C.I kaebus Sotsiaalkindlustusameti 31.05.2023 keelduva vastuse tühistamise- ning vastava taotluse, millega sooviti 13.07.2021 määratud pensioni ümberarvutamist, uuesti läbivaatamise kohustamise nõudes
Asja läbivaatamise vorm
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende Kaebaja – C.I; esindajad Vastustaja – Sotsiaalkindlustusamet, esindaja Merle Magnus
RESOLUTSIOON
1.Keelduda kaebaja 18.04.2024 ja 22.04.2024 menetlusdokumentides esitatud kaebuse muutmisele suunatud taotluste või võimalike taotluste vastuvõtmisest;
2.Jätta kaebus rahuldamata
Edasikaebamise kord
Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Otsuse avalikult teatavakstegemise päev on 27.05.2024. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui selles ei taotleta asja lahendamist kohtuistungil
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.C.I esitas 05.06.2023 Tallinna Halduskohtule kaebuse Sotsiaalkindlustusameti 31.05.2023 e-kirjas sisalduva otsustuse tühistamiseks ning Sotsiaalkindlustusameti kohustamiseks arvestama 13.07.2021 määratud pension ümber.
2.Tallinna Halduskohus jättis 21.06.2023 määrusega kaebuse käiguta. Kaebaja vastas määrusele 06.07.2023, esitades täiendavaid dokumente ja seisukoha veel ka 10.07.2023, 17.07.2023 ja 24.07.2023.
3.Tallinna Halduskohus võttis 04.08.2023 määrusega kaebuse menetlusse.
4.Sotsiaalkindlustusamet vastas kaebusele 04.09.2023.
5.Kaebaja esitas kaebuse täiendusi 08.09.2023, 07.12.2023, 16.01.2024, 05.02.2024 ja 01.03.2024.
6.Tallinna Halduskohus määras 05.03.2024 määrusega haldusasja läbivaatamiseks kirjalikus menetluses.
7.Kaebaja esitas täiendavaid taotlusi ja materjale veel ka 18.04.2024 ja 22.04.2024.
8.Sotsiaalkindlustusamet esitas täiendava seisukoha 29.04.2024.
KAEBUSE SISU JA TAOTLUS
9.Kaebaja ei ole rahul talle määratud pensioni suurusega ning leiab, et pensioni suuruse arvutamisel tuleb arvesse võtta ka tema füüsilisest isikust ettevõtjana tegutsemise perioodi 01.03.1992 – 31.12.1998. Kaebaja taotleb pensioni ümberarvutamist ajast mil ta esitas Sotsiaalkindlustusametile avalduse.
10.Täiendavas 08.09.2023 seisukohas märgib kaebaja, et ta ei ole endiselt saanud Sotsiaalkindlustusametilt dokumente pensioni arvutamise kohta. Kaebaja palub kaebus läbi vaadata ja menetluskulud vastustaja kanda jätta. 07.12.2023 seisukohas toob kaebaja välja, et tema arvates ei olnud pensioniarvestus korrektne.
VASTUSTAJA SEISUKOHT
11.Vastustaja ei nõustu kaebusega jäädes vaidlustatud otsuses ja vaideotsuses toodud põhjenduste ja selgituste juurde ning vaidleb kaebusele vastu. Kaebajale määrati 13.07.2021 otsusega nr 1 ennetähtaegne vanaduspension riikliku pensionikindlustuse seaduse (RPKS) § 9 ja § 61 21 lg 2 alusel. Ennetähtaegne vanaduspension arvutati vanaduspensioni arvutamiseks RPKS §-s 11 sätestatud korras, vähendades pensioni 0,4 protsendi võrra iga kuu ja sellest lühema perioodi eest, mis on jäänud isiku vanaduspensioniikka jõudmiseni (RPKS § 9 lg 2).
12.Kaebaja esitas 22.02.2023 (registreeritud Sotsiaalkindlustusameti dokumendihaldussüsteemis 27.02.2023, vastustes ja dokumentide nimetustes on lähtutud dokumendi dokumendihaldussüsteemis registreerimise kuupäevast) vastustajale avalduse 1999, 2000 ja 2001 aasta koefitsiendi arvutamiseks. Avalduses oli toodud arvutus, mille õigsuse kinnitust kaebaja soovis. Pensioniõiguslikku staaži arvestatakse kuni 1998. aasta 31. detsembrini (RPKS § 27 lg 2 p 1). Kaebajale on pensioniõiguslikku staaži arvestatud kuni 28.02.1992. RPKS § 28 lõige 2 punkti 14 kohaselt arvatakse pensioniõigusliku staaži hulka töötamise aeg füüsilisest isikust ettevõtjana, kui maksti sotsiaalmaksu. Sotsiaalkindlustusameti 12.03.2018 sotsiaalmaksu teatisest nähtub, et C.I ei ole perioodil 01.01.1992 kuni 31.12.1998 sotsiaalmaksu tasunud. Seega ei kuulu töötamise aeg 01.03.1992 kuni 31.12.1998 pensioniõigusliku staaži hulka arvestamisele. Vaideotsuses on jõutud järeldusele, et kaebaja pensioni suurus on õigesti arvutatud ja on selgitatud pensioni suuruse arvutamist. 08.09.2021 saadeti kaebajale täiendav selgitus. Kaebaja vaideotsust ei vaidlustanud. Tulenevalt sotsiaalministri 27.12.2012 määruse nr 59 „Pensionõigusliku staaži tõendamise ja arvestamise kord“ §-st 17 tõendatakse töötamise aega
füüsilisest isikust ettevõtjana, kui maksti sotsiaalmaksu, Sotsiaalkindlustusameti teatisega sotsiaalmaksu maksmise kohta. Vastustajale esitatud tööraamatu koopias puudub FIEna tegutsemise kanne. Kui kaebaja tegutses FIEna, ei olnud ta töölepingu alusel töötav töötaja, kelle kohta tööandja oleks pidanud tööraamatut pidama. Kaebajale on pensioni suuruse arvutamist korduvalt selgitatud nii enne otsuse tegemist (ülevaade vaideotsuse asjaoludes) kui ka pärast, sh ka aastal 2022 (välja toodud 21.04.2023 vastuses). Kaebajale määratud pensioni suuruses ei ole eksitud ning kehtiva RPKSi ja teadaolevate andmete põhjal ei ole võimalik arvestada kaebaja pensioniõigusliku staaži hulka perioodi 01.03.1992 – 31.12.1998.
13.Täiendavas 29.04.2024 seisukohas selgitab vastusaja, et tulenevalt RPKS § 11 lg-st 1 koosneb pension: baasosast (kõigil pensionidel ühesugune), staažiosast (isiku pensioniõigusliku staaži aastate ja aastahinde korrutis), kindlustusosast ja ühendosast (ühendosa lisati seadusesse alates 01.01.2021). Kindlustusosa suuruse arvutamisel lähtutakse kindlustusosakute summast, mis on arvestatud ajavahemiku eest 1999. aasta 1. jaanuarist kuni 2020. aasta 31. detsembrini (RPKS § 11 lg 1 1). Ühendosa suuruse arvutamisel lähtutakse poolest kindlustusosakute summast, mis on arvestatud alates 2021. aasta 1. jaanuarist (RPKS § 11 lg 1 2). Nii kindlustusosa kui ka ühendosa suuruse arvutamise aluseks on isiku eest vastaval perioodil tasutud sotsiaalmaks. Kaebaja pensioni suuruse arvestuses puudub ühendosa (kuigi RPKS § 11 lg 1 selle ette näeb), sest alates 01.01.2021 ei ole kaebaja eest sotsiaalmaksu tasutud. Vaideotsuses on ka leitud ja selgitatud, et kaebaja pensioni suurus vastab õigusaktides sätestatule ja pensioni suuruse arvutamisel ei ole eksitud. Pensioniõiguslikku staaži arvestati kuni 1998. aasta 31. detsembrini (RPKS § 27 lg 2 p 1). Ühendosa lisamiseks on oluline sotsiaalmaksu tasumine isiku eest alates 01.01.2021.
KOHTU PÕHJENDUSED
14.Käesolevas haldusasjas on vaidlustatud Sotsiaalkindlustusameti 31.05.2023 keelduva sisuga vastust ning taotletud selle tühistamist-, samuti vastava taotluse, millega sooviti 13.07.2021 määratud pensioni ümberarvutamist, uuesti läbivaatamise kohustamist. Selliselt on C.I nõuded peale kaebuse käiguta jätmise määrusele saadud vastuseid Tallinna Halduskohtu 04.08.2023 määrusega menetlusse võetud. Põhivaidlus väljendub Sotsiaalkindlustusameti 31.05.2023 otsustuse õiguspärasuse küsimuses. Vastava kohustamisnõude saab rahuldada üksnes juhul kui peaks ilmnema, et vastustaja 31.05.2023 otsustus ei ole valdkonda reguleerivate õigusaktide nõuetega kooskõlas. Selle õiguspäraseks osutumise korral vastupidisel eeldusel baseeruvat kohustamisnõuet rahuldada ei saa.
15.Nähtuvalt haldusasja materjalist, sealhulgas vastustaja 17.08.2021 vaideotsusest nr 5.2-3/22263-3, aga ka 31.05.2023 vastusest oli kaebajale määratud ennetähtaegne vanaduspension summas 397 eurot ja 97 senti kuus Sotsiaalkindlustusameti 13.07.2021 otsusega. Selle peale oli kaebaja esitanud vaide, leides, et pensioniõigusliku staaži hulka jäeti arvestamata füüsilisest isikust ettevõtjana töötamise periood ajavahemikul 01.03.1992 kuni 31.12.1998. Sotsiaalkindlustusameti 17.08.2021 otsusega on jäetud vaie rahuldamata. Vastustaja märgib, et kaebaja pensioni suurus arvutati õigesti, mida on 17.08.2021 vaideotsuses ka selgitatud ja et seda vaideotsust ei ole kaebaja vaidlustanud. Kohus lähtub eelnimetatust. Seega saab käesoleva vaidluse puhul olla küsimus üksnes selles kas pensioni ümberarvutamine võis 31.05.2023 seisuga siiski põhjendatud olla.
16.Riikliku pensionikindlustuse seaduse (edaspidi ka – RPKS) § 25 lg 1 p 3 kohaselt võimaldatakse pensioni ümberarvutamist pensioni suurendamist tingivate asjaolude tekkimisel välja arvatud sama paragrahvi punktis 1 (infosüsteemi kantud eelmise aasta isikustatud sotsiaalmaksu andmete arvestamine) sätestatud juhul. Seega oli kaebajal vaja välja tuua need asjaolud, mis oleksid pidanud tingima pensioni suurendamise ning seda selgitati ka Tallinna Halduskohtu 21.06.2023 määruses,
millega kaebus kõigepealt käiguta jäeti. Kaebaja on määrusele mitmel korral vastanud esitades 06.07.2023 vastuse juurde muu hulgas 22.03.2023 avalduse Sotsiaalkindlustusametile, milles on märgitud ja millest järeldub et pensioni suurendamist tingivaks asjaoluks peaks olema töötamine füüsilisest isikust ettevõtjana ajavahemikul 01.03.1992 kuni 31.12.1998. Sama avalduse punktis 5 on viide 15.04.1991 vastu võetud pensioniseaduse §-le 27, mille kohaselt arvatakse pensioniõigusliku staaži hulka igasuguse tegevuse aeg töövõtjana sõltumata sellest kas tööandja maksis sotsiaalmaksu või mitte.
17.Eelnevast järeldub, et pensioni ümberarvutamist taotleti seonduvalt füüsilisest isikust ettevõtjana tegutsemise perioodiga ajavahemikul 01.03.1992 kuni 31.12.1998. Vastustaja on aga seisukohal, et kehtiva riikliku pensionikindlustuse seaduse ja teadaolevate andmete põhjal ei ole võimalik arvestada kaebaja pensioniõigusliku staaži hulka perioodi 01.03.1992 – 31.12.1998, sest vastavalt RPKS § 28 lõike 2 punktile 14 saab pensioniõigusliku staaži hulka arvata töötamise aja füüsilisest isikust ettevõtjana siis kui maksti sotsiaalmaksu, kuid vastavalt Sotsiaalkindlustusameti 12.03.2018 sotsiaalmaksu teatisele ei ole C.I eest perioodil 01.01.1992 kuni 31.12.1998 sotsiaalmaksu makstud. Nimetatud teatis on haldusasja materjalide juures olemas.
18.Lähtuvalt eeltoodust on vaja hinnata kas vastustaja positsioon füüsilisest isikust ettevõtjana tegutsemise perioodi pensionistaaži hulka arvestamata jätmisest on põhjendatud. Siinkohal tuleb aga asuda seisukohale, et vastustaja on õigesti juhindunud riikliku pensionikindlustuse seaduse § 25 lg 1 pst 3 ning sama seaduse § 28 lg 2 punktist 14, sest eelnimetatud regulatsioon võimaldab pensioni ümberarvutamist sel juhul kui on ilmnenud pensioni suurendamist tingivad asjaolud, kusjuures töötamise aja füüsilisest isikust ettevõtjana saab arvata pensioniõigusliku staaži hulka siis kui samal perioodil maksti ka sotsiaalmaksu. Vastustaja tugineb 12.03.2018 sotsiaalmaksu maksmise teatisele, millest nähtuvalt ei ole kaebaja eest ajavahemikul 01.01.1992 – 31.12.1998 sotsiaalmaksu tasutud. Kaebaja ei ole seda ümber lükanud. Pangakontode väljavõtted, mis on esitatud ja millest nähtub, et sotsiaalmaksu on tasutud, puudutavad aastaid 2000, 2009, 2012, 2016, 2017 ja 2018, aga mitte ajavahemikku 01.03.1992-31.12.1998. Pensioni määramisel 13.07.2021 on vastustaja lähtunud riikliku pensionikindlustuse seadusest, mis võeti vastu 05.12.2001 ning pensioni ümberarvutamisel lähtutakse nimelt sellest seadusest, mistõttu ei ole erinevad viited teatavate õigusaktide kehtetuks tunnistamisele või kehtetutele õigusaktidele enam asjassepuutuvad. Lähtuvalt eeltoodust ei ole kaebuse rahuldamiseks alust. Pensioni ümberarvutamisest keeldumine seisuga 31.05.2023 oli õiguspärane ning seetõttu ei saa ka sellelt pinnalt pensioni ümberarvutamise taotluse uuele läbivaatamisele suunatud kohustamisnõuet rahuldada.
19.Halduskohtumenetluse seadustiku § 162 lg 1 sätestab, et otsuse resolutsiooniga lahendab kohus selgelt ja ühemõtteliselt kaebuse nõuded ja menetlusosaliste veel lahendamata taotlused. Kaebaja on taotlenud oma 18.04.2024 menetlusdokumendis Sotsiaalkindlustusameti kohustamist tasuma puuduolevat rahasummat ning andma vastust raha laekumise kohta kaebaja kontole (menetlusdokumendi p-d 2 ja 3) ning 22.04.2024 menetlusdokumendis viitega tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 407 lõikele 1 tagaseljaotsuse tegemist, samuti 5345 euro ja 46 sendi suuruse puuduva summa tasumise kohustamist (vt menetlusdokumendi p 5). Kuigi neis ei ole osundatud halduskohtumenetluse seadustiku §-le 49, on see siiski tõlgendatav pigem kaebuse muutmise taotlusena. Vastavalt halduskohtumenetluse seadustiku § 49 lõikele 1 on aga kirjaliku menetluses võimalik kaebuse nõudeid muuta kuni taotluste esitamise tähtaja möödumiseni üksnes siis kui see on kohtu hinnangul otstarbekas kaebuse eesmärgi saavutamiseks ning kaebuse esitamine muudetud kujul oleks sama seadustiku kohaselt lubatav. Antud juhul ei ole see seonduvalt 22.04.2024 taotlusega lubatav, sest vastavalt haldusasja kirjalikus menetluses läbivaatamiseks määramisel antud tähtaegadele võis taotlusi esitada kuni 18.04.2024, kusjuures tagaseljaotsuse tegemise taotlus on ka asjakohatu, sest halduskohtumenetluse seadustik seda ei võimaldaks. 18.04.2024 taotluses esitatu ei oleks olnud aga
kaebuse eesmärgi saavutamiseks otstarbekas, sest kaebuse rahuldamise korral oleks vastustaja eeldatavalt nagunii vastavad ümberarvutused teinud ning raha laekumiste kohta vastuste andmine või mitteandmine ei haaku selle nõudega, mis on menetluses käesolevas haldusasjas ja mis tähendab seda, et see ei aitaks kaasa eesmärgi saavutamisele menetluses oleva nõude kontekstis. Vajaduse korral on teatavate vastuste andmise kohustamisele suunatud kaebust võimalik hiljem ka eraldi esitada kui sellekohased eelduslikud tingimused on täidetud (HKMS § 37 lg 2 p 2 ja § 46 lg 2). Seega ei saa 18.04.2024 ja 22.04.2024 menetlusdokumentides esitatud ja kaebuse muutmise taotlusena tõlgendatavat, mida kohus siinkohal enam üle ei korda, aktsepteerida.
20.Halduskohtumenetluse seadustiku § 108 lõikes 1 on sätestatud, et menetluskulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Antud juhul on otsus kaebuse esitaja kahjuks, kuid vastustajal menetluskulusid ei ole või siis ei ole nende väljamõistmist taotletud. Seega sellekohast küsimust ka ei tõusetu ning protsessiosaliste võimalikud menetluskulud jäävad nende endi kanda.
(allkirjastatud digitaalselt)
Enno Loonurm Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.