Osaühingu Metalldetail kaebus Transpordiameti korralduse 21.04.2023 nr 1.1-3/23/298, vaideotsuse 28.06.2023 nr 1.22/23/11522-5 tühistamiseks
Menetlusosalised
Kaebaja – Osaühing Metalldetail, esindaja Bruno Kalde Vastustaja – Transpordiamet, esindaja Ege Stiina Järvmägi
Asja läbivaatamine
Kohtuistung 10.04.2024
RESOLUTSIOON
1.Jätta kaebus rahuldamata.
2.Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest arvates. Viimane päev apellatsioonkaebuse esitamiseks on 03.06.2024. Vastuseks teise menetlusosalise poolt esitatud apellatsioonkaebusele võib esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse menetlusosalisele kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184). HKMS § 52 lg 1 järgi tuleb kohtule esitatavad avaldused sõnastada võimalikult selgelt ja lühidalt. Kui apellant soovib apellatsioonkaebuse arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
1.Osaühingule Metalldetail (edaspidi: OÜ Metalldetail) kuulub Kadrina alevikus Kadapiku külas kolmest katastriüksusest koosnev kinnistu (registriosa nr 995231; katastritunnused 27202:001:0373, 27202:001:0374 ja 27302:002:0120; pindala kokku 81 817 m 2; sihtotstarve 100% tootmismaa). Katastriüksuste 27202:001:0373 (Veskijärve) ja 27202:001:0374 (Kaalumaja) ning 27302:002:0120 (Flora) vahele jääb riigi omandis olev Vohnja–Kadrina kõrvalmaantee (tee nr 17152; registriosa nr 3924450; katastritunnus 27302:002:1190), millele on kinnistu nr 995231 igakordse omaniku kasuks 24.05.2017 sisse kantud tähtajatu ja tasuta paisutamisservituut vastavalt 22.05.2017 lepingule. Veskijärve katastriüksust läbib Loobu jõgi, millel paikneb treppveelaskmest koosnev Undla pais.
2.Keskkonnaameti 28.09.2018 korraldusega nr 1-3/18/2443 anti Undla Vesi MTÜ-le tähtajatu keskkonnaluba nr L.VV/331308 Veskijärve katastriüksusel Undla paisul Loobu jõe paisutamiseks ja tehiskärestiku / kalapääsu rajamiseks. Keskkonnaamet tunnistas 17.08.2022 korraldusega nr DM-114352-24 keskkonnaloa nr L.VV/331308 kehtetuks, sest loa omaja ei olnud olemasoleva paisu rekonstrueerimist alustanud ega taganud tähtajaks kaladele vaba läbipääsu.
3.Keskkonnaamet kohustas 06.02.2023 ettekirjutusega nr 2818 OÜ-d Metalldetail hiljemalt 15.09.2023 likvideerima Undla paisu vastavalt ettekirjutuses kindlaks määratud tingimustele. Keskkonnaamet jättis 17.03.2023 vaideotsusega nr 1-7/23/31-2 rahuldamata OÜ Metalldetail 08.03.2023 vaide ettekirjutuse kehtetuks tunnistamiseks.
4.OÜ Metalldetail esitas Tallinna Halduskohtule 17.04.2023 kaebuse Keskkonnaameti 06.02.2023 ettekirjutuse ja 17.03.2023 vaideotsuse tühistamiseks (haldusasi nr 3-23-843). Tallinna Halduskohus jättis 13.06.2023 otsusega OÜ Metalldetail kaebuse rahuldamata. OÜ Metalldetail on esitanud halduskohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, mis on Tallinna Ringkonnakohtu menetluses.
5.Transpordiamet väljastas 21.04.2023 korraldusega nr 1.1-3/23/298 ehitusloa riigitee nr 17152 Vohnja–Kadrina km 8,716 asuva Undla silla rekonstrueerimiseks vastavalt korralduse lisale 1. Ühtlasi jäeti algatamata Undla silla rekonstrueerimise ehitusprojektiga kavandatavate tegevuste keskkonnamõju hindamine, sest korralduse lisas 3 oleva eelhinnangu järgi ei kaasne kavandatava tegevuse nõuetekohase (sh järgides ehitusloas seatud kõrvaltingimusi ja üldiseid keskkonnanõudeid) elluviimisega olulist keskonnamõju. Maanteeameti 03.11.2020 korraldusega nr 1-3/20/205 on väljastatud projekteerimistingimused Undla silla rekonstrueerimise põhiprojekti koostamiseks (muudetud Maanteeameti 11.01.2021 vaideotsusega nr 1.2-2/21/708-1) ning ehitusprojekt vastab projekteerimistingimustele. Undla silla olemasolevate tugimüüride vahel asub paisutusvall (paikneb Veskijärve katastriüksusel) ning silla all on puidust ja terasest põrkepõrand. Keskkonnaamet seadis 02.06.2022 kirjas nr 6- 3/22/9970-2 silla ehitusloa eelnõu kooskõlastamise tingimuseks, et paisu puitpõrandaid ja paisutusvalli ei tohi taastada. Eeltoodust lähtudes on koostatud Undla silla rekonstrueerimise põhiprojekti muudatus selliselt, et paisu puitpõrandaid ja paisutusvalli pärast silla ehitustööde lõppu ei taastata. Muudetud projektlahendusele on koostatud ka keskkonnamõjude eelhinnang. Projekti muutmine on kooskõlas olemasoleva olukorraga, kus Loobu jõe paisutamiseks puudub kehtiv keskkonnaluba ning Keskkonnaameti 06.02.2023 ettekirjutuse nr 2818 kohaselt tuleb Veskijärve katastriüksuse omanikul Undla pais likvideerida ja seega puudub Transpordiametil paisu taastamiseks õiguslik alus. Undla silla rekonstrueerimise põhiprojekti lahendus ei takista kalapääsu ja paisu rajamist tulevikus. Projekti eesmärk on olemasoleva silla rekonstrueerimine, et tõsta liiklusohutuse taset, sõidumugavust ja parandada silla kandevõimet.
6.Transpordiamet jättis 28.06.2023 vaideotsusega nr 1.2-2/23/11522-5 rahuldamata OÜ Metalldetail vaide Transpordiameti 21.04.2023 korralduse kehtetuks tunnistamiseks. Vaide esitaja ei ole välja toonud, kuidas rikub vaidlustatud korraldus tema õigusi, sest tema olukord ei ole korralduse andmise tõttu halvenenud. Nõutele vastava olemasoleva avalikult kasutatava silla ümberehitamine on avalikes huvides, mis kaalub üles kaebaja huvi säilitada praegune olukord.
7.OÜ Metalldetail esitas Tallinna Halduskohtule 28.07.2023 kaebuse Transpordiameti 21.04.2023 korralduse nr 1.1-3/23/298 ja 28.06.2023 vaideotsuse nr 1.2-2/23/11522-5 ning Maanteeameti 03.11.2020 korralduse nr 1-3/20/205 tühistamiseks.
8.Tallinna Halduskohus luges 10.11.2023 määrusega kaebuse nõude tühistada Maanteeameti 03.11.2020 korraldus nr 1-3/20/205 esitatuks halduskohtumenetluse seadustiku § 46 lg-s 1 sätestatud tähtaega rikkudes, jättis nimetatud nõude osas tähtaja ennistamata ning lõpetas menetluse (määrus jõustus 19.03.2024). 2(9)
KAEBAJA SEISUKOHAD
9.Kaebaja on juhtinud Transpordiameti tähelepanu asjaolule, et riigitee 17152 katastriüksuse moodustamisel on tehtud oluline viga. Kaebaja õuealast, hoonete teenindusmaast sai tee katastriüksuse moodustamisega riigi tugimaantee. Riigitee ei teki katastriüksuse moodustamisega, tee rajamisele peab eelnema planeering, projekteerimine, keskkonnamõju hinnang ja ehitamine. Kaebaja kinnistule juurdepääsutee on õigusvastaselt võõrandatud.
10.Vaadeldav sild on mõisapargi kivisild, mis on mõeldud hobutranspordile ja ei sobi antud asukohas avalikuks liikluseks. Samuti ei saa olla tegemist rekonstrueerimisega, kuna puudub planeeritud tee ja tee muldkeha. Projektis ei ole kajastatud kaebajale kuuluvat veskiava, mida kaebaja vajab kalapääsu rajamiseks, liigveelaskeks. Transpordiamet ei ole arvestanud asjaoluga, et veelase ja järv on kaebaja omand ja kaebajal on omandiõigusest tulenev õigus ka veetaseme säilimisele.
11.Transpordiameti ja kaebaja vahel sõlmitud servituudil on käsitletud eset veelaskmena. Keskkonnaameti nõue veelase likvideerida rikub kaebaja õigusi. Kuna tegemist on tegelikkuses uue tee ehitamisega, peavad tegevuses sisalduma ka kõik uue tee ehitamiseks nõutavad etapid, kaasaarvatud keskkonnamõju hinnang, et kaebaja õigused oleksid tagatud. Transpordiamet ei ole vaatamata korduvatele tähelepanu juhtimistele projekti vigade suhtes alustanud järelvalvemenetlust. Transpordiamet ei ole menetlusse kaasanud MTÜ-d Undla Vesi.
12.Tee ehitusprojektis ei ole arvestatud kaebaja omandis oleva veskihoonega seotud teise sillaavaga. Tee projektis ei ole arvestatud paisutusservituudiga. Kaebajal on järve omamiseks seaduslik õigus. Veelase on tehasekompleksi tulekustutussüsteemi osa, järve kaldal on pumpla, millega pumbatakse vesi hüdrantide torustikku ja külmumise vältimiseks peab olema piisav veetase. Veetase mõjutab ka kõrvaloleva looduskaitsealuse Undla pargi veerežiimi ja ka kõrvalasuvate kinnistute veerežiimi.
13.Vaadeldavas asukohas on veskihoone teenindamiseks rajatud nn veskipais mida kasutati Flora kompleksile juurdepääsuks. Kuna antud asukohas ei ole planeeringuga rajatud teed, siis ei saa olla ülekaalukat avalikku huvi kaebaja põhiseaduslike õiguste rikkumiseks. Rikutakse kaebaja omandiõigust, ettevõtlusvabadust, võrdset kohtlemist.
14.Transpordiamet lisas antud silla 2012 a. kaitstavate sildade nimekirja, kuna antud asukohas on silla säilitamine võimalik. Tegemist on asukohaga, kus möödumiseks ei pea ringi sõitma, vaid Kadrinasse saamiseks saab kasutada otsemat teed, näiteks Nagala tee või Undla mõisa kaudu.
15.Loobu jões ei tohi läbi viia jõe loodusliku põhja muutmist. Tegemist loodusliku paisutusega, kuhu on kalda kaitseks rajatud veelase. Looduslikku pinnavormi ei saa taastada, sest sellisel juhul on tegemist rajatisega.
16.Puudub vaadeldava teeosa kohta planeering, kust nähtub milline liiklus alal hakkab toimima. Samuti puudub Terviseameti kooskõlastus, kuna tee rajatakse hoone kõrvale.
17.Kaebajal ei ole veeloa kohustust, sest tegemist on loodusliku paisutusega, millele on rajatud veelase, mida on kirjeldatud ka Transpordiametiga sõlmitud servituudis. Servituudi seadmise vajadus tekkis alles tee katastriüksuse moodustamisega. Valedele andmetele tuginev ehitusluba ei ole õiguspärane.
18.Tagatud ei ole liiklejate ohutus ning arvestatud ei ole hoonete kasutamise ohutusega. Antud teed ei ole planeeritud, vaid tegemist on avalikuks liikluseks kasutusele võetud õueala kompleksiga. 3(9)
19.Veetaseme ehitusaegseks langetamiseks tuleb läbi viia keskkonnamõju hinnang. Projektist ei selgu, kuidas autod jõuavad sillale. Ei ole käsitletud veskiava ja veskihoone teenindusmaad.
VASTUSTAJA SEISUKOHAD
20.Vastustaja palub jätta kaebuse rahuldamata. Pooled ei vaidle järgmistes asjaoludes: 1) Undla sild ei ole hetkeseisuga ohutult kasutatav, 2) Undla sild vajab rekonstrueerimist, 3) Undla paisul puudub veeluba, 4) vastustaja täidab Undla silla osas omaniku ülesandeid.
21.Vastustaja täidab omaniku ülesandeid Undla silla ja selle aluse kinnisasja osas. Tulenevalt silla kehvast seisukorrast on vältimatult vajalik selle rekonstrueerimine. Sõltumata silla rekonstrueerimisest on kaebajale oma kinnisasjale tagatud juurdepääs. Kaebajal puudub vee paisutamiseks veeluba. Lisaks on Keskkonnaamet kohustanud kaebajat likvideerima Undla pais ettekirjutuses sätestatud ulatuses ja tingimustel. Kaebaja ja vastustaja vahel sõlmitud reaalservituudi seadmise lepingu kohaselt on vastustajale ühtlasi reserveeritud õigus vajadusel silda ehitada või remontida. Arvestades, et kaebajal on kohustus pais sisuliselt likvideerida, siis seda enam puudub kaebajal ka õigus nõuda vastustajalt, kui kinnisasja omanikult, selle osa talumist vastustajale kuuluval kinnisasjal. Ehitusluba on välja antud õiguspäraselt.
22.Vastustaja on väljastanud vaidlusaluse ehitusloa õiguspäraselt selleks kohast haldusmenetlust järgides. Vastustaja on kaasanud kõiki puudutatud isikuid ja kaalutletult otsustanud kõikide asjas puudutavate asjaolude üle. Vastustaja on teinud nimetatud otsused kooskõlas HMS § 4 lg-ga 2, mille kohaselt tuleb kaalutlusõigust teostada kooskõlas volituse piiride, kaalutlusõiguse eesmärgi ning õiguse üldpõhimõtetega, arvestades olulisi asjaolusid ning kaaludes põhjendatud huve.
23.Ehitusluba annab õiguse ehitada ehitist või ehitisi, mis on vastavalt nõuetele kirjeldatud ehitusprojektis. Seega hindab pädev asutus eelkõige ehitusprojekti vastavust üldistele ehitisele ja ehitamisele esitatavatele nõuetele. Ehitusloa ja ehitusprojekti seotust on rõhutanud ka Riigikohus leides, et ehitusluba on nõusolek ehitusprojekti järgi ehitamiseks ehk luba ehitamiseks ehitusprojekti tingimustel (RKHK 22.02.2005 lahend nr 3-3-1-84-04). Seega oli põhjendatud otsus väljastada vaidlusalune ehitusluba ehitusprojektile, kuivõrd korraldusega nr 1-3/20/205 on väljastatud projekteerimistingimused silla rekonstrueerimise põhiprojekti koostamiseks (muudetud vastustaja 11.01.2021 vaideotsusega nr 1.2-2/21/708-1) ning ehitusprojekt vastab neile projekteerimis-tingimustele.
24.Undla sild on ehitatud 1909. aastal. Vastustaja väljastatud ehitusloa alusel on ette nähtud silla rekonstrueerimine olemasolevas asukohas. Silla olemasolevate tugimüüride vahel asub paisutusvall, mis paikneb kaebajale kuuluval katastriüksusel. Silla all on puidust ja terasest põrkepõrand, mis paikneb osaliselt vastustajale kuuluval katastriüksusel.
25.Vaidlusaluse silla rekonstrueerimine ei muuda kuidagi kaebaja jaoks faktiliselt ega õiguslikult kaebajale kehtivat olukorda, kuivõrd kaebajale on sellest sõltumata tagatud juurdepääs avalikult kasutavalt teelt oma kinnistule ja hoonetele (sh seda ka juhul, kui sild ehitusperioodiks suletakse). Silla rekonstrueerimise ehitusprojektis on arvestatud kaebaja poolt projekteerimistingimuste menetluses esitatud märkusega, millest tulenevalt on projekteeritud lahendus, kus kaebajale on olemasolevad juurdepääsud riigiteega külgnevale alale säilitatud tänasega samaväärsel kujul.
26.Undla silla rekonstrueerimise põhiprojekti lahendus ei takista tulevikus kalapääsu ja paisu rajamist. Huvitatud osapoolel on võimalik kavandada ja finantseerida kalapääsu ja paisu projekteerimist ning ehitamist vastavalt kehtivatele seadustele (vt ehitusloa 21.04.2023 korralduse p 1). Vastustaja on arvesse võtnud ühelt poolt asjaolu, et tagada tuleb liiklusohutus ja liiklejate ohutus, ning teiselt poolt näinud ehitusloa kõrvaltingimusena ette võimaluse, et kaebajal on võimalik paisu ja kalapääsu rajamine eeldusel, et ta katab sellega seotud kulud. Vastustajal ei ole õiguslikku alust finantseerida kaebaja huvides toimuvat tegevust ega kaebaja eest paisurajatiste 4(9)
nõuetekohaseks muutmist. Paisutamisega seotud tegevused ei ole põhimääruse kohaselt vastustaja ülesanneteks ja vastustajal puudub sellekohane kompetents ning eelarvelised vahendid paisudega opereerimiseks, mistõttu ei saa ka vastustaja kaebaja eest kaebaja seaduspäraseks paisutamiseks nimetatud tegevusi teostada.
27.Ehitusloa menetlusega ei ole rikutud kaebaja subjektiivseid õigusi. Kaebajale on antud jätkuvalt võimalus, et juhul kui tulevikus tekib huvitatud osapool, kes näitab üles huvi finantseerida kalapääsu ja paisu projekteerimist ja ehitamist, et oleks võimalik lisaks sillale ehitada paisurajatis. Järelikult on kaebajale tagatud ehitusloaga endiselt võimalus kalapääsu ja paisu rajamine, kui kaebaja soovib paisutamisega jätkata.
28.Vastustaja on ehitusloa välja andnud õiguspäraselt ja kooskõlas kehtiva õigusega ning ei ole ületanud diskretsiooni piire ega neid kuritarvitanud. Osalise paisurajatise aluse kinnisasja omaniku ülesandeid täidab vastustaja ja paisurajatis ei ole õiguspäraselt kasutatav. Vastavalt veeseaduse § 175 lg-le 4 peab paisu omanik või selle valdaja paisutuse likvideerima, kui paisul puudub veeluba. Paisutamine on ebaseaduslik ja kaebaja rikub sellega riigi omandiõigust, s.t kitsendades riigil oma kinnisasja vallata ja kasutada. Undla silla rekonstrueerimine on olulise avaliku huviga, arvestades silla (kehva) seisukorda ja selle avalikku kasutamist.
29.Paisutamise osas ei muutu kaebajale faktiliselt ega õiguslikult kehtiv olukord, kuivõrd puudub tal paisutamistegevuseks vastav luba ehk olemasolev olukord kaebajal paisurajatise osas on õigusvastane. Seega vaidlustatud haldusaktide kehtetuks tunnistamise taotlemine on kaebajale kasutu, kuivõrd see ei too endaga kaasa kaebaja jaoks olemasoleva olukorra muutmise ega hoia ära ka kaebaja jaoks mistahes eeldatava negatiivse tagajärje. Kaebaja jaoks jääb tänane olukord endiselt samaks. Vaidlusaluse silla rekonstrueerimine on vältimatult vajalik.
30.Ehitusseadustiku (EhS) § 92 lg 1, EhS § 92 lg 6, EhS § 102 lg 1, EhS § 97 lg 1 tulenevalt on vastustaja pädev hindamama sildade seisukorda ja vastavalt sellele võtma ette vajalikke meetmeid, esindades seeläbi kaalukat avalikku huvi.
31.Riikliku teeregistri andmete kohaselt oli Undla silla seisundiindeks 2021. aastal 33%. Seisundiindeks on piirväärtus, mille alusel tuleb kaaluda silla sulgemist ja rekonstrueerimise vajadust. Lisaks sellele on välise vaatlusega tuvastatavad silla elementidel esinevad praod, mis osutavad silla väga kehvale seisukorrale. Täiendavalt on tänaseks sillale kehtestatud ka piirangud – piiratud on koormust 8. tonnile, kiirust 30 km/h ja liiklus sillal on reguleeritud eesõigusmärgiga. Seega on vaidlusaluse silla rekonstrueerimine vältimatult vajalik.
32.Undla sild on väga kehvas seisukorras ning on vältimatult vajalik selle rekonstrueerimine 2024. aastal, mistõttu ei ole võimalik silla rekonstrueerimist enam edasi lükata (arvestades lisaks, et Undla silla rekonstrueerimine oli teehoiukavas plaanis juba 2019. aastal). Ehitustegevuse läbiviimise osas tuleb arvestada, et selleks on vajalik paisutuse ajutine katkestamine ja veetaseme alandamine. Kaebaja ja Keskkonnaametiga seotud kohtuvaidluse nr 3-23-834 tulemusena selgub Undla silla rekonstrueerimistööde järgne tegevus paisutuse osas, s.t kas omanikule jääb õigus paisutuse säilimiseks või mitte. Kui Keskkonnaameti 06.02.2023 ettekirjutus nr 2818 osutub vaidluse tulemusena õigusvastaseks ja kaebajal esineb õiguslik alus paisutamiseks, on vastustaja valmis taastama kaebaja paisurajatise osas, mis tuleb silla ehitustegevuseks likvideerida.
33.Kaebaja ja vastustaja vahel on sõlmitud 22.05.2017 notariaalne reaalservituudi seadmise leping, mille punkti 2.4.5 järgi ei tohi valitseva kinnistu omanik takistada silla remontimist või teerajatise ümber ehitamist. Seega ei ole vastustajal alust ehitusloa kehtivuse peatamiseks ega selle mitterealiseerimiseks. Silla rekonstrueerimiseks on kaalukas avalik huvi, mille eesmärgiks on esmajoones tagada ohutu Undla silla kasutamine. Undla silla esmakordne rekonstrueerimine oli plaanis 2019. aastal, kusjuures ettevalmistavate tegevustega oli alustatud juba mitmeid aastaid varem (s.o 2013. aastal). Erinevate menetluste etappides (s.t projekteerimistingimused, projekti koostamine, ehitusluba) on vastustaja kaasanud kaebaja ja kaebaja on igas etapis korduvalt 5(9)
taotlenud oma arvamuste ja seisukohtade esitamise tähtaegade pikendamist ning mida on vastustaja ka korduvalt aktsepteerinud. Sellest tulenevalt on silla ehitustegevus mitmeid aastaid viibinud.
34.Maa-ameti ajalooliste kaartide kaardirakendusest on tuvastatav, et kõnealust teed on kujutatud samas asukohas juba 1884. aasta kaardil. Riigitee aluse katastriüksuse plaan koostati 25.09.2000 ja registreeriti Lääne-Viru Maakatastris 10.05.2001. Katastriüksuse nimeks määrati Vohnja-Kadrina maantee nr 17152 ja selle moodustamise õiguslikuks aluseks oli teede- ja sideministri 07.11.2000 käskkiri nr 289, mis kinnitab, et riigiteena oli vaidlusalune tee arvel juba enne 2000. aastat. Kinnisturaamatu andmete alusel on kaebaja saanud katastriüksuse omanikuks 2006. aastal.
35.Lisaks eelnevale on vastustaja selgitanud olemasolevat olukorda ka ehitusloa korralduse lisas nr
KOHTU PÕHJENDUSED
36.Kohus jätab kaebuse rahuldamata, kuna kohtule ei nähtu, et kaebaja subjektiivseid õigusi on vaidlustatud haldusaktiga rikutud. Menetlusosaliste vahel ei ole vaidlust järgmiste asjaolude üle: 1) 1) Undla sild ei ole hetkeseisuga ohutult kasutatav, 2) Undla sild vajab rekonstrueerimist, 3) Undla paisul puudub praegusel ajal veeluba, 4) vastustaja täidab Undla silla osas omaniku ülesandeid. EhS § 92 lg 1, EhS § 92 lg 6, EhS § 102 lg 1, EhS § 97 lg 1 tulenevalt esindab vastustaja avalikku huvi ning on pädev hindamama vaadeldava silla seisukorda ja vastavalt remontima. Maa-ameti ajalooliste kaartide kaardirakendusest on tuvastatav, et kõnealust teed on kujutatud samas asukohas juba 1884. aasta kaardil (vt vastustaja vastuse joonis nr 1). Riigitee aluse katastriüksuse plaan koostati 25.09.2000 ja registreeriti Lääne-Viru Maakatastris 10.05.2001. Katastriüksuse nimeks määrati Vohnja-Kadrina maantee nr 17152 ja selle moodustamise õiguslikuks aluseks oli teede- ja sideministri 07.11.2000 käskkiri nr 289.
37.EhS § 38 lg 1 järgi annab ehitusluba õiguse ehitada ehitist, mis vastab ehitusloa andmise aluseks olevale ehitusprojektile. Maanteeameti 03.11.2020 korraldus nr 1-3/20/205 on jõustunud, millega väljastati projekteerimistingimused Undla silla rekonstrueerimise põhiprojekti koostamiseks (muudetud Maanteeameti 11.01.2021 vaideotsusega nr 1.2-2/21/708-1). Seega jätab kohus tähelepanuta ning ei hinda kaebaja väiteid seoses projekteerimistingimuste õigusvastasusega. Tulenevalt planeerimisseaduse §-st 125 ei asu vaadeldav sild detailplaneeringu koostamise kohustusega alal.
38.Kohus nõustub Tallinna Ringkonnakohtu 28.08.2023 määruse p-s 13 toodud seisukohtadega: „Kaebaja ei kasuta näiteks hüdroenergiat ja pole väitnud paisjärve vee kasutamist ka muul viisil. Haldusasjas nr 3-23-834 esitatud 22.08.2023 seisukohas (p 3) on viidatud, et paisjärve vahetus läheduses on hooned, mis võivad veetaseme langetamisel hakata vee- ja niiskusrežiimi muutumise tõttu vajuma. See hinnang on paljasõnaline ja ebausutav. Esiteks jääb suurem osa Flora kinnistu hoonestusest teisele poole riigiteed Flora katastriüksusele, kuhu paisutuse mõju ei ulatu. Samuti ei ole usutav, et paisu likvideerimise korral tõuseks märkimisväärselt veetase senisest paisust allavoolu (st teisel pool Vohnja–Kadrina kõrvalmaanteed). Kuigi paisjärve läheduses ja samal pool teed asuvad lisaks mõned hooned Kaalumaja katastriüksusel (trafoalajaamad ja kaalumaja), ei saa pidada tõenäoliseks, et Veskijärve katastriüksuse n-ö kuivendamine saaks mõjutada negatiivselt nende hoonete püsivust, vaid pigem vastupidi. Paisutuse kõrvaldamisega ei jää kaebaja ilma olemasoleva paisjärve aluse maa omandiõigusest. Kaebaja ei tohi omandit kasutada üldiste huvide vastaselt, nt paisutada tema kinnistut läbivat Loobu jõge ilma õigusliku aluseta ja kalade liikumist takistaval viisil. Vaidlus selle üle, kas ja millises ulatuses on olemasolev paisutus inimtekkeline või looduslik ning kas Keskkonnaamet on õiguspäraselt kohustanud kaebajat paisutust likvideerima, tuleb lahendada haldusasjas nr 3-23-834. Praeguses asjas vaidlustatud Undla silla 6(9)
rekonstrueerimise ehitusluba ei anna Transpordiametile õigust teostada ehitustöid kaebaja kinnisasjal või lammutada kaebajale kuuluvaid rajatisi.“
39.Seega ei ole käesoleva vaidluse raames asjakohased kaebaja väited seoses Keskkonnaameti 06.02.2023 ettekirjutusega nr 2818, millega Keskkonnaamet kohustas OÜ-d Metalldetail hiljemalt 15.09.2023 likvideerima Undla pais, kuivõrd nimetatud ettekirjutus on vaidlustatud haldusasjas nr 3-23-843. Kohus möönab, et nimetatud ettekirjutusel on seos vaidlustatud korraldusega. Samas kinnitas vastustaja, et kui Keskkonnaameti 06.02.2023 ettekirjutus nr 2818 osutub vaidluse tulemusena õigusvastaseks ja kaebajal esineb õiguslik alus paisutamiseks, on vastustaja valmis taastama kaebaja paisurajatise osas, mis tuleb silla ehitustegevuseks likvideerida.
40.Vaidlustatud tee ehitusloast ja selle aluseks olevast ehitusprojektist nähtub, et Undla silla rekonstrueerimise käigus on kavandatud mh olemasoleva paisu või veelaskme konstruktsioonide lammutamine ja jõesängi kindlustamine (vt projekti seletuskirja p-d 3.1 ja 3.4.5, samuti p 4.5, dtl 40, 46, 49). Sellel eesmärgil on ehitusloa kõrvaltingimusena (p 2) toodud välja vajadus Undla silla rekonstrueerimiseks võõrandada osa riigiteega piirnevast Veskijärve katastriüksusest. Kohus ei hinda kaebaja väiteid seoses omandiküsimusega, kuivõrd vaidlustatud korraldusega ei ole vastavat küsimust lahendatud. Kaebaja esitas haldusasjas nr 3-22-1050 01.07.2022 seisukoha lisana Transpordiameti 18.05.2022 teate nr 8-3/21-033/11056-1, millega vastustaja algatas kaebajale kuuluva kinnisasja osa omandamise menetluse. Kaebaja saab oma õigusi kaitsta nimetatud menetluse raames.
41.Kaebaja heidab vastustajale ette, et algatamata on jäetud keskkonnamõjude hindamine. Kaebaja toob välja, et veelase on tehasekompleksi tulekustutussüsteemi osa, järve kaldal on pumpla, millega pumbatakse vesi hüdrantide torustikku ja külmumise vältimiseks peab olema piisav veetase. Veetase mõjutab ka kõrvaloleva looduskaitsealuse Undla pargi veerežiimi ja ka kõrvalasuvate kinnistute veerežiimi. EhS § 2 lg 6 sätestab, et ehitamisega kaasneva keskkonnamõju hindamisele kohaldatakse keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse sätteid. Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 3 lg 1 p 2 kohaselt hinnatakse keskkonnamõju, kui kavandatakse tegevust, mille korral ei ole objektiivse teabe põhjal välistatud, et sellega võib kaasneda eraldi või koos muude tegevustega eeldatavalt oluline ebasoodne mõju Natura 2000 võrgustiku ala kaitse-eesmärgile, ja mis ei ole otseselt seotud ala kaitsekorraldusega või ei ole selleks otseselt vajalik.
42.Riigitee nr 17152 Vohnja-Kadrina km 8,710 Undla silla rekonstrueerimise põhiprojekti keskkonnamõju hindamise eelhinnangu (edaspidi: eelhinnang) punktis 2.3 tuuakse, et „Loobu jõe paisutamisel on moodustunud Undla veskijärv (VEE2011300). Paisutamiseks oli Undla Vesi MTÜ-le antud keskkonnaluba nr L.VV/331308. Veeloa alusel tuli Undla pais rekonstrueerida ning olemasoleva paisu asemel rajada tehiskärestik-kalapääs, millele Keskkonnameti juhtis oma kirjas 02.06.2022 nr 6- 3/22/9970-2 tähelepanu seoses Undla silla projekti kooskõlastamisega. Kuna MTÜ ei alustanud paisu rekonstrueerimise ja kalapääsu rajamistöödega, siis tunnistati Keskkonnaameti korraldusega 17.08.2022 nr DM-114352-24 luba kehtetuks. Loobu jõgi kuulub Lõhe, jõeforelli, meriforelli ja harjuse kudemis- ja elupaikade nimistusse (RTL 2004, 87, 1362; RT I 09.07.2016, 1) Pundiveski paisust kuni suubumiseni merre. Loobu jõgi kuulub samuti riigi poolt korrashoitavate ühiseesvoolude loetellu (RT III, 06.11.2018, 1). Undla sild asub Ida-Eesti vesikonna veemajanduskava alusel kaitstaval veekogumil: Loobu jõgi Udriku ojani (Loobu 1). Veekogumi seisund on 2017. aasta seisuga hinnatud koondhindega „kesine“. Kesist seisundit põhjustavad paisud kalade rändetingimuste takistajatena ning pikaajaline reostuskoormus. Vee kvaliteet oli Loobu jões tõsiseks probleemiks 1970.-80. aastatel, kui silla kõrval tegutses Flora keemiatsehh. Ida-Eesti vesikonna veemajanduskavaga uue silla rajamisel vastuolu puudub, sest see ei muuda Loobu jõe ökoloogilist seisundit.“ (dtl 16). Kaebaja ei ole eelnevat kaebuses ümber lükanud. Kaebaja ei ole esitanud seisukohta mh osas, et eelkõige põhjustab pais kalade rändetingimusi olukorras, kus ei ole rajatud tehiskärestik-kalapääsu. 7(9)
43.Eelhinnangu punktis 2.4 tuuakse välja, et: „Undla sillast edelasse jääb Undla mõisa park, mille piirid on määratud Vabariigi Valitsuse 19.05.2011 määrusega nr 63 “Lääne-Viru maakonna kaitsealuste parkide ja puistute piirid” (RT I, 24.05.2011, 2). Looduskaitse alla kuuluvas pargis kehtib looduskaitseseaduses ja Vabariigi Valitsuse 03.03.2006 määruses nr 64 „Kaitsealuste parkide, arboreetumite ja puistute kaitse-eeskiri“ sätestatud kaitsekord. Pargi valitseja on Keskkonnaamet..../.../ Lähim Natura 2000 võrgustiku ala, Neeruti loodusala (EE0060203) asub projektialast ca 2,5 km kaugusel ning eeldatavasti ei mõjuta kavandatav tegevus Natura 2000 võrgustiku ala.“ Seega ei ole tõendatud kaebaja väited vaadeldava ala veerežiimi rikkumise kohta.
44.Eelhinnangus asuti järeldusele, et projektiga hõlmatud ala ja selle lähiümbruse keskkonnatingimustest ja maakasutusest, ei põhjusta kavandatav tegevus antud asukohas olulist keskkonnamõju. Tegevusega kaasnevad võimalikud mõjud on valdavalt ehitusaegsed ning nende ulatus piirneb peamiselt teemaaga. Samuti on avariiolukordade esinemise tõenäosus väike, juhul kui järgitakse korrektseid ehitusvõtteid (dtl 23). Negatiivse mõju vältimiseks on pandud ehitajale kohustus, et tuleb rakendada täiendavaid meetmeid, mis on eelhinnangus loetletud. Eelnevat aluseks võttes oli keskkonnamõju hindamine jäetud põhjendatult algatamata.
45.Kaebaja heidab ette, et menetlusse ei ole kaasatud Undla Vesi MTÜ-d. Nimetatud mittetulundusühingu juhatuse liige on T.K. HKMS § 44 lg 1 sätestab, et kaebusega võib halduskohtusse pöörduda isik üksnes oma õiguse kaitseks. Seega ei saa kaebaja vaidlustada kolmanda isiku kaasamata jätmist. Kaebajale on antud võimalus avaldada haldusmenetluses oma seisukohti (dtl 63). Kaebaja eelnevat ka ei eita.
46.Kaebaja ja Maanteeameti vahel on 22.05.2017 sõlmitud notariaalne reaalservituutide seadmise leping (dtl 91), mille p 2.4.5 järgi kohustub kaebaja vooluveekogu paisutuse ajutise katkestamisega või veetaseme piisava alandamisega mõistliku etteteatamise ajaga, kui tee valdajal (Maanteeametil) on vajalik remontida või ümber ehitada teerajatist. Võimalusel ja vajadusel ühitatakse teerajatiste ja tõkestusrajatise remondi- või ümberehitamise aeg (dtl 96). Seega kohustub kaebaja juba nimetatud lepingu järgselt nõustuma teerajatise ehk silla ümberehitamisega. Paisutamise osas ei muutu kaebajale faktiliselt ega õiguslikult kehtiv olukord, kuivõrd praegusel ajal puudub kaebajal paisutamistegevuseks vastav luba.
47.Kohus nõustub vastustajaga, et vaidlusaluse silla rekonstrueerimine ei muuda kaebaja jaoks faktiliselt ega õiguslikult olukorda. Kaebajale on tagatud juurdepääs avalikult kasutavalt teelt oma kinnistule ja hoonetele (sh ehitusperioodi ajaks). Silla rekonstrueerimise ehitusprojektis on arvestatud kaebaja poolt projekteerimistingimuste menetluses esitatud märkusega, millest tulenevalt on projekteeritud lahendus, kus kaebajale on olemasolevad juurdepääsud riigiteega külgnevale alale säilitatud tänasega samaväärsel kujul. Samuti ei takistata Undla silla rekonstrueerimisega kalapääsu ja paisu rajamist (dtl 52).
48.Väär on kaebaja hinnang, et planeeringus puudub viide liiklustiheduse kohta. Vaidlustatud korralduse seletuskirja p-st 3.1 nähtub, et silla juures on liiklussagedus 2020. aasta seisuga 661 autot/ööpäevas. Projekti raames on teostatud ka liiklus prognoos, mille kohaselt kujuneb 2042. aasta eeldatavaks liiklussageduseks 900 a/ööp, millest sõidu- ja pakiautod moodustavad 94%, veoautod ja autobussid 2% ning autorongid 4%. Katend on projekteeritud IV klassi tee nõuete järgi. Silla muu plaani- ja vertikaallahendus on kujunenud erinevate variantide kaalumise tulemusel ning (plaani)lahendus ei jälgi otseselt projekteerimisnorme, kuna silla asukoht ja olemasolev välja kujunenud keskkond, on erandlikud ja unikaalsed.
49.Õige on kaebaja viide, et vaadeldavat projekti ei ole kooskõlastatud Terviseametiga. EhS § 21 lg 1, § 23 ja § 47 kohaselt on sätestatud nõuded ehitusprojekti koostajale ja kontrollijale. Rahvatervise seaduse § 12 lg 3 sätestab, et avalik- ja eraõiguslik juriidiline isik ning füüsiline isik esitab kohaliku omavalitsuse nõudel tervisekaitse riiklikule järelevalveasutusele kooli, 8(9)
lasteasutuse, hoolekandeasutuse, lapsehoiuteenuseid osutava ettevõtte ning ilu- ja isikuteenuseid osutava ettevõtte ehitusprojekti, sealhulgas hooldusjuhendi koopia, ehitise tervisekaitsenõuetele vastavuse kontrollimiseks ja terviseohutuse hinnangu andmiseks. Seega kooskõlastab Terviseamet üksnes nende objektide projekte, millele on rahvatervise seaduse alusel nõutud Terviseameti kooskõlastus. Muul juhul Terviseameti kooskõlastuse vajadus puudub.
50.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Vastustaja menetluskulude väljamõistmist ei taotlenud, mistõttu jäävad menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda. (allkirjastatud digitaalselt)
9(9)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.