X kaebus Eesti Töötukassa 30.11.2023 otsuse nr TVH/23/045685 ja 01.12.2023 otsuse nr TVT/23/063460 tühistamiseks ning Eesti Töötukassa kohustamiseks vaadata kaebaja taotlused uuesti läbi Kaebaja: X Vastustaja: Eesti Töötukassa, seaduslik esindaja Meelis Paavel
Menetlusosalised
Asja läbivaatamise vorm
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta kaebus rahuldamata.
2.Jätta menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.
3.Asendada avaldatavas otsuses kaebaja nimi tähemärgiga.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 17.06.2024 (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 181 lg 1). Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse menetlusosalisele kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Tallinna Ringkonnakohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
1.X (kaebaja) esitas 21.11.2023 Eesti Töötukassale (ETK) töövõime hindamise ja töövõimetoetuse taotlused. ETK tuvastas 30.11.2023 otsusega, et kaebaja töövõime ei ole vähenenud ning jättis 01.12.2023 otsusega kaebajale töövõimetoetuse määramata. Kaebajal on mõõdukas tegutsemispiirang käelise tegevuse valdkonnas, mille põhjuseks on liigeste haigusseisundid. Kaebaja kirjeldatud piirangud liikumise, teadvusel püsimise ja enesehoolduse ning suhtlemise valdkondades on arvestatud käelise tegevuse valdkonda hinnates. Kaebaja kirjeldatud piirangud muutustega kohanemise ja ohu tajumise valdkonnas ning muude tervisehäirete osas ei leidnud tervise infosüsteemi andmetel kinnitust. Kaebajal on vasaku käe valu, jõudluse languse, randmeliigese liikuvuse piiratuse ja esinevate sõrmede tundlikkushäirete tõttu piiratud esemete tõstmine, esemete kandmine ja käte peenmotoorika. Kuigi kaebajal esineb piirang eelnimetatud valdkonnas, ei mõjuta see tema töövõimet ulatuses, mis takistaks töötamist.
KAEBAJA NÕUE JA PÕHJENDUSED
2.Kohtu menetluses on kaebaja nõue ETK otsuste tühistamiseks ning ETK kohustamiseks vaadata kaebaja taotlused uuesti läbi. Kaebaja hinnangul ei hinnanud ETK tema terviseseisundit õigesti. Ta ei suuda oma seisundi tõttu toime tulla igapäevaste kodused toimingutega: toidu valmistamine ja toidunõude kandmine, kuna mul ei püsi miski käes. Käsi valutab igapäevaselt ka tööd tehes. Hügieenitoimingud kannatavad käe tõttu. Tal on alla 8-aastane laps, kes vajaks ka abi, kuid kaebaja ei ole võimeline teda abistama.
VASTUSTAJA SEISUKOHT
3.Kaebus tuleb jätta rahuldamata.
4.Tervishoiuteenuse osutaja Dorpat Tervis OÜ (TTO) ekspertarst dr Danel Mugur hindas 23.11.2023 eksperdiarvamuses kaebajal valdkondade võtmetegevused järgmiselt: - Käelise tegevuse valdkonna võtmetegevused: käte sirutamine – arvväärtusega 0, asjade liigutamine – arvväärtusega 2, käteosavus – arvväärtusega 1, käelise tegevusega seotud muud piirangud – arvväärtusega 0; - Teiste valdkondade võtmetegevustes piiranguid ei tuvastatud. Kaebaja hindas võtmetegevuses „2.1 Käte sirutamine“ tegutsemispiirangu mõõdukaks (arvväärtus 2). TTO ekspertarst selgitas, et kaebaja poolt kirjeldatud piirangud ei leidnud TIS andmetel kinnitust. TIS andmetes ei ole kirjeldatud kaela-või õlavöötmevalu, kaela või õlaliigeste liikuvuse või jõudluse langust. Kaebaja hindas võtmetegevuses „2.2 Asjade liigutamine“ tegutsemispiirangu mõõdukaks (arvväärtus 2). TTO ekspertarst selgitas, et kaebajal on üle 1 aasta esinenud vasaku randme valu. Ortopeedi poolt on diagnoositud randme sidemete kahjustust, mille osas on esialgu määratud konservatiivne ravi taastusravi näol, vajadusel on tulevikus kaalumisel operatiivne ravi. Esineb ka vasaku käe jõudluse langus. Uuritud on ka karpaalkanali sündroomi osas, kuid ENMGuuringul on närvijuhe olnud normipärane. Kaebaja hindas võtmetegevuses „2.3 Käteosavus“ tegutsemispiirangu mõõdukaks (arvväärtusega 2). TTO ekspertarst selgitas, et kaebajal esineb mõlema käe tuimust, mille põhjus jääb ebaselgeks, ENMG-uuringul on närvijuhe olnud normis. Seetõttu esineb mõningaid raskusi käte peenmotoorikal. 2(6)
Kaebaja ei märkinud, et tal esineb võtmetegevuses „2.4 Käelise tegevusega seotud muud piirangud“ tegutsemispiirangut, samuti ei tuvastanud seda ekspertarst. TTO ekspertarst hindas seega, et kaebajal esinevad mõõdukad piirangud esemete tõstmisel ja kandmisel ning kerged piirangud käte peenmotoorikal. Piirangud on põhjustatud ülajäseme kahjustusest. Kaebajal esineb vasaku käe valu, jõudluse langust ja randmeliigese liikuvuse piiratust. Esineb ka mõningast sõrmede tundlikkushäiret, mis võib häirida käte peenmotoorikat. Kokkuvõtlikult on kaebajal käelise tegevuse valdkonnas mõõdukas tegutsemispiirang, mille põhjuseks on liigeste haigusseisundid. TTO ekspertarst tugines hinnangu andmisel ortopeed dr Joosep Piirisild 16.11.2023, kardiovaskulaarkirurg dr Andrus Metsa 20.10.2023 ja neuroloog dr Ülla Linnamägi 20.06.2023 epikriisidele.
5.TTO ekspertarst leidis, et kuigi kaebajal on piirangud käelise tegevuse valdkonnas, ei mõjuta need tema töövõimet ulatuses, mis takistaks töötamist. Kaebajal on vasaku käe valu, jõudluse languse, randmeliigese liikuvuse piiratuse ja esinevate sõrmede tundlikkushäirete tõttu piiratud esemete tõstmine, esemete kandmine ja käte peenmotoorika. Kaebajale ei sobi pidev kätega suurte raskuste teisaldamine, pikaajalised käte sundasendid. Eeltoodust tulenevalt ei tuvastatud kaebajal töövõime vähenemist.
6.Kaebaja käelise tegevuse valdkonnas piiranguid on õige pidada mõõdukaks, arvestades kaebaja enda hinnanguid ning TIS andmeid. Piirangud ei ole sellised, mille tõttu tema töötamine oleks üldse või osaliselt takistatud. TIS andmed ei kinnita kaebaja enesehinnangulisi kaebusi määral, mis vähendaksid püsivalt tema üldist töövõimet. Töövõime hindamisel hinnatakse isiku üldist töövõimet ning hindamisel võetakse arvesse kõiki võimalikke töötamise valdkondi ning seda, et sobimatuid töövõtteid ja -tingimusi on võimalik vältida. Kaebaja terviseseisund mõjutab küll tema igapäevaelu tegemisi, kuid see ei too veel kaasa üldist töövõime vähenemist TVTS § 5 lg 3 mõttes. TVTS § 5 lg 3 p 1 kohaselt ei ole isiku töövõime vähenenud, kui isiku töötamine ei ole tema terviseseisundit ning sellest tulenevaid tegutsemise ja osalemise piiranguid, nende prognoosi ja eeldatavat kestust arvesse võttes takistatud.
7.TIS andmed ei kinnita, et kaebaja ei suuda toime tulla igapäevaste toimingutega. Kuigi ortopeedi dr Joosep Piirisild 16.11.2023, neuroloogi dr Ülla Linnamägi 20.06.2023 ja perearsti dr Sirle Mangus 24.04.2023 epikriiside kohaselt ei suuda kaebaja hoida vasakus käes kohvitassi ja panni ning ei suuda vasaku käega aias kitkuda, siis see ei põhjusta veel suutmatust toime tulla igapäevaste toimingutega: kohvitassi võib hoida parema käega, panni kahe käega ja aias saab kitkuda parema käega.
8.TIS-s puuduvad andmed selle kohta, et kaebaja kutsetöö kannataks tema tervisliku seisundi tõttu. Kaebaja töötab müüjana koormusega 1,0 (st täiskoormusega). Ta ei ole viimase kahe aasta jooksul vajanud käte probleemide tõttu ajutist töölt vabastust haiguslehe alusel. Kuigi kaebaja märgib oma taotluses, et ta kasutab valuvaigisteid, siis retseptipõhiseid valuvaigisteid (mis on tugevamad kui käsimüügis olevad) ei ole kaebajale viimase kahe aasta jooksul kordagi välja kirjutatud.
9.TIS-is puuduvad andmed selle kohta, et kaebajal oleksid hügieenitoimingud takistatud. Kuigi kaebajal esinevad kerged kuni mõõdukad piirangud käelise tegevuse valdkonnas, ei takista need hügieenitoimingute tegemist.
10.Taastusravi saamine ei vähenda töövõimet. Kõiki tegutsemispiiranguid ja töövõimet tervikuna hinnatakse koos arsti poolt määratud raviga, mille hulka kuulub taastusravi saamine.
11.TTO ekspertarsti hinnanguga nõustus ETK ekspertarst dr Alvi Tellmann 08.02.2024 seisukohas. 3(6)
TIS andmetes ei ole kirjeldatud, et kaebajal esineks kaela- või õlavöötmevalu, kaela-, õla- või küünarliigeste liikuvuse või jõudluse langust. Mis puudutab ekspertiisitaotluses märgitud asjaolu, et kaebaja ei suuda käsi üle 10 min ülevalpool õlavöödet hoida, siis võtmetegevuses „2.1 Käte sirutamine“ hinnatakse käte korraks üles sirutamist, mitte nende pikaajalist, st üle 10 min üleval hoidmist. Kaebajale teostati mõlema käe ENG ehk elektroneurograafia uuring, mille alusel ei tuvastatud närvikahjustusele viitavat leidu (neuroloogi Ülla Linnamägi 20.06.2023 epikriis). Käekirurgiaga tegelev ortopeed Joosep Piirisild diagnoosis kaebajal vasaku randmeliigese sidemete e ligamentide haigusseisundi (ortopeedi Joosep Piirisild 16.11.2023 epikriis). Võtmetegevuse „2.2 Asjade liigutamine“ hindamisel eeldatakse suhteliselt kergete asjade haaramist mõlemat kätt kasutades ja nendes ümberpaigutamist enam-vähem vöö kõrgusel. Vasaku käe pigistusjõu langus ja randmeliigeste (eelkõige vasaku randmeliigese) valulikkus põhjustavad mõõduka piirangu asjade liigutamisel. Kuigi kaebaja märgib ekspertiisitaotluses, et ta ei suuda vasaku käega tõsta ühtegi eset, siis võtmetegevuse juures võetakse arvesse asjade haaramist ja liigutamist mõlemat kätt kasutades. Valdavalt ühe käe probleem ei põhjusta olulist piirangut võtmetegevuses „2.3 Käteosavus“. Ekspertiisitaotluses nimetatud randmeortooside, valuvaigistite ja ravigeelide kasutamine ning taastusravi saamine piirangut ei suurenda, sest töövõime hindamise metoodika kohaselt hinnatakse kõiki tegutsemispiiranguid koos abivahendite ja raviga (mille hulka kuuluvad nii ortoosid, valuvaigistid, ravigeelid kui ka taastusravi). Muude tegevusvaldkondade piiranguid ETK ekspertarst ei tuvastanud. ETK ekspertarst leidis, et kuigi kaebajale ei sobi töö, mis nõuab kätega suurte raskuste teisaldamist või käte pikaajalist sundasendis hoidmist, siis muid töid peaks ta suutma teha täiskoormusega.
KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
12.Kaebus tuleb jätta rahuldamata. Vastustaja on põhjendatult jõudnud järeldusele, et kaebaja tegevuste piirangud on sellised, et tema töövõime ei ole vähenenud. Seetõttu ei olnud alust töövõimetoetuse määramiseks. Töövõime hindamise põhimõtted
13.Töövõime hindamise eesmärgiks on tuvastada pikaajalise tervisekahjustusega inimese töövõime ulatus (töövõimetoetuse seadus (TVTS) § 5 lg 1). Töötukassa otsustab inimese töövõime ulatuse üle ekspertarsti arvamuse alusel (TVTS § 7 lg 1). Tervise- ja tööministri 7. septembri 2015. a määruse nr 39 „Töövõime hindamise taotlusele kantavate andmete loetelu, töövõime hindamise tingimused ja töövõimet välistavate seisundite loetelu“ § 5 lg 4 järgi tuleb ekspertarstil hinnangut andes lähtuda „Töövõime hindamise metoodikast“.
14.Töövõime ulatuse hindamisel tuleb arvestada nii inimese hinnangut oma tegutsemisvõimele kui ka tema terviseseisundit (määruse nr 39 § 2 p 1). Metoodikas on rõhutatud, et kuigi inimese enda hinnang on väga oluline, peavad tema ütlusi kinnitama terviseandmed (lk 7). Inimese seisundit hinnatakse üldjuhul TIS kantud andmete alusel. Lisaandmeid kogutakse vaid juhul, kui TIS andmetest ei piisa (TVTS § 7 lg 3, määruse nr 39 § 2 p-d 10 ja 11). Sellisel juhul võib ekspertarst kaebaja tervisega kursis olevatelt arstidelt andmeid juurde küsida (TVTS § 7 lg 6, määruse nr 39 § 2 p 11). Kui olemasolevad andmed on vastuolulised, on võimalik kasutada ka visiidipõhist hindamist (määruse nr 39 § 2 p 10). Metoodika järgi ei tehta seda aga juhul, kui inimene ei ole seoses taotluses esile toodud piirangutega arsti vastuvõtul käinud. Samuti pole see 4(6)
ette nähtud uute diagnooside panekuks (lk 7). Tegutsemisvõimet hinnatakse koosmõjus stabiilse ja adekvaatse raviga (lk 7).
15.Töövõime hindamisel tegutsemispiirangu raskusastmele antavaid punktiväärtusi on metoodikas selgitatud järgnevalt: 0 – EI OLE probleemi (puudub, tühine, ...) 0–4%; 1 – KERGE probleem (väike, nõrk, ...) 5–24% (ei sega väga igapäevaelu, on esinenud üksikutel juhtudel viimase 30 päeva jooksul või esineb alla 25% ajast); 2 – MÕÕDUKAS probleem (keskmine, tuntav, ...) 25–49% (häirib sageli igapäevaelu, esineb 25– 50% ajast, tegevust on ilmselgelt raskem sooritada kui ilma haiguseta inimesel); 3 – RASKE probleem (suur, tõsine, ...) 50–95% (takistab olulisel määral igapäevaelu, esineb väga sageli või pidevalt, tegevuse sooritamine on peaaegu võimatu, kuid mingil määral siiski tehtav); 4 – TÄIELIK probleem (vaieldamatu, sügav, ...) 96–100% (takistab kogu aeg igapäevaelu, esineb pidevalt, tegevust ei ole üldse võimalik sooritada) (lk 13).
16.Metoodika järgi hindab eksperdiarvamuse andja inimese töövõime kas osaliseks või puuduvaks, kui piirangute arvväärtuste summa on neli või suurem (kergeid, st punktiväärtusega üks hinnatud piiranguid liitmisel ei arvestata). Eksperdiarvamuse andja arvestab inimesel erinevates valdkondades esinevate piirangute koosmõju, tervisekahjustuse või haiguse ulatust, kulgu, raskusastet ja esinemise sagedust, inimese haiguskriitikat ja -teadlikkust, ravisoostumust ning piirangute mõju igapäevategevustele.
17.Kohtul on alust ekspertarstide hinnangute põhjal tehtud otsuseid kahtluse alla seada juhul, kui selgub, et eksitud on mõne õigusnormi vastu või tehtud mõni oluline metoodiline viga. Vastasel juhul ei ole kohtul põhjust ekspertide hinnangusse sekkuda. Kaebaja terviseseisund
18.Lähtuvalt töövõime hindamise põhimõtetest käsitleb neid kaebaja hinnanguid tema tervisele, mis seonduvad TIS andmetega. Seetõttu hindab kohus üksnes käelise tegevuse valdkonda, mille osas on TIS andmed ning mille osas kaebaja leiab, et tema terviseseisundit ja selle mõju töövõimele ei ole hinnatud õigesti. Võtmetegevus „Käte sirutamine“
19.Käte sirutamise all mõistetakse käte sirutamist eri kõrgustele, käte painutamist õla- ja küünarliigesest, kaasa arvatud millegi järele küünitamist või eseme viskamist (töövõime hindamise metoodika, lk 35). Tuginedes TIS andmetele (neuroloog dr Ülla Linnamägi 20.06.2023 epikriis – dtl 74-75, kardiovaskulaarkirurg dr Andrus Metsa 20.10.2023 epikriis – dtl 70-71, ortopeed dr Joosep Piirisild 16.11.2023 epikriis, dtl 80) on TTO ekspertarst (dtl lk 55) ja ETK ekspertarst (dtl 67) leidnud põhjendatult, et kaebajal ei ole takistusi käte sirutamisel. TIS andmetel seonduvad kaebaja käelise tegevuse tervisehädad vasaku käe randme valu ja jõudluse vähesusega. Võtmetegevus „Asjade liigutamine“
20.Asjade liigutamise all mõistetakse nendest kahe käega kinnihaaramist ja soovitud kohta tõstmist vöö kõrgusel (keha ühelt poolelt teisele - töövõime hindamise metoodika, lk 35). TIS andmetel (neuroloog Ülla Linnamägi 20.06.2023 epikriis, kardiovaskulaarkirurg Andrus Metsa 20.10.2023 epikriis), ortopeed Joosep Piirisild 16.11.2023 epikriis) on kaebajal valu vasaku käe randmes. Kaebaja on paremakäeline (21.11.2023 taotluse lk 7 - dtl 46). Ta suudab 5(6)
parema käega tegutseda (21.11.2023 taotluse lk 8 – dtl 47). TIS andmetel ei ole tal probleeme parema käega asjade liigutamisel. Nendest andmetest kogumis lähtudes on TTO ekspertarst (dtl 55) ja ETK ekspertarst (dtl 67) õigesti järeldanud, et kaebajal on piirangud asjade liigutamisel, kuid need piirangud on mõõdukad. Seda põhjusel, et hinnatakse kahe käega asjade liigutamist. Võtmetegevus „Käteosavus“
21.Käteosavuse all mõistetakse sõrmede ja randmete liikuvust ja jõudu, võimet käsi randmest pöörata sisse- ja väljapoole ning käte ja sõrmede täppisliigutusi (väikeste asjade haaramist, hoidmist, sõrmitsemist - töövõime hindamise metoodika, lk 37). TIS andmetel (perearst Sirle Magnus 24.04.2023 epikriis – dtl 91, neuroloog Ülla Linnamägi 20.06.2023 epikriis) töötab kaebaja arvutiga 7 tundi päevas. Kaebaja selgitas, et kasutab randmete ortoose, valuvaigisteid, ravigeele, taastusravi käteosavuse parandamiseks (21.11.2023 taotluse lk 8). Kaebaja puhul on uuritud karpaalkanali sündroomi esinemist, kuid ENG uuring ei viidanud närvikahjustusele (neuroloog Ülla Linnamägi 20.06.2023 epikriis). Ortopeedi hinnangul ei vaja kaebaja vasak käsi hetkel kirurgilist ravi, vaid taastusravi (ortopeed Joosep Piirisild 16.11.2023 epikriis). Nendel kaalutlustel ei ole TTO ekspertarst (dtl 55) ja ETK ekspertarst (dtl 68) eksinud, kui on leidnud, et käteosavuse osas saab piirangut lugeda kergeks. Kokkuvõte
22.ETK ekspertarst hindas kaebaja käelise tegevuse valdkonna võtmetegevuste piiranguid järgmiselt: käte sirutamine – arvväärtusega 0, asjade liigutamine – arvväärtusega 2, käteosavus – arvväärtusega 1, käelise tegevusega seotud muud piirangud – arvväärtusega 0.
23.Eeltoodu põhjal leidis ETK õigesti, et kaebaja võtmetegevuste piirangute arvväärtuste summa on kaks (raskusastmeid 0 ja 1 summeerimisel ei liideta ehk summeerimisele kuuluvad ainult raskusastmed 2, 3 ja 4, töövõime hindamise metoodika lk 15). Töövõime hindamise metoodika järgi ei ole sel juhul töövõime vähenenud (vt otsuse p 16). Kaebaja piirangud käelise tegevuse valdkonnas ei mõjuta tema töövõimet ulatuses, mis takistaks töötamist. ETK ekspertarst tõi kohtumenetluses esile, et kaebaja töötab müüjana koormusega 1,0 (st täiskoormusega) ja ei ole viimase kahe aasta jooksul vajanud käte probleemide tõttu kordagi ajutist töölt vabastust haiguslehe alusel. Töövõimet hinnatakse koos arsti poolt määratud raviga, mille hulka kuulub taastusravi saamine. Seega ei vähenda taastusravi saamine kaebaja töövõimet.
24.Menetluskulud kannab pool, kelle kahjuks kohus otsuse teeb (HKMS § 108 lg 1). Vastustaja kaebajalt menetluskulude väljamõistmist ei taotlenud. Menetlusosaliste menetluskulud jäävad seega nende endi kanda.
25.Kuna otsus sisaldab kaebaja terviseandmeid, tuleb kaebaja nimi asendada otsuse avaldamise korral tähemärgiga (HKMS § 175 lg 3). (allkirjastatud digitaalselt) Tristan Ploom
6(6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.