähemärgiga (HKMS § 175 lg 3).

(allkirjastatud digitaalselt) Juhan Siider

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 19.08.20262-26-15254/5Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 18.08.20262-26-5905/13Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja