Ülle Kuldkepi kaebus Sotsiaalkindlustusameti 12. juuli 2022. a otsuse nr P09796-1 osaliseks ja 6. septembri 2022. a vaideotsuse nr 5.2-3/36719-2 tervikuna tühistamiseks, avaliku teenistuse staaži tuvastamiseks ja Sotsiaalkindlustusameti kohustamiseks Kaebaja Ülle Kuldkepp Vastustaja Sotsiaalkindlustusamet, volitatud esindaja Merle Magnus Kirjalikus menetluses
Menetlusosalised
Asja läbivaatamine
RESOLUTSIOON
1.Jätta Ülle Kuldkepi kaebus rahuldamata.
2.Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD JA SELGITUSED
Otsuse peale võib Tartu Ringkonnakohtule esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 17. juunil 2024 (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 181 lg 1 ja § 67 lg 4). Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184 lg 3). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9).
1.Ülle Kuldkepp (kaebaja) esitas 24. jaanuaril 2022 Sotsiaalkindlustusametile (SKA) avalduse soodustingimustel vanaduspensioni määramiseks riikliku pensionikindlustuse seaduse alusel.
3-22-2136
2.SKA arvestas 12. juuli 2022. a otsusega nr P09796-1 kaebaja avaliku teenistuse staaži hulka ajavahemikul 1. jaanuar 1997 kuni 17. veebruar 2000 Viljandimaa Metsaameti konsultandi ametikohal töötamise, s.o kokku 3 aastat 1 kuu ja 16 päeva. Avaliku teenistuse staaži hulka ei arvestatud kaebaja töötamist ajavahemikel 1. oktoober 1985 kuni 14. august 1989 Järvamaa Metsamajandis, 23. aprill 1990 kuni 8. september 1991 Viljandi Metsamajandis ja 20. juuni 1994 kuni 31. detsember 1996 Loodi metskonnas. SKA leidis, et avaliku teenistuse seaduse jõustumise hetkel (s.o 1. jaanuaril 1996) töötas kaebaja Loodi metskonna Pärsti valla abimetsaülema ametikohal. Vabariigi Valitsuse 19. märtsi 2002. a määruse nr 97 „Keskkonnaministeeriumi valitsemisalas olnud asutuste ja organisatsioonide nende ametikohtade loetelu, kus töötatud aeg arvatakse avaliku teenistuse staaži hulka“ (määrus nr 97) § 2 lg 5 kohaselt eeldasid avaliku võimu ülesannete täitmist metskondades üksnes metsaülema, metsniku ja metsavahi ametikohad. Abimetsaülema ametikohta ei ole määruses nimetatud.
3.Kaebaja esitas 11. augustil 2022 SKA-le vaide, mille SKA jättis 6. septembri 2022. a vaideotsusega nr 5.2-3/36719-2 rahuldamata.
4.Kaebaja esitas 7. oktoobril 2022 Tartu Halduskohtule hiljem täiendatud kaebuse, milles palub tühistada SKA 12. juuli 2022. a otsus nr P09796-1 osas, millega SKA ei arvestanud avaliku teenistuse staaži hulka kaebaja töötamist ajavahemikel 1. oktoober 1985 kuni 14. august 1989 Järvamaa Metsamajandile alluvas Tammsaare metskonnas, 23. aprill 1990 kuni 8. september 1991 Viljandi Metsamajandile alluvas Polli metskonnas, 20. juuni 1994 kuni 31. detsember 1996 Eesti Vabariigi Riiklikule Metsaametile alluvas Loodi metskonnas ja tuvastada eelnimetatud ajavahemikel töötatud aja kuulumine avaliku teenistuse staaži hulka ning kohustada SKA-d tegema uue otsuse, millega määrata vanaduspensionile juurde ametniku pensionilisa. Lisaks palub kaebaja tühistada SKA 6. septembri 2022. a vaideotsuse nr 5.2-3/36719-2.
5.Tartu Halduskohus võttis 23. novembri 2022. a määrusega Ülle Kuldkepi kaebuse menetlusse ning andis vastustajale tähtaja kaebusele vastamiseks.
6.Vastustaja esitas 22. detsembril 2022 kohtule vastuse kaebusele, milles vaidleb kaebusele vastu ning palub jätta see rahuldamata.
7.Tartu Halduskohus otsustas 13. märtsi 2024. a määrusega vaadata haldusasja läbi kirjalikus menetluses, andis menetlusosalistele tähtajad täiendavate menetlusdokumentide ja neile vastuväidete esitamiseks ning teatas kohtuotsuse avalikult teatavakstegemise aja.
8.Kaebaja esitas 10. aprillil 2024 kohtule täiendava seisukoha ning 12. aprillil 2024 saabusid kohtusse kaebaja esitatud täiendavad tõendid.
9.1.Kaebaja ei nõustu vaidlusaluste haldusaktidega, kuna need on meelevaldsed ega arvesta kaebaja ametikohal täidetud tegelike kohustuste ja faktiliste asjaoludega. Kaebaja suhtes on kujunenud olukord, kus tal ei ole võrdset õigust saada vanaduspensioni suurendatud tingimustel ainult seetõttu, et tema tööraamatus märgitud ametikohtade nimeline loetelu määruses nr 97 puudub. Kaebaja on teinud sisuliselt sama tööd, mis vastab nende riigiametnike tööle, kelle ametite loetelu sisaldub määruses nr 97 ja kellel on seetõttu õigus suurendatud tingimustel
3-22-2136 vanaduspensioni saada. Kaebaja oli avaliku teenistuse seaduse mõttes avalikus teenistuses ning tema töötamine vaidlusalustel ajavahemikel tuleb arvata avaliku teenistuse staaži hulka. Lähtuda tuleb sellest, milliseid tööülesandeid kaebaja tegelikult täitis ning kuidas need kattuvad metsaülema, metsniku ja metsavahi kohustustega.
9.2.Abimetsaülemana metskondades töötanud isikud teostasid avalikku võimu ning täitsid avaliku teenistuse ülesandeid. Abimetsaülemad teostasid riiklikku järelevalvet, tõkestasid õigusrikkumisi, määrasid halduskaristusi, koostasid protokolle ja ettekirjutusi, väljastasid raielubasid, valmistasid raielanke ette, jälgisid õigusaktide täitmist, rakendasid abinõusid õigusrikkumise tulemusel riigile tekitatud kahju sissenõudmiseks jne. Tegemist oli metsavalve süsteemi ametikohaga, mille puhul oli riigi autoriteedi kehtestamiseks ette nähtud vormiriietus koos vastava ametitunnusega. Kaebajale korraldati metskonna poolt relvakandmise kursus, politseiametnikud andsid kaebajale erinevaid enesekaitsevahendeid ning metskond andis kaebajale välitöödeks kasutada tööauto ja mootorsõidukite peatamiseks liiklussau. Abimetsaülemad töötasid piiramata tööajaga ja vastavalt sellele toimus pikendatud puhkuse arvestamine. Nad asendasid ametlikult ka metsaülemat tema äraolekul. Kaebaja hinnangul tuleb rakendada määruse nr 97 § 2 lg-t 5 ning Järvamaa Metsamajandis ja Viljandi Metsamajandis töötamise puhul ka määruse nr 97 § 2 lg 1 p 7, kuna kaebaja võttis seal tööle metsamajandi direktor ja vormistas tööle metsamajandi kaadriinspektor ning mitte Tammsaare või Polli metskond.
10.Vastustaja palub jätta kaebuse rahuldamata, esitades kokkuvõtlikult järgmised põhjendused.
10.1.1. jaanuarist 1996 kuni 31. märtsini 2013 kehtinud avaliku teenistuse seaduse (ATS v.r) § 182 lg 1 sätestas, et isikule, kes ATS v.r jõustumisel on teenistuses, arvutatakse teenistusstaaži ATS v.r §-des 153-156 sätestatud korras. ATS v.r § 153 lg-s 1 sätestatud tegevuse hulka arvatakse enne ATS v.r jõustumist riigi või kohaliku omavalitsuse ametiasutustes töötatud aeg, v.a teenistusaeg endise NSV Liidu julgeolekuorganites ja relvajõududes. ATS v.r § 182 lg 3 sätestas, et ametikohtade loetelu riigi või kohaliku omavalitsuse ametiasutustele allunud ettevõtetes, asutustes ja organisatsioonides, kus töötatud aeg vastavalt seaduse § 153 p-le 1 ja § 183 lg-le 1 arvatakse avaliku teenistuse staaži hulka, kehtestatakse Vabariigi Valitsuse määrusega. Vabariigi Valitsus võttis vastu määruse nr 97. Määruse kohaselt on abimetsaülema ametikoht selliseks ametikohaks vaid töötamisel metsamajandites või riigimetsamaade talitustes (määruse nr 97 § 2 lg 1 p 7). Metskonna ametikohtadest on nimetatud metsaülem, metsnik ja metsavaht (määruse nr 97 § 2 lg 5).
10.2.Kaebaja töötas ATS v.r jõustumisel töölepingu alusel Loodi metskonna Pärsti valla abimetsaülemana. Seega ei töötanud kaebaja ametikohal, millel töötamine kuuluks avaliku teenistuse staaži hulka arvamisele, ning ta ei olnud teenistuses ATS v.r § 182 mõttes. Samuti puuduvad dokumendid selle kohta, et kaebaja oleks alates 1. jaanuarist 1996 ametisse nimetatud. Kahe kuu jooksul ATS v.r jõustumisest arvates tuli töölepingu seaduse alusel tööle võetud ametnik vormistada nimetamise alusel teenistusse võetuks tagasiulatuvalt alates seaduse jõustumise päevast (ATS v.r § 163 lg 1).
10.3.Kaebaja vaidlusaluseid töötamise perioode ei saa seega arvestada avaliku teenistuse staažina. Ka kohtupraktika kinnitab vastustaja seisukohti. Määravad ei ole kaebaja väited selle kohta, et tema täidetud tööülesanded olid samuti omased avaliku võimu teostamisele.
KOHTU SEISUKOHT
11.Vaidluse all on, kas SKA on õiguspäraselt 12. juuli 2022. a otsusega nr P09796-1 jätnud kaebaja avaliku teenistuse staaži hulka arvestamata kaebaja töötamise ajavahemikel 1. oktoober 1985 kuni 14. august 1989 Järvamaa Metsamajandile alluvas Tammsaare metskonnas, 23. aprill
3-22-2136 1990 kuni 8. september 1991 Viljandi Metsamajandile alluvas Polli metskonnas ning 20. juuni 1994 kuni 31. detsember 1996 Eesti Vabariigi Riiklikule Metsaametile alluvas Loodi metskonnas abimetsaülemana. Kaebaja leiab, et avaliku teenistuse staaži arvestamisel tuleb lähtuda sellest, milliseid ülesandeid kaebaja täitis ning mitte tema ametikoha nimetusest. Kuna kaebaja teostas avalikku võimu, siis tuleb tema töötamine arvestada avaliku teenistuse staaži hulka. Samuti leiab kaebaja, et Järvamaa Metsamajandile alluvas Tammsaare metskonnas ja Viljandi Metsamajandile alluvas Polli metskonnas töötamise osas tuleb lähtuda sellest, kes kaebaja tööle võttis ja ta tööle vormistas. Kaebaja palub SKA 12. juuli 2022. a otsus nr P09796-1 osaliselt tühistada, 6. septembri 2022. a vaideotsus nr 5.2-3/36719-2 tervikuna tühistada, tuvastada eelnimetatud ajavahemikel töötatud aja kuulumine avaliku teenistuse staaži hulka ning kohustada SKA-d tegema uus otsus, millega määrata kaebaja vanaduspensionile juurde ametniku pensionilisa. Vastustaja kaebaja seisukohtadega ei nõustu ning leiab, et vaidlusalused haldusaktid on õiguspärased.
12.Praegu kehtiva ATS § 113 lg 2 kohaselt säilib isikul, kellel on 1. aprilli 2013. a seisuga täitunud vajalik teenistusstaaž riikliku vanaduspensioni suurendamiseks enne seda kuupäeva kehtinud avaliku teenistuse seaduse (juba varasemalt viidatud ATS v.r) alusel, õigus saada vanaduspensioni suurendust sõltuvalt isiku teenistusstaaži pikkusest. ATS v.r § 182 lg 1 järgi arvatakse isikule, kes oli 1. jaanuaril 1996 teenistuses, ATS v.r § 153 p-s 1 sätestatud tegevuse hulka enne ATS v.r jõustumist riigi või kohaliku omavalitsuse ametiasutuses töötatud aeg ja nimetatud asutustele allunud ettevõtetes, asutustes ja organisatsioonides ametikohtadel, mis eeldasid avaliku võimu ülesannete täitmist, töötatud aeg, välja arvatud teenistusaeg endise NSV Liidu julgeolekuorganites või relvajõududes. Vastavad loetelud ametiasutustest ja ametikohtades kehtestati ATS v.r § 182 lg-te 2 ja 3 kohaselt Vabariigi Valitsuse määrusega, sh määrusega nr 97.
13.Vabariigi Valitsusel oli ATS v.r § 182 lg-te 2 ja 3 alusel määruste andmisel äärmiselt avar otsustusruum (Riigikohtu halduskolleegiumi 9. detsembri 2021. a otsus asjas nr 3-20-440, p 15). Määrusega nr 97 on kehtestatud ammendav loetelu asutustest, mille koosseisus olid avaliku võimu ülesannete täitmist eeldavad ametikohad, ning vastavate asutuste ametikohad, mis eeldasid avaliku võimu ülesannete täitmist (määruse nr 97 §-d 1 ja 2). Tegemist ei ole näitliku või lahtise loeteluga. Määruse nr 97 § 2 lg 1 p 7 rakendub üksnes metsamajandite või riigimetsamaade talituste abimetsaülematele. Metskondade puhul loetakse avaliku võimu ülesannete täitmist eeldanud ametikohtadeks määruse nr 97 § 2 lg 5 järgi üksnes metsaülem, metsnik ja metsavaht. Kaebaja töötas vaidlusalustel ajavahemikel erinevate metskondade abimetsaülemana, mida ei saa vastavalt määrusele nr 97 avaliku teenistuse staaži hulka arvata. Kaebaja väide, et ta võttis Järvamaa Metsamajandis ja Viljandi Metsamajandis tööle metsamajandi direktor ja vormistas tööle metsamajandi kaadriinspektor, ei ole määrava tähendusega. Kaebaja vormistati tööle metsamajanditele alluvate metskondade abimetsaülemana ning ta ei olnud metsamajandite või riigimetsamaade talituste abimetsaülem määruse nr 97 § 2 lg 1 p 7 mõttes. Kohtule esitatud materjalide kohaselt ei olnud kaebaja
1.jaanuaril 1996 ka avalikus teenistuses ATS v.r § 182 lg 1 mõttes, vaid töötas töölepingu alusel Loodi metskonna Pärsti valla abimetsaülemana, ning teda ei vormistatud haldusasja materjalidest nähtuvalt ka ATS v.r § 163 lg 1 järgi avalikku teenistusse ümber. Kaebaja vormistati avalikku teenistusse alles alates 1. jaanuarist 1997, mil ta asus ametisse Viljandimaa Metsaameti konsultandina. Kohus ei sea kahtluse alla kaebaja väiteid oma tööülesannete sisu ja vastutusala osas, kuid eeltoodu ei ole asja lahendamisel oluline. Siinkohal ei oma tähtsust, kas ja millises ulatuses teostas kaebaja avalikku võimu. Kui isikut avalikku teenistusse ei nimetatud, siis ei tekkinud ka teenistussuhet. Avalik-õiguslikke ülesandeid saavad teatud juhtudel täita ka avalikus teenistuses mitteolevad isikud (vt ka Riigikohtu halduskolleegiumi
3-22-2136
18.septembri 2014. a otsus asjas nr 3-3-1-31-14, p 17; Tartu Ringkonnakohtu 25. septembri 2012. a otsus asjas nr 3-11-1416, p-d 9-10; Tartu Ringkonnakohtu 16. jaanuari 2014. a otsus asjas nr 3-12-867, p-d 13-14). Kuna kaebaja ei olnud 1. jaanuari 1996. a seisuga avalikus teenistuses ning tema ametikohta ei ole määruses nr 97 nimetatud, siis ei saa kaebaja töötamist vaidlusalustel ajavahemikel arvestada avaliku teenistuse staaži hulka.
14.Seega on vastustaja jätnud õigesti kaebaja avaliku teenistuse staaži hulka arvestamata töötamise ajavahemikel 1. oktoober 1985 kuni 14. august 1989 Järvamaa Metsamajandile alluvas Tammsaare metskonnas, 23. aprill 1990 kuni 8. september 1991 Viljandi Metsamajandile alluvas Polli metskonnas ning 20. juuni 1994 kuni 31. detsember 1996 Eesti Vabariigi Riiklikule Metsaametile alluvas Loodi metskonnas. Seega puudub alus SKA 12. juuli 2022. a otsuse nr P09796-1 osaliseks ja 6. septembri 2022. a vaideotsuse nr 5.2-3/36719-2 tervikuna tühistamiseks, kaebaja avaliku staaži tuvastamiseks ning SKA kohustamiseks teha uus otsus kaebaja vanaduspensionile ametniku pensionilisa juurde määramiseks.
15.Eelnevast tulenevalt jätab kohus Ülle Kuldkepi kaebuse täies ulatuses rahuldamata. HKMS § 108 lg 1 järgi kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kaebus jääb rahuldamata, siis jäävad kaebaja menetluskulud tema enda kanda. Vastustaja ei ole menetluskulu dokumente esitanud ning tema kulud jäävad tema enda kanda (HKMS § 109 lg 1).
(allkirjastatud digitaalselt) Juhan Siider
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.