Määruse tegemise aeg ja koht 24.05.2024, Tallinn Haldusasja number
3-24-1559
Haldusasi
Politsei- ja Piirivalveameti taotlus Xi kinnipidamise ja kinnipidamiskeskusesse paigutamise loa saamiseks
Menetlusosalised
Taotleja – Politsei- ja Piirivalveamet, esindajad Triin Tähtla ja Alice Kliemesch Puudutatud isik – X (sündinud xx xx xxxx)
Asja läbivaatamine
Lihtmenetluses, 24.05.2024 kohtuistungil
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada taotlus. Anda Politsei- ja Piirivalveametile luba Xi kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks kuni kinnipidamise aluse äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui üheks kuuks (kuni 24.06.2024 k.a).
2.Tõlkida määruse sissejuhatus, resolutsioon, edasikaebamise kord ja määruse põhjendava osa punktid 2–14 vene keelde riigi kulul. Politsei- ja Piirivalveametil tuleb määrust viivitamatult Xile tutvustada ja selgitada, et määruse tõlge edastatakse talle pärast selle valmimist.
3.Määruse avaldamise korral asendada Xile nimi ja sünniaeg tähemärkidega.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale saab esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates.
Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) esitas 24.05.2024 Tallinna Halduskohtule taotluse Gruusia kodaniku Xi (puudutatud isik) kinnipidamiseks ja tema kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks loa saamiseks kuni üheks kuuks. Taotluse põhjendused on järgmised: a) Isik pöördus 10.05.2024 koos abikaasa ja kahe lapsega PPA Tartu teenindusse ajutise kaitse taotlemiseks. 07.03.2024 Gruusias sõlmitud abielu tõttu Ukraina kodanikuga on ta vahetanud nime (endine nimi X). b) PPA tegi 10.05.2024 päringu Soome ja Ungari ametivõimudele. Vastustest nähtuvalt on X suhtes kohaldatud Schengeni alale sissesõidukeeldu kehtivusajaga 20.02.2024-20.02.2026. Viimati saabus isik Schengeni alale Ungari kaudu 17.03.2024, kasutades Xi nimega passi
3-24-1559 (väljastatud 11.03.2024). Eelmist passi ja eelmist nime X kasutades oli ta lahkunud Schengeni alalt Soomest 20.02.2024. c) PPA järelevalveametnikud teostasid 23.05.2024 kontrollkäigu aadressile XXXXX, Tallinn, kus viibis X. Isik peeti 23.05.2024 kell 10:12 48 tunniks kinni väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse (VSS) § 15 lg 1 alusel. Temaga viidi 23.05.2024 läbi küsitlus eesmärgiga selgitada välja tema Eestis viibimise asjaolud. d) Isiku suhtes alustati illegaalimenetlust nr 1052279179. Isik selgitas vestlusel, et mais 2023 oli ta taotlenud Soomes rahvusvahelist kaitset. Juunis 2023 oli tema perekond saanud Soomes ajutise kaitse. Tema ise otsustas oma taotlusest veebruaris 2024 loobuda. Veebruaris 2024 läks ta tagasi Gruusiasse. Isik saabus Schengeni alale uuesti 17.03.2024 Ungari kaudu lennukiga, eesmärgiga minna perega elama Soome. Ungarist sõitis ta bussiga Eestisse (18-19.03.2024) ja ostis piletid Soome viivale praamile (19.03.2024), et minna perekonna juurde ja esitada ajutise kaitse taotlus. Abikaasa ja kaks last ostsid lennupiletid Soome-Gruusia-Soome suunal. Hiljem ütles isik, et tuli Eestisse eesmärgiga töötada siin bussijuhina. Isik kirjeldas, et sõitis mai 2024 alguses koos abikaasaga Tartusse, et taotleda ajutist kaitset. Naiselt võeti taotlus vastu, aga temalt mitte. Isik on enda sõnul Eestis esimest korda – ta ei ole siin töötanud, vaid on veetnud aega kodus, käinud kalal ja otsinud tööd. Hetkel ootab dokumente, et minna ametlikult tööle. Isiku sõnul tahtis ta minna Gruusiasse abielluma. Soomes ei saanud ta abielluda, kuna tal polnud passi. Isiku poeg on Gruusias, abikaasa ja 2 last on Eestis, nad said ajutise kaitse. Hiljem ütles isik, et Gruusias oli võimalus abielluda, siis läks ta Soome ja tahtis seal elada, seda ei lubatud ja siis tuli ta Eestisse. Isik abiellus enda sõnul 07.03.2024 ehk enne saabumist Schengenisse. Peale seda tuli Soome ja tahtis Soomes elada, aga ei lubatud. Seejärel otsustas tulla Eestisse. Isik ütleb, et ta ei ole teadlik, et talle on kehtestatud sissesõidukeeld. Soomest lahkudes ei olevat ta sissesõidukeelu kohta dokumenti saanud. Oma nime muutis isik abielludes, ta ei tahtnud Gruusia nime. Isik selgitas, et ta taotles rahvusvahelist kaitset Saksamaal ja sai selle novembris 2019 ja elas selle alusel Saksamaal kuni arpillini 2022, kui rahvusvaheline kaitse lõppes. Siis läks ta Gruusiasse. Uuesti rahvusvahelist kaitset ta ei hakanud taotlema, kuna oleks pidanud uuesti laagris elama ja ootama vastust 6 kuud, seda ta ei tahtnud. Isik ütles, et on valmis vabatahtlikult lahkuma oma kodakondsusjärgsesse riiki. e) Soome Vabariigi ametivõimude vastusest on selgunud, et isikule on kohaldatud Schengeni alale sissesõidukeeldu 20.02.2024-20.02.2026. Isik lahkus 20.02.2024 Soome Vabariigist Türki. f) PPA tegi 23.05.2024 täiendava päringu Saksamaa ja Soome Vabariigi ametivõimudele. Saksamaa 24.05.2024 vastusest selgus, et isik saabus esimest korda Saksamaale 06.11.2019 ja taotles 19.11.2019 asüüli. Selle alusel oli tal õigus Saksamaal viibida 21.11.2019- 24.02.2022. Tema asüüli avaldus lükati 25.01.2022 tagasi. Pärast seda isik kolis teadmata aadressile 20.05.2022. g) Soome 24.05.2024 vastusest selgus, et isik lahkus Soomest 22.02.2024 ja sai 25.01.2024 kätte keelduva otsuse koos sissesõidukeeluga 20.02.2024-20.02.2026 Schengeni alale. Soome ametivõimud on sisestanud sissesõidukeelu 13.05.2024. h) Eurodac andmebaasi sõrmejälgede võrdlusest nähtub, et isik on andnud sõrmejäljed 14.05.2023 Espoos.
2(5)
3-24-1559 i) PPA koostas 23.05.2024 isikule sundtäidetava lahkumisettekirjutuse Eestist ja Schengeni alalt lahkumiseks ja kohaldas sissesõidukeeldu 5 aastaks. j) Isiku kinnipidamine ja paigutamine kinnipidamiskeskusesse on vajalik põgenemisohu tõttu. Isiku käitumisest järeldub soovimatus lahkumiskohustust täita. Isik ütles küll, et on nõus lahkumiskohustuse täitma, kuid tema senine käitumine ei anna alust seda uskuda. Isik oli Soome sissesõidukeelust teadlik, kuid läks veebruaris 2024 tagasi Gruusiasse, abiellus ja vahetas nime ning sisenes uue passiga Schengeni alale (Ungarisse) 17.03.2024. Soome ei olnud sissesõidukeeldu süsteemi õigeaegselt sisestanud, kuid see ei oleks ka avaldunud, kuna isik kasutas uut passi. Isik oli teadlik, mida teeb, ning nimevahetus oli taotluslik, et uuesti Schengeni alale tulla. Isik ei soovi tegelikult kodumaale minna, kuna temale kohaldatud sissesõidukeeld ei hoidnud teda Schengeni alalt eemal, vaid ta abiellus, vahetas passi ja saabus koheselt Schengeni alale tagasi, mis näitab soovi viibida Schengeni alal. Isik on esitanud taotlusi, et enda viibimist legaliseerida, ent saanud keelduvaid vastuseid. Ajutise kaitse taotluse esitamine Eestis näitab, et hoolimata eelmistest negatiivsetest vastustest valib isik uue riigi ja üritab uuesti. Põgenemisoht esineb ka põhjusel, et isik sisenes Eestisse teadlikult kehtiva sissesõidukeelu ajal. k) Isik ei täida kaasaaitamiskohustust, kuna annab segaseid ütlusi Schengeni alale ja Eesti Vabariiki saabumise kohta. Isikut küsitlenud ametniku 23.05.2024 ettekande kohaselt muutis isik ütlusi ega olnud ütlustes järjepidev. l) Vabaduses viibides võib isik hakata väljasaatmismenetlusest kõrvale hoidma ja ennast varjama või lahkuda teise liikmesriiki.
2.X selgitas kohtuistungil, et ta ei ole nõus Eestist lahkuma, sest ta oli siin uue passi alusel seaduslikult. Gruusia ei võta teda vastu, tema maja jäi Venemaa poolele. Ta on Eestis tööd otsinud ja leidnud ning tööleminek on jäänud vaid dokumentide puudumise taha. Ta võiks Eestis panustada bussijuhina. Ta lahkus veebruaris 2024 Soomest, kuna ei saanud seal elukaaslasega koos elada. Seetõttu abielluti. Pärast abiellumist läks ta tagasi Soome. Ta vahetas nime, kuna eelmine nimi ei meeldinud, see oli seotud tema isaga ja pealegi ei suhtuta grusiinidesse hästi. Isik kinnitas, et töötas Soomes ebaseaduslikult, kuna muidu oleks perel olnud väga rasked tingimused. Isik väljendas, et temasse suhtutakse kinnipidamiskeskuses hästi, kuid tegi samas etteheiteid teatud tingimustele (suitsetamisvõimaluse puudumine, televiisori puudumine). Pärast PPA selgitusi kavandatava väljasaatmise detailide kohta avaldas isik, et soovib taotleda rahvusvahelist kaitset. Saanud teada, et see ei välista tema kinni pidamist ja sellisel juhul võimaldab kohus PPA-l muuta tema kinnipidamise taotluse õiguslikku alust ning olles selle üle PPA ja kohtuga diskuteerinud, avaldas isik, et ta soovib rahvusvahelise kaitse taotluse esitamise üle veel järele mõelda (kohus selgitas isikule, et rahvusvahelise kaitse taotluse läbi vaatamise tähtaeg on 6 kuud).
3.PPA selgitas kohtuistungil, et isik saadetaks välja Gruusiasse, kuid otselend sinna puudub. Väljasaatmise aeg ei ole selge, seda loodetakse teha 3 nädala jooksul.
KOHTU PÕHJENDUSED
4.Seaduses sätestatud juhul annab kohus haldustoimingu tegemiseks loa (halduskohtumenetluse seadustiku § 264 lg 1). Kui välismaalast on vaja kinni pidada kauem kui 48 tundi, taotleb PPA halduskohtult loa tema kinnipidamiseks ja paigutamiseks kinnipidamiskeskusesse kuni kaheks kuuks (väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse (VSS) § 23 lg 1).
5.Puudutatud isikule on 23.05.2024 tehtud sundtäidetav lahkumisettekirjutus nr 1052279179 ja kohaldatud sissesõidukeeldu 5 aastaks. Isik kaalus kohtuistungil rahvusvahelise kaitse 3(5)
3-24-1559 taotlemist, kuid avaldas soovi veel selle üle järgi mõelda (kohtuistungil kl 16:22). Seega on isik hetkel väljasaadetava staatuses ja kohus lahendab PPA esitatud taotluse VSS alusel.
6.PPA taotluse kohaselt on isiku kinnipidamine vajalik lahkumisettekirjutuse täitmiseks ja väljasaatmise tagamiseks. Kohtule teadaolevalt ei ole isiku Gruusiasse väljasaatmiseks takistusi. Isikut ei ole praegu võimalik Gruusiasse välja saata, sest lennu teekond tuleb ette valmistada, sh puudub otselend. PPA avaldas lootust, et väljasaatmine on võimalik 3 nädala jooksul.
7.PPA tugineb kinnipidamise alustena VSS § 23 lg 1 p-le 1. See säte võimaldab välismaalast kinni pidada, kui esineb põgenemisoht. PPA selgitas ka, et isik ei täida kaasaaitamiskohustust.
8.PPA sisustab põgenemisohtu läbi VSS § 68 p-de 6 ja 7. Nende kohaselt esineb välismaalase põgenemise oht, kui välismaalane on PPA-le teada andnud või tema käitumisest järeldub, et ta ei soovi lahkumiskohustust täita (p 6) või kui välismaalane on sisenenud Eestisse tema suhtes kohaldatud sissesõidukeelu kehtivuse ajal (p 7). Põgenemisohu kindlakstegemiseks hinnatakse lisaks muid isikut ja juhtumit iseloomustavaid asjaolusid. Põgenemisoht on prognoosotsus, mis peab põhinema isikuga seotud objektiivsetel asjaoludel.
9.Kohtu hinnangul saab pidada tõenäoliseks, et isik ei pruugi vabaduses viibides püsida PPAle väljasaatmismenetluse toimingute tegemiseks kättesaadav ja asub ennast varjama, enda väljasaatmist takistama või hoopis lahkub mõnda teise Schengeni riiki. Kohus nõustub PPA arvamusega, et isiku senine käitumismuster ei anna alust uskuda tema varasemat kinnitust, et ta on nõus lahkumiskohustust täitma. Kohtuistungil teatas isik, et ta ei soovi Eestist lahkuda. Asjaoludest nähtuvalt väljastati isikule Soomest sissesõidukeeld, kuid ta läks veebruaris 2024 Gruusiasse, abiellus, vahetas nime ning sisenes uue passiga Ungarisse 17.03.2024. Väheusutav on väide, et isik ei teadnud sissesõidukeelust, kui lahkus riigist lahkumiskohustuse tekkimisel ning sisenes üsna pea uut nime kasutades uuesti Schengeni alale. Kohtu arvates on põhjendatud arvata, et isiku nimevahetus abielu sõlmimisel oli taotluslik ning selle eesmärgiks oli uuesti Schengeni alale pääseda ja sissesõidukeelu rakendumist tema suhtes vältida. PPA on seega asjakohaselt põhjendanud, et isik ei soovi tegelikult kodumaale minna, vaid jääda Schengeni alale. Seda kinnitas kohtuistungil ka isik ise. Samuti näitab seda asjaolu, et isik on esitanud erinevates riikides järjepanu erinevaid taotlusi enda Schengeni alal viibimise seadustamiseks. Seejuures on ta andnud vastuolulisi selgitusi enda varasemate liikumiste ja viibimisaluste osas. Samuti esitas isik vastukäivaid selgitusi Eestisse tulemise motiivide osas.
10.Isiku kinnipidamise lubatavuseks peab esinema vähemalt üks kolmest kinnipidamise alusest. Praegusel juhul esineb puudutatud isiku põgenemisoht (VSS § 23 lg 1 p 1 koosmõjus VSS § 68 p-dega 6 ja 7), seega ei ole vaja muude võimalike aluste esinemist põhjalikumalt analüüsida.
11.Leebemad järelevalvemeetmed ei ole põgenemisohu tõttu tõhusad. Põgenemisoht seisneb ohus, et isik hakkab siseriiklikult väljasaatmisest kõrvale hoiduma või võib lahkuda teise liikmesriiki. On usutav, et isik asuks vabaduses end varjama ja ega pruugiks ilmuda määratud aegadel PPA-sse. Schengeni viisaruumis kehtivat liikumisvabadust arvestades ei oleks tal keeruline ka teise liikmesriiki liikumine.
12.Isiku esialgset ühe kuu pikkust kinnipidamist ei saa pidada ebaproportsionaalseks. Asjaolusid, mis kinnipidamise välistaksid, ei ole ilmnenud. Isikul ei ole terviseprobleeme, talle on kinnipidamiskeskuses tagatud arstiabi. Kinnipidamiskeskuses saab isik jalutada värskes õhus.
13.On usutav, et isiku väljasaatmise korraldamiseks on vaja aega. PPA on piisavalt põhjendanud, miks ei ole hetkel täpset tagasisaatmise aega võimalik prognoosida. Eelduslikult
4(5)
3-24-1559 ja PPA selgitusi arvestades ei kujune isiku kinnipidamine kinnipidamiskeskuses kuigi pikaajaliseks.
14.Seega rahuldab kohus PPA taotluse ja annab loa paigutada taotluses märgitud isik kinnipidamiskeskusesse kuni 1 kuuks. Kui väljasaatmismenetluse ajal asjaolud oluliselt muutuvad või selguvad asjaolud, mis välistavad isiku hoidmise kinnipidamiskeskuses, ei ole PPA-l alust jätkata isiku kinnipidamist kinnipidamiskeskuses ja ta tuleb viivituseta vabastada. Kuna kinnipidamise eesmärk on üksnes puudutatud isiku väljasaatmise tagamine, siis tuleb puudutatud isik väljasaatmise võimaluse tekkimisel vabastada ja Eestist välja saata.
(allkirjastatud digitaalselt)
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.