lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-24-1476/4

Munitsipaal- ja riigivara › Vara kasutusseandmine

HaldusasiJõustunudTallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja · 23.05.2024

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
Kohtuasja number
3-24-1476/4
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Munitsipaal- ja riigivara › Vara kasutusseandmine
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
23.05.2024
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
716
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Tristan Ploom

Määruse tegemise aeg ja koht

23.05.2024, Tallinn

Haldusasja number

3-24-1476

Haldusasi

Moskva Patriarhaadi Eesti Õigeusu Kiriku kaebus Tallinna Kesklinna Valitsuse 17.04.2024 kirja nr 123/735-1 õigusvastasuse tuvastamiseks

Menetlusosalised ja nende esindajad

Kaebaja: Moskva Patriarhaadi Eesti Õigeusu Kirik, volitatud esindaja Daniel Margo Lepisk

Menetlustoiming

Kaebuse tagastamine, esialgse õiguskaitse taotluse lahendamine, riigilõivu tagastamine

RESOLUTSIOON

Tagastada kaebus. Jätta esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata. Määruse jõustumisel tagastada kaebajale kaebuse esitamisel tasutud riigilõiv 40 eurot.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 4 ja § 204 lg 1).

ASJAOLUD JA KOHTU PÕHJENDUSED

1.Moskva Patriarhaadi Eesti Õigeusu Kirik (kaebaja) esitas 16.05.2024 Tallinna Halduskohtule kaebuse Tallinna Kesklinna Valitsuse 17.04.2024 kirja nr 12-3/735-1 õigusvastasuse tuvastamiseks. Kaebusele on lisatud esialgse õiguskaitse taotlus Tallinna linna toimingu täitmise peatamiseks.
2.Vastusena Tallinna Halduskohtu 17.05.2024 kohtunõudele esitas Tallinna linn 22.05.2024 taotluse kaebuse tagastamiseks. Tallinna linn selgitas, et kaebaja sõlmis 11.10.2005 Tallinna linnaga tähtajatu üürilepingu nr 35/575 Pikk tn 64 asuvate äriruumide kasutamiseks. Tallinna Kesklinna Valitsus ütles 17.04.2024 üürilepingu korraliselt üles ning palus ruumid vabastada hiljemalt 21.07.2024.

Sarnased lahendid

Munitsipaal- ja riigivara
  • 15.06.20263-26-1491/4Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 20.05.20263-26-480/15Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 13.04.20263-23-741/10Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja
  • 31.03.20263-25-4052/9Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja
  • 18.03.20263-26-381/6Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 03.03.20263-26-381/2Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

1(3)

Kaebuse tagastamine

3.HKMS § 4 lg 1 kohaselt on halduskohtu pädevuses avalik-õiguslikus suhtes tekkinud vaidluste lahendamine, kui seadus ei näe ette teistsugust menetluskorda. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 1 lg 1 kohaselt vaadatakse tsiviilkohtumenetluses läbi tsiviilasi, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Tsiviilasi on eraõigussuhtest tulenev kohustus.
4.Kohtule esitatud dokumentidest järeldub, et Tallinna linn on otsustanud kaebajaga sõlmitud üürilepingu korraliselt üles öelda, teatades sellest kirjalikult 17.04.2024 kirjaga nr 12-3/735-1 „Äriruumi üürilepingu nr 3-5/575 korraline ülesütlemisavaldus“. Kaebusest nähtuvalt on kaebaja eesmärgiks jätkata Pikk tn 64/1-4 asuvate äriruumide kasutamist. Seega sisuliselt on kaebaja sooviks vaidlustada üürilepingu ülesütlemist.
5.Kohus nõustub Tallinna linna 22.05.2024 seisukohas väljendatuga ning leiab samuti, et sõltumata sellest, et vaidlusalusel juhul on üürileandjaks kohalik omavalitsus, on üürilepingu ülesütlemisest võrsunud vaidlus eraõiguslik. Ka kohtupraktikas on selgitatud, et linna vara kasutusse andmisel toimub mitmeastmeline menetlus: esmalt valib linn välja isiku, kelle kasutusse vara antakse, seejärel vormistatakse valik korraldusega lepingu sõlmimiseks ning lõpuks sõlmitakse tsiviilõiguslik leping ja poolte vahel tekib eraõiguslik suhe (vt nt Tartu Ringkonnakohtu 18.12.2018 määrus haldusasjas nr 3-182163, p 9). Riigikohus on korduvalt sedastanud, et pooltevahelised lepinguõiguslikud vaidlused jäävad tsiviilõiguslikuks ka siis, kui üheks pooleks on avalik-õiguslik juriidiline isik (Riigikohtu erikogu 24.03.2015 määrus nr 3-3-4-1-15, p 9; 20.12.2001 otsus nr 3-3-1-15-01, pd 13-16).
6.Eelnevast järeldub, et kuigi kaebajaga sõlmitud üürilepingu üheks pooleks on Tallinna linn, on selle üürilepingu puhul tegemist tsiviilõigusliku lepinguga, mille suhtes ei ole välistatud võlaõigusseaduse (VÕS) üürilepingut reguleerivate normide kohaldamine (vt ka Tartu Ringkonnakohtu 18.12.2018 määrus haldusasjas nr 3-18-2163, p 9 ning Riigikohtu erikogu 24.03.2015 määrus nr 3-3-4-1-15, p 13). Seega on kaebaja ja Tallinna linna vahel tekkinud eraõiguslik lepinguline suhe, millele kohaldatakse VÕS-i sätteid. Sellest tulenevalt ei teki ka lepingu muutmisel, lepingu pikendamata jätmisel ega ülesütlemisel avalik-õiguslikku suhet.
7.Eeltoodut ning kaebuse eesmärki arvestades leiab kohus, et käesoleva vaidluse lahendamine on maakohtu pädevuses (vt TsMS § 1 lg 1 ning TsMS § 11 lg 1). Kuivõrd kaebus ei ole halduskohtu pädevuses, tuleb see HKMS § 121 lg 1 p-i 1 alusel tagastada. Kohus selgitab, et kaebaja saab oma õiguste kaitseks pöörduda Harju Maakohtusse.
8.Kaebuse tagastamine ei võta õigust pöörduda uuesti kohtusse. Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud (HKMS § 43 lg 2). Esialgse õiguskaitse taotluse lahendamine
9.HKMS § 249 lg 1 kohaselt võib kohus kaebaja põhjendatud taotluse alusel või omal algatusel teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. Esialgse õiguskaitse kohaldamise üheks eelduseks on esialgse õiguskaitse vajadus. EÕK vajaduse vältimatuteks eeltingimusteks on subjektiivse õiguse olemasolu, mida esialgse õiguskaitsega soovitakse kaitsta, ning oht selle õiguse kahjustumises kohtumenetluse ajal (Riigikohtu 22.09.2014 määrus asjas nr 3-3-1-59-14, p 12). Esialgse õiguskaitse vajaduse puudumise korral tuleb jätta esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata (Riigikohtu 08.02.2021 määrus asjas nr 3-20-915, p 15). 2(3)
10.Esialgse õiguskaitse taotlus jääb rahuldamata, kuna kaebuse tagastamise tõttu puudub kaebajal esialgse õiguskaitse vajadus. Riigilõivu tagastamine
11.Kaebaja on kaebuse esitamisel tasunud kokku 40 eurot (s.o 20 eurot kaebuse ning 20 eurot esialgse õiguskaitse taotluse eest) riigilõivu. Kuivõrd kohus tagastab kaebuse HKMS § 121 lg 1 punkti 1 alusel, tuleb tasutud riigilõiv kooskõlas HKMS § 104 lg 5 p-ga 2 kaebajale tagastada. (allkirjastatud digitaalselt) Tristan Ploom

3(3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 12.02.20263-25-3126/12Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 12.01.20263-25-4380/4Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja