lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-23-2512/7

Muud

HaldusasiJõustunudTartu Halduskohus Tartu kohtumaja · 29.05.2024

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja
Kohtuasja number
3-23-2512/7
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Muud
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
29.05.2024
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1069
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

TARTU HALDUSKOHUS

Tartu kohtumaja

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtunik Kohtuasi

Menetlusosalised

RESOLUTSIOON

Edasikaebamise kord ja muud selgitused

3-23-2512 29. mai 2024 Karin Jõks X kaebus Tartu Vangla 09.10.2023.a käskkirja nr 2-23/12/393 tühistamiseks täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise kestuse ja tingimuste ning kambri 1066 tingimuste osas Kaebaja - X Vastustaja - Tartu Vangla Tagastada kaebus. Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul arvates määruse kättetoimetamisest. Määrus toimetatakse kätte kaebajale. Kaebajal on õigus esitada enne määruse jõustumist taotlus määruse avaldamise viisi kohta (vt määruse punkti 15).

ASJAOLUD

1.Tartu Vangla vanemvalvuri 06.10.2023.a ettekande nr 2-23-4616 (dtl 9) kohaselt toimus samal päeval kaebaja X osalusel kinnipeetavate vahel sündmus, kus kaebaja viskas põuest võetud pudelist kaaskinnipeetavat näo piirkonda tumeda vedelikuga.
2.Tartu Vangla kohaldas 09.10.2023.a käskkirjaga nr 2-23/1-2/393 (edaspidi vaidlustatud käskkiri, dtl 6-8) kaebaja suhtes alates 09.10.2023 täiendavate julgeolekuabinõudena eraldatud lukustatud kambrisse paigutamist, kehakultuuriga tegelemise keelamist ning vanglasisese suhtlemis- ja liikumisvabaduse piiramist. Käskkirjas on viidatud määruse punktis 1 nimetatud ettekandele.
3.Kaebaja esitas vaidlustatud käskkirja tühistamiseks vaide (reg 31.10.2023, nr 1-11/227-1, dtl 12, 14). Kaebaja asus seisukohale, et abinõude kohaldamine, selle kestus ja paigutamine kabrisse 1066 ei ole õiguspärane, põhjendatud ega proportsionaalne. Kaebaja esitas etteheited kambri 1066 tingimustele ning sellele, et üksikvangistuse ajal ei ole meditsiinitöötaja kordagi jälginud kaebaja vaimset tervist.

Sarnased lahendid

Muud
  • 13.07.20263-26-2047/5Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 01.07.20263-26-1807/9Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 01.07.20263-26-1865/6Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 30.06.20262-25-1122/44Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 30.06.20263-26-1873/3Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja
  • 29.06.20263-26-1440/13Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
4.Kaebaja esitas vaidemenetluse ajal Tartu Halduskohtule esialgse õiguskaitse taotluse täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise peatamiseks. Tartu Halduskohus jättis taotluse 13.11.2023.a määrusega läbi vaatamata, sest täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamine lõpetati 10.11.2023.a käskkirjaga nr 2-23/1-2/431 (dtl 11).
5.Tartu Vangla jättis 21.11.2023. a vaideotsusega nr 1-11/227-2 kaebaja vaide rahuldamata.
6.Kaebaja esitas 21.11.2023 Tartu Halduskohtule kaebuse vaidlustatud käskkirja osaliseks tühistamiseks, abinõude liialt pika kestuse osas. Kaebaja täiendas hiljem kaebust korduvalt. Kaebaja suhtes kohaldati alates 06.10.2023 täiendavaid julgeolekuabinõusid s.h üksikvangistust kuni 36 päeva. Kui abinõude algne kohaldamine võis olla põhjendatud, siis kohaldamise kestus ning seda süvendavad tingimused on olnud õigusvastased, põhjendamatud ja ebaproportsionaalsed. Julgeolekuabinõude jätkuval kohaldamisel on vastustaja lähtunud ebaõigest ohuhinnangust, tingimused kambris 1066 olid õigusvastased (vahetrellid, metallvõre akna eest, tugevdatud sisustus (laud, pingid, radiaator), puudus riiete kuivatamise toru ja voodipikendus), kaebaja vaimset tervist ei ole jälginud meditsiinitöötaja, ei kohaldatud vaimselt või füüsiliselt stimuleerivaid meetmeid. Kaebaja ei nõustu vanglaga, et ta ei nõudnud ise abi ja kohtumised kommunikatsiooniprogrammi raames on vaimse tervise jälgimiseks piisavad. Kaebaja hinnangul on vastustaja alandanud tema väärikust.
7.Kohus selgitas 03.05.2024 kaebajale, et täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise kestuse ja kinnipidamistingimuste hindamiseks on kohane esitada tuvastamiskaebus. Kaebajal tuli teatada, kas ta jääb vaidlustatud käskkirja tühistamise nõude juurde või soovib selle asemel esitada tuvastamisnõuded.
8.Kaebaja leidis, et tühistamisnõude lahendamisel on võimalik kohtuotsuse resolutsioon, milles kohus leiab, et täiendavate julgeolekuabinõude algne kohaldamine oli põhjendatud, kuid selle liiga pikk kestus ei olnud. See tähendaks kaebuse osalist rahuldamist, mis täidaks kaebaja soovitud eesmärki. Kaebaja soovis jääda tühistamisnõude juurde. Kaebaja tõi välja, et kuigi täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamine lõpetati, saab sellist käskkirja kohtupraktika järgi tühistada.
9.Kohtute infosüsteemist nähtub, et kaebajale on seoses 06.10.2023 toimunud sündmusega määratud distsiplinaarkaristus Tartu Vangla 06.11.2023.a käskkirjaga nr 2-23/1-3/468. Kaebaja on käskkirja vaidlustanud haldusasjas 3-23-2496. Kohus ei ole selles asjas menetlustoiminguid teinud.

KOHTU SEISUKOHT

10.Kohus tagastab kaebuse halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 2 p 2 alusel, kuna kaebuse rahuldamisega ei oleks võimalik saavutada kaebuse eesmärki. Haldusmenetluse seaduse § 54 järgi on haldusakt õiguspärane, kui ta on antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab vorminõuetele. Kohus hindab haldusakti õiguspärasust haldusakti andmise aja seisuga (HKMS § 158 lg 2). Kaebuse rahuldamisel on kohtul otsuse resolutsioonis õigus tühistada haldusakt osaliselt või täielikult (HKMS § 5 lg 1 p 1).
11.Kaebaja ei esitanud vastuväiteid vaidlustatud käskkirja õiguspärasusele ning möönis, et selle andmine võis olla põhjendatud. Nii vaides kui kohtule esitatud kaebuses soovib kaebaja vaidlustada täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise kestust, nende kohaldamise tingimusi (vaimset tervist ei jälginud meditsiinitöötaja, ei kohaldatud vaimselt ja füüsiliselt stimuleerivaid meetmeid) ja kinnipidamistingimusi kambris 1006. Vaidlustatud käskkiri ei sätesta täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise kestust või tingimusi, ammugi mitte tingimusi kambris, milles kaebaja paiknes. Täiendavate

julgeolekuabinõude kohaldamise kestust ei olegi võimalik nende kohaldamise käskkirjas reguleerida, kuna see sõltub ohu jätkuvast esinemisest. Kui kaebaja eesmärk on saavutada kohtuotsus, milles kohus leiab, et täiendavaid julgeolekuabinõusid kohaldati liiga kaua, nende kohaldamise tingimused olid õigusvastased või tingimused kaebaja kambris olid õigusvastased, siis ei ole seda võimalik saavutada vaidlustatud käskkirja täieliku või osalise tühistamise nõude esitamise teel. Kohus hindab vaidlustatud käskkirja tühistamise nõude lahendamisel seda, kas käskkiri oli selle andmise ajal õiguspärane. Kohus ei hinda neid küsimusi, mille lahendamist soovib kaebaja. Vaidlustatud käskkirja ei saa tühistada täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise kestuse või tingimuste või kambri tingimuste osas, kui käskkiri neid küsimusi ei reguleeri.

12.Vaidlustatud käskkirja alusel on täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamine kaebaja suhtes lõpetatud, seega on käskkiri kehtivuse kaotanud. Kohtupraktikas tõepoolest aktsepteeritakse sellise käskkirja tühistamise nõuet ka pärast täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise lõppemist (Riigikohtu 19.05.2017. a otsus asjas nr 3-3-1-10-17, p 13), kuid seda eeldusel, et vaidluse all on käskkirja õiguspärasus sellisena, nagu see algselt anti. Kui kinnipeetava hinnangul täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamist õigeaegselt ei lõpetata, siis on kohtupraktika põhjal kohaseks õiguskaitsevahendiks pöörduda vangla poole menetluse uuendamise ja käskkirja edasiulatuvalt kehtetuks tunnistamise taotlusega. Kui kinnipeetava taotlust ja vaiet ei rahuldata, saab kinnipeetav pöörduda halduskohtusse kohustamisnõudega. Kui käskkiri on kehtivuse kaotanud, on kinnipeetaval õigus põhjendatud huvi olemasolu korral taotleda halduskohtult vangla tegevusetuse (asjaolude äralangemisel haldusmenetluse uuendamata ja käskkirja edasiulatuvalt kehtetuks tunnistamata jätmine) õigusvastasuse kindlakstegemist (Riigikohtu eespool viidatud lahend, p 21). Kui kaebajal on etteheiteid täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise tingimustele või üldisemalt kinnipidamistingimustele ja kaebaja enam nendes tingimustes ei viibi, siis on kaebajal võimalik põhjendatud huvi olemasolu korral esitada tuvastamisnõue.
13.Kohus selgitas kaebajale võimalust kaebuse muutmiseks. Kaebaja seda ei teinud. Tühistamiskaebuse esitamisega ei ole võimalik saavutada kaebaja eesmärki, s.o täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise kestuse ja tingimuste ning kinnipidamistingimuste õiguspärasuse hindamist. HKMS § 121 lg 2 p 2 kohaldamise eeldused on täidetud ja kohus tagastab kaebuse. Kaebuse tagastamisel puudub vajadus lahendada kaebaja taotlust riigilõivu tasumisest vabastamiseks.
14.Kohus selgitab, et kaebajal on soovi korral võimalik esitada kaebus tuvastamisnõuetes uuesti (arvestades HKMS § 46 lg 5 sätestatud kaebetähtaega). Samas ei pruugi see olla otstarbekas, kuna kaebaja selgituse põhjal on ta esitanud vastustajale kahju hüvitamise nõude. Kui kaebaja tõi nõude alusena välja samad asjaolud nagu praeguses kaebuses, vastustaja jätab taotluse rahuldamata ja kaebaja esitab hüvitamiskaebuse kohtule, siis hindab kohus selle kaebuse sisulisel lahendamisel täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise kestuse ja kaebajale kohaldatud tingimuste õiguspärasust.
15.Käesolev määrus kuulub avaldamisele Riigi Teatajas. Kaebajal on õigus esitada taotlus määruse osaliseks avaldamiseks, eelkõige tema nime avaldamata jätmiseks (HKMS § 179 lg 4, § 175 lg 3-5). (allkirjastatud digitaalselt) kohtunik Karin Jõks

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 29.06.20262-26-8837/8Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 29.06.20262-26-12076/6Tartu Maakohus Tartu kohtumaja