OÜ Metalldetail kaebus Transpordiameti 21. aprilli 2023. a korralduse nr 1.1-3/23/298 ja 28. juuni 2023. a vaideotsuse nr 1.2-2/23/11522-5 tühistamiseks ning Maanteeameti 3. novembri 2020. a korralduse nr 13/20/205 tühistamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 8. augusti 2023. a määrus
Menetlusosalised
Kaebaja – OÜ Metalldetail, esindaja BK Vastustaja – Transpordiamet, esindaja ESJ
Menetluse alus ringkonnakohtus
OÜ Metalldetail määruskaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
Võtta menetlusse OÜ Metalldetail määruskaebus Tallinna Halduskohtu 8. augusti 2023. a määruse haldusasjas nr 3-23-1676 resolutsiooni punkti 1 peale.
Jätta OÜ Metalldetail määruskaebus rahuldamata ning Tallinna Halduskohtu 8. augusti 2023. a määruse haldusasjas nr 3-23-1676 resolutsiooni punkt 1 muutmata.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale ei saa edasi kaevata (HKMS § 252 lg 7).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.OÜ-le Metalldetail kuulub Kadrina alevikus Kadapiku külas kolmest katastriüksusest koosnev kinnistu (registriosa nr 995231; katastritunnused 27202:001:0373, 27202:001:0374 ja 27302:002:0120; pindala kokku 81 817 m2; sihtotstarve 100% tootmismaa). Katastriüksuste 27202:001:0373 (Veskijärve) ja 27202:001:0374 (Kaalumaja) ning 27302:002:0120 (Flora) vahele jääb riigi omandis olev Vohnja–Kadrina kõrvalmaantee (tee nr 17152; registriosa nr 3924450; katastritunnus 27302:002:1190), millele on kinnistu nr 995231 igakordse omaniku kasuks 24.05.2017 sisse kantud tähtajatu ja tasuta paisutamisservituut vastavalt 22.05.2017 lepingule. Veskijärve katastriüksust läbib Loobu jõgi, millel paikneb treppveelaskmest koosnev Undla pais.
2.Keskkonnaameti 28.09.2018 korraldusega nr 1-3/18/2443 oli Undla Vesi MTÜ-le antud tähtajatu keskkonnaluba nr L.VV/331308 Veskijärve katastriüksusel Undla paisul Loobu jõe paisutamiseks ja tehiskärestiku / kalapääsu rajamiseks. Keskkonnaamet tunnistas 17.08.2022 korraldusega nr DM-114352-24 keskkonnaloa nr L.VV/331308 kehtetuks, sest loa omaja ei ole olemasoleva paisu rekonstrueerimist alustanud ega taganud tähtajaks kaladele vaba läbipääsu.
3.Keskkonnaamet kohustas 06.02.2023 ettekirjutusega nr 2818 OÜ-d Metalldetail hiljemalt 15.09.2023 likvideerima Undla paisu vastavalt ettekirjutuses kindlaks määratud tingimustele. Keskkonnaamet jättis 17.03.2023 vaideotsusega nr 1-7/23/31-2 rahuldamata OÜ Metalldetail 08.03.2023 vaide ettekirjutuse kehtetuks tunnistamiseks. OÜ Metalldetail esitas Tallinna Halduskohtule 17.04.2023 kaebuse Keskkonnaameti 06.02.2023 ettekirjutuse ja 17.03.2023 vaideotsuse tühistamiseks (haldusasi nr 3-23-843). Tallinna Halduskohus jättis 13.06.2023 otsusega OÜ Metalldetail kaebuse rahuldamata ja OÜ Metalldetail on esitanud halduskohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, mis on Tallinna Ringkonnakohtu menetluses.
4.Transpordiamet väljastas 21.04.2023 korraldusega nr 1.1-3/23/298 ehitusloa riigitee nr 17152 Vohnja–Kadrina km 8,716 asuva Undla silla rekonstrueerimiseks vastavalt korralduse lisale 1. Ühtlasi jäeti algatamata Undla silla rekonstrueerimise ehitusprojektiga kavandatavate tegevuste keskkonnamõju hindamine, sest korralduse lisas 3 oleva eelhinnangu järgi ei kaasne kavandatava tegevuse nõuetekohase (sh järgides ehitusloas seatud kõrvaltingimusi ja üldiseid keskkonnanõudeid) elluviimisega olulist keskonnamõju. Maanteeameti 03.11.2020 korraldusega nr 1-3/20/205 on väljastatud projekteerimistingimused Undla silla rekonstrueerimise põhiprojekti koostamiseks (muudetud Maanteeameti 11.01.2021 vaideotsusega nr 1.2-2/21/708-1) ning ehitusprojekt vastab projekteerimistingimustele. Undla silla olemasolevate tugimüüride vahel asub paisutusvall (paikneb Veskijärve katastriüksusel) ning silla all on puidust ja terasest põrkepõrand. Keskkonnaamet seadis 02.06.2022 kirjas nr 63/22/9970-2 silla ehitusloa eelnõu kooskõlastamise tingimuseks, et paisu puitpõrandaid ja paisutusvalli ei tohi taastada. Eeltoodust lähtudes on koostatud Undla silla rekonstrueerimise põhiprojekti muudatus selliselt, et paisu puitpõrandaid ja paisutusvalli pärast silla ehitustööde lõppu ei taastata. Muudetud projektlahendusele on koostatud ka keskkonnamõjude eelhinnang. Projekti muutmine on kooskõlas olemasoleva olukorraga, kus Loobu jõe paisutamiseks puudub kehtiv keskkonnaluba ning Keskkonnaameti 06.02.2023 ettekirjutuse nr 2818 kohaselt tuleb Veskijärve katastriüksuse omanikul Undla pais likvideerida ja seega puudub Transpordiametil paisu taastamiseks õiguslik alus. Undla silla rekonstrueerimise põhiprojekti lahendus ei takista kalapääsu ja paisu rajamist tulevikus. Projekti eesmärk on olemasoleva silla rekonstrueerimine, et tõsta liiklusohutuse taset, sõidumugavust ja parandada silla kandevõimet.
5.Transpordiamet jättis 28.06.2023 vaideotsusega nr 1.2-2/23/11522-5 rahuldamata OÜ Metalldetail vaide Transpordiameti 21.04.2023 korralduse kehtetuks tunnistamiseks. Vaide esitaja ei ole välja toonud, kuidas rikub vaidlustatud korraldus tema õigusi, sest tema olukord ei ole korralduse andmise tõttu halvenenud. Nõutele vastava olemasoleva avalikult kasutatava silla ümberehitamine on avalikes huvides, mis kaalub üles vaide esitaja huvi säilitada praegune olukord.
6.OÜ Metalldetail esitas Tallinna Halduskohtule 28.07.2023 kaebuse Transpordiameti 21.04.2023 korralduse nr 1.1-3/23/298 ja 28.06.2023 vaideotsuse nr 1.2-2/23/11522-5 ning Maanteeameti 03.11.2020 korralduse nr 1-3/20/205 tühistamiseks. Projekteerimistingimuste andmine oli õigusvastane. Kaebaja on juhtinud Transpordiameti tähelepanu maareformi käigus tehtud olulisele veale, mille tagajärjel on kaebaja õuealast ja hoonete teenindusmaast saanud riigi tugimaantee. Riigitee tekkimise aluseks ei saa olla katastriüksuse moodustamine. Kuivõrd 2(5)
3-23-1676 planeeritud tee puudub, siis ei saa olla tegemist selle rekonstrueerimisega. Undla sild on lisaks mõeldud hobutranspordile ja ei sobi avalikuks liikluseks. Projektis ei ole kajastatud kaebajale kuuluvat veskiava, mida kaebaja vajab kalapääsu rajamiseks. Transpordiamet ei ole arvestanud, et veelase ja järv on kaebaja omandis ning tal on õigus ka veetaseme säilimisele. Kaebaja on Keskkonnaameti 06.02.2023 ettekirjutuse nr 2818 vaidlustanud, sest Keskkonnaamet ei ole tõendanud, et kaebajal on kohustus omada veeluba. Tegemist ei ole paisuga, vaid veelaskmega, mille likvideerimise nõue rikub kaebaja õigusi. Sisuliselt rajatakse uus tee, milleks tuleb teha mh keskkonnamõju hindamine. Transpordiamet ei kaasanud menetlusse Undla Vesi MTÜ-d. Transpordiameti tegevusel on kaebajale väga suur mõju. Kaebaja palus esialgse õiguskaitse korras kohustada Transpordiametit remontima praegune kivisild, et vaidluse ajaks säiliks senine olukord. Uue tee ehitamine ei oleks hiljem tagasi pööratav. Samuti palub kaebaja arvata antud tee osa avalikust liiklusest välja, et kaebajale oleks tagatud vaba juurdepääs hoonetele ja oma kinnistu kasutamise võimalus.
7.Transpordiamet palus 07.08.2023 seisukohas jätta kaebaja esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata ning kaebus tagastada või jätta kaebus läbi vaatamata. Kaebajal puudub esialgse õiguskaitse vajadus. Undla sild on ehitatud 1909. a-l ning vaidlustatud ehitusloas on nähtud ette silla rekonstrueerimine olemasolevas asukohas. Silla rekonstrueerimine ei muuda kaebaja jaoks kuidagi faktilist ega õiguslikku olukorda, sest temale on igal juhul tagatud oma kinnistule ja hoonetele juurdepääs avalikult kasutatavalt teelt (sh silla ehitusperioodiks sulgemise korral). Projekteeritud lahenduse kohaselt säilitatakse kaebajale olemasolevad juurdepääsud riigiteega külgnevale alale praegusega samaväärsel kujul. Kuna kaebajal puudub paistamistegevuseks kehtiv keskkonnaluba, siis on olemasolev olukord paisurajatise osas õigusvastane. Tallinna Ringkonnakohus leidis 29.05.2023 määruses nr 3-23-834, et ettekirjutus pais likvideerida on õiguspärane. Järelikult on nimetatud haldusakt kaebajale täitmiseks kohustuslik. Undla silla rekonstrueerimise põhiprojekti lahendus ei takista lisaks tulevikus kalapääsu ja paisu rajamist. Seega on ilmne, et vaidlustatud haldusaktide kehtetuks tunnistamine ei tooks kaebajale kaasa olemasoleva olukorra muutmist ega hoiaks ära mistahes negatiivset tagajärge temale. Esialgse õiguskaitse kohaldamisega ei tohiks seadustada kehtivat õigusvastast olukorda. Kaebus on ka ilmselgelt perspektiivitu. Maanteeameti 03.11.2020 korralduse vaidlustamise tähtaeg on ammu möödunud. Undla sild on riigile kuuluva tee osa, mille seisundit ja rekonstrueerimisvajadust on pädev hindama Transpordiamet. Undla sillal liiklemiseks on kehtestatud mitmeid piiranguid: koormust piiratu 8 tonnile, kiirust 30 km/h ja liiklus sillal reguleeritud eesõigusmärgiga. Seega on silla rekonstrueerimine avalikes huvides vältimatult vajalik. Kaebajal puudub kaebeõigus, sest Undla silla ja selle alusel kinnisasja omaniku (riigi) ülesandeid täidab Transpordiamet. Ka 22.05.2017 reaalservituudi seadmise lepingu kohaselt on vastustajal mh õigus vajadusel silda ehitada või remontida, kusjuures praeguseks on kaebajal kohustus pais sisuliselt likvideerida ja seega ei saa vaidlustatud haldusaktide alusel toimuv rikkuda kaebaja õigusi.
8.Tallinna Halduskohus jättis 08.08.2023 määrusega kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata (resolutsiooni p 1) ja jättis kaebuse puuduste kõrvaldamiseks käiguta. Undla sild paikneb riigi transpordimaa kinnisasjal ning vastustaja esitatud fotodelt nähtub, et sild on halvas seisukorras ja kasutamiseks ohtlik. Kaebaja on ka ise taotlenud silla remontimist. Maanteeameti 03.11.2020 korralduse vaidlustamise tähtaegsus vajab põhjalikumat hindamist, kuid kaebus ei ole kõigis nõuetes ilmselgelt perspektiivitu. Ehitusloa menetluse raames ei saa vaidlustada riigitee katastriüksuse moodustamisega seonduvat. Keskkonnaameti 06.02.2023 ettekirjutuse nr 2818 vaidluses tehtud Tallinna Halduskohtu 13.06.2023 otsus nr 3-23-834 ei ole jõustunud. Samas on ehitusloa andmise korralduses märgitud, et silla rekonstrueerimise põhiprojekti lahendus ei takista tulevikus kalapääsu ja paisu rajamist. Ehitusseadustiku (EhS) § 92 lg 1 järgi on sild tee osa ning EhS § 92 lg 6, § 97 lg 1 ja § 102 lg 1 kohaselt peab vastustaja tagama tingimused teel ohutuks liiklemiseks. Kaebaja subjektiivsete õiguste riive ei kaalu üles 3(5)
3-23-1676 avalikku huvi silla rekonstrueerimiseks juba kohtumenetluse ajal. Põhjendatud ei ole ka nõue praeguse kivisilla remontimiseks, sest see ei oleks finantsiliselt otstarbekas. Kohtul puudub alus kahelda vastustaja väites, et vahendid Undla silla rekonstrueerimiseks nähakse prognoositavalt ette 2024. a teehoiukavas. Kohtule ei nähtu, et kaebaja olukord võiks silla rekonstrueerimise tagajärjel oluliselt halveneda. Vastustaja kinnitusel on kaebajale tagatud juurdepääs avalikult kasutatavalt teelt (sh ehitusperioodi ajal) ja säilivad kõik senistega samaväärsed juurdepääsud. Kaebaja ja vastustaja on lisaks sõlminud 22.05.2017 reaalservituudi seadmise lepingu, mille p 2.4.5 järgi ei tohi valitseva kinnistu omanik takistada silla remontimist või teerajatise ümber ehitamist. Põhjendatud on vastustaja seisukoht, et silla rekonstrueerimine on vajalik silla halva olukorra tõttu. Kaebaja õiguste võimalikku riivet ei saa pidada kaalukamaks avalikust huvist tagada silla ohutu kasutamine.
9.OÜ Metalldetail palub 23.08.2023 määruskaebuses tühistada halduskohtu 08.08.2023 määruse resolutsiooni p 1 ja rahuldada tema esialgse õiguskaitse taotlus. Kaebaja taotleb tee ehitusloa peatamist, viidates, et ta taotleb esialgset õiguskaitset ka haldusasjas nr 3-23-834, milles on vaidlustatud Keskkonnaameti 06.02.2023 ettekirjutus nr 2818.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
10.Määruskaebus tuleb võtta HKMS § 207 lg 1 alusel menetlusse. Määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud (HKMS § 252 lg 7), määruskaebus on tähtaegne (HKMS § 204 lg 1) ning vastab selle läbivaatamist võimaldaval määral HKMS §-de 52−54 ja 205 nõuetele. Määruskaebuse esitamine on lõivuvaba (HKMS § 104 lg 1 ja riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 9). Kuna määruskaebus ei sisalda uusi väiteid, siis ei pea ringkonnakohus vajalikuks küsida selle kohta vastustajalt täiendavat vastust, vaid arvestab tema poolt varem esitatuga. See võimaldab ka määruskaebuse kiiremat lahendamist. HKMS § 210 lg 1 alusel lahendab määruskaebuse üks ringkonnakohtunik.
11.Ringkonnakohus mõistab OÜ Metalldetail 23.08.2023 määruskaebust selliselt, et kaebaja soovib täiendavalt tugineda haldusasjas nr 3-23-834 advokaadist esindaja vahendusel esitatud 22.08.2023 seisukohtadele. Kuna Transpordiamet osaleb haldusasja nr 3-23-834 menetluses kaasatud haldusorganile, on kaebaja 22.08.2023 täiendav seisukoht vastustajale kättesaadav ja ringkonnakohus ei pea selle praeguse haldusasja juurde võtmist vajalikuks. OÜ Metalldetail on 22.08.2023 seisukohas jätkuvalt rõhutanud, et Veskijärve katastriüksusel paikneva paisjärve puhul on tegemist loodusliku paisutusega, mitte inimtekkelise rajatisega (vt Kristjan Urtsoni 31.03.2022 arvamus), mistõttu ei ole keskkonnaloa nõue asjakohane ja Keskkonnaamet ei saa kaebajalt nõuda paisutuse (hõlmab ka paisutusvalli) likvideerimist. Inimtekkeline on üksnes veelase (st metallkonstruktsioon, puitpõrand, kividega täidetud kotid), mis suunab vett jooksma Undla silla alt. Samas seisukohas (p 5) on kaebaja pidanud lisaks õigusvastaseks olukorda, kus Keskkonnaamet on 06.02.2023 ettekirjutusega nr 2818 kohustanud OÜ-d Metalldetail samaks tegevuseks, milleks Transpordiamet on 21.04.2023 korraldusega nr 1.1-3/23/298 väljastanud ehitusloa ja mida riik on kavandanud ise teha 2024. a-l (st Undla silla aluste puitpõrandate ja paisutusvalli likvideerimine).
12.Praeguses asjas vaidlustatud tee ehitusloa ja selle aluseks oleva ehitusprojekti põhjal võib nõustuda, et Undla silla rekonstrueerimise käigus on kavandatud mh olemasoleva paisu või veelaskme konstruktsioonide lammutamine ja jõesängi kindlustamine (vt projekti seletuskirja p-d 3.1 ja 3.4.5, samuti p 4.5). Sellel eesmärgil on ehitusloa kõrvaltingimusena (p 2) toodud välja vajadus Undla silla rekonstrueerimiseks võõrandada osa riigiteega piirnevast Veskijärve katastriüksusest. OÜ Metalldetail on haldusasjas nr 3-22-1050 esitanud 01.07.2022 seisukoha lisana Transpordiameti 18.05.2022 teate nr 8-3/21-033/11056-1, millega vastustaja algataski 4(5)
3-23-1676 kaebajale kuuluva kinnisasja osa omandamise menetluse. Olenemata sellest, kas vaidlusaluse ehitusloa alusel kavandatavad tööd hõlmavad kaebajale 06.02.2023 ettekirjutusega pandud kohustused tervikuna, ning kas paisutuse likvideerimiseks kaebajale ettekirjutuse tegemine oli põhjendatud olukorras, kus riigil on kavas sama paisutus Undla silla rekonstrueerimise käigus niikuinii likvideerida, tuleb OÜ Metalldetail 22.08.2023 seisukohast haldusasjas nr 3-23-834 järeldada, et Undla silla kiire rekonstrueerimine oleks just tema huvides, sest sellisel juhul ei peaks ta vähemasti osaliselt likvideerimistöid ise tegema ja selleks kulusid kandma.
13.Halduskohus on vastustajaga sisuliselt nõustunud, et kaebaja esialgse õiguskaitse vajadus ei ole äratuntav. Samal seisukohal on ringkonnakohus. OÜ Metalldetail ei ole esitanud mingeid andmeid selle kohta, kuidas rikuks vaidlusaluse paisutuse likvideerimine tema õigusi ja tooks temale kaasa pöördumatud tagajärjed HKMS § 249 lg 1 tähenduses. Kaebaja ei kasuta näiteks hüdroenergiat ja pole väitnud paisjärve vee kasutamist ka muul viisil. Haldusasjas nr 3-23-834 esitatud 22.08.2023 seisukohas (p 3) on viidatud, et paisjärve vahetus läheduses on hooned, mis võivad veetaseme langetamisel hakata vee- ja niiskusrežiimi muutumise tõttu vajuma. See hinnang on paljasõnaline ja ebausutav. Esiteks jääb suurem osa Flora kinnistu hoonestusest teisele poole riigiteed Flora katastriüksusele, kuhu paisutuse mõju ei ulatu. Samuti ei ole usutav, et paisu likvideerimise korral tõuseks märkimisväärselt veetase senisest paisust allavoolu (st teisel pool Vohnja–Kadrina kõrvalmaanteed). Kuigi paisjärve läheduses ja samal pool teed asuvad lisaks mõned hooned Kaalumaja katastriüksusel (trafoalajaamad ja kaalumaja), ei saa pidada tõenäoliseks, et Veskijärve katastriüksuse n-ö kuivendamine saaks mõjutada negatiivselt nende hoonete püsivust, vaid pigem vastupidi. Paisutuse kõrvaldamisega ei jää kaebaja ilma olemasoleva paisjärve aluse maa omandiõigusest. Kaebaja ei tohi omandit kasutada üldiste huvide vastaselt, nt paisutada tema kinnistut läbivat Loobu jõge ilma õigusliku aluseta ja kalade liikumist takistaval viisil. Vaidlus selle üle, kas ja millises ulatuses on olemasolev paisutus inimtekkeline või looduslik ning kas Keskkonnaamet on õiguspäraselt kohustanud kaebajat paisutust likvideerima, tuleb lahendada haldusasjas nr 3-23-834. Praeguses asjas vaidlustatud Undla silla rekonstrueerimise ehitusluba ei anna Transpordiametile õigust teostada ehitustöid kaebaja kinnisasjal või lammutada kaebajale kuuluvaid rajatisi. Kaebaja ja Maanteeameti vahel 22.05.2017 sõlmitud reaalservituudi seadmise lepingu p 2.4.5 võib anda vastustajale osaliselt õigusliku aluse sillaga seotud tööde teostamiseks, kuid mitte paisurajatise likvideerimiseks. Ehitusprojekti vähemasti tervikuna realiseerimise eelduseks on ka ehitusloa kõrvaltingimuste kohaselt kaebaja kinnistu osa riigile omandamine. Isegi juhul, kui riik peaks lähiajal omandama rekonstrueerimistööde tegemiseks vajaliku äralõike kaebaja kinnistust, tuleb halduskohtuga nõustuda, et taotletud esialgse õiguskaitse kohaldamise vastu räägib väga kaalukas avalik huvi rekonstrueerida halvas seisus olev Undla sild, et tagada ohutu liiklemine (nii sõidukite kui ka jalakäijate ja kergliikluse ohutus). Kaebaja ei ole esitanud vastuväiteid vastustaja seisukohale, et Undla silla rekonstrueerimise ajal ja järgselt on temale tagatud juurdepääs oma kinnisasjale ja hoonetele.
14.Eelneva põhjal jääb OÜ Metalldetail määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 08.08.2023 määruse resolutsiooni p 1 muutmata. (allkirjastatud digitaalselt)
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.