Xi kaebus Rae valla vastu eralastehoiuteenuse kasutamisega seotud kahju hüvitamiseks ja viivise tasumiseks
Menetlusosalised
Kaebaja – X (isikukood xxxxxxxxxxx) Vastustaja – Rae vald, volitatud esindaja Erik Niinemaa
Asja läbivaatamise vorm
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada kaebus osaliselt ja mõista vastustajalt kaebaja kasuks välja kahjuhüvitis summas 675,07 eurot (põhinõue 633,99 eurot ja viivis 41,08 eurot).
2.Vastustajal tuleb tasuda viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses järgmiselt: - põhinõude 533,97 euro suuruselt osalt alates kohtuotsuse kuulutamisele järgnevast päevast kuni põhinõude tasumiseni; - põhinõude 100,02 euro suuruselt osalt alates 01.10.2024 kuni põhinõude tasumiseni.
3.Mõista vastustajalt kaebaja kasuks välja menetluskulu 18,81 eurot. Jätta poolte muud menetluskulud nende endi kanda.
4.Otsuse avaldamisel asendada kaebaja nimi ja isikukood tähemärkidega.
Edasikaebamise kord
Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o hiljemalt 03.07.2024 a.
1.X esitas 04.10.2023 Rae vallale avalduse eralastehoiu toidukulu, huviringide ja saamata jäänud tulumaksutagastuse hüvitamiseks. Rae vald jättis avalduse 20.10.2023 kirjaga nr 10-1.1/10527-1 rahuldamata (dtl 7).
2.X esitas 19.11.2023 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles soovib ajavahemikul 01.11.202220.08.2023 tekkinud eralastehoiuteenuse kasutamisega seotud kahju hüvitamist kokku summas 683 eurot ja viivise tasumist alates 20.10.2023. 1(8)
Kaebuse põhjendused:
1.Rae vald jättis mõistliku menetlusaja jooksul kaebaja lapsele lasteaiakoha võimaldamata. Kaebaja xx xx xxxx sündinud laps, kes on Rae valla elanik alates 04.06.2021 ja samast ajast lasteaiakoha järjekorras, sai lasteaiakoha alates 21.08.2023. Laps käis alates 01.08.2021 eralastehoius.
2.Ajavahemikul 01.11.2022-20.08.2023 tasus kaebaja eralastehoius rohkem muusika- ja liikumistundide tasu ja söögiraha, kui ta oleks tasunud munitsipaallasteaias. Samuti ei olnud kaebajal võimalik saada eralastehoiu kohatasult tulumaksutagastust.
3.Vastustaja palub jätta kaebuse rahuldamata:
1.Kaebaja laps oli alates 04.06.2021 lasteaiakoha järjekorras. Kuna laps ei jõudnud lasteaiakoha saajate hulka 01.09.2022 seisuga, pakkus vastustaja kaebajale ühena alternatiividest võimalust toetada rahaliselt lapse hoidu eralasteasutuses. Kaebaja oli valla ettepanekuga nõus ja sõlmis kolmepoolse lepingu lastehoiuteenuse rahastamiseks. Laps sai lasteaiakoha alates 21.08.2023.
2.Tasu huvitegevuse, sh muusika- ja liikumistundide eest on ainult lapsevanema soovil eraldi tasutav lisatasu. Ka munitsipaallasteaedades on huviringid, sh muusika- ja liikumistunnid, milledes lapse osalemise eest maksavad lapsevanemad soovi korral lisatasu. Huvitegevused ei sisaldu lastehoiu tavapärases päevakavas. Huvitegevus ei ole ka lasteaedades päevakava osa. Lastehoius, milles kaebaja laps käis, oli enne 2023. aastat lapsevanemal võimalus loobuda huvitegevuse ringidest, edastades sellise soovi kirjalikult lastehoiu e-posti aadressile. Seega oleks kaebajal tekkinud lisakulu lapse muusika- ja liikumistundide eest ka juhul, kui laps oleks viibinud munitsipaallasteaias. KELS § 27 lg 3 ja 4 eesmärk ei ole hüvitada laste huvitegevuse kulusid, mis ei sisaldu lasteaias ettenähtud laste päevakavas. Seega ei ole muusika- ja liikumistundide tasu hüvitamiseks alust.
3.Lapsevanem kohustus 09.09.2021 sõlmitud kolmepoolse lepinguga katma lapse toidukulu täies ulatuses. Arvestades lepinguvabaduse põhimõtet ja asjaolu, et lapsevanem nõustus lepinguga toiduraha tasuma, ei ole vastustaja selles osas kaebajale kahju tekitanud.
4.Kaebaja ei ole tõendanud koolituskulude osas tulumaksutagastuse õiguse tekkimist, mistõttu puudub alus selles osas kahju hüvitamiseks.
5.Eeltoodu tõttu ei ole alust ka viivise nõude rahuldamiseks.
KOHTU PÕHJENDUSED
4.Koolieelse lasteasutuse seadus (KELS) § 10 lg 1 sätestab, et valla- või linnavalitsus loob vanemate soovil kõigile pooleteise- kuni seitsmeaastastele lastele, kelle elukoht on selle valla või linna territooriumil ning ühtib vähemalt ühe vanema elukohaga, võimaluse käia teeninduspiirkonna lasteasutuses. Pooleteise- kuni kolmeaastase lapse lasteaiakoha võib valla- või linnavalitsus vanema nõusolekul asendada lapsehoiuteenusega. Nimetatud kohustus on olemuslikus osas sellisel kujul kehtinud alates 01.07.2002, s.o rohkem kui 20 aastat. Poolte vahel ei ole vaidlust järgnevas: - kaebaja ja tema lapse elukoht on rahvastikuregistri kohaselt Rae vallas, sh tegemist on sama elukohaga; - kaebaja lapsele on taotletud lasteaiakohta teeninduspiirkonna lasteaeda ajaks, kui laps on vähemalt 1,5-aastane. Kaebaja lapsele (snd xx xx xxxx) taotleti lasteaiakohta 04.06.2021 (dtl 8). Laps hakkas erahoius käima 01.08.2021 (dtl 80). - Käesolevas asjas kahjunõude ajavahemiku alguseks, s.o 01.11.2022 seisuga ei olnud laps lasteaiakohta saanud. - Laps käib alates 21.08.2023 teeninduspiirkonna munitsipaallasteasutuses (vastustaja 04.03.2024 seisukoha p 2.6; dtl 73).
2(8)
5.Poolte vahel on olnud varasemalt vaidlus haldusasjas nr 3-22-2643. Kaebaja taotles selles haldusasjas samadel asjaoludel vastustajalt kahjuhüvitist ajavahemiku 01.08.2021-31.10.2022 eest, sj hüvitist enamtasutud toiduraha, huvitegevuse lisatasude ja saamata jäänud tulumaksutagastuse eest. Kohus leidis 11.05.2023 kohtuotsuses1 (jõustunud 13.06.2023) järgnevat: Asjaolu, et kaebaja võttis lepinguga kohustuse tasuda kolmanda isiku poolt osutatud lapsehoiuteenuse kasutamise puhul toiduraha ja kohatasu ei tähenda seda, et kaebaja oleks loobunud enda võrdväärsest kohtlemisest nende lapsevanematega, kellele vastustaja tagas lasteaiakoha. Kaebajal oli tõenditest nähtuvalt algusest peale soov panna laps munitsipaallasteaeda. Lastehoiulepingu sõlmimine ei olnud tema vabatahtlik valik. Kui kaebaja oleks keeldunud erahoiu kohast, ei oleks vastustajal olnud talle pakkuda kohta munitsipaallasteaias. Haldusasja asjaolud annavad seega aluse eeldada, et kaebaja oli sunnitud sõlmima lepingu erahoiuga, kuna vastustaja oli jätnud oma kohustuse täitmata (p 27). Kohus nõustub eeltoodud seisukohtadega. Kohus on varasemates kohtuasjades korduvalt selgitanud lastehoiu ja munitsipaallasteaedade erinevusi (viimase aasta jooksul näiteks haldusasjad nr 3-23419, 3-23-666, 3-23-809, 3-23-2293). Arvestades, et kohus on varasemalt samadel asjaoludel tuvastanud, et lastehoiulepingu sõlmimine ei olnud kaebaja vabatahtlik valik, ei korda kohus siinkohal neid erinevusi. Seda, kas ja millal saab hoiukohaga nõustumist pidada vabatahtlikuks ning milline on kohaliku omavalitsuse selgitamiskohustus, on selgitanud ka Riigikohus 06.02.2023 otsuses nr 522-10, millele kohus on samuti varasemates kohtuasjades vastustaja tähelepanu juhtinud.
6.Vastustaja 04.05.2022 ja 30.08.2022 kirjade (vastavalt dtl 27 ja 25) kohaselt ei mahtunud kaebaja laps 2022. aasta sügiseks lasteaiakoha saajate hulka; vastustaja kaebusele esitatud vastuse kohaselt ei jõudnud järjekord 01.09.2022 seisuga kaebaja lapseni. Riigikohus leidis viidatud asjas Rae Vallavalitsuse 20.02.2018 määruse nr 4 „Laste koolieelsesse lasteasutusse vastuvõtu ja sealt väljaarvamise kord“ (määrus nr 4) § 5 lõikes 1 sätestatud järjekorra kohta, et kohataotluste menetlemine järjekorra alusel ei saa õigustada lasteaiakoha andmisest keeldumist (sh lasteaiakoha andmise edasilükkamist) neile vanematele, kellel on seadusest tulenevalt tekkinud õigus lasteaiakoht saada (p 41). Eeltoodust tulenevalt puudus vastustajal õiguslik alus koha andmata jätmiseks põhjusel, et järjekord ei olnud kaebaja lapseni jõudnud.
7.Kuna vastustaja on õigusvastaselt, vastuolus KELS § 10 lg-ga 1 jätnud kaebaja lapsele koha lasteasutuses pakkumata, sh puudus ka vabatahtlik nõusolek hoiukoha saamiseks, on täidetud RVastS § 7 lg 1 esmane tingimus kahju hüvitamiseks ehk vastustaja õigusvastane tegevus. Kahju hüvitamise korral tuleb kaebaja panna olukorda, kus ta oleks olnud siis, kui vastustaja ei oleks kohustust rikkunud. Selliseks olukorraks on see, kui vastustaja oleks kaebaja soovitud ajal pakkunud lapsele lasteaiakohta. See on ka põhjus, miks kohus ei käsitle eraldi toiduraha suuruse kujunemist erahoius, vaid lähtekohaks tuleb võtta, kui suur oleks olnud toiduraha juhul, kui kaebaja oleks saanud koha teeninduspiirkonna lasteasutuses. Sarnaselt on tulumaksutagastuse osas oluline selle saamise võimalikkus, kui laps on erahoius ning kui laps on munitsipaallasteasutuses. Tegemist ei ole kohustamisnõudega, kus raha väljamaksmiseks peab olema sellise kulu kandmise kohustus seaduses vm õigusaktis. Vastustajal tuleb hüvitada kahju terves ulatuses, mis on tekkinud seetõttu, et kaebaja laps ei saanud käia teeninduspiirkonnajärgses lasteasutuses.
8.Järgnevalt kontrollib kohus kahju elementide kaupa kahju tekkimist ja õigusvastast seost. Kohus lähtub kahjuarvestuses mh kaebaja poolt kohtule esitatud maksekorraldustest, hoiu arvetest ja kaebaja kohtule esitatud selgitustest.
8.1.Huvitegevuse lisatasu Kaebaja esitatud kahjuarvestuse (dtl 5 jj) kohaselt on ta tasunud eralastehoius ajavahemikul 01.11.2022-20.08.2023 lisatasusid teenuste eest, mis on munitsipaallasteaias hinna sees, kokku 280 eurot. Vastustaja väitel on huvitegevuse tasu sellise huvitegevuse eest, mida ka munitsipaallasteaedades pakutakse väljaspool tavapärast päevakava, ning kaebajal oli võimalik lapse huvitegevuses osalemisest loobuda. Kaebaja ja lapsehoiu vahel sõlmitud 03.10.2021/2022 lepingu (dtl 10 jj) p 3.1. kohaselt lisandub kuutasule toitlustus ja huvitegevuse tasu, mis sisaldab muusikaringi 1 kord nädalas, tantsuringi 1 kord nädalas ja hommikuvõimlemisi. Huvitegevuse tasu oli lepingu p 3.2 kohaselt 28 eurot ja alates 01.09.2022 35 eurot kuu (dtl 54). Huvitegevuse tasu osas esitas vastustaja sarnased väited (vt otsuse p 3) ka haldusasjas nr 3-22-2643, sh oli asjas lapsehoiuteenuse osutamise aluseks sama leping. Kohus leidis selles asjas, et: - munitsipaallasteaias toimub tegevus õppekava alusel, mis lähtub riiklikust õppekavast, mis hõlmab ka teatud ulatuses liikumis-, kunsti- ja muusikatunde (otsuse p 34-35); - tegemist on kulutustega, mis on seotud sellega, et kaebaja laps saaks võimalikult samasugust teenust, nagu ta oleks saanud munitsipaallasteaias ning muusikaring, tantsuring ja hommikuvõimlemine on sisuliselt võrreldavad muusika- ja liikumistunniga munitsipaallasteaias (p 36); - soovides oma lapsele pakkuda tegevust, mis munitsipaallasteaias oleks niikuinii kohatasuga hõlmatud, ei olnud kaebajal muud võimalust, kui tasuda huvitegevuse tasu (p 37). Vastustaja esitas kohtule lastehoiu selgituse (dtl 86), et 2023/2024 hooajal on lapsel võimalus võtta osa huvitegevusest, sj on lepingu p 2.3.2 kohaselt huvitegevuse tasu lapsevanema soovil ning huvitegevuse kohta sõlmitakse eraldi leping. Viidatud tõend käsitleb aga 2023/2024 hooaega ega tõenda seetõttu huvitegevuse vabatahtlikkust eelneval hooajal, sh ka ajavahemikul 01.11.2022-20.08.2023. Vastustaja esitas ka eelneva selgitusega sarnase selgituse (dtl 103), millele oli lisatud lause „NB Enne 2023 a oli lapsevanemal võimalus loobuda huvitegevuse ringidest, kui edastas sellise soovi kirjalikult Põnnila OÜ meilile.“ Kohtule ei nähtu sellist loobumise võimalust ühestki kaebajaga sõlmitud lepingust. Samuti nähtub kohtule et võrreldes 2021. aastaga, kui kaebaja lapsehoiulepingu sõlmis, on muutunud huvitegevuse sisu (vrd tantsuring ja hommikuvõimlemine ning laste jooga), samuti käsitleb huvitegevust erinev lepingupunkt, mistõttu järeldab kohus, et huvitegevuse sisu ja õiguslik regulatsioon on vahepealsel ajal muutunud. Kohtule ei nähtu, et kaebaja jaoks oleks lapse huvitegevuses osalemine olnud vabatahtlik või vähemalt ei väljendatud loobumise võimalust kaebajale. Eelneva tõttu leiab kohus, et kaebajal tuli lapsele munitsipaallasteaias kohatasuga hõlmatud teenusega sarnase teenuse tagamiseks tasuda ka huvitegevuse eest. Kaebaja on tasunud huvitegevuse tasu 35 eurot kuus ajavahemikul november 2022-juuni 2023, s.o 8 kuu eest kokku 280 eurot (dtl 34-35, 3741, 14).
8.2.Toiduraha lisakulud Kaebaja esitatud kahjuarvestuse kohaselt tasus ta lastehoius toiduraha 243 eurot rohkem, kui oleks tasunud munitsipaallasteaias. Kaebaja on kohtu hinnangul lapse eest toiduraha tasunud võrreldes munitsipaallasteaiaga 225 eurot rohkem. Kohus toob enamtasutud toiduraha arvestuse alljärgnevas tabelis, sh viidetega tõenditele. 4(8)
Munitsipaallasteaia toiduraha päevatasuna arvestas kohus päevatasu, mis kehtis võrreldaval ajavahemikul teeninduspiirkonna kalleimas munitsipaallasteasutuses. KELS § 10 lg 1 kohaselt tuleb lasteaiakoht tagada teeninduspiirkonna lasteasutuses. Arvestades kaebaja ja lapse elukohta (dtl 10 ja 2) ja Rae Vallavolikogu 18.03.2024 määruse nr 6 „Koolieelsete lasteasutuste teeninduspiirkondade kinnitamine“2 § 1 lõikes 3 ja §-s 2 sätestatut, oli kaebaja lapse teeninduspiirkonnaks Peetri teeninduspiirkond. Olenemata lapse lasteaia kohataotlusele märgitud eelistusest, oleks vald oma KELS § 10 lg-s 1 sätestatud kohustuse täitnud mis tahes faktiliselt kasutatava teeninduspiirkonna lasteaia koha pakkumisega, kuivõrd määrus nr 4 ei sätestanud kohapakkumise tegemisel vanema eelistusega arvestamist. Vastustaja selgituste kohaselt oli Peetri teeninduspiirkonna kõrgeima toiduraha päevatasuga lasteasutuseks Aruheina lasteaed. Kuivõrd kohtul ei ole teavet, et Aruheina lasteaed ei oleks olnud kaebajale faktiliselt kasutatav, ei ole välistatud, et kaebaja laps oleks käinud Aruheina lasteaias. Aruheina lasteaia on kaebaja märkinud kohataotlusel ka teiseks eelistuseks (dtl 8). Aruheina lasteaias oli toiduraha päevatasu alates 01.09.2022 2,5 eurot (dtl 88).
Kuu
Toiduraha päevatasu munitsipaallasteasutuses
Toiduraha päevatasu erahoius
Arvestatud toidupäevade arv
Tasutud toiduraha
Tõend (dtl)
Toiduraha vahe
Oktoober 2022
2,50 €
5,00 €
40,00 € 33, 14
20,00 €
November 2022
2,50 €
5,00 €
50,00 € 34, 14
25,00 €
Detsember 2022
2,50 €
5,00 €
10,00 € 36, 14
5,00 €
Jaanuar 2023
2,50 €
5,00 €
45,00 € 37, 14
22,50 €
Veebruar 2023
2,50 €
5,00 €
55,00 € 38, 14
27,50 €
Märts 2023
2,50 €
5,00 €
30,00 € 39, 14
15,00 €
Aprill 2023
2,50 €
5,00 €
65,00 € 40, 14
32,50 €
Mai 2023
2,50 €
5,00 €
55,00 € 41, 14
27,50 €
Juuni 2023
2,50 €
5,00 €
20,00 € 42, 14
10,00 €
Juuli 2023
2,50 €
5,00 €
65,00 € 43, 14
32,50 €
August 2023
2,50 €
5,00 €
15,00 € 44, 14
7,50 €
450,00 €
225,00 €
8.3 Saamata jäänud tulumaksutagastus Kaebaja esitatud kahjuarvestuse kohaselt jäi tal saamata tulumaksutagastus koolituskuludelt summas 160 eurot (märgitud ka kohatasu erinevusena). Kuna munitsipaallasteaed on haridusasutus, oleks kaebajal võimalik igakuine kohatasu tuludeklaratsioonis maha arvata ja selle arvelt tulumaks tagasi saada (TuMS § 26). Erahoiu puhul ei ole tegemist koolituskuluga, mistõttu ei olnud võimalik seda tuludeklaratsioonis maha arvata. Tulumaksutagastuse arvestuses tuleb arvestada kaebaja maksustamisperioodi maksustatava tuluga ja kohatasuga, mida lapse eest oleks makstud, kui laps oleks käinud erahoiu asemel Rae valla munitsipaallasteaias. Tulumaksutagastuse arvestuses saab arvestada üksnes kohatasusid, mida kaebaja oleks maksnud olukorras, kus kaebaja lapsele oleks tagatud koht munitsipaallasteaias ja millelt kaebaja oleks seega saanud tulumaksutagastuse. Kuivõrd füüsilisel isikul on võimalik saada tulumaksutagastust kord aastas eelneva aasta, s.o maksustamisperioodi kohta (TuMS § 44 lg 1, § 46 lg 6), arvestab kohus tulumaksutagastust eraldi 2022. ja 2023. aasta kohta.
https://www.riigiteataja.ee/akt/428112018050
5(8)
Novembris ja detsembris 2022 oleks kaebaja tasunud munitsipaallasteaia kohatasu 80 eurot kuus3, s.o kokku 160 eurot. Kaebaja esitatud 2022. aasta tulumaksu arvutuskäigu (dtl 29) kohaselt puudusid kaebajal TuMS § 282 lõikes sätestatud mahaarvamised, mistõttu jäi neid kasutamata 1200 euro ulatuses. Haldusasjas nr 3-22-2643 mõistis kohus vastustajalt saamata jäänud tulumaksutagastuse hüvitise välja ajavahemiku jaanuar-oktoober 2022, s.o 10 kuu eest. Seega on kaebajal eelneva kohtumenetluse tulemusena ära kasutatud 2022. aasta koolituskulude mahaarvamisi 800 (10×80) euro ulatuses ja kasutamata mahaarvamisi 400 euro ulatuses. Novembri ja detsembri 2022 lasteaia kohatasu kokku 160 eurot mahub veel kasutamata mahaarvamiste summa sisse. Seega oleks kaebajal olnud õigus novembri ja detsembri 2022 eest lasteaia kohatasult koolituskuluna saada tagasi tulumaksutagastust summas 32 eurot (160×0,2). Ajavahemikul jaanuar kuni juuli 2023 oleks kaebaja tasunud munitsipaallasteaia kohatasu 560 eurot (80×7). Ajavahemikul 01.08.2023-20.08.2023 oleks kaebaja munitsipaallasteaia kohatasu tasunud 51,61 eurot (80-28,39=51,61; alates 21.08.2023 tasus kaebaja munitsipaallasteaia kohatasu 28,39 eurot – dtl 52). Seega oleks kaebaja 01.01.2023-20.08.2023 tasunud munitsipaallasteaia kohatasusid kokku 611,61 eurot. Kaebaja kasutas 2023. aastal TuMS § 282 lõikes 1 sätestatud mahaarvamisi 699,89 (25+300+374,89) euro ulatuses (dtl 92) ja mahaarvamisi jäi kasutamata 500,11 (1200-699,89) eurot. Seega oleks kaebajal olnud võimalik koolituskulusid 2023. aastal täiendavalt maha arvata 500,11 euro ulatuses, millelt tagastatav tulumaks oleks olnud 100,02 eurot (500,11×0,2=100,022≈100,02). 8.4 Kahjuarvestuse kokkuvõte RVastS § 7 lg 4 ja võlaõigusseaduse (VÕS) § 127 lg 5 kohaselt tuleb kahjuhüvitisest maha arvata igasugune kasu, mida kahjustatud isik sai kahju tekkimise tagajärjel, eelkõige tema poolt säästetud kulud, välja arvatud juhul, kui kasu mahaarvamine oleks vastuolus kahju hüvitamise eesmärgiga. Kaebaja tasus augustis 2023 erahoiu kohatasu 48,58 eurot (dtl 43, 14). Munitsipaallasteaias oleks kaebajal tulnud ajavahemiku 01.08.2023-20.08.2023 eest tasuda kohatasu 51,61 eurot. Seega tasus kaebaja lastehoius ajavahemiku 01.08.2023-20.08.2023 eest 3,03 eurot (51,61-48,58) vähem kui ta oleks tasunud munitsipaallasteaias ja kaebaja sääst 3,03 eurot tuleb kahjuhüvitisest maha arvata. Kohus arvestab kaebaja säästu maha huvitegevuse lisatasust, kuivõrd huvitegevuse lisatasu ja kohatasu on nõutava kahju liikidest omavahel kõige rohkem seotud. Arvestades eelnevat, on kaebaja lapse erahoius käimisega seonduvalt võrreldes munitsipaallasteaiaga: - tasunud huvitegevuse lisatasu – 276,97 eurot (280-3,03); - tasunud rohkem toiduraha – 225 eurot; - jäänud ilma tulumaksutagastusest 2022. aastal – 32 eurot; - jäänud ilma tulumaksutagastusest 2023. aastal – 100,02 eurot. Seega on kaebaja kahju seoses lapse ajavahemikul 01.11.2022–20.08.2023 munitsipaallasteaias käimise asemel erahoius käimisega kokku 633,99 eurot (276,97+225+32+100,02).
9.Avalik-õiguslikus suhtes on võimalik nõuda viivist RVastS § 7 lg 1 alusel koostoimes VÕS §‐ga 113 RVastS § 7 lg‐s 4 tehtud viite kaudu. Viivitusintressi (viivise) näeb eraõiguslikes suhetes ette VÕS § 113, mille esimese lõike kohaselt võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivist), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. VÕS § 113 lg 1 teise lause järgi on üldiseks viivisemääraks sama seaduse §-s 94
Rae Vallvolikogu 17.09.2019 määruse nr 42 „Rae valla koolieelses lasteasutuses lapsevanema poolt kaetava osa määra kehtestamine ja maksmise kord“ § 2. Kättesaadav: https://www.riigiteataja.ee/akt/426092019001
6(8)
sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas (Riigikohtu 27.11.2014 otsuse nr 33-1-66-14 p 19). Kaebaja taotleb viivise hüvitamist alates 20.10.2023. Kaebajale lõppes kahju tekkimine 20.08.2023, seega on viivisenõude algusajaks kahjunõue enamtasutud huvitegevuse lisatasu ja toiduraha osas muutunud sissenõutavaks. TuMS § 46 lõigete 3 ja 6 kohaselt tagastab MTA enammakstud maksusumma hiljemalt järgmise aasta 1. oktoobriks. Eeltoodust tulenevalt muutus 2022. a tulumaksutagastuse 32 eurot ulatuses nõue sissenõutavaks ja viivis tasutavaks alates 01.10.2023 ning 2023. aasta tulumaksutagastuse 100,02 eurot osas ei ole nõue veel sissenõutavaks muutunud. Kohus esitab viivisenõude huvitegevuse lisatasu, toiduraha ja 2022. aasta tulumaksutagastuse kohta alljärgnevas tabelis. Viivise arvutamisel kasutas kohus viivisekalkulaator.ee abi. Kohus ei esita iga kahjuliigi kohta viivisearvestust selle mahukuse tõttu eraldi. Küll aga oli VÕS kohane viivisemäär: - 20.10.2023-31.12.2023 – 4%4 ja viivisemäär kokku 12%; - 01.01.2024-03.06.2024 – 4,5%5 ja viivisemäär kokku 12,50%. Kahju liik Huvitegevuse lisatasu Toiduraha 2022. aasta tulumaksutagastus
Kaebaja on taotlenud viivist alates 20.10.2023. Seega taotleb kaebaja viivist ka edasiulatuvalt. HKMS § 167 lg 3 sätestab, et viivisenõude võib rahuldada nii, et viivis mõistetakse välja protsendina põhinõude täitmisest. Sealjuures võib kohus vastustajale teha ettekirjutuse väljamaksmisele kuuluva rahasumma kindlaksmääramiseks ja väljamaksmiseks (HKMS § 167 lg 1).
10.Kohus leiab, et eelnevalt analüüsitud kahju ei oleks tekkinud, kui vastustaja oleks taganud kaebaja lapsele taotluses soovitud ajal koha teeninduspiirkonna lasteasutuses. Seega on vastustaja õigusvastase tegevuse ja tekkinud kahju vahel põhjuslik seos. RVastS § 13 lg-te 1 ja 3 koosmõjus tuleb hüvitise suuruse määramisel arvestada vastutust piiravate asjaoludega, nt kahju tekkimise ettenägematus; objektiivsed takistused kahju ärahoidmisel; õiguste rikkumise raskus; eraõiguses sätestatud piirangud seoses kannatanu osaga kahju tekitamisel ning muud asjaolud, millest tulenevalt kahju hüvitamine täies ulatuses oleks ebaõiglane. Avaliku võimu kandja vabaneb vastutusest avalike ülesannete täitmisel tekitatud kahju eest, kui kahju tekitamist ei olnud võimalik vältida ka avalike ülesannete täitmisel vajalikku hoolsust täielikult järgides. Kohus leiab, et käesoleval juhul sellised asjaolud puuduvad. Ka varasem lasteaiakohtade alane kohtupraktika kinnitab, et reeglina mõistetakse lapsevanematele tekitatud varaline kahju, s.o rohkem kantud kulutused välja terves ulatuses. Kaebaja, s.o lapsevanema vaates on kohustus täitmata ja lasteasutuse koht saamata. Kohustus tagada lapsele lasteaiakoht vanema soovil alates lapse 1,5aastaseks saamisest kehtib juba 20 aastat. Kohtud on konkreetsele vastustajale, s.o Rae vallale selgitanud nimetatud kohustust rohkem kui 10 aasta jooksul ligikaudu 20 kohtuasjas. Konkreetse vastustaja keeldumised lasteaiakohtade tagamisel on toimunud ka varem, mis kinnitab, et tegemist on süsteemse, mitte ühekordse ajutise probleemiga. Seetõttu ei ole vastustajale ettenägematu, et tema tegevusetuse tõttu tekib lapsevanematele kahju, mis mõistetakse kohtu poolt vastustajalt välja. Samuti puuduvad objektiivsed takistused oma kohustuste täitmisel, mida vastustaja ei ole saanud ise mõjuta4
da. Puudub mõistlik põhjus ja ka seadusest tulenev alus, et lasteasutuse koha andmata jäämisest tuleneva riski ja tagajärje peaks enda kandma võtma pere, lapsevanem või laps. Ka ei saa koha andmisest keelduda n-ö võrdse kohtlemise printsiibist tulenevalt põhjusel, et vastustaja on ka teistele lastele jätnud koha tagamata. Enda õigusvastase tegevusetuse alusel ei saa õigustada sama tegevusetuse jätkamist ka kaebaja lapse suhtes. Kohus on varasemates kohtulahendites selgitanud ka vastustaja võimalusi probleemide lahendamiseks ega korda neid käesolevas kohtuotsuses.
11.Kohus mõistab kaebajale kokku välja 675,07 eurot (põhinõue 633,99 eurot ja viivis 41,08 eurot), millele lisandub viivis põhinõudelt kuni põhinõude täitmiseni. Kohus selgitab ka otsuse täitmise tingimusi. Rahasumma väljamõistmist puudutavas osas tuleb kohtuotsus täita 30 päeva jooksul otsuse jõustumisest arvates (HKMS § 168 lg 11). Vastustajal tuleb kuni põhinõude täitmiseni arvestada ise viivist vastavalt VÕS §-s 113 sätestatule, arvestades ka viivisemäära võimalikke muudatusi ja põhinõude erinevate osade sissenõutavaks muutumise aegasid. Kaebajal saamata jäänud 2023. aasta tulumaksutagastuse osas tuleb viivist arvestada alates 01.10.2024 juhul, kui vastustaja ei ole põhinõude vastavat osa selleks ajaks hüvitanud.
12.Kaebaja on tasunud kaebuselt riigilõivu 20,23 eurot. Kohus rahuldas kaebuse põhinõudes 633,99 eurot, sh viivisenõue ei mõjuta riigilõivu arvestust. Kohus rahuldas põhinõude ca 93 % ulatuses (633,99÷683=0,92824305≈0,93), mistõttu tuleb vastustajalt kaebaja kasuks välja mõista riigilõiv 18,81 eurot (20,23×0,93=18,8139≈18,81) HKMS § 108 lg 2 alusel. Menetlusosaliste muud menetluskulud jäävad nende endi kanda.
(allkirjastatud digitaalselt) Kadri Sullin
8(8)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.