3.Jätta menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Käesoleva otsuse resolutsiooni p 1 peale võib esitada määruskaebuse otse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates Otsuse resolutsiooni p 1 ja 2 peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, so hiljemalt 05.07.2024 (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 181 lg 1). Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9).
1.Tallinna Vangla 21.04.2023 käskkirjaga nr 1-23/1-3/30 karistati Xt vangistusseaduse (VangS) § 63 lg 1 p 1 ja § 64 lg 4 alusel Tallinna Vangla avavangla kodukorra punkti 5.2.1 rikkumise eest distsiplinaarkorras noomitusega.
2.X esitas nimetatud käskkirjale vaide. Tallinna Vangla 29.05.2023 vaideotsusega nr 515/23/95-2 jäeti X vaie rahuldamata.
3.20.06.2023 saabus Tallinna Halduskohtule X kaebus Tallinna Vangla 21.04.2023 käskkirja nr 1-23/1-3/30 ja 29.05.2023 vaideotsuse nr 5-15/23/95-2 tühistamiseks.
4.Kohus võttis kaebuse oma 21.06.2023 määrusega menetlusse. 24.04.2024 määrusega määras kohus asja lahendamise viisiks kirjaliku menetluse.
5.1.Kaebaja leiab, et vaidlustatud käskkiri on olemuselt meelevaldne, kaalutlusvigadega ja ebaproportsionaalne. Menetleja ei ole arvestanud kõiki olulisi ning elulisi asjaolusid kogumis. Kaebaja ei mõista, mida ta valesti tegi. Nimelt ei ole reguleeritud, mis riided võivad wc külastamisel seljas olla ja mis asjad kaasas olla. Samuti ei ole ette nähtud kindlat piiratud aega tualeti külastuse toiminguteks (enda kergendamiseks, näo ja käte pesemiseks, kuivatamiseks jms vajalikeks toiminguteks). Seega on vangla vastavad etteheited kaebajale ka kohatud. Kaebaja leiab, et tal ei olnud keelatud venitusrihmu ja muid asju tualettruumi kaasa võtta. Kaebaja tunnistas oma süüd selles mõttes, et ta on läinud otse WC-st trenni ja vahel on pidanud selleks ootama minuti, et öörahu lõppeks. Kaebaja leiab, et see ei ole keelatud. Kaebajale ei ole keegi öelnud, et seda ei tohiks teha. Kaebaja käib tööl ning muul ajal ta trenni ei jõua. Selleks, et aega kokku hoida liigub ta otse peale tualeti külastust (milleks ei ole ka konkreetset aega ette nähtud) ja vastavate protseduuride tegemist trenni, mis ei ole keelatud tegevus. Kaebaja toob veel välja, et esialgses ettekandes ei ole sõnagi tema tegevuste kohta. Kaebaja ei tee WC-s trenni. Kaebaja ei nõustu distsiplinaarmenetluse sisuga ning leiab, et lisatud oli asjaolusid, mida algses ettekandes ei olnud. Kaebaja tunnistas distsiplinaarmenetluses, et vaatas sisse kaaskinnipeetava kambri uksesilmast. Kaebaja on seisukohal, et avavangla juht TS oli isiklik vaen tema suhtes. Kaebaja viitab, et keegi ei ole temaga rääkinud.
5.2.19.05.2024 esitas kaebaja kohtule täiendava taotluse. Kaebaja palub enda õigeksmõistmise korral mõista vastustajalt välja kaebajale hüvitis 1000 eurot iga kuu eest, mil kaebajat ei lubatud pere juurde väljasõidule, kuna kaebaja mõisteti süüdi teo eest, mida kaebaja toime ei pannud. Kokku oli kuid kaks, seega õigeksmõistmise korral palub kaebaja vastustajal hüvitada talle kogusummas 2000 eurot.
5.3.Kõik menetluskulud palub kaebaja jätta vastustaja kanda.
VASTUSTAJA SEISUKOHAD
6.Tallinna Vangla palub jätta kaebuse rahuldamata ja menetluskulud poolte endi kanda.
6.1.Tallinna Vangla on 29.05.2023 vaideotsuses nr 5-15/23/95-2 (dtl 76-77) ja distsiplinaarmenetluses (dtl 41-45 ja distsiplinaarmenetluse protokoll 51-55) oma seisukohti põhjendanud. Vastustaja jääb esitatud seisukohtade juurde ja palub kohtul nendega arvestada käesoleva kaebuse lahendamisel. Täiendavalt soovib vastustaja lisada ja tuua esile järgmist.
6.2.Tallinna Vangla on seisukohal, et 21.04.2023 käskkiri nr 1-23/1-3/30, millega kaebajale määrati distsiplinaarkaristus, on antud kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta, vastab vorminõuetele ja sellel ei esine tühise haldusakti tunnuseid.
6.3.Tallinna Vangla avavangla kodukorra (Kättesaadav https://www.vangla.ee/et/alusdokumendid/tallinna-vangla-ja-tallinna-vangla2
arvutivõrgus:
avavanglakodukord ) punkti 5.2.1., mille kohaselt kinnipeetavate tubade uksi öörahu ajaks ei lukustata, öörahu ajal võib toast väljuda ainult tualettruumi (WC) kasutamiseks või ametniku poole pöördumiseks. Öörahu ajal on kinnipeetaval keelatud toa ukse sulgemine seest poolt. Vajadusel võib vanglateenistus öörahu ajaks lukustada köögi, pesuruumide ja abiruumide uksi. Avavangla kodukorra lisa 1 kohaselt öörahu kestab perioodil 21:30-05:30. Ei ole mõistlik vangla poolt ajaliselt või muud moodi tualettruumi kasutamist lisanduvalt reguleerida. Keskmisele isikule on enesestmõistetav, mida haldab endas sõnakasutus „ainult tualettruumi (WC) kasutamiseks“. Ka kaameravaatest on märgatav, et enamus kinnipeetavaid, kes öörahu ajal tualettruumi sisenesid ei olnud spordiriietes. Märgatav on, et isikud sisenevad ruumi sisejalanõudes (sussid või plätud) ja on kaasa võtnud rätiku ja hambaharja, mitte venituskumme ega suurt kotti. Tallinna Vangla juhib tähelepanu, et kaebaja on ise tunnistanud (lisa 1, lk 18, dtl 58), et suundub enne öörahu lõppu tualettruumist õue. 30.03.2023 selgituses on kaebaja märkinud, et on ka tualettruumis oodanud öörahu lõppu, selleks, et välja minna. Eluliselt ei ole usutav kaebaja põhjendus, et ootas 17.03.2023 järjekorras, mil kraanikausi juurde pääseda. Tallinna Vangla avavangla II korruse ühistualetis on 3 wc-d ja paigaldatud kaks kraanikaussi. Ajavahemikus, mil kaebaja rikkumine aset leidis viibis kaebajaga koos tualetis kõige enam 3 isikut (sh kaebaja).
6.5.Kambril on uksesilm selleks, et vanglaametnikel oleks võimalik kontrollida kambris toimuvat ehk teostada visuaalset järelevalvet (VangS § 66 lg 1, määruse nr 44 § 12 lg 1 p-d 1, 2, 5 ja lg 2). Muul ajal on uksesilm metallplaadiga kaetud. Sellega tagatakse ka kambris viibivate isikute privaatsus, sest üksuses liikuvatele isikutele on vaade kambrisse piiratud. Analoogselt samasugune kord rakendub avavangla tubades. Vanglaametnikud peavad järelevalvet teostades tubadesse uksesilmast sisse vaatama, et veenduda, kas kambris paiknevate kinnipeetavatega on kõik korras ja nad ei tegele keelatud tegevusega. Reeglina on kinnipeetavad kahekaupa tubadesse paigutatud. Kaebaja omasõnul vaatas teise kinnipeetava toa uksesilmast sisse veendumaks, et teine kinnipeetav trenni tuleks. Eeltoodud käitumine ei ole kinnipeetavale vangla kodukorras sätestatut järgides öörahu ajal lubatud.
6.6.Kaebaja esitatud vastuväitest ja selgitustest nähtub, et kaebajale ei meeldi vanglaametnik TS ning ainuüksi see, et kaebajale ei meeldi TS tegevus, ei saa järeldada, et vanglaametnik on huvitatud kaebaja kahjustamisest. Justiitsministri 13.11.2008 käskkirjaga nr 176 vastu võetud „Vanglateenistuja eetikakoodeksi“ punkt 1.3 sätestab: „Vanglateenistuja teeb oma tööd kohusetundlikult, ta on õiglane ja usaldusväärne. Ta ei valeta ega moonuta tõsiasju“. Vastavalt VangS §-le 133 on vanglaametnik kohustatud viivitamatult teatama vangla direktorile või kõrgemale kohal viibivale vanglaametnikule kõikidest karistuse täideviimisel esile kerkivatest tähtsatest juhtudest, mis puudutavad vangla sisekorraeeskirjade täitmist ja vangla julgeolekut. Ka kohtupraktikas on leitud, et ametiülesandeid täitva vanglateenistuja pahausklikku käitumist ja ettekandes tõele mittevastavate asjaolude märkimist ei saa eeldada (vt TrtRKo 24.01.2019, 3-18-58, p 14). Kaebaja ei ole esitanud vangalale ühtegi pöördumist, mis näitaks või puudutaks väidetavat isiklikku vaenu.
6.7.Kaebaja tegevus oli teadlik ja tahtlik. Kokkuvõtvalt on vastustaja jätkuvalt seisukohal, et Tallinna Vangla 21.04.2023 käskkiri nr 123/1-3/30 ja 29.05.2023 vaideotsus nr 5-15/23/95-2 on õiguspärased ja nende tühistamiseks puudub alus.
6.8.Vastuseks kaebaja 19.05.2024 taotlusele märgib vastustaja, et Tallinna Vangla poolt väidetavalt tekitatud kahju osas tuleb kaebajal enne kohtusse pöördumist läbida vangistusseaduse § 11 lõikes 8 ette nähtud kohustuslik kohtueelne menetlus. Kaebajal tuleb esmalt esitada kahju hüvitamise taotlus vanglale. Kohtusse saab kaebaja pöörduda pärast seda, kui vangla on tema taotluse õigusvastaselt tagastanud või rahuldamata või tähtaegselt läbi vaatamata jätnud. Asjaolu, et kaebaja on vanglast vabanenud, ei vabasta teda kohtueelse menetluse läbimise kohustusest (Riigikohtu halduskolleegiumi 17.06.2015 määrus asjas nr 33-1-24-15, punkt 18).
KOHTU PÕHJENDUSED
Taotluse lahendamine
7.Kohus selgitab kaebajale, et tema 19.05.2024 avaldust, milles kaebaja esitas kohtule täiendavalt uue nõude mittevaralise kahju hüvitamiseks, tuleb käsitleda kaebuse nõude muutmise taotlusena. Seejuures märgib kohus, et avaldus on esitatud kohtule hilinemisega – uusi asjaolusid sisaldav avaldus tuli kohtule esitada hiljemalt 13.05.2024 ning lõplikud seisukohad hiljemalt 20.05.2024. Eeltoodule vaatamata lahendab kohus kaebaja taotluse sisuliselt. HKMS § 49 lg 1 sätestab, et kaebaja võib kaebuse nõuet või alust muuta kuni kohtuvaidluseni halduskohtus või kirjalikus menetluses taotluste esitamise tähtaja möödumiseni, kui see on kohtu hinnangul otstarbekas kaebuse eesmärgi saavutamiseks ning kaebuse esitamine muudetud kujul oleks käesoleva seadustiku kohaselt lubatav. Kaebetähtaja kontrollimisel loetakse uus nõue esitatuks esialgse kaebuse esitamise ajal. Kohus keeldub kaebuse nõude muutmise lubamisest, kuivõrd leiab, et nõude muutmine ei ole esiteks otstarbekas ega kooskõlas menetlusökonoomia põhimõttega. Samuti ei ole kahju hüvitamise nõude esitamine lubatav, kuivõrd läbimata on kohustuslik kohtueelne menetlus. Kahju hüvitamise nõude esiamisel tuleks asja arutamine uuendada ja anda kaebajale tähtaeg kaebuse korrastamiseks (esitatud kujul ei ole vastav nõue menetletav, läbida tuleks kohustuslik kohtueelne menetlus, tasuda tuleks ka täiendav riigilõiv, korrastada kaebus) ning täiendavate tõendite esitamiseks, samuti määrata vastustajale uus tähtaeg kaebusele vastamiseks. Olukorras, kus käesolevas asjas on kindlaks määratud kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemise aeg 04.06.2024 ning asjaolu, kas kaebajale on üldse kahju tekkinud, sõltub otseselt ka käesolevas asjas tehtava kohtulahendi lõpptulemusest, ei oleks see kooskõlas menetlusökonoomia põhimõttega ega kaebuse eesmärgiga. Eeltoodust tulenevalt jätb kohus kaebaja taotluse kaebuse nõude muutmiseks rahuldamata. Kohus selgitab, et juhul kui kaebaja soovib esitada Tallinna Vangla vastu mittevaralise kahju hüvitamise nõude, tuleb tal selleks vormistada eraldi kaebus järgides halduskohtumenetluse seaduses sätestatud nõudeid sh nõuet läbida enne kohustuslik kohtueelne menetlus. Kohtuotsus
8.Kohus, tutvunud poolte seletustega ja toimiku materjalidega ning hinnanud kõiki tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses, leiab, et kaebus tuleb jätta rahuldamata. Kohtu põhjendused on alljärgnevad. Haldusakt on õiguspärane, kui ta on antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab vorminõuetele (haldusmenetluse seadus (HMS) § 54). HMS § 56 lg 1 kohaselt peab kirjalik haldusakt ja soodustava haldusakti andmisest keeldumine olema kirjalikult põhjendatud. Haldusakti põhjenduses tuleb märkida haldusakti andmise faktiline ja õiguslik alus (HMS § 56 lg 2).
9.Pooled ei vaidle distsiplinaarmenetluse käskkirjas (dtl 14-18) kirjeldatud järgmiste asjaolude üle: 27.03.2023 koostas Tallinna Vangla avavangla üksuse juht TS (üksuse juht) ettekande nr 1-233780. Ettekande kohaselt kontrollides 17.03.23 kell 05:27 II korruse WC-d ja duširuumi avastas üksuse juht, et duširuumis viibib trenniriietuses kinnipeetav X. Üksuse juht selgitas, et öörahu ajal duširuumis viibimine on keelatud ja andis korralduse minna tuppa, millele kinnipeetav allus. 27.03.2023 tegi üksuse juht videovalve vahendusel järelkontrolli II korruse WC kasutamise kohta öörahu ajal ning avastas, et kinnipeetav X, hoolimata 17.03.2023 selgitustest: 21.03.2023 kell 05:28 liigub kinnipeetav spordiriided seljas ning joogipudel ja treeningvahendid käes II korruseWC-sse. 22.03.2023 kell 05:22 liigub kinnipeetav spordiriietes ning joogipudel ja treeningvahend käes II korruse WC-sse. 23.03.2023 kell 05:20 liigub kinnipeetav spordiriietes ning joogipudel ja suur SportsDirect kott käes II korruseWC-sse. 24.03.2023 kell 05:24 liigub kinnipeetav spordiriietes ja joogipudel käes II korruse WC-sse. 27.03.2023 kell 05:24 liigub kinnipeetav spordiriietes ja joogipudel käes II korruse WC-sse ning kell 05:26 liigub kinnipeetav koridoris ning vaatab võõra toa uksesilmast sisse ning läheb tagasi WC-ss. Käskkirja kohaselt karistati kaebajat vangistusseaduse (VangS) § 63 lg 1 p 1 ja § 64 lg 4 alusel Tallinna Vangla direktori 27.11.2018 käskkirjaga nr 1-1/18/89 kinnitatud Tallinna Vangla avavangla kodukorra (Kodukord) punkti 5.2.1 rikkumise eest distsiplinaarkorras noomitusega. Käskkirjas kirjeldatud kaebaja liikumisi kinnitavad ka Tallinna Vangla poolt kohtule esitatud videosalvestiselt tehtud kuvatõmmised (konfidentsiaalsed dokumendid dtl 60-67). Vaidlust ei ole ka selles, et kaebaja on tutvunud vangistust reguleerivate õigusaktidega (dtl 102).
10.Kodukorra p 5.1. sätestab, et kinnipeetav on kohustatud järgima kehtestatud päevakava (lisa 1). Kodukorra p 5.2. kohaselt on kinnipeetaval kohustus minna talle määratud tuppa päevakavajärgsete loenduste ja öörahu ajaks. Kodukorra p 5.2.1. sätestab, et kinnipeetavate tubade uksi öörahu ajaks ei lukustata, öörahu ajal võib toast väljuda ainult tualettruumi (WC) kasutamiseks või ametniku poole pöördumiseks. Öörahu ajal on kinnipeetaval keelatud toa ukse sulgemine seest poolt. Vajadusel võib vanglateenistus öörahu ajaks lukustada köögi, pesuruumide ja abiruumide uksi. Kodukorra p 1.8.4 sätestab, et kinnipeetaval on keelatud viibida ruumis selleks mitte ettenähtud ajal; vestelda saatmise ajal kõrvaliste isikutega (v.a teda saatva vanglateenistuse ametnikuga), tegelda saatmise ajal kõrvaliste tegevustega, kätelda teiste isikutega, maha visata või maast võtta mis tahes esemeid, vaadata uksesilmadesse, vajutada ükskõik millisele nupule ja lülitile, kalduda ettenähtud marsruudilt kõrvale jms.
11.Esmaseks vaidlusküsimuseks on see, kas kaebaja poolt enne öörahu lõppemist WC külastamist selliselt, et WC-st on võimalik otse öörahu lõppemisel liikuda välja treenima s.t, et kaebajal on seljas spordiriided ja kaasas vastav spordivarustus, saab käsitleda kui Kodukorra p
5.2.1.rikkumist.
Kohus nõustub kaebajaga ja leiab, et antud juhul ei ole vangla tõendanud, et kaebaja oleks rikkunud Kodukorra p 5.2.1. Üksnes asjaolu, et kaebaja läks WC-sse spordiriietus seljas ning kaasas spordivarustus ei tõenda, et kaebaja ei oleks WC-d kasutanud sihtotstarbeliselt. Vangla on esitanud distsiplinaarkaristuse käskkirjas paljasõnalise väite, et kinnipeetav lisaks esmavajaduste rahuldamisele tegeles WC-s ka muu tegevusega kui lihtsalt WC-s käimine. Distsiplinaarkaristuse käskkirjas on viidatud esitatud väite toetamiseks WC külastamistele kulunud ajale. Kohus vastustaja vastavate seisukohtadega nõustuda ei saa. Nagu kaebaja asjakohaselt välja toob, siis WC külastuseks ei ole kindlaks määratud kindlat maksimaalset aega, mille jooksul peab olema WC külastus toimuma. Sellist ajavahemikku ei ole võimalik ka määrata, kuivõrd näiteks isiku tervislikust seisundist tulenevalt võib tualeti külastus võtta mõnest minutist kuni mitmekümne minutini aega. Sellise ajalise piirangu sätestamine ei oleks kindlasti kooskõlas ka isiku põhiõiguste- ja vabadustega. Antud juhul on kaebajal kulunud ülal välja toodud ning käskkirjas nimetatud kuupäevadel tualeti külastuseks öörahu ajal vastavalt 210 minutit vahetult enne öörahu lõppu, mida ei saa kindlasti pidada ülemääraseks ajaks arvestades, et peale tualeti kasutamist kasutavad kinnipeetavad ka kraanikaussi esmasteks hügieenitoiminguteks. Kinnipeetav on kohustatud mh hoolitsema oma hügieeni eest (VangS § 50). Seega vangla seisukoht, et peale WC külastust ei tohi kinnipeetav enda nägu pesta enne öörahu lõppemist pole samuti asjakohane. Arvestades, et kaebaja viibis öörahu ajast tualetis minimaalselt 2 minutit ja maksimaalselt 10 minutit, siis sellest ei saa teha järeldust, et eluliselt ei ole usutav, et isik kasutas WC-d sihtotstarbeliselt ning tegeles seal muu tegevusega nagu näiteks trenniks ettevalmistumine. Kohus leiab, et olukorras, kus puuduvad mistahes tõendid, et kaebaja oleks kasutanud WC-d muul otstarbel oli kaebaja distsiplinaarkorras karistamine Kodukorra p 5.2.1. rikkumise eest põhjendusel, et kaebaja ei kasutanud WC-d tualetis käimiseks õigusvastane. Kodukorra p 5.2.1. rikkumiseks ei ole kindlasti ka see, et isik kasutas enne öörahu lõppu WCd juba spordiriietes ning liikus sealt otse välja kehakultuuriga tegelema. Nimelt leiab kohus, et põhjendatud on kaebaja seisukoht ka selles, et otse WC-st öörahu lõppemisel õue kehakultuuriga tegelema minna ei ole keelatud. Vastustaja ei väida, et Kodukorrast tuleneb kohustus kinnipeetavale WC-st öörahu lõppemisel tingimata tagasi minna kambrisse ning alles seejärel tohiks ta suunduda välja kehakultuuriga tegelema. Lisaks on selge, et tualeti kasutamise täpset aega ei ole võimalik ka eelnevalt kinnipeetaval välja arvestada, kuivõrd erinevad protseduurid võtavad erineva aja, samuti ei kasuta antud tualetti ainult üks kinnipeetav ning seal võib tekkida ka järjekord. Eeltoodust tulenevalt ei ole kohtu arvates ka põhjendatud kaebajale ette heita seda, et juhul kui tualeti külastuse ja öörahu lõppemise vahele jääb 1-2 minutit, et ta ootas öörahu lõppu, et liikuda otse trenni. Kui kaebajale meeldib oma ruumist rohkem tualettruum ja ta ei põhjusta seal paari minuti võrra hädavajalikust ajast pikema viibimisega mingeid probleeme vanglas kehtivat elukorraldust arvestades, ei saa sellist viivitust pidada kohe otseselt distsipliinirikkumiseks. Küll aga võib selline käitumine sisaldada distsipliinirikkumise tunnuseid, kui selle eesmärgiks on püsivalt eirata või tekitada häireid vangla elukorralduses. Vastustaja ei ole vastavaid asjaolusid analüüsinud ega kaalunud. Kohus leiab, et ka Kodukorra kohaldamisel tuleb lähtuda mõistlikkuse põhimõttest, mida antud juhul vangla aga teinud ei ole. Kohus leiab, et vaidlustatud käskkiri on sellest tulenevalt ka kaalutluspuudustega ning selles osas sisuliselt õigusvastane.
12.Teiseks on kaebajale käskkirjas ette heidetud seda, et kaebaja vaatas 27.03.2023 kell 05:26 võõra toa uksesilmast sisse. Kohus leiab, et nimetatud tegu kvalifitseerub iseenesest hoopis Kodukorra p 1.8.4 rikkumiseks, mille eest on võimalik karistada distsiplinaarkaristusega. Samas ei ole antud juhul karistatud kaebajat viidatud Kodukorra p 1.8.4 rikkumise eest, vaid Kodukorra p 5.2.1. rikkumise eest. Kohus leiab, et korrektne oleks olnud viidata käskkirjas teise õigusliku alusena Kodukorra p 1.8.4 rikkumisele.
Samas nõustub kohus vastustajaga ja leiab, et põhimõtteliselt saab ka nimetatud teo eest kaebuse esitajat karistada Kodukorra p 5.2.1. rikkumise eest, kuivõrd viidatud säte keelab muu tegevuse kui tualettruumi külastamise öörahu ajal. Vaidlust ei ole selles, et kaebaja vaatas käskkirjas nimetatud ajal so öörahu ajal ja kohas võõra toa uksesilmast sisse pannes sellega toime Kodukorra rikkumise. Vastav asjaolu on tõendatud ka kuvatõmmisega videosalvestisest (dtl 67). Vastav tegu saab olla ka üksnes tahtlik ehk süüline. Kaebaja on ka ise selgitanud, et vaatas toa uksesilmast sisse, kas teine kinnipeetav tuleb ka trenni. Kaebaja pidi teadma, et selline tegevus on keelatud ning võib kaasa tuua distsiplinaarkaristuse arvestades, et vaidlust ei ole selles, et kaebaja on vastavate õigusaktidega, mis reguleerivad kinnipeetava õigusi ja kohustusi, tutvunud. Seega on vaidlusalune käskkiri selles osas põhjendatud ja õiguspärane. Asjaolu, et Tallinna Vangla jättis käskkirjas märkimata teise õigusliku aluse ei too antud juhul kaasa veel käskkirja tühistamist (HMS § 58). Kohus leiab, et ka kaebajale määratud karistus – noomitus - on igati proportsionaalne arvestades kaebaja rikkumise sisu ja laadi, mis seisneb öörahu ajal võõra kambri uksesilmast sisse vaatamises ning sellega nii Kodukorra punktide 1.8.4 ja 5.2.1 rikkumises kui ka kambris viibivate isikute privaatsuse rikkumises.
13.Mis puudutab kaebaja viiteid vanglaametniku isiklikule vaenule kaebaja suhtes, siis selles osas märgib kohus, et nõustub vastustaja poolt avaldatud seisukohtadega, et ametiülesandeid täitva vanglateenistuja pahausklikku käitumist ja ettekandes tõele mittevastavate asjaolude märkimist ei saa eeldada (vt TrtRKo 24.01.2019, 3-18-58, p 14). Vastustaja on veel asjakohaselt välja toonud, et kaebaja ei ole esitanud vangalale ühtegi pöördumist, mis puudutaks väidetavat isiklikku vaenu. Kaebaja ei ole ka kohtule ühtegi tõendit või täpsemat selgitust isikliku vaenu osas esitanud, millest tulenevalt peab kohus vastavaid väiteid paljasõnalisteks.
14.Kuivõrd lõppjärelduses oli vaidlusalune käskkiri õiguspärane, siis selle tühistamiseks puudub alus. Seega tuleb jätta rahuldamata ka kaebuse nõue Tallinna Vangla 29.05.2023 vaideotsuse nr 5-15/23/95-2 tühistamiseks.
15.HKMS § 108 lõike 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Käesolevas asjas tehti otsus kaebaja kahjuks. Vastustaja ei esitanud taotlust oma kohtukulude väljamõistmiseks. Seega jäävad kantud menetluskulud poolte endi kanda. (allkirjastatud digitaalselt) Daimar Liiv Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.