J. R.i kaebus Viru Vangla 17.01.2022. a käskkirja nr 6-3/33-1 ja 19.03.2022. a vaideotsuse nr 6-12/24-2 tühistamiseks ning mittevaralise kahju hüvitamiseks seonduvalt kaebaja alusetult kartseris hoidmisega ja kaebaja pöördumistele hilinenult vastamisega
Menetlusosalised
Kaebaja – J. R. Vastustaja – Viru Vangla, volitatud esindaja Eve Kangro
Asja läbivaatamise vorm
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta J. R.i kaebus täies ulatuses rahuldamata.
2.Jätta poolte menetluskulud nende endi kanda.
3.Kuulutada haldusasja menetlus kohtule esitatud J. R.i tervisekaardi väljavõtteid (digitaalse toimiku lehed 128, 162–178) puudutavas osas kinniseks.
4.Asendada avaldatavas otsuses J. R.i nimi initsiaalidega.
Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 01.07.2024 (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 181 lg 1, § 67 lg 4 teine lause). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida. Vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9).
3-22-842
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Viru Vanglas kinni peetav J. R. (edaspidi ka kaebaja) oli määratud Viru Vangla 01.10.2018. a käskkirjaga nr 6-2/786-1 alates 04.10.2018 tööle vangla majandustööde abitööliseks koristaja ametikohale.
2.Viru Vangla 17.01.2022. a käskkirjaga nr 6-3/33-1 (digitaalse toimiku lehed (dtl) 113– 115) tunnistati kaebaja süüdi allumatuses, kuivõrd ta ei allunud vanglateenistuja korraldusele asuda tööle graafikujärgselt koristajana, ja teda karistati kartserisse paigutamisega 13 ööpäevaks.
2.1.Ettekande nr 3-21-9613 kohaselt andis valvur Christjan Kuusik 17.12.2021 kella 14.10 paiku kaebajale korralduse asuda tööle majandustöödele, kuid kinnipeetav keeldus ja soovis meditsiiniõde. Valvur liikus valveõega kella 14.26 paiku kaebaja tervist kontrollima. Valveõde teavitas, et ei anna tööst vabastust. Kell 14.31 andis valvur C. Kuusik kaebajale uue korralduse asuda tööle majandustöödele, kuid kaebaja keeldus tööst. 20.12.2020. a arstitõendi alusel on kaebaja määratud töövõimeliseks. Meditsiinitöötaja tõendi kohaselt kaebas kaebaja 17.12.2021 nõrkust ja valusid mitmel pool kehas ning kaebajal olevat pikaajaline kestev valu. Meditsiiniõde tõi välja, et kaebaja tervisenäitajad olid kell 14.20 normi piirides ja seega tööst vabastust ei antud. Viru Vangla meditsiiniosakonnas töötavad vastava kvalifikatsiooniga erialaspetsialistid ja puudub alus kahelda nende pädevuses. Seega puudus kaebajal ajutine tööst vabastus. Majandustöödel osakonna koristamine ei nõua kinnipeetavalt ülemäärast füüsilist pingutust ning keskkond ei ole tööstustolmune. Kaebaja on töökohuslane (vangistusseaduse (VangS) § 37 lg 1) ning oli seega kohustatud 17.12.2021 tööle asuma. Talle antud korraldused olid ka seaduslikud ning täitmiseks kohustuslikud.
2.2.Ametnike korralduste täitmata jätmine on käsitatav raske rikkumisena. Tegemist on rikkumisega, mille sarnased õõnestavad vanglateenistuse autoriteeti ja mille tulemusena muutub raskemaks korra ja julgeoleku tagamine vanglas. Sellise käitumisega näitab kinnipeetav oma negatiivset ja üleolevat hoiakut vanglas töötavate ametnike suhtes ja nende poolt tehtavasse töösse, see näitab omakorda halba eeskuju teistele kinnipeetavatele. Kinnipeetava rikkumise raskuse tõttu ei ole proportsionaalne määrata kergeimat karistust. Samuti ei oleks proportsionaalne määrata kaebajale varasemalt talle määratud karistusest kergemat karistust. Kaebajat karistati allumatuse eest kartserisse paigutamisega 12 ööpäevaks 17.11.2021 ning kaebaja ei ole teinud määratud karistusest järeldusi. 13 ööpäeva pikkune kartserikaristus on piisav, et panna kaebajat enda teo üle järele mõtlema ega ole liialt raske.
3.Kaebaja esitas Viru Vangla 17.01.2022. a käskkirjale 20.01.2022 vaide (dtl 27–37).
4.Kaebaja esitas 20.01.2022 Viru Vanglale kahju hüvitamise taotluse (reg nr 6-16/58-1; dtl 27–37), milles palus hüvitada talle mittevaraline kahju seoses Viru Vangla 17.01.2022. a käskkirja alusel õigusvastaselt kartseris viibimisega 100 eurot ööpäeva kohta.
5.Viru Vangla jättis 19.03.2022. a vaideotsusega nr 6-12/24-2 (dtl 39–41, 125–127) kaebaja vaide järgmistel põhjendustel rahuldamata.
5.1.Kaebaja pole distsiplinaarmenetluse käigus viidanud enda valudele, mis oleks tal takistanud töötamist. Meditsiiniosakond on hinnanud kaebaja töövõimeliseks nii üleüldiselt kui ka konkreetsel korralduse andmise päeval. Kaebajale ei antud tööst vabastust. Puudub alus kahelda meditsiiniosakonnas töötavate erialaspetsialistide pädevuses. Seega on kaebaja tööle määramisel arvestatud tema tervisliku seisundiga. Kaebajale 20.12.2020 koostatud arstitõendist ei nähtu, et kaebajale oleks määratud istuv töö. Kinnipeetava töötamine vangistuse vältel on
3-22-842 suuresti kasvatusliku iseloomuga abinõu, millega toetatakse vangistuse eesmärgi saavutamist – suunata kinnipeetav õiguskuulekale käitumisele.
5.2.Tõendatud on kaebaja süüline distsipliinirikkumine ning käskkirjas on käsitletud karistuse vajalikkust, mõõdukust ja kohasust. Toime pandud rikkumine on raske, sest raskendab oluliselt korra ja julgeoleku tagamist vanglas ning kaebajat on ka varasemalt sarnaste rikkumise eest karistatud. Varasemalt määratud karistust on suurendatud 1 ööpäeva võrra, mida ei saa pidada liialt raskeks. Kaebajale määratud kartserikaristus on maksimaalsest 45-ööpäevasest karistuse määrast rohkem kui poole võrra lühem.
6.Viru Vangla jättis 21.03.2022. a otsusega nr 6-16/58-2 (dtl 43–45) kaebaja 20.01.2022. a kahjunõude järgmistel põhjendustel rahuldamata.
6.1.Vangla 19.03.2022. a vaideotsusega nr 6-12/24-2 on tuvastatud, et kartserikaristuse määramise haldusakt ei olnud õigusvastane, mistõttu ei saa kahju hüvitamise nõue kuuluda rahuldamisele. Kaebaja viibis alates 28.01.2022 13 ööpäeva kartseris kehtiva ja õiguspärase käskkirja alusel.
7.Viru Vangla 19.03.2022. a vaideotsus nr 6-12/24-2 ja 21.03.2022. a otsus nr 6-16/58-2 kahjunõude rahuldamata jätmise kohta anti kaebajale allkirja vastu kätte 29.03.2022.
8.Kaebaja esitas 04.04.2022 Viru Vanglale kahju hüvitamise taotluse (reg nr 6-16-/104-1; dtl 71) seoses vaidemenetluses nr 6-12/24-1 otsuse tegemisega hilinemisega 34 päeva võrra ja kahjunõudele nr 6-16/58-1 vastamisega hilinemisega 8 päeva võrra.
9.J. R. esitas 07.04.2022 Tartu Halduskohtule kaebuse Viru Vangla 19.03.2022. a vaideotsuse nr 6-12/24-2 ja vangla 21.03.2022. a otsuse nr 6-16/58-2 tühistamiseks ning vangla tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks. Kohus jättis 11.05.2022. a määrusega kaebuse käiguta.
10.Viru Vangla jättis 12.05.2022. a otsusega nr 6-16/104-2 (dtl 69–70) kaebaja 04.04.2022. a kahjunõude järgmistel põhjendustel rahuldamata.
10.1.Kaebaja esitas 20.01.2022 vanglale vaide ja kahjunõude, mille kohta tehtud 19.03.2022. a vaideotsus ja 21.03.2022. a otsus kahjunõude rahuldamata jätmise kohta anti kaebajale allkirja vastu kätte 29.03.2022. Seega on vangla vaidele ja kahjunõudele vastamisega viivitanud (VangS § 11 lg 7 ja riigivastutuse seaduse (RVastS) § 18 lg 1). Kaebaja pöördumistele tähtaegselt vastamata jätmine ei saanud tekitada talle selliseid üleelamisi, mille hüvitamine rahas oleks põhjendatud. Juhtumi asjaolusid arvestades on põhjustatud ebamugavuse eest piisavaks kompensatsiooniks vabandus. Vangla vabandab kaebaja ees. Menetlusega viivitamine ei piiranud isiku õigust pöörduda kaebusega kohtu poole, kuna VangS § 11 lg-d 5 ja 8 ning RVastS § 18 lg 2 sätestavad, et juhul, kui haldusorgan jätab vaide või kahju hüvitamise taotluse tähtaegselt lahendamata, on tal ikka õigus pöörduda kaebusega kohtu poole.
11.Kaebaja esitas 19.05.2022 kohtule kaebuse täpsustused ning 14.07.2022 tasuti kaebuselt riigilõiv 44,58 eurot, milleks kohus kohustas kaebajat 07.06.2022. a määrusega, jättes rahuldamata kaebaja menetlusabi taotluse riigilõivu tasumisest vabastamiseks.
12.Kohus võttis 02.08.2022. a määrusega kaebuse menetlusse nõuetes tühistada Viru Vangla 17.01.2022. a käskkiri nr 6-3/33-1 ja 19.03.2022. a vaideotsus nr 6-12/24-2 ning mõista kaebajale välja mittevaralise kahju hüvitis seonduvalt kaebaja alusetult kartseris hoidmisega ja kaebaja pöördumistele hilinenult vastamisega. Kaebaja palub vanglalt välja mõista hüvitise iga vastusega viivitatud päeva eest 6 eurot (6x31) ning iga alusetult kartseris viibitud päeva eest 100 eurot (13x100 eurot), s.o kokku 1486 eurot.
3-22-842
13.Viru Vangla esitas kaebusele 05.09.2022 vastuse, paludes jätta kaebuse rahuldamata.
14.Kohus otsustas 13.05.2024. a määrusega vaadata asja läbi kirjalikus menetluses ning andis pooltele tähtajad täiendavate seisukohtade esitamiseks.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
15.Kaebaja palub kaebuse rahuldada, esitades järgmised põhjendused.
15.1.Menetleja tegevus distsiplinaarmenetluses oli ebaefektiivne ja suunatud vaid kaebajale kartserikaristuse määramisele. Kaebaja õigustesse on suhtutud hooletult ja ükskõikselt – menetluse tähtaega on ületatud ning menetlusnorme, sh uurimisprintsiipi pole järgitud.
15.2.Kaebaja keeldus rahumeelselt tööle asumise korralduse täitmisest. Tööst rahumeelselt keeldumise eest määratud karistus on ebaproportsionaalne. Õiguskantsleri arvamuse ja Euroopa Inimõiguste Kohtu (EIK) praktika järgi ei või rahumeelse tööst keeldumise eest kartseriga karistada (EIK lahend asjas Khodorkovskiy ja Lebedev vs Venemaa, p 470). Kaebaja karistamine on vastuolus Eesti Vabariigi põhiseaduse (PS) § 41 lg-ga 3.
15.3.Kui menetleja oleks kontrollinud, oleks ta näinud, et kaebaja haiguslukku on tehtud 09.09.2018 kaebaja tervisliku seisundi hindamisel märge: „Võib töötada istuvas asendis“ (haigusjuht nr A1105920). Istuva töö tegemine elusektoris laudade puhastamisena oleks aga endast kujutanud nüri ja mõttetut tegevust, kuna lauad on pidevast kasutamisest iseenesest puhtad. Samuti on kaebajal diagnoositud kroonilise valu sündroom (esimene diagnoos 30.08.2019. a haigusjuhtumi nr 15019231 all) ning tema seljalülid on nihkes. Istuv sundasend tekitab kaebajale valu ja võib põhjustada tervise halvenemise. Jääb arusaamatuks, miks peaks arsti hariduseta metisiiniõed kaebaja tervist üldse hindama ja teda tööle suunama, kui erialaspetsialistid on diagnoosinud kaebajal erinevaid tervisehäireid. Meditsiiniõdede sõnul on neil keelatud tööst vabastust anda. Kui kaebajal on tugevad valud (ja neid esineb tal sageli), siis on tal VangS § 37 lg-st 3 tulenev õigus mitte tööd teha.
15.4.Kaebajale määrati kartserikaristus ja ta viibis kartseris alusetult. Pole vahet, kui sageli sai kaebaja sel ajal oma perega suhelda, sest 23 tundi ööpäevas oli ta ikkagi eraldatud. Kuna kartseris võetakse päevaks ära voodimadrats, voodipesu, toiduained ja keedukann, on kartserikaristus kaebajale eriti piinarikas. Kaebaja ei saa pikutada, kuigi püsti ja istuli olemine tekitab talle üle keskmise tugevaid valusid. Samuti ei saa kaebaja korralikult süüa ega sooja jooki, sest ta sööb ja joob vangla pakutavast vaid teed, piima ja hommikust putru, sisuliselt on kaebaja kartseris näljas. Kaebaja tööle suunamine tema terviseriketele vaatamata on tõlgendatav tema tervise süülise kahjustamisena ning kaebaja põhjendamatu kartserisse paigutamisega on kaebajalt süüliselt võetud vabadus. Vangla on rikkunud Euroopa inimõiguste ja põhivabaduse kaitse konventsiooni artiklit 3 ja PS §-i 18.
15.5.Kaebaja sai vangla vaideotsuse ja kahjunõude rahuldamata jätmise otsuse kätte 29.03.2022. Mõlemad otsused on seega kaebajale esitatud hilinemisega ning liiga pikalt kestnud menetlusega on kaebajale tekitatud kahju. Kaebajale tähtaegselt vastamata jätmine on tõlgendatav tema väärikuse süülise alandamisena.
16.Vastustaja leiab, et kaebus tuleb jätta rahuldamata, palub kohtul vastavalt HKMS § 165 lg-le 2 arvestada haldusmenetlustes esitatud seisukohtadega ning märgib täiendavalt järgmist.
16.1.Kaebajal ei olnud õigustust tööst keeldumiseks ja vanglaametnike korralduste eiramiseks. Samuti ei tulene tervisekaardist tervislikel põhjustel tööst vabastust. Meedik on leidnud, et kaebaja oli 17.12.2021 töövõimeline.
3-22-842
16.2.VangS § 37 lg-st 1 tuleneb kinnipeetava üldine kohustus töötada, mida toetab samuti PS § 29 lg 2. Kinnipeetava töötamise kohustus võib olla välistatud ainult juhul, kui esinevad VangS § 37 lg 2 p-des 1–4 viidatud asjaolud või on täidetud VangS § 38 lg 22 eeldused. Viru Vangla 01.10.2018. a käskkirjaga nr 6-2/786-1 määrati kaebaja tööle majandustööde abitööliseks koristajana, tähtajatult, tunnitasuga 0,63 eurot vastavalt töötatud tundidele. Vastustajal puudub igasugune põhjus kahelda vangla tervishoiutöötajate pädevuses, kes on hinnanud kinnipeetava töövõimeliseks. Vangla tervishoiutöötajale on samuti teada vangla majandustöö laad ning tingimused, mistõttu saab ta sellega kooskõlastuse andmisel arvestada.
16.3.Korraldusele allumatusega pani kaebaja toime raske, vangla julgeolekut ohustava rikkumise ning töökohustuse täitmisest keeldumisega väljendas ta otsest vastupanu vanglasüsteemile ning õiguskorrale. Kaebaja karistamisel on järgitud VangS § 64 lg-test 1, 2, 3, 4 tulenevaid nõudeid. Menetluse käik on protokollitud justiitsministri 30.11.2000. a määruse nr 72 „Vangla sisekorraeeskiri“ (VSkE) § 97 lg 2 kehtestatud nõuete kohaselt, kaebajat on teavitatud menetluse algatamisest, talle on võimaldatud end seletuste andmise ja vastuväidete esitamise läbi kaitsta ning karistused on määratud seaduses ette nähtud tähtaja ja VSkE §-s 17 sätestatud pädevuse piirides. Distsiplinaarkaristuse valikul on lähtutud VangS § 63 lg-tes 1, 3 sätestatust. Seejuures ei ole kaebaja distsiplinaarmenetluse käigus endapoolseid selgitusi esitanud. Käskkirjas on käsitletud rikkumise asjaolusid ja arvestatud arsti seisukohaga ning haldusaktid on piisavalt ja arusaadavalt põhjendatud. Samuti on selgitatud karistuse valikut ja määra võrreldes teiste karistusliikidega ning määratud karistus on rikkumise iseloomu arvestades proportsionaalne. Seega paiknes kaebaja kartseris õiguspärase käskkirja alusel.
16.4.EIK on lahendi nr 31537/09 punktis 75 korranud enda varasemat seisukohta, et turvalisuse, distsiplinaar- või kaitsekaalutlustel teiste kinnipeetavatega suhtlemise keeld ei tähenda iseenesest ebainimlikku kohtlemist või karistamist. Distsiplinaarkaristuse kandis kaebaja ära ajavahemikul 28.01.–10.02.2022. 08.02.2022 vestles kaebajaga kartserirežiimi leevendamise eesmärgil sotsiaaltöötaja. Kaebaja kõnede logidest nähtub, et kartseris viibimise ajal võimaldati tal igapäevaselt vanglavälist suhtlemist, seega võimaldati talle helistamist enam kui VSkE § 51 lg-st 2 tulenev miinimumnorm. Kaebusest ei tulene, et kamber ei oleks vastanud VSkE § 7 lg-s 4 kehtestatud tingimustele. Samuti säilib kartserirežiimi ajal kinnipeetavaile õigus jalutuskäigule värskes õhus vähemalt üks tund päevas (VangS § 55 lg 2). Seega ei saanud kartserirežiimil paiknemine põhjustada kaebajale tagajärgi, mille tõttu tuleks talle maksta rahalist hüvitist.
16.5.Viivitus otsuste tegemisel võis tekitada kaebajale äärmisel juhul ebamugavust. Liiati on vangla kaebaja ees viivituse tõttu ka vabandanud.
KOHTU SEISUKOHT
17.Kohus lahendab esmalt kaebaja nõuded Viru Vangla 17.01.2022. a käskkirja ja 19.03.2022. a vaideotsuse tühistamiseks (I), võtab seejärel seisukoha kahjunõuete osas (II), esitab lõppjäreldused ning teeb menetluskuludesse puutuvad ja muud menetluslikud otsustused
(III).
I
18.Vastavalt VangS § 63 lg-le 1 võib kinnipeetavale kohaldada vangistusseaduse, vangla sisekorraeeskirjade või muude õigusaktide nõuete süülise rikkumise eest distsiplinaarkaristusi. HMS § 54 kohaselt on haldusakt, sh käskkiri kinnipeetavale distsiplinaarkaristuse kohaldamise kohta õiguspärane, kui see on antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab vorminõuetele.
19.Kaebajat on Viru Vangla 17.01.2022. a käskkirjaga nr 6-3/33-1 karistatud selle eest, et ta
3-22-842 ei allunud 17.12.2021 valvuri korraldusele asuda tööle majandustöödele. Vastavalt VangS § 67 p-le 1 on kinnipeetav julgeoleku tagamiseks kohustatud täitma vangla sisekorraeeskirju ja alluma vanglateenistuse ametnike seaduslikele korraldustele. Vanglaametniku korralduse täitmata jätmine saab olla õigustatud üksnes juhul, kui see vastab ilmselgelt HMS § 63 lg‐s 2 loetletud tühise haldusakti tunnustele (vt Riigikohtu 07.03.2003. a määrus nr 3-3-1-21-03, p 13; 01.03.2007. a otsus nr 3-3-1-103-06, p 14; 14.11.2012. a otsus nr 3-3-1-44-12, p 17; 22.01.2015. a otsus nr 3-3-1-53-14, p 13).
20.VangS § 37 lg 1 sätestab kinnipeetava kohustuse töötada, kui VangS-st ei tulene teisiti. VangS § 37 lg 2 kohaselt ei ole kohustatud töötama üle kuuekümne kolme aasta vanune kinnipeetav; üldharidust või kutseharidust omandav või tööalase enesetäiendamise eesmärgiga täienduskoolitusel osalev kinnipeetav; kinnipeetav, kes ei ole tervislikel põhjustel võimeline töötama; ning kuni kolmeaastast last kasvatav kinnipeetav. Seega on kaebajale 17.01.2022. a käskkirjas ette heidetud VangS § 67 p 1 rikkumist seoses kaebajale VangS § 37 lg-st 1 tuleneva töötamise kohustuse mittejärgimisega.
21.VangS § 38 lg 1 sätestab, et vanglateenistus kindlustab võimaluse korral kinnipeetava tööga, arvestades kinnipeetava füüsilisi ja vaimseid võimeid ning oskusi, ning kui kinnipeetavat ei ole võimalik kindlustada tööga, rakendatakse teda võimaluse korral vangla majandustöödel. Kohtupraktikas on selgitatud, et vangla majandustöödel töötamine erineb olemuslikult töötamisest töölepingu alusel, sest kinnipeetaval on seadusest tulenevalt kohustus töötada ning tegemist ei ole seaduses sätestatud erandiga, mil tööle määramiseks on vajalik kinnipeetava nõusolek (VangS § 37 lg 5). Seega olukorras, kus ei esine töökohustust välistavaid asjaolusid (VangS § 37 lg 2), ei ole kinnipeetaval õigust keelduda vangla määratud tööst. Kinnipeetava vangla majandustöödele rakendamine teenib eelkõige vangistuse täideviimise eesmärke (vt nt Tartu Ringkonnakohtu 28.05.2020. a otsus asjas nr 3-19-1962, p 16).
22.Kaebaja oli määratud alates 04.10.2018 tööle vangla majandustööde abitööliseks koristaja ametikohale Viru Vangla 01.10.2018. a käskkirjaga nr 6-2/786-1 (dtl 112). Käskkirjast nähtuvalt oli kaebaja hinnatud arsti poolt töövõimeliseks 08.09.2018 ning kohtule esitatud tervisekaardist nähtub, nagu kaebaja kohtule ka viitas, arsti 09.09.2018. a sissekanne (dtl 176), et kaebaja võib töötada istuvas asendis. Seejuures on kaebaja enda koostatud 28.09.2018. a teates (dtl 111) märkinud, et töö tegemise vastu ei ole tal midagi (nt köögis, poes, metallialal, kruvide pakkijana jne). Kaebaja töövõimet on hinnatud ka 20.12.2020, mil arst on samuti määranud kaebaja töövõimeliseks (tervisekaardi väljavõte dtl 178). Eelnevalt viidatu ja ka kaebaja poolt kohtumenetluses esitatud väidete pinnalt ei ole kohtul alust arvata, et kaebajal puudunuks 17.12.2021 mõnel VangS § 37 lg-s 2 toodud põhjusel töötamise kohustus. Kaebaja viitab küll tal esinevale kroonilise valu sündroomile, kuid samas ei väida ta ning asja materjalidest ka ei nähtu seda, et talle oleks määratud tööülesandeid, mille tegemine oleks valuravi saamise ajal tingimata vastunäidustatud või mille tegemist sel ajal ei saaks pidada mõistlikuks.
23.Kinnipeetava tööle vanglas laieneb vangistusseaduses sätestatud erisustega töötervishoiu ja tööohutuse seadus (TTOS, vt TTOS § 1 lg 3 p 1). Nimetatud seaduse § 14 lg 5 p 4 annab töötajale õiguse keelduda tööst või peatada töö, mille täitmine seab ohtu tema tervise. Sellise õiguse kasutamisel ei riku kinnipeetav VangS § 67 p-s 1 sätestatud kohustust (vt ka Riigikohtu 30.05.2012. a otsus asjas nr 3-3-1-14-12, p 10). Seega tuleb praeguses asjas välja selgitada, kas kaebaja sai talle 17.12.2021 tööle asumise korralduse andmisel tugineda TTOS § 14 lg 5 p-le 4.
24.Kaebajale 17.01.2022. a käskkirjas ette heidetud rikkumine on fikseeritud valvur C. Kuusiku poolt 17.12.2021 koostatud ettekandes nr 3-21-9613 (dtl 155). Selle ettekande kohaselt andis valvur samal päeval kella 14.10 paiku kaebajale korralduse tööle asumiseks
3-22-842 majandustöödele, kuid kaebaja keeldus ja soovis valveõde. Kontrollinud kaebaja tervist, teavitas valveõde valvurit, et ta ei anna kaebajale tööst vabastust. Valvur andis kaebajale kell 14.31 uuesti korralduse majandustöödele tööle asumiseks, kuid kaebaja keeldus ka sel korral tööst. 17.12.2021 kaebaja tervise kontrollimise kohta on tehtud samal päeval sissekanne kaebaja tervisekaarti (dtl 128). Sissekande kohaselt väitis kaebaja tal olevat nõrkust ja valusid mitmel pool kehas. Sissekandest võib veel mõista sedastust, et kaebajal on kestev pikaajaline valusündroom („Kp-val kestev pika-ajaline valusy“). Valveõde leidis siiski, et kaebaja tööst vabastamiseks ei ole alust, kuna tema tervisenäitajad olid kell 14.20 normi piirides.
25.Kohus nõustub kohtule esitatud kaebaja tervisekaarti tehtud sissekannete (dtl 128, 162– 178) pinnalt kaebajaga, et tal on mitmeid terviseprobleeme, sh peab ta pidevalt taluma valusid, ning ta on nende vaevuste leevendamiseks pikalt tarvitanud ravimeid (nt plaastrid valu leevendamiseks). Kaebaja jätab aga siinjuures tähelepanuta töö iseloomu, mida tal tuli talle 17.12.2021 antud korralduse alusel teha. Kaebaja on ise enda 20.01.2022. a vaides märkinud, et valvur olevat talle öelnud, et ta peab istuma ja pühkima laualt tolmu. Tegemist on pigem kerge majandustööga, mis ei nõua selle tegijalt suurt füüsilist pingutust. Millestki ei nähtu, et selliselt lihtsamate koristustööde tegemine oleks saanud seada ka kaebaja poolt 17.12.2021 väidetud nõrkustunnet arvestades ohtu tema tervise suuremal määral kui tavapärane eluosakonnas või kambris viibimine. Tolmu pühkimist on võimalik teha töö tegija enda poolt valitud tempos ja tööasendis. Seega, olukorras, kus ka meditsiinilise haridusega isik ei saanud kaebaja tervisenäitajatest järeldada, et tööle asumine oleks seadnud ohtu kaebaja tervise, ei ole alust asuda seisukohale, et kaebajal oli õigus keelduda tööle asumisest TTOS § 14 lg 5 p 4 alusel.
26.Kohus leiab eeltoodust tulenevalt, et kaebaja poolt vanglaametniku korraldusele allumata jätmine ja sellega VangS § 67 p 1 rikkumine on kohtule esitatud tõenditega tuvastatud ning kaebaja ei olnud õigustatud jätma talle antud korraldust täitmata. Kaebajal oli kohustus alluda vanglaametniku korraldusele vastuvaidlematult ning vanglaametniku vastav korraldus ei olnud ka õigusvastane.
27.Kaebaja leiab veel, et kinnipeetavate tööle sundimine ning tööle minemata jätmise eest kartserikaristuste määramine ei ole õiguspärane. Kohus sellega ei nõustu. Väljakujunenud kohtupraktika järgi on tööle asumise korralduse süstemaatiline täitmata jätmine raske rikkumine, mille eest on võimalik kinnipeetavat karistada kartserikaristusega (vt Riigikohtu 08.12.2021. a otsus nr 3-18-1895, p-d 19, 20 ja seal viidatud kohtupraktika). Ka praegusel juhul oli kaebaja poolt tööle asumise korraldusele allumata jätmise näol tegemist korduva sellise käitumisega (vt karistuste väljavõte dtl 156–158) ning selle eest kaebajale kartserikaristuse määramine ei olnud kehtivate õigusaktide ja kohtupraktika kohaselt keelatud.
28.Kohtu hinnangul tuleb kaebajale määratud distsiplinaarkaristust pidada ka proportsionaalseks. Vastustaja on võtnud karistuse määramisel asjakohaselt arvesse kaebaja rikkumise ohtlikkust, sh sisuliselt seda, et kaebaja on vastandunud vanglas kehtivale korrale ja vanglaametnike korralduste täitmisele. Asjakohane on vastustaja kaalutlus, et korraldusele allumatusega seab kinnipeetav ohtu vangla julgeoleku, kuna korralduste mittetäitmine võib viia üldise allumatuseni ning distsipliini puudumiseni vanglas. Vaidlustatud käskkirjas on arvestatud, et viimati oli kaebajale allumatuse eest distsiplinaarkaristuseks määratud kartserisse paigutamine 12 ööpäevaks (17.11.2021. a käskkirjaga nr 6-3/1020-1). Seega ei saa kaebajale määratud 13-ööpäevast kartserikaristust pidada ebaproportsionaalselt raskeks.
29.Kaebajale karistuse määramise käskkiri on tehtud VangS § 64 lg 41 esimeses lauses sätestatud tähtaja jooksul ning karistus on määratud pädeva ametniku, s.o inspektorkontaktisiku poolt (VSkE § 17 lg 1, VangS § 64 lg 4). Kaebajat on teavitatud
3-22-842 distsiplinaarmenetluse alustamisest 06.01.2022. a kuupäeva kandva teatisega, millega kaebaja on tutvunud 12.01.2022 (dtl 121). Distsiplinaarmenetluse käik on kajastatud 14.01.2022. a distsiplinaarmenetluse protokollis (dtl 117–119). Kaebaja ei ole distsiplinaarmenetluses oma selgitusi andnud. Samas ei ole kaebaja viidanud ka asjaoludele, mis oleks takistanud tal selgituste andmist ja vastuväidete esitamist. Kohtule ei nähtu vangla poolt ka muude menetlusreeglite rikkumist, mis võiks tuua kaasa käskkirja tühistamise (vt ka RVastS § 3 lg 3 p 1).
30.Eeltoodust tulenevalt ei ole Viru Vangla 17.01.2022. a käskkirja nr 6-3/33-1 tühistamine põhjendatud.
31.Kaebaja taotles kohtult koos käskkirja tühistamisega ka Viru Vangla 19.03.2022. a vaideotsuse tühistamist. Kuna vaidlustatud käskkiri on õiguspärane, puudub alus Viru Vangla 19.03.2022. a vaideotsuse tühistamiseks ning kaebus vaideotsuse tühistamise nõudes jääb samuti rahuldamata. II
32.RVastS § 7 lg 1 kohaselt võib isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud, nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada RVastS §-des 3, 4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega. RVastS § 7 lg-st tulenevalt on kahju hüvitamise üldised eeldused seega järgmised: 1) haldusülesandeid täitva avaliku võimu kandja õigusvastane tegu avalik-õiguslikus suhtes; 2) isiku subjektiivse õiguse rikkumine; 3) kahju tekitamine; 4) põhjuslik seos õigusvastase teo ja kahju tekkimise vahel ning 5) esmaste õiguskaitsevahendite ammendatus. Vastavalt RVastS § 9 lg-le 1 võib füüsiline isik nõuda mittevaralise kahju rahalist hüvitamist süüliselt väärikuse alandamise, tervise kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu või eraelu puutumatuse või sõnumi saladuse rikkumise, au või hea nime teotamise korral. Kui vähemalt üks eeltoodud eeldustest ei ole täidetud, tuleb jätta kahju hüvitamise nõue rahuldamata.
33.Kohus leidis eespool, et kaebajale on Viru Vangla 17.01.2022. a käskkirjaga nr 6-3/33-1 määratud kartserikaristus õiguspäraselt. Seega on täitmata vähemalt üks kahju hüvitamise nõude rahuldamise eeldustest, s.o haldusorgani õigusvastane tegevus kaebaja kartseris hoidmisel ajavahemikus 28.01.–10.02.2022 ehk 13 ööpäeva vältel, ning kaebaja vastavat kahjunõuet seoses väidetavalt alusetult kartseris viibimisega ei ole võimalik rahuldada. Vangla tegevuse õigusvastasust ei ole võimalik järeldada ka kaebaja väidetest, et ta ei saanud kartseris viibimise ajal korralikult süüa ega juua, kuna vangla pakutavat sööb ja joob ta üksnes valikuliselt. Vaidlus puudub selles, et kaebajale oli kartserikaristuse kandmise ajal siiski tagatud toitlustus seaduses ette nähtud mahus (VangS § 47) ning kaebajale õiguspärase distsiplinaarkäskkirja alusel tavapäraste kartserikaristusest tulenevate piirangute kohaldamisel (VangS § 651 lg-d 2–4, VSkE § 7 lg 4) ei käitunud vangla õigusvastaselt. Seda, et kaebajale oleks pidanud olema määratud eritoitlustamine tervislikel põhjustel, ei ole kaebaja väitnud.
34.Kaebaja on palunud hüvitada talle lisaks mittevaraline kahju, mis kaebaja väitel tekkis seetõttu, et vangla jättis tähtaegselt vastamata tema poolt 20.01.2022 esitatud vaidele 17.01.2022. a käskkirjale ning samal kuupäeval esitatud kahjunõudele seoses 17.01.2022. a käskkirja alusel õigusvastaselt kartseris viibimisega. Vangla lahendas kaebaja 20.01.2022. a vaide kuupäeva 19.03.2022 kandva vaideotsusega ning kaebaja kahjunõude kuupäeva 21.03.2022 kandva otsusega, kuid vangla vastustele tehtud pealekirjutuste ja ka vangla kinnituse kohaselt anti mõlemad vangla vastused kaebajale allkirja vastu kätte 29.03.2022. Kohus nõustub kaebajaga, et vangla on selliselt käitudes rikkunud vaide ja kahjunõude menetlemisel seaduses ette nähtud kohustusi lahendada vaie 30 päeva jooksul vaide vanglale
3-22-842 edastamisest (VangS § 11 lg 7) ja kahjunõue kahe kuu jooksul selle nõuetekohasest esitamisest (RVastS § 18 lg 1). Vaideotsus tulnuks teha kaebajale teatavaks hiljemalt 21.02.2022 ning kahjunõue hiljemalt 21.03.2022 (vt ka HMS § 33 lg 3). Eeltoodust tulenevalt on vastustaja käitunud vaide ja kahjunõude lahendamisel õigusvastaselt.
34.1.Kohus ei nõustu kaebajaga aga selles, et vanglapoolse õigusvastase tegevusega tema vaidele ja kahjunõudele hilinenult vastamisel sai alandatud kaebaja inimväärikus. EIK praktikas on väärikuse alandamiseks peetud näiteks järgmisi olukordi: täielik sotsiaalne isolatsioon; erivajaduste ignoreerimine: arstiabi andmata jätmine, millega kaasnevad rasked vigastused või surm; põhjendamatu jõu kasutamine; sundtoitlustamine ilma meditsiinilise vajaduseta; ülerahvastatus kambris; alasti kinnipeetava läbiotsimine vastassoost vanglaametniku juuresolekul; paigutamine kolmeks kuuks pimedasse väiksesse kambrisse ilma jalutamisvõimaluseta; halvad sanitaartingimused kogumis. Kaebajale tema vaide ja kahjunõude lahendamisega viivitamisest tulenenud ebamugavus ei saa olla kirjeldatud olukordadega võrreldav. Seetõttu ei ole ka vangla poolt vaidele ja kahjunõudele hilinenult vastamisega seonduvalt täidetud kõik RVastS-st tulenevad eeldused mittevaralise kahju eest hüvitise nõudmiseks ja vastav kahju hüvitamise nõue tuleb jätta rahuldamata. III
35.Eelnevalt esitatud põhjendustel ei ole kaebuses esitatud nõuded põhjendatud ning kaebus tuleb jätta täies ulatuses rahuldamata.
36.HKMS § 158 lg 5 kohaselt määrab kohus otsuses kindlaks menetluskulude jaotuse ja menetlusosalistelt väljamõistetavad menetluskulud. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kaebuse esitamisel on tasutud riigilõiv 44,58 eurot (maksekorraldus dtl 91). Asjas muude menetluskulude tekkimise kohta ei ole kohtule kuludokumente esitatud. Riigilõivus seisnev menetluskulu jääb HKMS § 108 lg 1 alusel kaebaja enda kanda. Ka kaebaja muud võimalikud menetluskulud ja vastustaja võimalikud menetluskulud jäävad nende endi kanda (HKMS § 108 lg 1, § 109 lg 1 neljas lause).
37.Kohus kuulutab haldusasja menetluse kaebaja eraelu kaitseks kinniseks osas, mis puudutab otseseid andmeid kaebaja terviseseisundi kohta ehk kaebaja tervisekaardi väljavõtteid (HKMS § 77 lg 1, tsiviilkohtumenetluse seadustiku 38 lg 1 p 3). Samuti asendab kohus kaebaja eraelu kaitseks arvutivõrgus avaldatavas otsuses kaebaja nime initsiaalidega (HKMS § 175 lg 3). (allkirjastatud digitaalselt) Reelika Kitsing
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.