Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o hiljemalt 19.06.2024 a.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.X esitas 30.08.2023 Politsei- ja Piirivalveametile (PPA) tähtajalise elamisloa pikendamise taotluse välismaalaste seaduse (edaspidi VMS) § 118 p 9 alusel püsivalt Eestisse elama asumiseks. PPA keeldus 19.12.2023 otsusega nr 15.3-3.2/1000-1 elamisloa pikendamisest (dtl 8 jj). - VMS § 123 p 2 alusel keeldutakse tähtajalise elamisloa andmisest, kui välismaalane ei vasta tähtajalise elamisloa andmise tingimustele. Isikule on varem antud elamisluba kolmeks aastaks, s.o maksimaalsest lühemaks ajaks, et hinnata isiku käitumist ja kas ta elab Eestis. Enne viimast korda elamisloa andmist oli kaebajal 5 liiklusalast rikkumist (dtl 12). Uue elamisloa andmise järel 28.10.2020 pani kaebaja toime kaks liiklusrikkumist ning täiendavalt on teda karistatud tingimisi vangistusega KarS § 184 lg 2 p 1 alusel (narkootilise või psühhotroopse aine suures koguses ebaseadusliku käitlemise eest grupi poolt). Isik on põhjendanud väärtegusid teadmatuse ja tähelepanematusega. Tema varasem liikluskäitumine ning kehtiva elamisloa ajal toime pandud järjepidevad liiklusrikkumised näitavad selgelt, et taotleja liikluskäitumine pole paranenud. Taotleja ei ole täitnud tingimust, et tema edasine käitumine oleks seaduskuulekas. - VMS § 123 punkti 3 kohaselt tähtajalise elamisloa andmisest keeldutakse, kui tähtajalise elamisloa taotlus ei ole põhjendatud. PPA hinnangul võib isiku Eestis viibimine ohustada avalikku korda ja teiste isikute õigusi või huve. Taotlejale anti elamisluba võimalusega oma tegudega näidata, et ta käitub edaspidi seadusekuulekalt ning PPA hoiatas taotlejat, et ta peab arvestama võimalusega, 1(7)
et talle uut tähtajalist elamisluba ei anta või olemasolevat ei pikendata, kui ta elamisloa andmise tingimusi ei täida. Vaatamata sellele pani taotleja siiski peale elamisloa andmist toime veel kaks väärtegu ning lisaks karistati teda kriminaalkorras narkootilise ja psühhotroopse aine suures koguses ebaseadusliku käitlemise eest. Taotleja väited, et ta siiralt kahetseb oma tegusid ja on edaspidi seaduskuulekas, ei ole usutavad. PPA-le teadaolevalt pani taotleja viimase liiklusrikkumise toime 02.01.2023, kiiruseületamisega mitte vähem kui 23 km/h. - Ainuüksi rahulolematus oma kodakondsusjärgses riigis valitseva riigikorra vastu ei ole aluseks elamisloa pikendamiseks Eestis. Kui võimaldada kõigil mittenõustujatel asuda vabalt muudesse riikidesse elama ja töötama, kaoks ka Valgevenel mistahes vajadus oma tegevuse muutmiseks. Eesti ja laiemalt Euroopa Liit ei pea võimaldama Valgevene hästi toimetulevatele kodanikele väidetava sõja või muu hirmu kartuses kaitset või elamisluba. - Taotlejale oli teada, et tema elamisluba ei pruugita pikendada. Välismaalasel ei ole põhiseaduslikku õigust saada või pikendada Eestis elamisluba. Taotleja abikaasal ja kahel lapsel on Eestis elamiseks tähtajalised elamisload ja nad on Valgevene kodanikud. Lapsed õpivad Eestis venekeelses koolis, mistõttu ei peaks neil olema takistusi ka Valgevenes oma õpinguid jätkata. Taotleja pidi arvestama võimalusega, et tema käitumise tõttu talle elamisluba ei pikendata, mistõttu on sellel tagajärjed ka tema perekonnaelule ja laste heaolule. Perel on võimalik asuda elama kodakondsusjärgsesse riiki. Mõningane pereriive esineb, aga taotleja on ise teinud oma käitumise osas valikuid.
2.X esitas 29.12.2023 Tallinna Halduskohtule kaebuse PPA 19.12.2023 otsuse nr 15.3-3.2/1000-1 tühistamiseks ja PPA kohustamiseks kaebaja tähtajalist elamisluba pikendama.
1.Vastustaja ei ole kaalunud, kas kaebaja rikkumiste raskus on tõepoolest selline, et toob vältimatult kaasa kohustuse Eestist lahkuda. Kriminaalasja raames on kindlaks tehtud kuriteo juhuslikkus ja seetõttu mõistetud karistus sanktsiooni alammäära ulatuses. Kaebaja on talle määratud trahvid nõuetekohaselt tasunud. Toimepandud õigusrikkumised ei ole seotud kohanemisega ning liiklusrikkumised on mõningal määral omased ka kodanikele. Vastustaja ei ole ära näidanud muid etteheiteid, et kaebaja on rikkunud VMS §-s 11 toodud kohustust.
2.Vastustaja ei ole arvestanud, et kaebaja abikaasal ja lastel on õiguslik alus Eestis viibimiseks kuni 07.11.2028 ehk kaebaja peaks Eestist lahkuma ilma pereta. Kaebajal ja tema abikaasal on Eestis püsiv töökoht ning kaebaja lapsed elavad Eestis aktiivset elu, käies koolis ning omades sidemeid kohaliku elu ja kultuuriga.
3.Valgevenesse naasmine on vastuolus kaebaja poliitiliste veendumustega. Taoliste režiimidega riigid ei näe ette võimalusi riigikorra muutmiseks demokraatlike vahenditega, mistõttu rahulolematus ning poliitilised vaated toovad kaasa vabaduskaotuse.
3.Vastustaja palub jätta kaebuse rahuldamata.
1.PPA andis juba oma 28.10.2020 otsusega nr 1081821200/TE kaebajale märku, et talle antakse tähtajaline elamisluba lühemaks ajaks, et hinnata tema käitumist ning seda, kas ta elab püsivalt Eestis. Kaebaja asus Eestisse elama 2017. a töötamise eesmärgil ning ta on Eestis elanud ainult tähtajaliste elamislubade alusel. Tähtajalise elamisloa puhul tuleb arvestada, et seda ei pruugita pikendada või uut anda. Vastustaja eesmärk oli suunata kaebaja õiguskuulekale teele. Vastustaja leiab, et kaebaja ei mõista oma rikkumiste tähendust ega ole neist järeldusi teinud.
2.Arvestades asjaoluga, et kaebaja on korduvalt pannud toime liiklusalaseid süütegusid, mis peamiselt seisnevad lubatud sõidukiiruse ületamises, siis PPA ei pea eluliselt usutavaks olukorda, et justnimelt need korrad, kui kaebaja on ületanud lubatud sõidukiirust, on kaebajal olnud sedavõrd vähe õnne, et on jäänud kohe kiiruseületamisega vahele. Pigem on usutav see, et kaebaja jaoks on tavapärane lubatud sõidukiirusest mitte lähtumine. Isegi vähene kiiruseületamine on äärmiselt ohtlik ning teatavasti on kiirus üks olulisemaid liiklusõnnetuste tagajärgede mõjutajaid. Asjaolu, et liiklusrikkumisi panevad toime ka kodanikud, ei õigusta kaebaja tegusid. Kaebaja kahetses oma tegusid ka 2019. ja 2020. aastal, aga pani ikkagi uued rikkumised toime.
3.Kaebajale määratud karistuse raskusest ei saa järeldada seda, et kaebajast ei lähtu ohtu avalikule korrale. Vastustaja on seisukohal, et kellegagi ühiselt ja kooskõlastatult ei saa juhuslikult käidelda 2(7)
narkootilist ainet suures koguses. Narkootikumidega seotud süüteod kahjustavad ühiskonna põhihuvi. Kaebaja pani pärast seda süütegu veelkord toime liiklusalase süüteo.
4.Kaebaja abikaasal on tähtajaline elamisluba Eestis püsivalt elamiseks kuni 07.11.2028 ning lastel on tähtajalised elamisload elama asumiseks vanema juurde kehtivusega 07.11.2023 kuni 07.11.2028. Kaebaja Eestist lahkumise korral võivad kaebaja abikaasa ning lapsed soovi korral jääda Eestisse, kuivõrd kaebaja abikaasa omab tähtajalist elamisluba iseseisval alusel ning lastel on tähtajaline elamisluba oma ema juures elamiseks. Kaebajal on võimalik Eestisse naasta, kui ta saab Eestisse sisenemiseks seadusliku aluse. Samal ajal on kaebajast Eestisse jääval perekonnal võimalik temaga suhelda sidevahendeid kasutades ning ühtlasi soovi korral ka külastada teda Valgevenes, kuivõrd tegemist on Valgevene kodanikega.
5.Asjaolu, et kaebaja perekond tuli kaebajale Eestisse järgi, ei anna alust asuda kaitsma intensiivsemalt kaebaja õigusi, sh õigust elada perekonnaelu Eestis, kui Eestis elavate teiste isikute õigusi. Kaebaja puhul ei ole iseenesest välistatud võimalus taotleda uut tähtajalist elamisluba või pikaajalist viisat ilma Eestist lahkumata, kuid vastustajal on kohustus arvestada kaebaja süütegudega. Kaebajal oleks võimalik taotleda tähtajalist elamisluba abikaasa juurde elama asumiseks, sest iseenesest selle tähtajalise elamisloa andmise tingimustele ta vastaks, kui kaebaja abikaasal on püsiv legaalne sissetulek, mis tagab perekonna ülalpidamise Eestis.
6.Vastustajal on haldusaktis jäänud faktilised alused sidumata õigusliku alusega, millele tuginedes saab keelduda tähtajalise elamisloa pikendamisest välismaalasest lähtuva ohu tõttu.
7.Kohtumenetluse jooksul esitas kaebaja 22.02.2024 uue taotluse elamisloa saamiseks (abikaasa juurde elama asumiseks). Samuti on kaebaja 24.02.2024 toime pannud uue süüteo, s.o sõidukiiruse ületamine mitte vähem kui 52 km/h (dtl 136).
KOHTU PÕHJENDUSED
4.Vaidlustatud otsuses on toodud järgmised õiguslikud alused VMSist: - § 123 p-d 2 ja 3 – Tähtajalise elamisloa andmisest keeldutakse, kui välismaalane ei vasta tähtajalise elamisloa andmise tingimustele ning kui tähtajalise elamisloa taotlus ei ole põhjendatud; - § 124 lg 1 p-d 1, 3 ja 5 - Tähtajalise elamisloa andmisest võib keelduda, kui on alust arvata, et välismaalase Eestisse saabumine või Eestis viibimine võib ohustada avalikku korda; on alust arvata, et välismaalase Eestis viibimine võib ohustada kõlblust või teiste isikute õigusi või huve; ning välismaalast on karistatud süüteo eest; - § 124 lg 2 p-d 2 ja 7 - Tähtajalise elamisloa andmisest keeldutakse, kui välismaalane on rikkunud käesoleva seaduse §-s 11 kehtestatud kohustust; ning välismaalane on toime pannud kuriteo, mille eest talle on mõistetud vangistus kestusega üle ühe aasta, ja tema karistatus ei ole kustunud; - § 128 - Tähtajalist elamisluba võib pikendada, kui elamisloa pikendamise tingimused on täidetud ega esine elamisloa pikendamisest keeldumise alust. - § 129 lg-d 1 ja 2 - Tähtajalise elamisloa pikendamise nõuded peavad olema täidetud mis tahes alusel tähtajalise elamisloa pikendamiseks. Tähtajalise elamisloa pikendamiseks peavad tähtajalise elamisloa andmise tingimused olema jätkuvalt täidetud, kui käesolev seadus ei sätesta teisiti. - § 2101 lg 1 - Eestisse elama asumiseks antava tähtajalise elamisloa andmise eesmärk on võimaldada Eestisse elama jääda välismaalasel, kes on Eestisse elama asunud tähtajalise elamisloa alusel ja kelle Eestisse elama jäämine on kooskõlas avalike huvidega. - § 2102 lg 1 p-d 2 ja 3 - Püsivalt Eestisse elama asumiseks antava tähtajalise elamisloa lisatingimused on, et välismaalane on Eestis hästi kohanenud ja välismaalase senine tegevus on olnud kooskõlas talle antud elamisloa andmise eesmärgi ja tingimustega. Eestis ajutiselt viibiv või Eestis elav välismaalane on kohustatud järgima Eesti põhiseaduslikku korda ja Eesti õigusakte, austama põhiseaduslikke väärtusi ja printsiipe, vabadusel, õiglusel ja õigusel tuginevat riiki ning Eesti ühiskonna korraldust, eesti keelt ja kultuuri (VMS § 11). 3(7)
Vaatamata mitmele õiguslikule alusele, mille kohaldamisruum osaliselt kattub, tuleneb vaidlustatud otsuse faktilisest alusest, et kaebaja on varem toime pannud õigusrikkumisi ning vaatamata uue elamisloa andmisele on ta õigusrikkumisi jätkanud. Sellest on vastustaja haldusaktis järeldanud, et kaebaja viibimine Eestis ei ole kooskõlas avalike huvidega. Vastustaja on vastuses kaebusele viidanud, et tal on jäänud faktiline alus eraldi sidumata VMS §-s 124 toodud alustega. Samas on faktiliste asjaolude ning nende õiguslike aluste omavaheline seos haldusaktist arusaadav. Konkreetsel juhul on faktiliste asjaolude kogum seotav mitme õigusliku alusega, kuid haldusakti põhituum jääb selles osas samas (vt eelmine lõik).
5.VMS sisustab täiendavalt ka sama seaduse alusel läbiviidava menetluse eesmärgi, milleks on tagada, et välismaalaste Eestisse saabumine, Eestis ajutine viibimine, Eestis elamine ja Eestist lahkumine oleks kooskõlas avalike huvidega ning vastaks avaliku korra ja riigi julgeoleku kaitse vajadusele (VMS § 13 lg 1). VMS sisustab ka tõendamiskoormuse, st välismaalase Eestisse saabumise, Eestis ajutise viibimise, Eestis elamise, Eestis töötamise ja Eestist lahkuma kohustamise menetlustes tulevikus aset leida võivate asjaolude hindamisel ja tõendamisel ning välismaalasega seotud ohtude ennetamisel eeldatakse, et asjaolu saabumine on tõenäoline, kui selle saabumine ei ole ilmselgelt välistatud (VMS § 15 lg 1).
6.Asjas ei ole vaidluse all: - Kaebaja saabus Eestisse töötamise eesmärgil 2017. aastal. - Kaebajale väljastati tähtajaline elamisluba püsivalt Eestisse elama asumiseks kehtivusega 28.10.2020-28.10.2023 (dtl 77), s.o maksimaalsest võimalikust lühemaks ajaks. Sel ajal oli kaebajal PPA andmetel 2 arhiveeritud väärteokaristust ja 3 korral lühimenetluse otsusega karistatus. Kolmel korral oli tegemist kiiruse ületamisega ning muudeks olukordadeks oli keelava tulega ristmikule sõit ning liikluskindlustuseta sõiduki juhtimine (kajastatud elamisloa andmise haldusaktis). Samas haldusaktis on toodud, et elamisluba antakse maksimaalsest lühemaks tähtajaks, et hinnata taotleja käitumist ning kas taotleja elab püsivalt Eestis. Taotlejale erandina tähtajalise elamisloa andmisel arvestatakse taotleja poolt toime pandud tegude liiki, raskusastet, ühiskonnaohtlikkust, tema kahetsust ning tema seost Eesti riigiga, et ta töötab Eesti firmas, on kindlustatud, saab palka ja tema pere elab Eestis. Taotleja peab arvestama sellega, et tema elamisluba kehtib tähtajaliselt ning tähtaja lõppemisel peab arvestama võimalusega, et talle uut tähtajalist elamisluba ei anta või olemasolevat ei pikendata (dtl 79). - Viimase elamisloa ajal on kaebajat karistatud järgmiselt: o 13.08.2021 lühimenetluse otsuse alusel (dtl 117) liiklusnõuete muu rikkumise eest (kõrvaltegevused); o 02.01.2023 kiirmenetluse otsuse alusel (dtl 125) suurima lubatud kiiruse ületamise eest mitte vähem kui 23 km/h; o Harju Maakohtu 23.03.2022 otsusega nr XXXXXX(dtl 120) kokkuleppemenetluses tingimisi vangistusega pikkusega 3 aastat. Kaebaja mõisteti süüdi KarS § 184 lg 2 p 1 järgi ehk narkootilise või psühhotroopse aine suures koguses ebaseadusliku käitlemise eest grupi poolt. Süüdistuse kohaselt valdas ja vedas kaebaja kanepit kogumassiga rohkem kui 1,8 kilogrammi.
7.Eeltoodust tulenevalt ei ole kaebaja alates 2020. aastal elamisloa saamisest käitunud õiguskuulekalt. Kaebaja liiklusrikkumiste arv võib olla vähenenud, kuid siiski on kaebaja toime pannud uued rikkumised. Liiklusrikkumised nagu kõrvaltegevus roolis või kiiruse ületamine enam kui 20 km/h ei ole ka tingitud tegevusetusest, vaid nõuavad isiku tegevust. Vastustaja selgitas ka 28.10.2020 elamisloa väljastamisel, et kaebaja käitumist hinnatakse ka edaspidi ning haldusakti põhjendustest nähtub seos varasemate toimepandud süütegudega. Seega pidi kaebaja liiklusrikkumiste toimepanemist mitte üksnes vähendama, vaid täielikult vältima. 4(7)
Kohus selgitab, et erinevalt kodanikest, puudub välismaalasel subjektiivne õigus Eestis viibimiseks. Kodanikel puudub ka muu riik, kuhu neid oleks võimalik korduvate rikkumiste korral välja saata. Arvestades liiklusrikkumiste üldist ohtlikkust teiste inimeste elule ja tervisele, eriti kõrvaltegevuste ja kiiruse ületamise korral, ei ole kaebaja järginud kohustust järgida Eesti õigusakte ning Eesti ühiskonna korraldust (VMS § 11). Kohus selgitab, et ühiskonnakorralduse osaks on ka see, et isikud toimivad liikluses ohutult. Rikkumiste olulisust ei vähenda ega ole muul viisil kergendavaks asjaoluks ka see, et kaebaja on trahvid tasunud, kuivõrd trahvide tasumine on seaduskuuleka isiku normaalse käitumise osaks.
8.Kaebaja on toonitanud enda toimepandud kuriteo juhuslikkust, kuid ei ole seda põhjendanud. Maakohtu otsuse kohaselt valdas ja vedas kaebaja koos teise isikuga mootorsõidukiga kuni politseitöötajate poolt kinnipidamiseni narkootilisi aineid. Sõidukist leiti üks vaakumpakend 946,5 grammi kanepiõisikutega; teine, avatud vaakumpakend 770,7 grammi kanepiõisikutega ning kolmas avatud vaakumpakend, milles olid kanepiõisikud pakendatud 14 minigripp kotti. Kuritegu, mille toimepanemises kaebaja on süüdi mõistetud eeldab minimaalselt kaudset tahtlust (KarS § 16 lg 4) ning seda tegu ei ole võimalik toime panna ettevaatamatusest (kergemeelsusest või hooletusest). Arvestades ka leitud aine kogust – 1,8 kg kanepit – ületab see suure koguse piiri (10 inimesel joobe tekitamine) eelduslikult kümnetes kordades. Kohtule ei ole teada, millele viitas kaebaja kuriteo juhuslikkust märkides, kuid muuhulgas võib see tähendada, et tegemist ei ole süstemaatilise ja/või organiseeritud narkoveoga. Siiski tahtlikult narkootilise aine käitlemine kasvõi ühekordselt on tõsine süütegu, mis ohustab teiste inimeste tervist, kuid võib ohustada ka elu või vara. Pigem nähtub, et kaebaja on lisaks liiklusrikkumistele asunud toime panema kuritegusid, mille toimepanemist igapäevaselt ei saa pidada Eesti ühiskonnale omaseks ega ka sotsiaalselt tolereeritavaks (vrdl kiiruse ületamisega). Sellise välismaalase viibimine Eestis ei ole kooskõlas avaliku huviga, mis on üheks Eestisse elama asumiseks antava tähtajalise elamisloa eesmärke (VMS § 2101 lg 1). Kaebaja poolt uute rikkumiste toimepanemine ei ole ilmselgelt välistatud, sealjuures ei viita sellele ükski muutus kaebaja elukorralduses, suhtumises või muus. Seetõttu tuleb ka VMS § 15 lg 1 alusel (vt eelnevalt kohtuotsuse p 5) eeldada, et õigusrikkumiste toimepanemine tulevikus on tõenäoline. Kohtuasja materjalidest ei nähtu ühtegi asjaolu, mis seda eeldust ümber lükkaks. Kaebajast tulenevat jätkuvat ohtu kinnitab ka see, et käesoleva kohtumenetluse ajal, sh ajal, mil kohus oli kaebaja suhtes kohaldanud esialgset õiguskaitset, pani kaebaja toime uue liiklusrikkumise – ületades alal, kus piirkiirus on 90 km/h, piirkiirust vähemalt 52 km/h, sealjuures veapiirideks on 142-160 km/h (dtl 136). Arvestada Eestis tavapärast piirkiirust maanteel, ei saa olla tegemist ka asjaolude halva kokkusattumusega, nagu näiteks ootamatu madalam piirkiirus vms. Selline käitumine kinnitab jätkuvalt, et kaebaja ei täida ka VMS §-st 11 tulenevaid kohustusi.
9.Kaebaja tugineb perekonnaelu riivele. Kohus selgitab esmalt, et Riigikohtu lahend nr 3-19-92, millele kaebaja viitas, kirjeldas teistsugust olukorda, kus isiku abikaasa ja laps on pikaajalise elaniku elamisloaga ning isik taotles elamisluba abikaasa juurde elama asumiseks. Seetõttu asus see pere tervikuna direktiivi 2003/86/EÜ perekondade taasühinemise kohta ja direktiivi 2003/109/EÜ pikaajalistest elanikes kolmandate riikide kodanike staatuse kohta toimealas. Kaebaja nimetatud tingimustele ei vasta. Kaebajal ega tema pereliikmetel ei ole pikaajalise elaniku elamisluba, mis annab õiguse tähtajatult Eestis elamiseks (VMS § 230 jj). Süsteemselt järgnevaid paragrahve hinnates, siis tähtajalise elamisloa andmisel ning ka pikendamisel on oluline tähtsus ka järelduse tegemisel, kas isikule oleks võimalik pikaajalise elaniku elamisluba taotlemise korral anda, kuivõrd tähtajatu elamisluba loob välismaalasele kõrgendatud kaitse väljasaatmise eest. 5(7)
Lisaks ei ole kaebaja abikaasa ja laste elamisload sõltuvuses kaebaja elamisloast. Kaebaja abikaasal on tähtajaline elamisluba Eestis püsivalt elamiseks ning lastel on tähtajalised elamisload sama vanema juurde (dtl 29). Kaebaja abikaasa on seega saanud elamisloa kaebajast sõltumatul alusel ning tegemist ei ole perekonna taasühinemise küsimuse lahendamisega. Kohus leiab täiendavalt, et pereliikmetel ei teki õigustatud ootust töötamiseks või õppimiseks (v.a pereliikme juurde asumiseks) antud elamislubade pikendamisele, tuginedes vastastikku teise pereliikme olemasoleva elamisloa kehtivusele. Nii piisaks elamisloa pikendamiseks sellest, et pereliikmetele antud elamislubade kehtivus on ajaliselt nihkes, loomaks välismaalasele sisuliselt alalise Eestis viibimise õiguse, pikendades pereliikmete elamislube kordamööda.
10.Vastustaja on haldusaktis põhjendatult leidnud, et kaebajale oli teada tema tähtajalise elamisloa pikendamine üksnes kolmeks aastaks ning et tal tuleb selle aja kestel käituda õiguskuulekalt. Tegemist oli tingimusega, mis pidi kaebajale PPA 28.10.2020 otsusest teada olema ning millega pidi nii kaebaja kui ka tema pere edaspidi arvestama. Seega on perekonnaelule tekkiv riive olnud tingitud kaebaja enda tegevusest. Vastustaja on ka põhjendatult käsitlenud, et kaebaja perel on valikuvõimalus – jääda ühe vanemaga siia või lahkuda kodakondsusjärgsesse riiki. Seega ka laste kohanemise korral siin ei ole vältimatu, et lapsed peavad lahkuma Valgevenesse. Arvestades laste õpinguid venekeelses koolis, ei ole nad koduriigi keeleruumist eelduslikult ka oluliselt võõrdunud.
11.Vastustaja on kaalutlusõigust teostanud õiguspäraselt, arvestades ühelt poolt, vaatamata PPA n-ö hoiatusele 28.10.2020 elamisloa pikendamisel, liiklusalaste süütegude toimepanemise jätkamist ning lausa kuriteo toimepanemist; ning teiselt poolt seda, et süütegude võimalik toime perekonnaelu elamise võimalustele pidi olema kaebajale teada ning perel on ka valikuvõimalusi, kuidas edasist pereelu korraldada.
12.Kohus nõustub haldusaktis tooduga, et rahulolematus kodakondsusjärgses riigis toimuvaga ei ole püsivalt Eestisse elama asumiseks antava elamisloa eesmärgiks. Välismaalane, saabudes Eestisse, peab tähtajalise elamisloa taotlemisel ja saamisel möönma, et tähtaja möödumisel võib tal olla kohustus Eestist lahkumiseks. Võimalikku tagakiusu või muud kaitsevajadust hinnatakse rahvusvahelise kaitse menetluses, mis ei ole käesoleva kohtuasja esemeks.
13.Kohus leiab kokkuvõttes, et vastustaja 19.12.2023 otsus on õiguspärane ning puuduvad alused selle tühistamiseks. Tühistamisnõude rahuldamata jätmise tõttu jätab kohus rahuldamata ka kohustamisnõude, kuivõrd kaebaja elamisloa pikendamise taotlus on õiguspäraselt keelduva haldusaktiga lahendatud. HKMS § 108 lg 1 alusel jäävad poolte menetluskulud nende endi kanda.
14.Kohus kohaldas menetluse käigus 17.01.2024 määrusega esialgset õiguskaitset ning keelas vastustajal teha kaebajale lahkumisettekirjutus kuni 30.06.2024 (k.a). Vastustaja 26.04.2024 seisukohas sisaldub ka taotlus esialgse õiguskaitse abinõu tühistamiseks (dtl 134). Arvestades kaebuse vähest perspektiivi ei pea kohus põhjendatuks esialgset õiguskaitset pikendada. Kaebajast nähtuv oht õigusrikkumiste toimepanemiseks, mille tõrjumine on oluliseks avalikuks huviks, on kaalukam kaebaja õiguskaitsevajadusest. Nagu kohus 17.01.2024 määruses selgitas, arvestas kohus esialgse õiguskaitse abinõu ajalist kehtivust määrates, et selle aja jooksul on kohtul võimalik lahendada esimeses astmes põhivaidlus, laste kooliaasta on lõppenud ja kaebajal on kaebuse rahuldamata jätmise korral piisavalt aega korraldada perekonna lahkumine Valgevenesse ilma perekonnapõhiõiguse olulise riiveta. Eeltooduga loeb kohus ka vastustaja 26.04.2024 taotluse lahendatuks. 6(7)
Kaebajal on võimalik apellatsioonkaebuse esitamise soovi korral taotleda edasikaebuse esitamisel ka esialgset õiguskaitset. Halduskohus soovitab esitada edasikaebus koos esialgse õiguskaitse taotlusega nii, et ringkonnakohtule jääks piisav aeg sisuliseks lahendamiseks, sealjuures vastustajalt seisukoha küsimiseks.
(allkirjastatud digitaalselt) Kadri Sullin
7(7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.