ÖM BYGG OÜ (pankrotis) kaebus Tallinna Linnaplaneerimise Ameti 1. augusti 2022. a sundvalduse seadmise otsuse tühistamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 11. aprilli 2024. a määrus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Kaebaja – ÖM BYGG OÜ (pankrotis), esindaja pankrotihaldur Maire Arm Vastustaja – Tallinna linn, esindajad TP ja EV Kolmas isik – AS Tallinna Vesi, esindaja ML
Menetluse alus ringkonnakohtus
ÖM BYGG OÜ (pankrotis) määruskaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
Jätta ÖM BYGG OÜ (pankrotis) määruskaebus rahuldamata ja haldusasjas 3-23-2090 tehtud Tallinna Halduskohtu 11. aprilli 2024. a määrus muutmata.
SELGITUSED
Ringkonnakohtu määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 124 lg 3, § 235 lõiked 1 ja 3).
ASJAOLUD, MENETLUSE KÄIK JA HALDUSKOHTU MÄÄRUS
1.Tallinna Linnaplaneerimise Amet (edaspidi „TLPA“) otsustas 01.08.2022 otsusega nr 4-10.1/46-1 (edaspidi „vaidlustatud otsus“) seada kolmanda isiku kasuks sundvaldus Tallinnas Viljandi mnt 51 kinnistule, kuna seal paikneb ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenuse osutamiseks vajalik torustik. Nimetatud kinnistu omanik on Tallinna linn.
2.Kaebaja esitas 15.06.2023 vaidlustatud otsuse peale vaide, mille TLPA tagastas 27.06.2023 kirjaga nr 4-19/1586-2 (dtl. 27, edaspidi „vaide tagastamise otsus“), leides et vaie oli esitatud pärast seaduses sätestatud tähtaja möödumist. TLPA leidis, et kaebaja oli Viljandi mnt 51 kinnistule sundvalduse seadmisest teadlik hiljemalt 18.02.2023, kuna sel päeval pöördus kaebaja juhatuse liige TLPA poole päringuga, kus päris muu hulgas kõnealuse sundvalduse seadmise otsuse kohta.
3.Kaebaja pöördus 22.08.2023 vastustaja poole sisuliselt küsimusega, millal 15.06.2023 esitatud vaie läbi vaadatakse (dtl. 23). Vastustaja ametnik vastas samal päeval (dtl. 24), et vaie tagastati 28.06.2023 ning lisas kuvatõmmise dokumendiregistrist ja vaide tagastamise otsuse.
4.Kaebaja esitas 21.09.2023 Tallinna Halduskohtule kaebuse vaidlustatud otsuse tühistamiseks. Kaebaja leidis, et kaebus on tähtaegne, ent taotles alternatiivselt kaebetähtaja ennistamist. Kaebaja väitel sai ta vaide tagastamise otsusest teada alles 22.08.2023. Kaebaja hinnangul oli vaide tagastamine põhjendamatu, sest pankroti väljakuulutamisega 01.11.2017 läks kaebaja esindamise õigus pankrotivaraga seotud tehingute ja toimingute tegemisel üle pankrotihaldurile ning kaebaja juhatuse liikme teadmist sundvalduse seadmisest ei saa omistada pankrotihaldurile, kuna viimane sai vaidlustatud otsusest teada alles 17.05.2023. Lähtudes halduskohtu 06.10.2023 määrusest (dtl. 33), esitas kaebaja 20.10.2023 täiendava seisukoha (dtl. 80), kus selgitas, et saatis TLPA-le vaide 15.06.2023 ning suundus alates 26.06.2023 puhkusele, oletades, et kuna vastustaja haldusmenetluse seaduse (HMS) § 84 lõikes 1 sätestatud 10-päevase tähtaja jooksul vaiet läbi ei vaadanud, kulub selle lahendamisele puhkuste tõttu rohkem aega. Kaebaja esindaja selgitas, et pankrotihaldurina ei ole tal võimalik delegeerida seadusest tulenevaid ülesandeid kellelegi teisele ning ta küll jälgis puhkuse ajal oma e-posti, ent ei märganud TLPA saadetud vaide tagastamise otsust. Kaebaja esindaja hinnangul võis see olla tingitud sellest, et tal puudus interneti-püsiühendus, millest võis tekkida segadus, kus vaide tagastamise otsust sisaldanud kiri kustus või teisaldus postkasti peakaustast mõnda teise kausta. Kaebaja esindaja märkis, et alles 22.08.2023 näis talle, et vaide läbivaatamine on kestnud ebamõistlikult kaua ja ta pöördus sellekohase küsimusega vastustaja poole.
5.Vastustaja leidis halduskohtule 20.10.2023 esitatud seisukohas, et kaebus ei ole tähtaegne ning kaebetähtaja ennistamiseks puudub alus. Vastustaja osutab sellele, et TLPA 27.06.2023 otsus, millega kaebaja vaie tagastati, edastati pankrotihalduri e-posti aadressile 28.06.2023 kell 16.17 ning tuleb lugeda kaebajale kättetoimetatuks vastavalt haldusmenetluse seaduse (HMS) § 27 lg 2 punktile 4 ning kaebaja ei ole esile toonud mõjuvaid põhjusi kaebetähtaja ennistamiseks.
6.Kolmas isik esitas 20. oktoobril 2023 seisukoha, milles leidis, et kaebaja ei esitanud vaiet tähtaegselt ning vastustaja tagastas selle õigesti.
7.Tallinna Halduskohus lõpetas 11.04.2024 määrusega haldusasja menetluse HKMS § 124 lg 4 alusel, leides et kaebus on esitatud pärast seaduses sätestatud tähtaja möödumist ning tähtaja ennistamiseks ei ole alust. Halduskohtu põhjendused on kokkuvõttes järgmised. Pankrotihaldur oli avaldanud oma e-posti aadressi vastustajale ning see e-posti aadress oli kaebaja kontaktandmete hulgas kantud ka äriregistrisse. Vastustaja esitatud tõendid (dtl. 75— 77) kinnitavad, et vastustaja edastas vaide tagastamise otsuse 28.06.2023 sellele aadressile ning dokumendi väljasaatmine õnnestus. HMS § 27 lg 2 punktist 4 tulenevalt loetakse otsus kättetoimetatuks ning oluline ei ole, kas ja millal pankrotihaldur selle tegelikult kätte sai. Risk, et kiri ei jõua pankrotihalduri või äriühinguni, ei lasunud selles olukorras vastustajal. Kaebetähtaja ennistamise taotlus on esitatud pärast HKMS § 71 lõikes 2 sätestatud tähtaja möödumist, kuna pankrotihaldur sai enda väitel vaide tagastamise otsuse kätte 22.08.2023, ent pöördus kohtu poole alles 21.09.2023. Isegi kui kaebetähtaja ennistamise taotlus lugeda tähtaegseks, ei esine mõjuvat põhjust kaebetähtaja ennistamiseks. Pankrorihalduri puhkus ja 2(4)
3-23-2090 raskused, mis seonduvad puhkuse ajal elektronpostil silma peal hoidmisega, ei ole mõjuvaks põhjuseks. Vandeadvokaadist pankrotihalduril tuleb oma töö ka puhkuse ajal korraldada nii, et seaduses sätestatud menetlustähtaegu on võimalik järgida. Oluline ei ole, et vastustaja ületas vaide lahendamise tähtaega.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
8.Kaebaja esitas 26.04.2024 Tallinna Ringkonnakohtule määruskaebuse, milles palub Tallinna Halduskohtu 11.04.2024 määrus tühistada, kaebetähtaeg ennistada ning saata kohtuasi menetluse jätkamiseks halduskohtule. Kaebaja hinnangul leidis halduskohus vääralt, et kaebaja hilines kaebetähtaja ennistamise taotluse esitamisega. Kaebaja leiab, et HKMS § 71 lg 2 ei ole kohaldatav, kuna siinsel juhul tekkis õiguslik vaidlus kaebetähtaja kulgema hakkamise üle pärast kaebuse esitamist, sest halduskohus tõstatas selle küsimuse 06.10.2023 määruses, misjärel esitas kaebaja kaebetähtaja ennistamise taotluse nimetatud kohtumääruses antud tähtaja jooksul. Kaebaja leiab, et kaebetähtaeg tuleb ennistada, kuna vastustaja rikkus vaide läbivaatamise tähtaega ning eksitas seega kaebajat, kes võis lähtuda arusaamast, et käes on puhkuste aeg ning võib oletada, et mistahes dokumentide koostamine ja edastamine võib seetõttu viibida.
9.Vastustaja palub määruskaebuse rahuldamata jätta. Vastustaja leiab, et kaebetähtaja ennistamise põhjuseks ei saa pidada pankrotihalduri puhkusel viibimist ega ka pankrotihalduri lootust ja oletust, et haldusorgan viivitab otsuse tegemisega. Kaebetähtaja ennistamise vastu räägib vastustaja hinnangul ka kaalukas avalik huvi juba kehtiva haldusotsuse säilimiseks.
10.Kolmas isik palub määruskaebuse rahuldamata jätta, leides, et isegi kui kaebaja pankrotihaldur arvas, et vaide läbivaatamine viibib, ei ole põhjendatud see, et ta hakkas vaideotsuse vastu huvi tundma alles 22.08.2023 mitte varem.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
11.Määruskaebus tuleb rahuldamata jätta. Halduskohus on õigesti leidnud, et kaebaja esitas kaebuse pärast seaduses sätestatud tähtaja möödumist ning kaebetähtaja ennistamiseks ei ole alust. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu põhjendustega, mis puudutavad kaebetähtaja möödalaskmist ega korda neid (HKMS § 203 lg 2 ja § 204 lg 1). Halduskohtu järeldust, et kaebus ei olnud tähtaegne, ei ole kaebaja määruskaebuses iseenesest ka vaidlustanud, vaid leidnud üksnes, et halduskohus oleks pidanud kaebetähtaja ennistama.
12.Ringkonnakohus nõustub halduskohtu seisukohaga, et kaebajat esindava pankrotihalduri ülesanne oli korraldada talle elektrooniliselt edastatud saadetiste vastuvõtmine ning tema kannab sellega seotud võimalikud riskid. Halduskohus tuvastas vaidlustatud määruses osutatud tõendite pinnalt õigesti, et vaide tagastamise otsus saadeti pankrotihalduri avaldatud e-posti aadressile 28.06.2023 kell 16:17. Kaebaja möönab, et puhkusest, internetiühenduse puudulikkusest ning lühikese aja jooksul suure hulga e-kirjade saabumisest tingituna võis ta vaide tagastamise otsust sisalduva kirja kustutada või kogemata teisaldada mõnesse e-postkasti kausta, kust ta seda hiljem ei leidnud. See võis nii olla, ent tegemist on kaebaja hooletusega talle elektrooniliselt kätte toimetatud dokumentide haldamisel. Sellise hooletuse tõttu realiseeruv risk jääb kaebaja kanda.
13.Kaebetähtaja ennistamiseks ei anna alust ka see, et vastustaja ei teinud vaide tagastamise otsust seaduses ette nähtud 10päevase tähtaja jooksul. Asjaolu, et vastustaja ei olnud 26.06.2023 vaide kohta mistahes otsust teinud, ei saanud kaebajas tekitada arusaama, et lähema aja jooksul (st eelkõige kaebaja pankrotihalduri puhkuse ajal) sellist otsust ei tehta.
3(4)
3-23-2090
14.Vaide läbivaatamise tähtaega ületades ei ole vastustaja kaebajat eksitanud. Haldusorgani eksitava tegevusega, mis saab anda aluse tähtaja ennistamiseks, on tegemist siis kui haldusorgan on andnud teatavaid sõnaselgeid lubadusi või selgitusi või käitunud muul moel nii, et mõistlikule haldusvälisele isikule pidi jääma mulje, et kaebetähtaeg ei ole veel kulgema hakanud või ei ole veel lõppenud. Isiku eksitamisena, mis võib koosmõjus isiku enda hooletusega posti vastuvõtmisel olla kaebetähtaja ennistamise aluseks, võib teatavatel juhtudel olla käsitatav ka see, kui haldusorgan on eelnevalt isikule teatanud isikut huvitava otsuse tegemise eeldatava aja, ent teeb otsuse sellest oluliselt varem ehk teisisõnu ajal, mil isik võis haldusorgani avaldatu pinnalt järeldada, et otsust veel ei tehta. Siinsel juhul aga ühegi sellise olukorraga tegemist ei ole. Vastustaja ei ole ühtki eksitavat selgitust kaebajale andnud. Mis puudutab määruskaebuse viidet Riigikohtu 25.01.2001 kohtumäärusele haldusasjas nr 3-3-158-00, kus Riigikohus märkis, et „haldusorgani põhjendamatu viivitus [...] või muud sarnased asjaolud, mis pikendasid vaidluse kohtuvälist lahendamist, võivad kujutada endast mõjuvat põhjust kaebetähtaja ennistamiseks“, siis selle seisukoha võttis Riigikohus kontekstis, kus isik pöördus vaidluse lahendamiseks haldusorgani poole, ilma et seadus oleks vaidluse kohtuvälise menetluse võimalust üldse ette näinud. See seisukoht on võetud seega oluliselt teistsugustel asjaoludel ega toeta praegusel juhul kaebaja väidet.
15.Kuna eeltoodud põhjustel jättis halduskohus kaebetähtaja ennistamise taotluse õigesti rahuldamata, ei pea ringkonnakohus oluliseks käsitleda halduskohtu põhjendust, mis puudutab kaebetähtaja ennistamise taotluse esitamist pärast HKMS § 71 lõikes 2 sätestatud 14päevase tähtaja möödumist. Halduskohtu määruse põhjendustel pole eraldi õiguslikku tähendust ning nende põhjendustega nõustumine või mitte nõustumine ei mõjutaks halduskohtu määruse resolutsiooni muutmata jätmist. (allkirjastatud digitaalselt)
4(4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.