OÜ Metalldetail kaebus Transpordiameti 21. aprilli 2023. a korralduse nr 1.1-3/23/298 ja 28. juuni 2023. a vaideotsuse nr 1.2-2/23/11522-5 tühistamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 26. aprilli 2024. a määrus
Menetlusosalised
Kaebaja – OÜ Metalldetail, esindaja BK Vastustaja – Transpordiamet, esindaja ESJ
Menetluse alus ringkonnakohtus
OÜ Metalldetail määruskaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
Võtta menetlusse OÜ Metalldetail määruskaebus Tallinna Halduskohtu 26. aprilli 2024. a määruse peale haldusasjas nr 3-23-1676.
Jätta OÜ Metalldetail määruskaebus rahuldamata ning Tallinna Halduskohtu
26.aprilli 2024. a määrus haldusasjas nr 3-23-1676 muutmata.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale ei saa edasi kaevata (HKMS § 252 lg 7).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.OÜ-le Metalldetail kuulub Kadrina alevikus Kadapiku külas kolmest katastriüksusest koosnev kinnistu (registriosa nr 995231; katastritunnused 27202:001:0373, 27202:001:0374 ja 27302:002:0120; pindala kokku 81 817 m2; sihtotstarve 100% tootmismaa). Katastriüksuste 27202:001:0373 (Veskijärve) ja 27202:001:0374 (Kaalumaja) ning 27302:002:0120 (Flora) vahele jääb riigi omandis olev Vohnja–Kadrina kõrvalmaantee (tee nr 17152; registriosa nr 3924450; katastritunnus 27302:002:1190), millele on kinnistu nr 995231 igakordse omaniku kasuks 24.05.2017 sisse kantud tähtajatu ja tasuta paisutamisservituut vastavalt 22.05.2017 lepingule. Veskijärve katastriüksust läbib Loobu jõgi, millel paikneb treppveelaskmest koosnev Undla pais.
2.Keskkonnaameti 28.09.2018 korraldusega nr 1-3/18/2443 oli Undla Vesi MTÜ-le antud tähtajatu keskkonnaluba nr L.VV/331308 Veskijärve katastriüksusel Undla paisul Loobu jõe paisutamiseks ja tehiskärestiku / kalapääsu rajamiseks. Keskkonnaamet tunnistas 17.08.2022
3-23-1676 korraldusega nr DM-114352-24 keskkonnaloa nr L.VV/331308 kehtetuks, sest loa omaja ei ole olemasoleva paisu rekonstrueerimist alustanud ega taganud tähtajaks kaladele vaba läbipääsu.
3.Keskkonnaamet kohustas 06.02.2023 ettekirjutusega nr 2818 OÜ-d Metalldetail hiljemalt 15.09.2023 likvideerima Undla paisu vastavalt ettekirjutuses kindlaks määratud tingimustele. Keskkonnaamet jättis 17.03.2023 vaideotsusega nr 1-7/23/31-2 rahuldamata OÜ Metalldetail 08.03.2023 vaide ettekirjutuse kehtetuks tunnistamiseks. OÜ Metalldetail esitas Tallinna Halduskohtule 17.04.2023 kaebuse Keskkonnaameti 06.02.2023 ettekirjutuse ja 17.03.2023 vaideotsuse tühistamiseks (haldusasi nr 3-23-843). Tallinna Halduskohus jättis 13.06.2023 otsusega kaebuse rahuldamata. OÜ Metalldetail esitas halduskohtu otsuse peale 13.07.2023 apellatsioonkaebuse, mis on Tallinna Ringkonnakohtu menetluses.
4.Transpordiamet väljastas 21.04.2023 korraldusega nr 1.1-3/23/298 ehitusloa riigitee nr 17152 Vohnja–Kadrina km 8,716 asuva Undla silla rekonstrueerimiseks vastavalt korralduse lisale 1. Ühtlasi jäeti algatamata Undla silla rekonstrueerimise ehitusprojektiga kavandatavate tegevuste keskkonnamõju hindamine, sest korralduse lisas 3 oleva eelhinnangu järgi ei kaasne kavandatava tegevuse nõuetekohase (sh järgides ehitusloas seatud kõrvaltingimusi ja üldiseid keskkonnanõudeid) elluviimisega olulist keskkonnamõju. Maanteeameti 03.11.2020 korraldusega nr 1-3/20/205 on väljastatud projekteerimistingimused Undla silla rekonstrueerimise põhiprojekti koostamiseks (muudetud Maanteeameti 11.01.2021 vaideotsusega nr 1.2-2/21/708-1) ning ehitusprojekt vastab projekteerimistingimustele. Undla silla olemasolevate tugimüüride vahel asub paisutusvall (paikneb Veskijärve katastriüksusel) ning silla all on puidust ja terasest põrkepõrand. Keskkonnaamet seadis 02.06.2022 kirjas nr 63/22/9970-2 silla ehitusloa eelnõu kooskõlastamise tingimuseks, et paisu puitpõrandaid ja paisutusvalli ei tohi taastada. Eeltoodust lähtudes on koostatud Undla silla rekonstrueerimise põhiprojekti muudatus selliselt, et paisu puitpõrandaid ja paisutusvalli pärast silla ehitustööde lõppu ei taastata. Muudetud projektlahendusele on koostatud ka keskkonnamõjude eelhinnang. Projekti muutmine on kooskõlas olemasoleva olukorraga, kus Loobu jõe paisutamiseks puudub kehtiv keskkonnaluba ning Keskkonnaameti 06.02.2023 ettekirjutuse nr 2818 kohaselt tuleb Veskijärve katastriüksuse omanikul Undla pais likvideerida ja seega puudub Transpordiametil paisu taastamiseks õiguslik alus. Undla silla rekonstrueerimise põhiprojekti lahendus ei takista kalapääsu ja paisu rajamist tulevikus. Projekti eesmärk on olemasoleva silla rekonstrueerimine, et tõsta liiklusohutuse taset, sõidumugavust ja parandada silla kandevõimet.
5.Transpordiamet jättis 28.06.2023 vaideotsusega nr 1.2-2/23/11522-5 rahuldamata OÜ Metalldetail vaide Transpordiameti 21.04.2023 korralduse kehtetuks tunnistamiseks. Vaide esitaja ei ole välja toonud, kuidas rikub vaidlustatud korraldus tema õigusi, sest tema olukord ei ole korralduse andmise tõttu halvenenud. Nõuetele vastava olemasoleva avalikult kasutatava silla ümberehitamine on avalikes huvides, mis kaalub üles vaide esitaja huvi säilitada praegune olukord.
6.OÜ Metalldetail esitas Tallinna Halduskohtule 28.07.2023 kaebuse, mis on võetud menetlusse nõuetega tühistada Transpordiameti 21.04.2023 korraldus nr 1.1-3/23/298 ja 28.06.2023 vaideotsus nr 1.2-2/23/11522-5. OÜ Metalldetail kaebus Maanteeameti 03.11.2020 korralduse nr 1-3/20/205 tühistamiseks on Tallinna Halduskohtu 10.11.2023 määrusega loetud esitatuks kaebetähtaja rikkumisega ning selles osas lõpetas halduskohus menetluse. Tallinna Ringkonnakohus jättis 05.01.2024 määrusega OÜ Metalldetail määruskaebuse rahuldamata ja Riigikohus jättis 19.03.2024 määrusega OÜ Metalldetail määruskaebuse menetlusse võtmata.
7.OÜ Metalldetail palus 28.07.2023 kaebuses ühtlasi esialgse õiguskaitse korras kohustada Transpordiametit remontima olemasolev kivisild, et vaidluse ajaks säiliks senine olukord. Uue 2(5)
3-23-1676 tee ehitamine ei oleks tagasi pööratav. Antud tee osa tuleks arvata ka avalikust liiklusest välja, et tagada kaebajale vaba juurdepääs hoonetele ja võimalus kasutada oma kinnistut. Tallinna Halduskohus jättis 08.08.2023 määrusega taotluse rahuldamata ja Tallinna Ringkonnakohus jättis 28.08.2023 määrusega halduskohtu määruse muutmata, sest kaebaja esialgse õiguskaitse vajadus ei olnud äratuntav. Paljasõnaline ja ebausutav on hinnang, et paisjärve veetaseme langetamisel võivad kaebaja kinnistul asuvad hooned vajuma. Undla silla rekonstrueerimise ehitusluba ei anna Transpordiametile õigust teha ehitustöid kaebaja kinnisasjal või lammutada kaebajale kuuluvaid rajatisi. Kaebaja ei ole ümber lükanud vastustaja seisukohta, et Undla silla rekonstrueerimise ajal ja järgselt on temale tagatud juurdepääs oma kinnisasjale ja hoonetele.
8.OÜ Metalldetail esitas Tallinna Halduskohtule 22.09.2023 esialgse õiguskaitse taotluse Transpordiameti 21.04.2023 korralduse kehtivuse peatamiseks seoses haldusasjas nr 3-23-834 kohaldatud esialgse õiguskaitsega. Tallinna Halduskohus jättis 02.10.2023 määrusega taotluse rahuldamata ning Tallinna Ringkonnakohus jättis 20.10.2023 määrusega halduskohtu määruse muutmata.
9.OÜ Metalldetail esitas Tallinna Halduskohtule 16.04.2024 esialgse õiguskaitse taotluse peatada vaidlustatud ehitusloa kehtivus ja kinnisasja avalikes huvides omandamiseks tehtavad toimingud. Transpordiameti korraldatud ehitushanke võitja on alustanud ehitustegevust enne, kui on selge, kas ehitusprojekt on seadustega kooskõlas. Kaebajale võib tekkida pöördumatu kahju. Kaebajaga võttis 15.04.2024 ühendust maamõõtja, kellele Transpordiamet oli andnud korralduse teha mõõdistustööd äralõike tegemiseks. Kaebaja keelas selle toimingu, kuna see ei ole silla remondiks vajalik. Kinnistu omandamise vajadus saab selguda alles pärast seda, kui on täpselt teada, mis kujul toimub silla remont. Plaanitav äralõige on Veskijärve kallas, mis on järve olemasoluks vältimatult vajalik. Kaebaja jaoks on veelase, järve veetase ja järv ise kõik olulise tähtsusega, sest need on vajalikud kinnistul paikneva tehasekompleksi eksisteerimiseks. Tööde tulemusel tekib järve veetaseme langus, mille kohta ei ole ühtegi mõjuanalüüsi.
10.Tallinna Halduskohus jättis 26.04.2024 määrusega kaebaja taotluse rahuldamata. Kohtud on korduvalt leidnud, et kaebajal puudub esialgse õiguskaitse vajadus. Halduskohus nõustub Tallinna Ringkonnakohtu 28.08.2023 määruses toodud seisukohtadega. Kaebaja ei ole 16.04.2024 taotluses toonud välja uusi asjaolusid, kuidas saavad tema õigused vaidlustatud korralduse kehtivuse peatamata jätmise korral pöördumatult kahjustada. Kuna vaidlustatud korralduse kehtivust ei ole peatatud, siis oli Transpordiametil õigus alustada ehitustöödega, sh mõõtmistöödega. Maamõõtmistööde tegemine kohtumenetluse ajal ei riku iseseisvalt kaebaja õigusi.
11.Tallinna Halduskohus jättis 03.05.2024 otsusega OÜ Metalldetail kaebuse rahuldamata. Vaidluse all ei ole asjaolud, et Undla sild ei ole ohutult kasutatav ja vajab rekonstrueerimist, Undla paisul puudub veeluba ja Transpordiamet täidab Undla silla osas omaniku ülesandeid. Halduskohus nõustus Tallinna Ringkonnakohtu 28.08.2023 määruses esitatud seisukohtadega ja leidis, et Transpordiameti 21.04.2023 korralduse ei riku kaebaja õigusi. Keskkonnaameti 06.02.2023 ettekirjutus nr 2818 õiguspärasust hinnatakse haldusasjas nr 3-23-834. Vastustaja on samas kinnitanud, et kui ettekirjutus osutub õigusvastaseks ja kaebajal esineb paisutamiseks õiguslik alus, siis on Transpordiamet valmis taastama kaebaja paisurajatise osas, mis tuleb silla ehitustegevuseks likvideerida. Undla silla rekonstrueerimiseks Veskijärve katastriüksuse osa võõrandamise küsimust ei lahendata siinses vaidluses, vaid eraldi menetluses. Keskkonnamõju hindamine jäeti õiguspäraselt algatamata, sest eelhinnangus järeldati õigesti, et kavandatava tegevusega ei kaane olulist keskkonnamõju. Silla rekonstrueerimine ei muuda kaebaja jaoks faktilist ega õiguslikku olukorda. Kaebajale on tagatud juurdepääs oma kinnistule ja hoonetele
3(5)
3-23-1676 avalikult kasutatavalt teelt (sh ehitusperioodi ajal) ning silla rekonstrueerimisega ei takistada ka kalapääsu ja paisu rajamist. Paisutamistegevuseks puudub kaebajal praegu nõutav luba.
12.OÜ Metalldetail palub 14.05.2024 määruskaebuses tühistada halduskohtu 26.04.2024 määrus ja uue määrusega kohaldada esialgset õiguskaitset. Tegemist on tõendatult loodusliku tekkega paisutusega, millele on rajatud treppveelase. Looduslik paisutus ei vaja veeluba ning ka veelaskmel ei ole veeloa kohustust, sest tegemist on veekogu kallast kindlustava rajatisega. Seega ei ole väited veeloa puudumisest asjakohased. Paisjärve säilimine on kaebajale oluline, sest tegemist on tehasekompleksi tulekustutuspumpla veevõtukohaga. Kaebajal on 20.05.2024 kokku lepitud kohtumine Keskkonnaameti töötajaga, et selgitada järgmisi asjaolusid: 1) kuidas on jõustumata ettekirjutus märgitud ehitusprojektis kohustusena ja sellel on Keskkonnaameti kooskõlastus; 2) miks ei ole tehtud järelevalvet paisutuse andmete muutmise kohta; 3) miks ei ole tehtud järelevalvet selle üle, et Loobu jõe osa Joaveskist ülesvoolu kuulub nn lõhejõgede nimistusse. Vestluses Transpordiameti töötajaga tõstatus küsimus, kas põhiseadusega on üldse kooskõlas, kui Transpordiamet ise väljastab projekteerimistingimused, kontrollib ehitusprojekti ja väljastab ehitusloa ehk puudub igasugune väline kontroll (järelevalve). Kuna tegemist on kaebaja põhiseaduslike õiguste rikkumisega ja tegevusega, mida ei saa tagasi pöörata, siis tuleb kohaldada esialgse õiguskaitset, et asjad saaksid lahendatud õiguspärasel viisil.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
13.Määruskaebus tuleb võtta HKMS § 207 lg 1 alusel menetlusse. Määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud (HKMS § 252 lg 7), määruskaebus on tähtaegne (HKMS § 204 lg 1) ning vastab selle läbivaatamist võimaldaval määral HKMS §-de 52−54 ja 205 nõuetele. Määruskaebuse esitamine on lõivuvaba (HKMS § 104 lg 1 ja riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 9). Määruskaebuse lahendamiseks ei pea ringkonnakohus vajalikuks küsida selle kohta vastustajalt täiendavat seisukohta, vaid arvestab tema poolt varem avaldatuga. HKMS § 210 lg 1 alusel lahendab määruskaebuse üks ringkonnakohtunik.
14.OÜ Metalldetail ei ole 26.04.2024 taotluses ega 14.05.2024 määruskaebuses toonud välja ühtegi uut asjaolu või põhjendust, mis tingiks varasema järelduse muutmist, et kaebajal puudub esialgse õiguskaitse vajadus. Kaebaja on väited Undla paisu looduslikkusest (st inimtekkeline on üksnes veelase) esitanud haldusasjas nr 3-23-834, kuid tema esialgse õiguskaitse taotlused on jäetud rahuldamata ja Keskkonnaameti 06.02.2023 ettekirjutus nr 2818 on jätkuvalt kehtiv. Selle ettekirjutusega kohustati OÜ-d Metalldetail likvideerima Undla pais hiljemalt 15.09.2023 ettekirjutuses sätestatud ulatuses ja tingimustel. Tallinna Ringkonnakohus leidis 01.09.2023 määruses haldusasjas nr 3-23-834 (p 14), et isegi kui Undla pais võib olla n-ö segatekkeline, välistab esialgse õiguskaitse kohaldamise siiski ülekaalukas avalik huvi tagada kalade läbipääs. Riigikohus jättis 26.09.2023 määrusega OÜ Metalldetail määruskaebuse menetlusse võtmata ja tühistas 15.09.2023 kohaldatud ajutise õiguskaitse. Olukorras, kus kaebajal on olnud kohustus pais likvideerida hiljemalt 15.09.2023, ei saa esialgse õiguskaitse kohaldamist tingida asjaolu, et siinses asjas vaidlustatud tee ehitusloast ja selle aluseks olevast ehitusprojektist tulenevalt on Undla silla rekonstrueerimise käigus kavas mh lammutada olemasoleva paisu või veelaskme konstruktsioone ning kindlustada jõesängi (vt projekti seletuskirja p-d 3.1, 3.4.5, 4.5).
15.Kaebaja ei ole jätkuvalt esitanud ühtegi argumenti, kuidas kahjustaks halvas seisukorras Undla silla rekonstrueerimine iseenesest tema subjektiivseid õigusi, vaid kõik tema vastuväited on seotud paisutuse likvideerimisega, mille üle toimub sisuline vaidlus haldusasjas nr 3-23-834. Olukorras, kus paisu likvideerimine on kaebajale kehtivast ettekirjutusest tulenev kohustus, ei saa tema õigusi rikkuda see, kui Undla silla rekonstrueerimise käigus teostab Transpordiamet osa paisu likvideerimiseks vajalikest töödest ise. Kaebaja väide, et veelase ja paisjärv on osaks 4(5)
3-23-1676 tema kinnistul asuva tootmishoonete kompleksi tulekustutussüsteemist (s.o tulekustutuspumpla veevõtukoht), on üldsõnaline ja tõendamata. Päästeamet on vaidlustatud ehitusloa aluseks oleva ehitusprojekti kooskõlastanud märkusteta. Lisaks tuleb silmas pidada, et ehitusloa menetluses kaebaja enda esitatud teabe (14.04.2023 e-kiri – vt korralduse lisa 2 p 2.2) kohaselt ei ole tootmishooneid kasutatud juba 10 aastat ning samuti puudus äriregistrile 31.01.2024 esitatud majandusaasta aruandest nähtuvalt Metalldetail OÜ-l 2023. a-l müügitulu ja muud äritulud, mistõttu ei ole tõenäoline, et hooned oleksid ka hiljem aktiivsesse kasutusse võetud. Seetõttu ei ole põhjust arvata, et isegi kui silla ehitustööde tagajärjel paisjärve veetase langeb, ohustaks see kaebaja hoonete säilimist võimaliku tulekahju korral. Paisjärve kadumisel jääb Loobu jõgi alles ja päästesündmuse lahendamiseks on võimalik jõest vett võtta ka veeloata (vt veeseaduse § 188 lg 1 p 1).
16.Esialgse õiguskaitse kohaldamist ei tingi mh kaebaja tõstatatud küsimused puudulikust järelevalvest. Pelgalt kaebaja soov saada enne haldusaktide täitmist või elluviimist lõplik selgus nende õiguspärasuse küsimuses, ei saa õigustada esialgse õiguskaitse kohaldamist olukorras, kus esineb ülekaalukas avalik huvi rekonstrueerida avalikus kasutuses olev (2020. a andmetel liiklussagedus 661 autot ööpäevas), kuid halvas seisukorras Undla sild.
17.Eelneva põhjal jääb OÜ Metalldetail määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 26.04.2024 määrus muutmata. (allkirjastatud digitaalselt)
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.