Eesti Vabariigi nimel Kaebuse number Otsuse kuupäev Kohtukoosseis
Menetluse alus Asja läbivaatamine
3-24-1273 20. mai 2024 Eesistuja Villu Kõve, liikmed Hannes Kiris, Ants Kull, Kai Kullerkupp, Julia Laffranque, Saale Laos, Viive Ligi, Vahur-Peeter Liin, Heiki Loot, Kaupo Paal, Ivo Pilving, Paavo Randma, Kalev Saare, Juhan Sarv, Heili Sepp, Urmas Volens ja Margit Vutt XX-i kaebus kohtunikueksamikomisjoni 9. aprilli 2024. a protokollilise otsuse tühistamiseks Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta kaebus rahuldamata.
2.Asendada avaldatavas otsuses kaebaja nimi tähemärgiga.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Justiitsminister kuulutas 11. detsembril 2023 välja konkursi Tartu, Harju ja Viru maakohtute kohtunikukohtade täitmiseks. XX (kaebaja) esitas nimetatud konkursil kandideerimise avalduse.
3.KEK tegi pärast kaebajaga vestlemist 9. aprillil 2024 otsuse (komisjoni otsus), mis vormistati 8.–9. aprilli 2024. a protokollis nr 4 (nr 9-12/23-4) ning tehti kaebajale teatavaks 15. aprillil 2024. Otsuse p-s 2.5 otsustas komisjon lugeda kaebaja isiksuseomadustelt kohtunikutööks sobimatuks.
3.1.Otsuse kohaselt käsitleti vestlusel kaebajaga tema suhtes tehtud julgeolekukontrolli kokkuvõttes esitatud teavet selle kohta, et kaebaja on rohkem kui kümne aasta jooksul võtnud kiirlaene igapäevaste elamiskulude katmiseks, jätkates seda tegevust isegi pärast julgeolekukontrolliks vajalike dokumentide esitamist. Kokkuvõtte koostamise ajal oli tal tasumata laenukohustusi (arvestamata eluasemelaenu kaastaotlust ja kodukapitalilaenu) kaheksale erinevale laenufirmale, sh kiirlaenufirmadele kokku suurusjärgus 70 000 eurot, igakuiste maksekohustustega umbes 1800 eurot.
3-24-1273
3.2.KEK leidis, et kaebaja pole saanud aru kohtunikuameti olemusest ega sellest, et kohtunikuametiga kaasnevad ühiskonna suuremad ootused ja nõudmised. Kuigi kiirlaenu võtmine ei ole seadusvastane, tähendab kergekäeline laenamine kohtuniku ametile ebasobivat riskikäitumist. Läbimõtlematu ja ohjeldamatu laenamine tekitab ohu, et inimene ei suuda oma võlgnevusi enam hallata ja muutub võlausaldajatest sõltuvaks kas tegelikult või vähemalt näiliselt. Kaebaja finantsiline riskikäitumine on kestnud juba pikka aega ning jätkus ka julgeolekukontrolli ajal. See võib viidata väljakujunenud eluviisile, mis võiks ohustada kohtuniku sõltumatust ja kahjustaks nii kohtuniku enda kui ka kohtunikuameti kuvandit.
3.3.KEK nõustus Kaitsepolitseiameti (KAPO) kokkuvõttes esitatud seisukohaga, et kaebaja puhul esineb riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduse (RSVS) § 32 lg 2 p-s 16 toodud juurepääsuloa andmisest keeldumise alus. Viidatud sätte kohaselt võib keelduda juurdepääsuloa andmisest isikule, kellel on väljakujunenud harjumuslik käitumine või harrastus, mis võib kaasa tuua tema majandusliku sõltuvuse. Kaebaja on aldis finantsilisele riskikäitumisele ja see on isiksuseomadus, mis ohustab kohtuniku sõltumatust.
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
4.Kaebaja esitas 29. aprillil 2024 Riigikohtu üldkogule kaebuse, milles palub komisjoni
9.aprilli 2024. a protokolliline otsus nr 9-12/23-4 tühistada osas, millega komisjon otsustas lugeda kaebaja isiksuseomadustelt kohtunikutööks sobimatuks. Kaebuse põhjendused on kokkuvõtvalt järgmised.
4.1.KEK-i otsustusprotsess ja kandidaadi vestlusel avaldatud argumentatsioon ei ole protokollis ammendavalt kajastatud. Ei ole võimalik aru saada, kas komisjon on hinnanud kogutud tõendeid kogumis ja võimaliku julgeolekuriski realiseerumise tegelikku tõenäosust. Protokollist ei nähtu, et kandidaadi isiksuseomadusi oleks hinnatud lähtuvalt isiksuseomaduste ja väärtuste hindamise küsimustikele antud vastuste kokkuvõttest ja kohtunikelt kogutud tagasisidest.
4.2.Andmeid on puudulikult kogutud ja tõlgendatud, millest lähtuvalt ei ole lõppjäreldused korrektsed. Ei ole arvestatud, et laenude võtmise perioodid 2008–2009 ja 2020–2021 on ajaliselt üksteisest enam kui kümne aasta kaugusel ning kohustusi on täidetud ka enne tähtaega. Tähelepanuta on jäetud 10. aprillil 2024 esitatud täiendavad andmed, mille kohaselt on kaebaja kohustuste kogumaht võrreldes julgeolekukontrollis ja vestlusel 2023. a kohta esitatud andmetega vähenenud enam kui 10%. Ei ole arvestatud, et võetud kohustuste eest vastutavad abikaasad ühiselt, kohustusi on võimalik iga kuu katta võimalustele vastava graafiku alusel, kaebajale kuuluva vara väärtus ületab kohustuste jääki oluliselt ning et kinnisvara väärtus jätkuvalt suureneb, mistõttu ei ole vara võõrandamine kohustuste katteks olnud vajalik.
4.3.KEK-i järeldused on meelevaldsed. Osaliselt esitatud informatsioonile ja subjektiivsetele hinnangutele tuginedes tehtud järeldused lähtuvad võimendatult vaid KAPO väljatoodust, kuid ei haaku vestlusel avaldatud ega kandidaati iseloomustavate täiendavalt kogutud andmetega. Ammendavate vastuste saamiseks pidanuks küsimused kandidaadile ette saatma. Vestlus keskendus tegelike isiksuseomaduste hindamise asemel perekonna huvides võetud laenukohustuste põhjendatuse ja sisu hindamisele, mis on vastuolus põhiseaduse §-s 26 sätestatud perekonna- ja eraelu puutumatusega.
2(5)
3-24-1273
4.4.Arvestades kaebaja varasemat töötamist kohtusüsteemis erinevatel ametikohtadel ja koostööd erinevate kohtunikega, ei ole võimalik pidada kaebaja arusaamist kohtunikuameti olemusest, kaasnevast vastutusest ja tehtavate otsuste mõjust ebapiisavaks. Arvestamata on jäetud, et ka ametis olevatel kohtunikel on laenukohustused, sh kiirlaenudena. Käsitlus, et kohtunik peaks olema ideaalne inimene, ei haaku sageli tegeliku eluga.
4.5.Meelevaldne ja liialdatud on väide, et kohustused on võetud kergel käel, läbimõtlematult ja ohjeldamatult. Olukorras, kus varad ületavad kohustusi olulisel määral, on meelevaldne järeldada, et võetud laenukohustused võivad muuta kaebaja võlausaldajatest sõltuvaks. Komisjoni ette ei ole toodud asjaolusid, millest lähtuvalt oleks sellise olukorra tekkimine konkreetse kandidaadi puhul tõenäoline või et kandidaadil oleks huvisid või tegevusi, millest nähtuks üle oma võimete elamine või raha ebaotstarbekas kasutamine.
4.6.Liialdatud ja pahatahtlik on järeldus, et kaebaja on aldis finantsilisele riskikäitumisele. Seda ei toeta mh ka isiksuseomaduste ja väärtuste hindamise küsimustikele antud vastuste kokkuvõte. Kaebaja kasutab oma eelarve planeerimiseks erinevaid rakendusi.
4.7.Kokkuvõttes ei nähtu otsusest, milliseid isiksuseomadusi on komisjon hinnanud kohtunikule sobimatuks. Kui hindamise aluseks on vaid väidetav finantsiline riskikäitumine, mida ei nähtu kogutud andmetest, siis ei ole hinnang korrektne. Komisjon on määrava tähenduse omistanud julgeolekukontrolli tulemusele, seejuures selles esitatut põhjendamatult võimendades ja liialdades.
5.KEK ei nõustu kaebusega, põhjendades oma seisukohta järgmiselt.
5.1.Protokollis on kajastatud kaebaja suhtes tehtud õigusliku tähendusega keelduv otsus (haldusakt) koos selle aluseks olevate olulisemate põhjendustega (haldusmenetluse seaduse (HMS) § 56). Komisjon on kollegiaalne organ, kus võetakse otsused vastu häälteenamusega, mistõttu pole võimalik otsustusprotsessi lõpuni ammendavalt kajastada.
5.2.KEK järgib oma tegevuses uurimispõhimõtet (HMS § 6), kogub selleks tõendeid ja hindab kõiki asjas tähtsaid asjaolusid kogumis. Isiksuseomadust, mis välistab komisjoni hinnangul kohtunikuks nimetamise, ei tasakaalustanud positiivsed omadused. Kui komisjonil tekib enne vestlust kogutud andmete põhjal veendumus, et ühe või teise omadusega pole probleeme, puudub vajadus neil nii vestluses kui ka otsuse põhjendustes menetlusökonoomiast lähtudes pikemalt peatuda.
5.3.Soodustavat haldusakti soovival isikul lasub endal kohustus olla hoolas tal lasuva tõendamiskoormuse täitmiseks (vrd HMS § 38 lg 3). Arvestades, et kaebajale anti eelmisel kandideerimisel (AT 18. mai 2023 konkursi raames) teada julgeolekukontrolli tulemusest, ei saanud kaebaja jaoks olla ootamatu, et ka komisjon keskendub sellele teemale. KEK küsitles kaebajat üksikasjalikult kiirlaenude võtmise kohta, kuid kaebaja täiendas komisjoni teadmisi vaid laenude võtmise põhjuste kohta. KEK sai tugineda üksnes andmetele, mis tal olid istungi ajal.
5.4.KEK hindas seda, kas kaebaja võttis kohustusi viisil, mis võib tulevikus seada ohtu kohtuniku näilise või tegeliku sõltumatuse. KEK ei hinnanud kaebaja pere eraeluliste otsuste vajalikkust ega põhjendatust, samuti ei otsinud kohtunikuks ideaalset inimest. KEK ei pidanud ohuks mitte kiirlaenu võtmist iseenesest, vaid pikaajalist käitumismustrit tasuda kiirlaenudega oma igapäevaseid elamiskulusid.
5.5.KAPO kokkuvõte on KEK-ile väärtuslikuks andmeallikaks, kuid sellel ei ole üldjuhul komisjoni seisukoha kujunemisel määravat tähendust. 3(5)
3-24-1273
5.6.Kohtute seaduse (KS) § 54 lg 2 järgi peab kohtunikuks kandideerija enne kohtunikuks nimetamist läbima julgeolekukontrolli. Seadusandja peab silmas selle tuvastamist, et isik vastab juurdepääsuloa saamise nõuetele. RSVS § 32 lg 2 p 16 järgi võib juurdepääsuluba andmast või selle kehtivust pikendamast keelduda isikule, kellel on väljakujunenud harjumuslik käitumine või harrastus, mis võib kaasa tuua tema majandusliku sõltuvuse. Nii KAPO kui ka KEK jõudsid järeldusele, et kaebajal on välja kujunenud harjumuslik käitumine võtta kiirlaene ja see võib kaasa tuua tema majandusliku sõltuvuse kiirlaenuandjatest, mis aga omakorda on ohuks kohtuniku sõltumatusele.
6.KEK-i seisukohtade peale 7. mail 2024 esitatud vastuses jääb kaebaja varem esitatud seisukohtade juurde.
ÜLDKOGU SEISUKOHT
7.Üldkogu leiab, et kaebus tuleb jätta rahuldamata. KEK-i 9. aprilli 2024. a protokolliline otsus nr 9-12/23-4 jääb muutmata.
8.KS § 54 lg 2 sätestab, et kohtunikuks kandideerija peab enne kohtunikuks nimetamist läbima julgeolekukontrolli, välja arvatud juhul, kui ta omab kehtivat juurdepääsuluba täiesti salajase taseme riigisaladusele juurdepääsuks või kui ta on kandidaadiks saamise ajal ametikohal, millel on ametikohajärgne õigus juurdepääsuks kõigile riigisaladuse tasemetele. Kaebajal sellist juurdepääsuluba ei ole, seega tuli tal kohtunikuks kandideerimiseks läbida julgeolekukontroll. Selle kokkuvõttes järeldati, et kaebaja puhul esineb RSVS § 32 lg 2 p-s 16 sätestatud alus keelduda juurdepääsuloa andmisest.
9.Vaatamata julgeolekukontrolli kokkuvõttes esitatule oli KEK-il õigus otsustada kaebaja isiksuseomaduste sobivuse üle ning ta ei pidanud lugema kaebajat isiksuseomadustelt sobimatuks. KS § 54 lg 1 esimese lause kohaselt hindab kohtunikuks kandideerija isiksuseomaduste sobivust KEK. Tulenevalt KS § 54 lg-test 5 ja 7 otsustab KEK ka julgeolekukontrolli läbituks lugemise. KAPO üksnes teeb kontrollitoiminguid ja esitab nende põhjal arvamuse, kas taotluse esitanud isik vastab riigisaladusele juurdepääsu loa saamise tingimustele.
10.Üldkogu on varem leidnud, et KS-is erinormide puudumise korral tuleb KEK-i otsuse õiguspärasuse hindamisel lähtuda HMS-i sätetest (Riigikohtu üldkogu otsus nr 3-20-1044/5, p 13). Kaebuse lahendamisel kontrollib üldkogu, kas KEK järgis menetlusnorme ning kas otsustamisel tehti ilmselgeid vigu, mis tähendaksid, et otsus on meelevaldne. Sellise olulise eksimuse korral on üldkogul võimalik ise hinnata, kas kaebaja isiksuseomadused on kohtunikuametiks sobivad (Riigikohtu üldkogu otsus nr 3-20-1044/5, p 20).
11.KEK ei ole otsuse langetamisel menetluskorda rikkunud. Kaebaja oli menetlusse kaasatud ja tal oli võimalus esitada oma arvamus ja seisukohad (HMS § 40 lg 1). Kaebaja on leidnud, et KEK-is toimunud vestlus keskendus peaasjalikult tema laenudele. Üldkogu arvates järeldub sellest, et KEK küsitles kaebajat põhjalikult ning on seega täitnud uurimiskohustuse (HMS § 6). Asja materjalidest ei ilmne, et KEK oleks tegutsenud erapoolikult (HMS § 10). Protokoll kajastab piisava põhjalikkusega põhjendusi, millest KEK otsuse tegemisel lähtus (HMS § 56 lg 1), ning resolutsioon on üheselt mõistetav (HMS § 55 lg 1).
4(5)
3-24-1273
12.KEK pole otsuse tegemisel teinud kaalumisviga ega meelevaldset järeldust kaebaja isiksuseomaduste sobivuse kohta. Isiksuse sobivuse hindamisel on KEK-il ulatuslik otsustusruum. KS § 54 lg 1 teise lause kohaselt arvestab KEK kohtunikuks kandideerija isiksuseomaduste hindamisel kohtuniku ülesannete täitmiseks olulisi andmeid ning võib teha järelepärimisi. Kohtunikueksamikomisjoni töökorra p 4 alap 3 kohaselt hindab KEK kohtunikuks kandideerija isiksuseomaduste sobivust kohtunikuametiks, arvestades mh julgeolekukontrolli tulemusena kogutud andmeid. Seega pidi KEK kaebaja isiksuseomaduste kohta järelduste tegemisel tuginema ka julgeolekukontrolli kokkuvõttele.
13.Kohtunikul peavad olema isiksuseomadused, mis tagavad erapooletu, õiglase, omakasupüüdmatu ja hoolika töökohustuste täitmise. Oluline pole üksnes õiglane ja sõltumatu õigusemõistmine, mille jaoks on tarvilikud eelloetletud isiksuseomadused, vaid ka see, et õigusemõistmine näiks õiglane ja sõltumatu (vt ka Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi määrus asjas nr 3-4-1-6-17, p 5). Olukorras, kus kohtunikuks kandideerijal on oma senise sissetulekuga võrdluses suured igakuised rahalised kohustused, sh kohustused kiirlaenude võtmisest, võis KEK asuda seisukohale, et kaebaja on kohtunikutööks sobimatute isiksuseomadustega.
14.Kohtunikuks kandideerija finantskäitumist, sealjuures korduvate kiirlaenude võtmist, on KEK pidanud ka varem kohtunikuks saamisel takistuseks (vt nt P. Pikamäe (toim). Kohtute seaduse kommenteeritud väljaanne. Tallinn 2018, § 47 komm 10.5). Tegemist on KEK-i järjepideva praktikaga, mis samuti viitab sellele, et KEK-i otsus ei olnud meelevaldne.
15.Seega ei ole KEK otsuse tegemisel teinud ilmselget viga, mis tingiks üldkogule vajaduse kaebaja isiksuseomadusi põhjalikumalt hinnata, samuti pole KEK kaebaja isiksuseomaduste hindamisel teinud meelevaldseid järeldusi. KEK-i otsus on õiguspärane.
16.Avaldatavas otsuses tuleb kaebaja nimi asendada tähemärgiga (halduskohtumenetluse seadustiku § 175 lg 3).
(allkirjastatud digitaalselt)
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.