Vello Kase (nim Kask) kaebus Tartu Vangla vastu mittevaralise kahju hüvitamise nõudes seoses kambrisse kostva müraga
Asja läbivaatamise vorm
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised
Kaebaja: Vello Kask Vastustaja: Tartu Vangla, esindaja Tiiu Miller
RESOLUTSIOON
1.Jätta rahuldamata kaebaja taotlus nõuda vastustajalt välja tema tervisedokumendid.
2.Jätta kaebus rahuldamata.
3.Jätta menetluskulud välja mõistmata.
Edasikaebamise kord ja muud selgitused
4.Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest arvates, viimane päev apellatsioonkaebuse esitamiseks on 25.06.2024. Ringkonnakohus võib lahendada apellatsioonkaebuse kirjalikus menetluses, kui apellatsioonkaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
5.Andmesubjektil on õigus esitada taotlus avaldamise viisi kohta (vt otsuse punkti 23).
otsuse
Asjaolud ja poolte seisukohad
1.Kaebaja Vello Kask esitas 09.01.2023 Tartu Vanglale kahju hüvitamise taotluse, see registreeriti numbriga 1-13/9-1. Kaebaja nõudis kahju 5000 euro hüvitamist väärikuse alandamise ja tervise kahjustamise eest. Nõude aluseks on esiteks see, et õues jalutusbokside peal mängivad kõlarid, mis on suunatud akendesse. Müra segab raadio ja TV kuulamisel ning aknaid ei saa värske õhu ligipääsuks avada. Kaebaja hinnangul ületab müra piirmäära. Teiseks see, et öösiti, kui isikuid kainestusmajja tuuakse, kostuvad kambrisse autode ja inimeste tekitatud helid (sõidukite pidurid ei ole korras, paugutatakse ustega, politseinikud, vanglaametnikud ja kainenema toodud
isikud karjuvad, kõik see võimendub betoonist taskus). See häirib und ja öörahu. Kaebaja on korduvalt pöördunud vanglaametnike poole, kuid see ei ole tulemust andnud. Kaebaja esitas 27.03.2023 uue kahju hüvitamise taotluse, mis registreeriti 28.03.2023 numbriga 1-13/9-2. Kaebaja kordas 09.01.2023.a taotluse nõuet ja põhjendusi jalutusboksidest kostuva müra kohta.
2.Vastustaja Tartu Vangla lahendas otsuse punktis 1 nimetatud taotlused ühes menetluses. Vastustaja jättis 15.05.2023.a otsusega nr 1-13/9-3 kahju hüvitamise taotluse rahuldamata. Vastustaja kinnitas, et E-hoone juures olevates jalutusboksides on valjuhääldid ja päevasel ajal edastatakse nende kaudu raadiosaateid. Öisel ajal valjuhääldid ei tööta. Heli tugevust igapäevaselt ei reguleerita ja nupud on seadistatud nii, et nende asendit ei saa muuta. Mõningane tajutav helitugevuse kõikumine võib olla tingitud sissetuleva raadiokanali helitugevusest või ilmastiku tingimustest. Alates 29.04.2014 on õuealal kasutatavate valjuhääldite helitugevust vähendatud. Müra tase eluruumides päeval ei tohi ületada 40 dB ja vanglal puuduvad andmed selle kohta, et jalutusboksides mängitavast raadiost eluruumi kostev müratase ületaks 40 dB. 2021. aastal mõõdeti E-hoone jalutusboksides kostuvat raadioheli, 10 sekundi madalaim helitase oli 47,1 dB ja 10 keskmine kõrgeim 72 dB. Arvestades, et hoone seinad summutavad hoonesse jõudvat heli, ei ole usutav, et siseruumides ületaks helitase 40 dB. Kaebaja on 29.04.2021 vastustajale avaldanud, et kui aknaluuk on kinni, siis eriti ei kostu, aga läbi kambriluugi, ukse vahelt ja ventilatsiooni kaudu kajab sisse. Seega võib küll järeldada, et jalutusboksides mängitav heli kostub kambritesse, kuid tegemist ei ole sedavõrd tugeva heliga, mida võiks pidada õigusvastaseks. Alates 04.03.2021 täidab Tartu Vangla ka arestimaja ülesandeid ning vanglas paiknevad arestija kainestuskambrid. Vangla projekteerimisel ei ole sellega arvestatud. Politsei sõidukite liikumise ja kainenema toimetatud isikute vastuvõtmisega kaasnev müra on paratamatu ebameeldivus, mida vastustajal ei ole võimalik täielikult vältida. Vastustajal ei saa keelduda öisel ajal isikute vastuvõtmisest ega teha ettekirjutusi politsei sõidukite tehnilisele seisukorrale. Kuivõrd tegemist ei ole vastustajast sõltuvate helidega, siis ei ole alust pidada vastustaja tegevust õigusvastaseks.
3.Kaebaja esitas 28.05.2023 Tartu Halduskohtule kaebuse ja menetluse käigus täiendavaid avaldusi. Kaebaja jäi kohtueelses menetluses esitatud seisukohtade juurde. Kaebaja lisas, et ta ei pea usutavaks, et müratase kambris on 40 dB või väiksem, kuna kirjanduse andmetel on see selline helitugevus näiteks raamatukogu lugemissaalis. Lisaks müra tugevusele häirib ka raadiosaadete ühetaolisus. Vastustaja on kehtestanud nõude, et kinnipeetav ei tohi müra tekitada, kuid ise tekitab seda. Kainestusmaja ülesannete täitmisest tingitud mõju oleks saanud ära hoida ruumijaotuse ümberkorraldamisega. Kohus palus kaebajal selgitada, millise konkreetse tervisekahjustuse tekkimist ta väidab ja millega ta tervisekahjustuse tekkimist tõendab. Kaebaja ei toonud vastuses välja ühtegi konkreetset haigust või muud tervisekahjustust. Kaebaja leidis, et kahjustatud on tema närvid ja vaimne heaolu. Kaebaja peab vabanema vanglast samas tervislikus seisundis, milles ta saabus. Kaebaja esitas väljavõtte haigusjuhtudest 08.04-01.06.2022 ning tähistas selles kanded, milles ta on kurtnud psühhiaatrile närvilisust, unehäireid ning seda, et krooniline nimmevalu, öötuli ja jalgade väänamise tunne segavad magamist. Kaebaja leidis, et muud tervisedokumendid saab välja nõuda vastustajalt.
Kaebaja väitis, et ta on korduvalt esitanud vastustajale avaldusi seoses jalutusboksidest kostuva muusika ja kainestusmaja tegevuse mõjudega. Kaebaja küsis neid dokumente vastustajalt, kuid ei saanud vastust. Selliste etteheidete esitamisel paigutati kaebaja teise kambrisse, kuid mõne aja pärast viidi tagasi endisesse asukohta.
4.Vastustaja palus jätta kaebuse rahuldamata. Vastustaja jäi kohtueelse menetluse seisukohtade juurde. Vastustaja esitas andmed kaebaja paiknemise kohta (vt dtl 41, 59). Vastustaja selgitas, et arestikambrid paiknevad E1 osakonnas. Ei ole usutav, et arestimaja tegevusega seotud helid said kanduda kambritesse, mis paiknevad diagonaalses suhtes E1 osakonnaga. Samuti ei ole usutav, et arestimaja tegevusest või jalutusboksidest tingitud müra sai levida kambritesse, mille aknad on jõe poole. Ka juhul, kui kambri aken oli hoovi poole, ei ole eluliselt usutav, et arestimaja tegevusest tingitud helid võiksid kostuda kolmandale korrusele määral, mis on käsitletav väärikust alandava kohtlemisena. Sissepääs E-hoonesse, mille kaudu tuuakse vanglasse kainenema toodud isikuid, on kohakuti koridoriga, mitte eluosakondadega. Politsei pargib oma sõiduki sissepääsu lähedale alale, mis on kolmest küljest ümbritsetud heli levimist takistavate betoonist seintega. Vanglaametnik, kelle töökabinet on hoone sissepääsu lähedal, ei ole tajunud, et isikute kainenema toomine tekitaks ülemäärast lärmi. Pigem kostuvad kambritesse eluosakonnas tekkivad helid. Kainenema toodud isikute tekitatud lärmi suhtes võtab vastustaja oma võimaluste piires tarvitusele abinõusid, kuid müra ei ole võimalik täielikult vältida. Ka tavaelus esineb seda, et eluruumi kostab müra. Jalutusboksid jäävad E1 osakonna ette. Kaebaja on paiknenud E1 osakonna kohal asuvates E5 ja E9 osakondades. Kaebaja on paiknenud ka E6 ja E10 osakondades, need jäävad rohkem Ehoone keskosa lähedale ning paiknevad jalutusbokside suhtes diagonaalis. 2021. aastal testiti erinevates E-hoone jalutusboksides kostuvat raadioheli. 10 sekundi madalaim helitase oli 47,1 dB ja 10 sekundi keskmine kõrgeim 72 dB. Tegemist oli jalutusboksides mõõdetud helitugevusega. Raadiosaateid mängiti jalutusboksides siis, kui toimusid hommikused jalutuskäigud, ligikaudu kell 8.30-11, pärast seda lülitatakse raadio välja. Kui seda unustatakse teha, siis saab seda meelde tuletada. Kas ja millal on raadio mänginud tavapärasest praktikast kauem, ei ole võimalik tagantjärele kindlaks teha. Raadio mängis jalutusbokside kohal meelelahutuslikul eesmärgil. Selleks ei ole vaja õigusnormist tulenevat alust, kuna vastustaja ei piiranud isikute õigusi või vabadusi. Vanglal on kohustus võimaldada raadio- ja televisioonisaadete jälgimist. See, et kaebajale ei meeldinud konkreetne raadiokanal, ei saa pidada tema õiguste või vabaduste piiramiseks. Mõõtmistulemusi kambrisse kostuvate raadiohelide tugevuse kohta suletud akendega ei ole kalibreeritud seadmega tehtud. Kõlarid asuvad jalutusbokside peal diagonaalse suunaga. Kaebaja ei ole esitanud vastustajale vaiet ja vastustajal ei ole olnud kaebajaga kohtuvaidlust, milles kaebaja oleks kambrisse kostuva müraga seonduvalt esitanud kohustamis- või keelamisnõude. Kaebaja on jätnud esmased õiguskaitsevahendid kasutamata. Kohtu seisukoht
5.Riigivastutuse seaduse (RVastS) § 7 lg 1 kohaselt võib isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud, nõuda talle tekitatud kahju
hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada sama seaduse § 3, 4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega. RVastS § 9 lg 1 sätestab, et füüsiline isik võib nõuda mittevaralise kahju rahalist hüvitamist süüliselt väärikuse alandamise, tervise kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu või eraelu puutumatuse või sõnumi saladuse rikkumise, au või hea nime teotamise korral. Eeltoodud normist tulenevad kahju hüvitamise üldised eeldused: 1) haldusülesandeid täitva avaliku võimu kandja õigusvastane tegu avalik-õiguslikus suhtes; 2) kaebaja subjektiivse õiguse rikkumine; 3) kahju tekkimine; 4) põhjuslik seos õigusvastase teo ja kahju tekkimise vahel; 5) esmaste õiguskaitsevahendite ammendatus; 6) mittevaralise kahju korral avaliku võimu kandja süü. Kahju hüvitamise nõude rahuldamiseks peavad olema täidetud kõik need tingimused. Kui kasvõi üks tingimus on täitmata, siis ei ole kahju hüvitamise nõude rahuldamine võimalik. Kohus ei ole asja lahendamisel seotud eeltoodud järjekorraga.
6.Kohus võttis 13.12.2023.a määrusega kaebuse menetlusse nõudes hüvitada mittevaraline kahju 5 000 eurot järgmistel alustel: 1) päeval mängib jalutusboksides valjuhäälditest raadio, mis kostub kaebaja kambrisse. Perioodiks, mille eest kaebaja sellel alusel kahju hüvitamist taotleb, on 09.01.202008.01.2023; 2) öösel, kui isikuid tuuakse arestimajja kainenemisele, kostuvad kaebaja kambrisse sõidukite ning politsei- ja vanglaametnike tekitatud helid. Kaebaja öörahu on rikutud. Perioodiks, mille eest kaebaja sellel alusel kahju hüvitamist taotleb, on 04.03.2021-08.01.2023; 3) käesolevas asjas ei ole kaebuse aluseks müra, mis tekib uste ja ukseluukide sulgemisega. Sellel alusel esitas kaebaja kaebuse kohtuasjas 3-23-1671, milles kaebuse menetluse võtmise seisuga ei olnud menetlustoiminguid tehtud; 4) kaebaja ei taotle tervise kahjustamisega tekitatud kahju hüvitamist. Nõude tõenäoline õiguslik alus on väärikuse alandamine. Kaebaja ei ole eeltoodule vastuväiteid esitanud. Kuna kaebus ei sisalda tervise kahjustamisega tekitatud kahju hüvitamise nõuet, siis jätab kohus rahuldamata kaebaja taotluse nõuda vastustajalt välja tema tervisedokumendid.
7.Kohus selgitab kaebajale, et tema esitatud terviseandmete (04.12.2023 registreeritud avalduse lisa 1) põhjal ei oleks tervise kahjustamisega tekitatud kahju hüvitamise nõudel olnud ka eduväljavaateid. Kaebaja diagnoos on selle järgi F10.72. Avalikult kättesaadavate andmete põhjal1 tähendab see, et kaebaja diagnoos kuulub rühma F10.x - alkoholi tarvitamisest tingitud psüühika- ja käitumishäired, F1x.7 tähendab residuaalset (s.o järelnähuna esinevat) või hilist psüühikahäiret. Seega ei ole tegemist psüühikahäirega, mida saaks seostada müra toimega, vaid tegemist on alkoholi tarvitamise järelmõjuga.
8.Vangistusseaduse (VangS) § 45 lg 1 sätestab, et kinnipeetava kamber peab vastama ehitusseadustiku alusel eluruumile kehtestatud üldistele nõuetele. Ehitusseadustiku alusel kehtestatud majandus- ja taristuministri määruse „Eluruumile esitatavad nõuded“ § 4 lg 6 sätestab, et väljastpoolt eluruumi paiknevast allikast lähtuva müra helirõhu tase eluruumis ei tohi päeval ületada 40 detsibelli ja öösel ületada 30 detsibelli taset.
9.Lisaks eeltoodule reguleerib müra lubatud taset eluruumis ka rahvatervise seaduse alusel antud sotsiaalministri määrus „Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid“. Kuigi tegemist ei ole ehitusseadustiku alusel kehtestatud nõuetega, on neid kohtupraktikas kohaldatud kinnipidamistingimuste õiguspärasuse hindamisel (vt näiteks Riigikohtu lahend 3-3-1-17-14, Tallinna Ringkonnakohtu 27.09.2023.a otsus asjas 3-21-2659). Määrus kehtestab erinevad müra normtasemed olenevalt müra allikast. Kuna vastustaja väitel mängis raadio meelelahutuse eesmärgil, siis on kohased määruse normid, mis reguleerivad tehnoseadmete müra normtasemeid. Määruse § 7 lg 1 alusel mõistetakse tehnoseadmete all lisaks hoone tehnokommunikatsioonidele ka müratekitavaid seadmeid sama hoone või läheduses asuvate hoonete tootmis- ja teenindusruumides, kaubandus- ja tööstusettevõtetes. Määruse § 7 lg 5 alusel kehtivad tehnoseadmetele kehtestatud normid ka elamus või elamu läheduses paiknevate diskoteekide ja tantsusaalide tegevusest põhjustatud müra kohta. Määruse § 7 lõikes 3 sisalduva tabeli 2 ja § 7 lg 9 järgi on eelnimetatud allikatest pärineva müra normtase elu- ja magamisruumides LpA,eq,T = 30 dB ning seda tuleb mõõta olukorras, kus ruumi aken ja uks on suletud ning ruumis paiknevad ventilatsiooni sissepuhke- ja väljatõmbeavad on avatud. Määrus ei reguleeri müra tugevust arestimaja tegevusest tingitud müra osas. Selle müra puhul saab lähtuda üksnes määruse punktis 8 toodud nõuetest.
10.Kohtule ei ole esitatud tõendeid müra taseme mõõtmise kohta kaebaja kambrites päevasel või öisel ajal. Vastustaja selgitusel selliseid mõõtmisi tehtud ei ole. Kohus leiab, et müra taseme hindamine lähtudes elulise usutavuse kriteeriumist on võimalik teatud piirides. Vangla on kinnipidamisasutus ning on eluliselt usutav, et vangla seinad on paksud ja koosnevad tihedast materjalist. Selline sein tõkestab hästi heli levikut. Kuid kambris on ka aken ja müra kambrisse levimisel on määrava tähtsusega akna kui nõrgema koha heli tõkestavad omadused. Kohus peab eluliselt usutavaks, et jalutusboksides mängiv raadio või arestimaja tegevusest tingitud müra ei saanud olulisel määral kosta kambritesse, mille aken oli Emajõe ja jõeluha poole (vt dtl 57, 62-64). Ka kaebaja kinnitas 04.12.2023 registreeritud avalduses, et aeg-ajalt paigutati ta teisele poole maja, kuhu muusika ei kostu. Vastustaja selgituste ja eelviidatud tõendite põhjal olid aknaga Emajõe ja jõeluha poole kambrid 2058, 2059, 2060, 3012, 3050 ja 3053. Kahju hüvitamise nõue aja eest, mil kaebaja viibis nendes kambrites, ei ole põhjendatud.
11.Kaebaja viibis kambrites, mille aken oli hoone sissepääsu ja jalutusbokside poole, järgmistel perioodidel. Algus 28.10.2020 27.10.2021 28.03.2022 25.08.2022 10.11.2022 16.11.2022
Lõpp 17.08.2021 08.11.2021 10.05.2022 10.11.2022 16.11.2022 28.03.2023
Kestus
Osakond E9 E5 E9 E10 E10 E10
Kamber
Vastustaja selgituste põhjal paiknevad kambrid 2020, 3019 ja 3026 osakondades E5 ja E9, s.o hoone otsas vastavalt II ja III korrusel paiknevates osakondades. Need osakonnad on kohakuti jalutusboksidega. Kambrid 3064 ja 3077 paiknevad III korrusel osakonnas E10, mis on kohakuti juurdepääsutee ja ühe hoone tiivaga. Liiklus seoses arestimaja tegevusega kulges E-hoone juurde mööda kaardil (dtl 57) nähtavat vangla välispiirde suhtes diagonaalselt paiknevat teed. Ala, millel peatusid sõidukid ja tegutsesid inimesed, paikneb ligikaudu selle tee lõpus, kaardil nähtavas kolmest küljest seintega ümbritsetud hoovi osas. See piirkond on kohakuti osakonnaga E10 (kambrid 3064 ja 3077), eriti lähedal sellele alale on kamber 3064. Jalutusboksidega kohakuti olevad kambrid jäävad sellest piirkonnast kaugemale.
12.Otsuse punktis 11 toodud perioodide ja kambrite puhul ei saa müra taset kambris hinnata elulise usutavuse põhjal. Raadio helitugevust jalutusboksides mõõdeti vastustaja sõnul 2021. aastal, 10 sekundi madalaim helitase oli 47,1 dB ja 10 sekundi keskmine kõrgeim 72 dB. Akende kohta saab väga üldisel ja üldistatud tasemel öelda, et suletud aknad vähendavad müra taset 20-30 dB2. Kohtu hinnangul on võimalik, et kui heli tugevus õues on 72 dB, kõlarid on hoone akendele lähedal ja maapinnast oluliselt kõrgemal (dtl 65), siis ei ole akende müra summutav toime piisav selleks, et alandada müra tugevust madalamaks kui 30 või isegi 40 dB. Eriti kehtib see kambrite 2020, 3019 ja 3026 kohta, mis on jalutusboksidega kohakuti. Arestimaja tegevuse osas tugines kaebaja sellele, et öisel ajal tema kambri akna vahetus läheduses liiguvad ja pidurdavad sõidukid, sõidukite uksi suletakse valjult, akna läheduses tegutsevad inimesed, kes räägivad valju häälega või karjuvad. Kaebaja ei tuginenud mürale, mis kostus tema kambrisse arestimaja tegevuse tõttu siseruumidest, näiteks koridorist või arestivõi kainestuskambritest. Raske on hinnata, millise tugevusega võis olla arestimaja tegevusest tingitud müra õues ja kui tugevana kostus see kambrisse, mille aken oli vangla siseterritooriumi poole. Inimhääle helitugevuseks väidetakse tavaliselt väga vaikse kõne puhul 30 dB ja tavalise vestluse puhul 60 dB3. Arvestada tuleb ka sellega, et tegemist oli öise ajaga, sõidukite saabumise ja parkimise ning inimeste tegutsemise ala on ümbritsetud betoonist seintega, mis võivad müra võimendada ja tegemist on ootamatute ühekordsete helidega, mitte pideva ühtlase helitaustaga. Elulisest usutavusest lähtudes ei saa pidada tõendatuks, et nõue müra normtasemele öisel ajal on täidetud. Kinnipidamistingimuste õiguspärasuse, praegusel juhul müranormide järgimise tõendamise kohustus oli halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 59 lg 1 alusel vastustajal, kuna kaebajal ei ole vastavatele tõenditele juurdepääsu. Kui vastustaja seda ei tõendanud, siis tuleb asjaolu hinnata HKMS § 59 lg 4 alusel vastustaja kahjuks.
13.Kohtu hinnangul saab jalutusboksis raadio mängimist pidada õigusvastaseks ka seetõttu, et selleks puudub õiguslik alus. Ekslik on vastustaja arusaam, et raadio mängimine jalutusboksides ei riku ühegi isiku õigusi. Riigikohus leidis lahendis 3-3-1-17-14 p 11-12, et kauakestva mürataseme piirväärtust ületava heli sunnitud kuulamine võib kahjustada kinnipeetava inimväärikust. Kolleegium peab üldteada asjaoluks, et kauakestev tugev soovimatu heli võib mõjutada inimese psühholoogilist heaolu ja
selle kaudu tervist. Müra võib tekitada stressi ja agressiivsust ning häirida isiku põhiõigustega kaitstud tegevusi. Müra mõju isikule on individuaalne, sõltudes kuulmistajust, kultuuritaustast, tervislikust seisundist, helis sisalduvast informatsioonist, ümbritsevast keskkonnast ja teistest teguritest. Inimväärikuse osaks on tahtevabadus. Mürataseme piirmäära rikkuva muusika ja raadiosaadete järjepidev kuulama sundimine ei ole proportsionaalne inimväärikuse põhimõttega. Valju muusika kuulama sundimine ei kaasne vältimatult vangistusega VangS § 41 lg 1 tähenduses. Eeltoodu kehtib ka olukorras, kus kinnipeetava kambrisse kostab akna kaudu raadio, mida ta oma vabal tahtel ei kuulaks. Kui isik peab olenemata oma tahtest pikema aja jooksul taluma igapäevaselt mitme tunni jooksul valjult mängivat raadiot, mida ta oma vabal tahtel ei kuulaks, siis ei ole tegemist meelelahutusega, vaid vangistusega kaasneva mõjuga, mis ei pea tingimata vangistusega kaasnema. Tegemist on kaebaja õiguste rikkumisega. Käesoleva kohtuasja asjaoludel ei ole raadio mängimise õiguslikuks aluseks VangS § 31 lg 1, mille kohaselt vanglas võimaldatakse jälgida raadio- ja televisioonisaateid. Kohtu teada on Tartu Vangla kambrites loodud võimalus raadio kuulamiseks. Raadiosaateid saab iga kinnipeetav vastavalt oma äranägemisele jälgida kambris.
14.Vastustaja on esitanud vanglaametnik K. Heeringu seletuse (dtl 44). Ametniku töökabinet paikneb E-hoone II korrusel, ligikaudu kohakuti arestimaja teenindamiseks kasutatava alaga. Ametniku sõnul ei pane ta politseisõiduki sõitmist eriti tähele, korraks on vaikselt kuulda politseibussi uste sulgemine. Jutuajamist kabinetti kuulda ei ole. Öisel ajal on osakonna koridoris terve osakonna ulatuses kuulda, kui keegi läks wc-sse, pani ukse kinni, lasi vett või norskab. Kohus leiab, et see seletus ametniku töötingimuste kohta päevasel ajal ei asenda mõõtmistulemusi müra tugevuse kohta öisel ajal ja ei muuda usutavamaks, et öisel ajal on müranorme järgitud. Ka kaebaja ei väida, et arestimaja tegevusest tingitud helid on häirivad päeval. Ametnik ei kasuta töökabinetti eluruumina, s.h magamiseks, ja ei saa hinnata, kuidas mõjutab arestimaja tegevus öörahu. Teadmine, et vangla siseruumides esineb öisel ajal müra ja hoone konstruktsioonide müra tõkestavad omadused on halvad, ei aita kaasa kohtuasja lahendamisele. See tekitab pigem küsimusi juurde, kuid need küsimused jäävad kohtuasja piiridest välja.
15.Vastustaja kohustust tagada kinnipeetava kambris eluruumile kehtestatud nõuded ei kõrvalda see, et vastustaja ei saa arestimaja ülesannete täitmisest keelduda või vangla ei ole projekteeritud arestimaja ülesannete täitmiseks. Sarnaselt on kohtutes lahendatud väga suurel hulgal hüvitamiskaebusi seoses kinnipidamistingimustega endises Tallinna vanglas. Ka nendes vaidlustes ei olnud vanglal võimalust keelduda kinnipeetavate vastuvõtmisest ja vangla ei saanud iseenesest midagi teha ruumikitsikuse leevendamiseks. Kohus selgitab, et eristada tuleb mõjusid, mis vangistuse täideviimisega paratamatult kaasnevad (näiteks kohtuasjas 3-23-1671 käsitletud uste ja luukide avamine ja sulgemine) ning mõjusid, mis sõltuvad eeskätt hoone omadustest töökorraldusest (näiteks arestimaja ülesannete lisamine vanglale pärast hoone valmimist, arestimaja paiknemine vanglas).
16.Vahekokkuvõttena ei saa pidada tõendatuks, et otsuse punktis 11 toodud kambrites ja ajavahemikel olid kaebaja kambrites täidetud eluruumile kehtestatud nõuded müra osas. Eluliselt on usutav, et müratase võis kehtestatud norme ületada.
17.Olenemata vastustaja tegevuse õigusvastasusest ei ole kõik RVastS § 7 lg 1 sätestatud kahju hüvitamise eeldused täidetud. Kaebaja on jätnud kasutamata esmased õiguskaitsevahendid. Riigivastutusele on omane, et kahju hüvitamise nõuet ei aktsepteerita esmase õiguskaitsevahendina. Kaebajal tuleb näidata, et ta on eelnevalt püüdnud kahju tekkimist ära hoida esmaste õiguskaitsevahendite kasutamisega. Praegusel juhul oleks kaebajal tulnud esitada vastustajale vaie nõudes tagada talle õigusnormide kohased kinnipidamistingimused ning vaide rahuldamata jätmise korral esitada kohustamiskaebus kohtule. Kaebaja seda teinud ei ole. Tegemist ei ole olukorraga, kus esmaste õiguskaitsevahendite kasutamine tõenäoliselt ei oleks tulemust andnud. Raadio väljalülitamine on kergesti teostatav. Arestimaja tegevuse mõjusid oleks saanud vältida kaebaja ümberpaigutamisega. Kui kaebaja saavutas praeguses kohtuasjas kohtu hinnangu, et kinnipidamistingimused ei vasta õigusaktide nõuetele, siis oleks kaebaja saavutanud sama tulemuse ka kohustamisnõude esitamisel. Kohtupraktika on olemas raadio või muusika mängimise mõjude kohta ja see toetab kaebaja seisukohta (Riigikohtu lahend 3-3-117-14, Tartu Halduskohtu 04.12.2018.a otsus asjas 3-18-1385).
18.Esmaste õiguskaitsevahendite kasutamisena ei ole piisav see, kui kaebaja on korduvalt avaldanud pahameelt müra üle või esitanud korduvalt sellel alusel kahju hüvitamise taotlusi. Sellised avaldused ei ole eesmärgipärased, kui kaebaja soovib saavutada kinnipidamistingimuste nõuetekohasust, näiteks raadio mängimise lõpetamist. RVastS § 7 lg 1 alusel on kahju hüvitamise eelduseks oma õiguste eelnev kaitsmine konkreetselt sama seaduse § 3, 4 või 6 sätestatud viisil, s.o tühistamis-, keelamis- või kohustamisnõude esitamise teel. Kaebaja on halduskohtule esitanud kohustamiskaebusi seoses olmetingimustega, s.t esitanud vastustajale esmalt taotluse, järgmisena vaide ja seejärel kohtule kohustamiskaebuse (kohtuasjad 3-19-1066, 3-22-1648, 3-22-1731). Seega oli kaebajale teada kohustamiskaebuse esitamise võimalus ja kaebaja oleks saanud seda soovi korral teha ka seoses jalutusboksides raadio mängimise või arestimaja tegevusest tingitud müraga.
19.Kui kõik kahju hüvitamise eeldused ei ole täidetud, siis ei ole kaebuse rahuldamine võimalik. Muude poolte väidete käsitlemine enam vajalik ei ole. Kohus jätab kaebuse rahuldamata. Menetluskulud. Selgitused
20.Kaebaja võttis 15.05.2024 elektrooniliselt vastu kohtu 20.04.2024.a määruse, millega kohus määras menetlusdokumentide esitamise tähtajad ja otsuse teatavaks tegemise aja. Kaebaja teatas kohtule oma aadressi pärast vabanemist, kuid määruse kättetoimetamine sellel aadressil ebaõnnestus. Väljastusteatele on põhjusena märgitud, et kaebaja ei ela sellel aadressil ja kiri tagastatakse hoiutähtaja möödumisel. Kaebaja ei ole pärast määruse kättesaamist taotlenud menetlusdokumentide esitamise tähtaja pikendamist või uue tähtaja määramist. Kohtu hinnangul ei takista asja lahendamist see, et kaebaja sai määruse kätte 15.05.2024.
21.HKMS § 109 lg 2 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel ja mõistab menetluskulud välja. HKMS § 109 lg 1 sätestab, et menetluskulude väljamõistmiseks esitatakse kohtule menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid, nende esitamata jätmise korral menetluskulusid välja ei mõisteta. Pooled ei ole menetluskulude nimekirju ja kuludokumente esitanud. Kohtule menetluskulusid
teada ei ole. Menetluskulude väljamõistmine ei ole võimalik. Sel juhul puudub vajadus ka menetluskulude jaotuse määramiseks. Kui pooltel menetluskulusid oli, siis jäävad need poolte endi kanda.
22.Kohus vabastas kaebaja 13.12.2023.a määrusega lõplikult riigilõivu tasumise kohustusest kaebuse esitamisel. Tegemist ei ole olukorraga, kus menetlusabi saaja on kohustatud hüvitama menetluskulud (HKMS § 118 lg 3). Puudub reaalne nõue või kulu, mille üle otsustada. Riigilõivu küsimust ei ole vaja käsitleda otsuse resolutsioonis.
23.HKMS § 175 lg 1 näeb ette jõustunud kohtuotsuse avaldamise elektroonilises Riigi Teatajas. Andmesubjektil on õigus esitada taotlus otsuse osaliseks avaldamiseks, eelkõige tema nime avaldamata jätmiseks (HKMS § 175 lg 3-5). Kui isik seda soovib, siis sellekohane taotlus tuleb esitada kohtule enne otsuse jõustumist. Kõige kindlam on esitada taotlus apellatsioonkaebuse esitamiseks ette nähtud tähtaja jooksul. Avaliku võimu kandja andmeid kohtulahendis ei varjata. /allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik Karin Jõks
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.