X kaebus Eesti Töötukassa 25.09.2023 otsuse nr TVH/23/035827 ja 27.09.2023 otsuse nr TVT/23/050845 tühistamiseks ning Eesti Töötukassa kohustamiseks vaadata kaebaja 24.07.2023 esitatud taotlus uuesti läbi
Menetlusosalised
Kaebaja – X Vastustaja – Eesti Töötukassa, volitatud esindaja Helle Rebane
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
Jätta kaebaja taotlus täiendava tõendi kogumiseks, st vastustajalt 06.04.2020 töövõime hindamise eksperthinnangu väljamõistmiseks, rahuldamata. Jätta kaebus rahuldamata. Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda. Asendada avaldatavas kohtuotsuses kaebaja ja teiste füüsiliste isikute nimed tähemärkidega.
Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o hiljemalt 17.06.2024 a.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.X (kaebaja) esitas 24.07.2023 Eesti Töötukassale taotluse töövõime hindamiseks ja töövõimetustoetuse määramiseks.
2.Eesti Töötukassa (vastustaja) tuvastas 25.09.2023 otsusega nr TVH/23/035827 (digitaalse kohtutoimiku lehekülgedel (dtl) 34-37) kaebajal osalise töövõime alates 24.07.2023 kuni vanaduspensionieani. Otsusega tunnistati kehtetuks Eesti Töötukassa 27.02.2023 otsus nr TVH/23/008659. Otsuse põhjendused on järgmised:
2.1.Eesti Töötukassa 27.02.2023 töövõime hindamise otsus nr TVH/23/008659 tunnistati kehtetuks edasiulatuvalt alates 24.07.2023 vastavalt töövõimetoetuse seaduse (TVTS) § 8 lg 1 ja 3 ning haldusmenetluse seaduse (HMS) § 64 lg 1 ja § 65 lg 2 / § 64 lg 1-2 ja § 66 lg 2 p 2. Kaebaja esitas töövõime hindamiseks taotluse Eesti Töötukassale enne kordushindamise taotlemiseks ettenähtud 50 tööpäevase perioodi algust. Otsusega hinnati kaebaja töövõimet ja määrati uus töövõime
3-23-2366 vähenemise periood alates taotluse esitamise päevast, mistõttu tuleb seni kehtinud töövõime hindamise otsus edasiulatuvalt kehtetuks tunnistada.
2.2.Kaebajal on piiratud pikkade vahemaade kõndimine, treppidest üles ja alla liikumine, erinevates kohtades ja erinevatel pindadel liikumine, kummardamine, püstitõusmine, pikema aja jooksul püstining isteasendi säilitamine arterite funktsioonide häirumise, koormustaluvuse languse, selja- ja jalavalude ning puusaliigeste liikuvuse piiratuse tõttu. Kaebaja liigub tugikepiga kergelt longates, kõnnimuster häirunud. Kaebaja liikumine võib olla aeglasem tingituna valust ja kõndimisel abivahendi vajadusest, lisaks tasakaaluhäirete ning teadvuse seisundi häirete esinemisest tingituna. Kaebajal on piiratud käeline täppistegevus vasaku käe mõningase lihasjõudluse languse tõttu. Kaebajal on piiratud oma tervise eest hoolitsemine aeg-ajalt esinevate teadvusehäire episoodide tõttu. Kaebajal on raskendatud riietumine ning kehaosade hooldus selja- ja jalgade valude ning liigeste liikuvuse piiratuse tõttu.
2.3.Kaebajal on mõõdukas tegutsemispiirang liikumise valdkonnas ning kerge tegutsemispiirang teadvusel püsimise ja enesehoolduse valdkonnas, mille põhjuseks on peaajuveresoonte haigused, veresoonte haigus, artroosid ja spondülopaatiad ehk lülihaigustused. Kaebajal on kerge tegutsemispiirang käelise tegevuse valdkonnas, mille põhjuseks on peaajuveresoonte haigused. Kaebaja kirjeldatud piirangud teabe edasiandmise ja vastuvõtmise valdkonnas ei ole tervise infosüsteemi andmetel töövõimet mõjutavad. Kaebaja kirjeldatud piirangud õppimise ja tegevuste sooritamise, muutustega kohanemise ja ohu tajumise, suhtlemise valdkondades ning ravimite kõrvaltoimete osas ei leidnud tervise infosüsteemi andmetel kinnitust. Arvestades kaebaja tervisekahjustuse iseloomu, on tema töövõime vanaduspensionieani tõenäoliselt vähe muutuv.
3.Eesti Töötukassa määras 27.09.2023 otsusega nr TVT/23/050845 (dtl 2-3) kaebajale töövõimetoetuse, mille suurus ühe kalendripäeva eest on 10,602 eurot. Otsuse tegemise õiguslikuks aluseks on märgitud TVTS §-d 11-17 ja 27 ning aluseks võetud Eesti Töötukassa 25.09.2023 otsus nr TVH/23/035827 töövõime hindamise kohta ja kaebaja 24.07.2023 esitatud avaldus.
4.Kaebaja esitas 23.10.2023 Tartu Halduskohtule kaebuse Eesti Töötukassa 27.09.2023 otsuse nr TVT/23/050845 peale, põhjendades kaebust sellega, et töövõime hindamisel ei ole arvestatud kaebaja seisukohtadega ega objektiivselt arstide arvamustega.
6.Tallinna Halduskohus võttis kaebuse 05.01.2024 määrusega menetlusse nõuetes tühistada Eesti Töötukassa 25.09.2023 otsus nr TVH/23/035827 ja 27.09.2023 otsus nr TVT/23/050845 ning kohustada Eesti Töötukassat kaebaja taotlust uuesti läbi vaatama.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
Kaebaja seisukoht
7.Kaebaja leiab, et vaidlustatud otsused ei vasta kaebaja terviseseisundile ega töövõimele, sellest tulenevatele piirangutele ja abivajadusele. Vastustaja on otsuse tegemisel hinnanud asjaolusid ebaõigest ning jätnud olulised asjaolud arvestamata. Kaebaja seisukoht on kokkuvõtvalt järgmine.
7.1.Kaebajal tuvastati 06.04.2020 töövõime hindamise eksperthinnanguga raske puue koos töövõime kaotusega. Kaebajal oli jaanuaris 2020. aastal peaajuinfarkt, aprillis 2021. aastal tehti kaebajale parema puusaliigese operatsioon. Kohe pärast haiglas viibimist, oli riigis Covid-19 viiruse levik ning inimestel tuli püsida kodus. Kuna kaebajal oli puue, siis oli ta kodus ning tal oli määratud hooldaja, kes aitas kaebajal süüa teha, poes käia, puid tuua, ahju küta jne. Kaebajal lõppes 2023. aasta märtsikuus puue ja töövõimetoetus, mistõttu oli tal vaja pikendust ning täita uus avaldus. Peale puusa operatsiooni tundis kaebaja, et tema puus on korras ning see ei valutanud enam, kuid ühe aasta pärast pidi kaebaja uuesti valuvaigisteid tarvitama hakkama. Kaebajal tekkisid seljas valud ning kaebaja üks jalg oli teisest lühem. Kaebuse esitamise hetkel on kaebajal tugevad seljavalud ning võimatu on kükitades püsti tõusta, käed on kargust väsinud. Kaebaja jaoks on arusaamatu, miks 2(20)
3-23-2366 on vaidlustatud töövõime hindamise otsuses märgitud kaebaja seisundiks vähemuutuv, kuivõrd midagi on ikka muutunud – puusad on terved, aga seljavalu on tekkinud.
7.2.Kaebajale jääb selgusetuks, kes koostas Eesti Töötukassa 25.09.2023 otsuse nr TVH/23/035827. Kaebaja jaoks on põhjendamatu, et tema käest küsiti, miks ta ei ole arsti juures käinud ning tehti järeldus, et kaebaja on sellisel juhul terve. Kaebajale on arusaamatu, miks ei ole andmeid digiloos. Lisaks märgib kaebaja, et nii väikese ajaga nagu 2022. aasta lõpp kuni 2023. aasta märtsikuu ei olnud kaebajal võimalik kõiki arste külastada ning ka 2024. aasta jaanuarikuu seisuga ei olnud kaebaja kõikide arstide juurde külastusaega saanud. Kaebaja sai septembris 2023. aastal vastuvõtuaja ortopeedile, kuid leiab, et kasu oli talle sellest vähe.
7.3.Kaebaja hinnangul on vastustaja esitatud ekspertide hinnangud isemoodi ning silma paistab vastustaja seisukoht, kus põhirõhk on suitsetamisel, alkoholi tarbimisel, taastusravil ja tablettide ostmisel. Kaebaja selgitab, et saadavast töövõimetoetusest jääb talle alles ligikaudu 200 eurot, mille eest ei ole kaebajal võimalik arstide väljakirjutatud ravimeid välja osta, paljud arstid on kaebajale ravimeid andnud enda tagavarast.
7.4.Ekslik on vastustaja seisukoht, et kaebajal on asendatud puusaliigesed ja jalaarterid implantaatidega, sest kaebajal on asendatud ainult puusaliiges. Samuti on ebaõigesti märgitud, et kaebaja suudab kõndida 100 m, kuivõrd kaebaja enda pikkuse juures suudab teha 20-30 sammu, millega ei tule 100 m välja, vaid üksnes 10 m. Ka seda vahemaad kõnnib kaebaja valuga ning puhkepausidega. Kaebaja ei tunne taastusravi füsiaatrit dr Y, kaebaja taastusraviarst on Y. Kaebaja tuli taastusravilt ära seetõttu, et taastusraviarsti eksimuse tõttu pidi kaebaja jalgrattal väntama 15 minuti asemel 30 minutit. Kuna kaebajal oli sel hetkel puus opereerimata, siis kaebaja roomas pärast seda voodisse.
7.5.Töövõime hindamise otsusesse on märgitud, et töövõime hindamisel võetakse arvesse isiku üldist töövõimet tööturul. Kaebaja on alates 2023. aasta märtsist osalise töövõimega ja otsib tööd, ent tööturg kaebajat ei vaja. Viimati käis kaebaja 26.03.2023 Tartumaa värbamispäeval, milles 21st osalenud ettevõttest saadeti kaebaja ära, sest vajatakse noori ja terveid inimesi. Vastustaja seisukoht
8.Vastustaja on seisukohal, et kaebus on alusetu ja vaidleb sellele täies ulatuses vastu.
8.1.Vaidlustatud otsused on õiguspärased.
8.2.Töövõime hindamisega tuvastatakse pikaajalise tervisekahjustusega isiku töövõime ulatus. Töövõime hindamisel võetakse arvesse isiku terviseseisundit ning sellest tulenevaid tegutsemise ja osalemise piiranguid, nende prognoosi ja eeldatavat kestust, lisaks ka isiku hinnangut oma tegutsemisvõimele. Hindamisel lähtutakse töövõime hindamise metoodikast. Inimese töövõimet hinnatakse seitsmes kehalise ja vaimse võimekuse valdkonnas võtmetegevuste alusel ning töövõime hinnang antakse üldjuhul püsivale seisundile. Hindamise aluseks on inimese enda kirjeldatud subjektiivne tegutsemisvõime, mis on seotav ja põhjendatav tema objektiivsete terviseandmetega. Kvaliteetse ekspertiisi teostamiseks tuleb kasutada tervise infosüsteemis (TIS) olevaid andmeid. Isik peab olema kuue kuu jooksul enne töövõime hindamise taotluse esitamist käinud perearsti, teda põhiliselt raviva eriarsti või töötervishoiuarsti vastuvõtul.
8.3.Vastustaja 25.09.2023 otsuse põhjenduste kohaselt hinnati kaebajal osaline töövõime kuni vanaduspensionieani. Vastustaja hindas kaebaja töövõime ulatust võttes aluseks kaebaja 24.07.2023 töövõime hindamise taotluses märgitud hinnanguid oma tervisele ja TIS-i kantud terviseandmeid. Töötukassa töövõime hindamise ekspertarst Y analüüsis käesoleva haldusasja raames kaebaja töövõime hindamise taotlust, terviseandmeid ja kaebuses kirjeldatud asjaolusid ning AS Arstikeskus Confido ekspertarsti (TTO ekspertarst) koostatud eksperdiarvamust ning leidis, et kaebaja töövõime on osaline. Kaebajal hinnati mõõdukas tegutsemispiirang (arvväärtus 2) liikumise valdkonnas ning kerged tegutsemispiirangud (arvväärtused 1) käelise tegevuse ning teadvusel püsimise ja enesehoolduse valdkonnas, mille põhjuseks on peaajuveresoonte haigused, veresoonte haigus, artroosid ja spondülopaatiad e lülihaigustused. Teistes valdkondades piiranguid ei tuvastatud. 3(20)
3-23-2366 Vastupidiselt kaebuses väidetule, ei tekkinud vastustajal küsimust, miks kaebaja pole arstide poole pöördunud.
8.4.Kaebaja on kirjeldanud tegutsemispiiranguid liikumise valdkonnas. TTO ekspertarst on liikumise valdkonna piirangud võtmetegevustes liikumine eri tasapindadel, ohutu ringiliikumine ning seismine ja istumine vastavalt kaebaja enesehinnangule ja objektiivsetele terviseandmetele tuginedes hinnanud mõõdukateks (st arvväärtusega 2) ning muud liikumisega seotud piirangud puuduvaks (arvväärtusega 0). Vastustaja leiab, et on põhjendatud hinnata kaebajal liikumise valdkonnas mõõdukad piirangud.
8.4.1.Eri tasapindadel liikumise võtmetegevuses hinnatakse mingi vahemaa läbimist samal tasapinnal, takistuste ületamist ja liikumist astmetel. Tegevus peab olema sooritatud korduvalt, mõistliku aja ja jõupingutusega. Antud võtmetegevuses hinnatakse otsest füüsilist liikumisvõimet. TTO ekspertarst on põhjendanud eri tasapindadel liikumise võtmetegevuse hinnangut asjaoluga, et kaebajal esinevad piirangud liikumisel tingituna selja- ja jalavaludest. Subjektiivselt on kaebaja kurtnud tasakaaluhäireid. Kaebaja loobus taastusravis enne puusaliigeste endoproteemist, kuid kaebajale soovitati seljavalude raviks viimati 2023. aastal. Kaebaja liikumist takistavaks piiranguks on jalgade veresoonte kahjustused ja kõndimisel tekkiv klaudikatsioon ehk vahelduv lonkamine ehk jalgade valu käimisel, mis on põhjustatud jalgade verevarustuse häiretest.
8.4.2.Ohutu ringiliikumise võtmetegevuses hinnatakse raskusteta ja turvaliselt (nt tasakaalukaotuseta, kukkumiseta) ning mõistliku ajaga eri tasapindadel soovitud kohta liikumist. Mõeldud on nägemis- ja kuulmisraskuste ning luu- ja lihaskonna haiguste poolest ohutut liikumist, kusjuures hirmust või ärevusest põhjustatud ringiliikumise raskusi ei käsitleta. Abivahendi (kargu) kasutamine ei ole piirang ning piiranguid hinnatakse koos abivahendiga. Abivahendite kasutamine võimaldab osaliselt kompenseerida piiranguid (parandada tasakaalu ja koordinatsiooni, vähendada kukkumisriski). TTO ekspertarst hindas antud võtmetegevuses piirangu mõõdukaks. Vastustaja on tuvastanud, et kaebajal ei ole kirjeldatud olulist piirangut südame ning nägemise ja kuulmise osas. Esineb vasaku käe ebakindlus, veresoonte puudulikkusest tingitud jalgade valu ning ilmselt seljavalust ning vähesest füüsilisest aktiivsusest tingitud lihaste nõrkus, mis võib teatud mõõdukaid piiranguid põhjustada ning kaebajal võib olla suurem kukkumise oht. Vastustaja nõustub täielikult TTO arsti hinnanguga, et piirang ohutu liikumise võtmetegevuses koos abivahendiga ei ole enam kui mõõdukas.
8.4.3.Võtmetegevuses seismine ja istumine hinnatakse keha põhiasendi muutmist, kükkasendi tegemist, kummardamist, kehaasendi säilitamist ning siirdumist püsti ja istuma. Piirangu hindamisel antud võtmetegevuses tuleb arvestada, et istuvat ja seisvat asendit võib vahetada, ehk seismise vahel võib istuda 2-3 minutit ja ka vastupidi. Kehaasendi säilitamine ja vahetamine on piiranguteta, kui ei esine ebamugavustunnet, valu, nõrkust, väsimust, peapööritust, tasakaalukaotust vms. TTO ekspertarst hindas antud võtmetegevuses piirangu mõõdukaks. Vastustaja leiab, et piirang on põhjendatult hinnatud mõõdukaks, sest kaebajal on puusaliigeste proteesid, tüsistusi ja loksumist ei esine, kasutab vajadusel küünarkarku, esineb lihasvalusid ja lihaste treenimatust, võib esineda teatavat pearinglust ateroskleroosist. Jalaarterite probleemid asendivahetusel takistuseks ei ole. Kaebaja ravimeid regulaarselt ei võta ning valuvaigisteid ei vaja. Korduvad taastusravid on jätnud kasutamata, kuid kirurgiliselt on terviseprobleemid ravitud. Ravisoovituste järgimisel saaks piiranguid olulisel määral parandada.
8.5.Kaebaja on kirjeldanud piiranguid käelise tegevuse valdkonnas. Kaebaja on piiranguid kirjeldanud vaid käteosavuse võtmetegevuses. TTO ekspertarst on hinnanud käelise tegevuse valdkonnas kerged piirangud (arvväärtusega 1) käelise täppistegevuse osas tingituna vasaku käe mõningast lihasjõudluse langusest. Piirangute põhjuseks on peaaju struktuuri kahjustus ehk peaaju infarkti järgne seisund. Käelise tegevuse valdkonnas käsitletakse piiranguid, mis esinevad käte sirutamisel, asjade liigutamisel ning võimekust käsi nii palju tõsta, et näiteks riiulilt mingit eset kätte saada, suutlikkust tõsta ja liigutada 1-liitrist vedelikuga täidetud anumat või tõsta ja liigutada suurt ja kerget eset, näiteks patja või tühja pappkasti ning käsi ja sõrmi kasutada. Hinnatakse õlavöötme 4(20)
3-23-2366 ja käte seisundit. Vastustaja hinnangul on põhjendatud käelise tegevuse valdkonnas hinnata kaebaja tegutsemispiirangud kergeks, sest kaebaja on paremakäeline ning tal esineb mittedomineeriva käe kerge peenmotoorika häire.
8.6.Teabe edasiandmise ja vastuvõtmise valdkonnas kaebaja kirjeldatud kergeid piiranguid (arvväärtusega 1) on TTO ekspertarst hinnanud puuduvaks (arvväärtusega 0), sest need ei ole töövõimet mõjutavad ning kaebaja võimalikud piirangud on kompenseeritud. Teabe edasiandmise ja vastuvõtmise valdkonnas käsitletakse nägemise, kuulmise ja kõnelemisega seotud funktsioonide häirumise tõttu välja kujunenud tegutsemis- ja osalusvõime piiranguid suulise ja kirjaliku teabe vahetamisel teiste inimestega. Kaebaja ei ole viimase viie aasta jooksul pöördunud silmaarsti või kurguninakõrvaarsti või mõne muu arsti vastuvõtule nägemise, kuulmise või kõnelemise probleemide tõttu. TIS-i andmetel ei esine kaebajal diagnoose, ravi või uuringute vajadust nägemise või kuulmishäire tõttu. Prille saab soetada ja sobivaid määrata optometristi mõõtmiste alusel, prillide olemasolu ei ole töövõime piirang, sest nägemist hinnatakse koos abivahendiga.
8.7.Teadvusel püsimise ja enesehoolduse valdkonnas on kaebaja teadvusel püsimise võtmetegevuses hinnanud enda piirangud täielikuks (arvväärtusega 4), söömise ja joomise võtmetegevuses raskeks (arvväärtusega 3) ning teadvusel püsimise ja enesehooldusega seotud muud piirangud muutlikuks (arvväärtusega 9). TTO ekspertarst on hinnanud teadvusel püsimise ja enesehoolduse valdkonnas teadvusel püsimise võtmetegevuses piirangu kergeks (arvväärtusega 1) ning piirangu võtmetegevuses söömine ja joomine mitte esinevaks (arvväärtusega 0) ja lisanud, et piiranguid on arvestatud käelise tegevuse valdkonnas. TTO ekspertarst on hinnanud teadvusel püsimise ja enesehooldusega seotud muud piirangud võtmetegevustes piirangu kergeks (arvväärtus 1) leides, et kaebajal esinevad piirangud riietumisel ning enesehooldustoimingutel on tingitud piirangutest liikumisel ning et kaebajal võib esineda probleeme kehaosade hooldamisel ja riietumisel. Vastustaja täpsustab, et kaebajale on teostatud teadvushoogude põhjuse uurimiseks uuringud ning välistatud on südamehaigusest tingitud minestamised, ei esine kahtlust südame isheemiatõvele ega ka rütmihäiretele. Ükski arst teadvuse kaotuse hoogu näinud ei ole ja epilepsia ravi kaebaja ei saa. Vastustaja nõustub TTO arsti hinnanguga, et teadvusel püsimise ja enesehoolduse valdkonnas ei ole piirang enam kui kerge.
8.8.Kaebaja on õppimise ja tegevuste sooritamise valdkonnas hinnanud tegevuste õppimise võtmetegevuses piirangu täielikuks (arvväärtusega 4), tegevuste alustamise ja lõpetamise võtmetegevuse osas on kaebaja hinnanud piirangu täielikuks (arvväärtusega 4). TTO ekspertarst on hinnanud õppimise ja tegevuste sooritamise valdkonna piirangud võtmetegevustes puuduvateks (arvväärtus 0). Vaimse tervisega seotud mäluprobleeme ega muid vaimse võimekuse piiranguid, mida antud alajaotuses hinnatakse, terviseandmete alusel kaebajal ei ole. Vastustaja on seisukohal, et õppimise ja tegevuste sooritamise valdkonnas on põhjendatud hinnata kaebajal piirangud puuduvaks. Metoodika kohaselt hinnatakse antud valdkonnas lihtsate ja keerulisemate tegevuste omandamist ja selgeksõpitu korduvat kasutamist, tegevuste alustamise ja lõpetamise all mõistetakse võimet alustada ja loogilises järjekorras teostada ning lõpetada igapäevaseid rutiinseid tegevusi arvestades ka motivatsiooni ja tahet. Antud valdkonnas ei hinnata liikumise, nägemise, kuulmise või käelise tegevuse piirangutest lähtuvaid tegutsemisraskusi. Piiranguid põhjustavad erinevad vaimse tervise seisundid (sh. vaimne alaareng, raske depressioon, psühhoosid, dementsus vms). Kaebajal ei ole vaimse tervise häireid diagnoositud, eriarsti (psühhiaatri) konsultatsiooni ega ravi ei ole vajanud.
8.9.Kaebaja on muutustega kohanemise ja ohu tajumise valdkonnas hinnanud väljaskäimise võtmetegevuses piirangu raskeks (arvväärtusega 3), võtmetegevuse muudatustega toimetuleku piirangu on kaebaja hinnanud täielikuks (arvväärtusega 4). TTO ekspertarst on hinnanud piirangud muutustega kohanemise ja ohu tajumise valdkonnas puuduvaks (arvväärtus 0). TTO ekspertarst on märkinud, et kaebaja kirjeldatud piirangud ei leidnud TIS andmetel kinnitust. Vastustaja selgitab, et muutustega kohanemise ja ohu tajumise valdkonnas on põhjendatud hinnata piirangud puuduvateks. Väljaskäimise võtmetegevuses hinnatakse emotsionaalse ja vaimse pingeta, ärevuseta ja hirmu tundmata väljaspool kodu liikumist ja seejuures tekkida võivate pingeliste olukordadega 5(20)
3-23-2366 hakkamasaamist. Võtmetegevuse hindamisel käsitletakse võimekust väljas käia, minna tuttavatesse ja tundmatutesse kohtadesse arvestades vaimset ja emotsionaalset seisundit, mitte kehalisi piiranguid. Toimetulek muudatustega võtmetegevuses hinnatakse toimetulekut igapäevaharjumuste muutustega ning piiranguid võib olla inimestel, kellel on ajukahjustuse järgselt mõõdukas kuni raske õppimishäire, erinevad autismi vormid, obsessiiv-kompulsiivne häire, ärevushäire, psühhoosid, jne. Kaebajal ei kinnitu püsivaid piiranguid muutustega kohanemise ja ohu tajumise valdkonnas ega piiranguid põhjustava ärevuse esinemist, sest ei ole diagnoositud vaimse tervise häireid, eriarsti (psühhiaatri) konsultatsiooni ega ravi ei ole vajanud.
8.10.Kaebaja on suhtlemise valdkonnas märkinud suhtlemisega hakkamasaamise võtmetegevuses piirangu muutlikuks (arvväärtusega 9) ning kohase käitumise võtmetegevuses piirangu raskeks (arvväärtusega 3). TTO ekspertarst on hinnanud piirangud suhtlemise valdkonnas puuduvaks (arvväärtus 0). TTO ekspertarst on märkinud, et kaebaja vaimse tervisega seotud probleeme terviseandmete alusel kaebajal ei ole. Vastustaja hinnangul on suhtlemise valdkonnas TTO ekspertarst põhjendatult hinnanud piirangud puuduvaks. Suhtlemisega hakkamasaamise võtmetegevuses hinnatakse võimekust suhelda teiste inimestega näost näkku või telefonitsi. Piirangut põhjustav ärevus/hirm on normaalsetest reaktsioonidest tugevam (kuni surmahirmuni), kutsudes esile ka märgatavaid füüsilisi reaktsioone. Võtmetegevuses ei arvestata soovimatust suhelda. Kohane käitumine võtmetegevuses on põhjendatud hinnata piirang puuduvaks, sest hinnatakse kontrollimatute agressiivsuse või vihaepisoodide esinemist igapäevastes situatsioonides ning olukordi, kus isiku käitumine inimestevahelises suhtluses ei vasta üldtunnustatud normidele. Ebakohase käitumise episoodide iseloom ning sagedus peavad olema terviseandmetes täpsustatud, et hinnata piirangu raskusastet. Kaebajal ei kinnitu püsivaid piiranguid põhjustava ärevuse esinemist ega ebakohase käitumise esinemist, sest tal ei ole diagnoositud vaimse tervise häireid, eriarsti konsultatsiooni ega ravi ei ole vajanud.
8.11.Kaebaja on taotluses märkinud enesehinnangulised piirangud sõltuvust tekitavate ainete mõju ja ravimite kõrvaltoimetes ning selgitas, et võttis vanasti unerohtu, mis tekitas talle mürgitust, kuid muidu probleeme ei ole. TTO ekspertarst hindas, et tegemist ei ole püsivat töövõimet piirava probleemiga. Vastustaja hinnangul on põhjendatult hinnatud kaebus ravimite kõrvaltoimetest puuduvaks, sest puudub informatsioon ravimite kõrvaltoimete kohta. Kaebaja taotluses enesehinnangulisi piiranguid muude tervisehäirete all ei ole esitanud.
8.12.Vastustaja selgitab, et eelnevalt oli kaebajal perioodil 30.03.2020 - 29.03.2023 puuduv töövõime kolmeks aastaks põhjusel, et kaebajal oli siis raske piirang liikumises, kuna 06.04.2020 ekspertiisi teostamise ajal oli kaebajal terviseandmete alusel tugev parema puusa valu ja peaaju infarkti järgselt vasaku jala jõud oli nõrk. Parema puusaliigese endoproteesimine oli veel teostamata. Tänaseks on puus ravitud ja vasaku jala nõrkus on taandunud. Piirangud liikumises on hinnatud mõõdukaks selja -ja jalavalude tõttu ning põhiliseks piirangut põhjustavaks diagnoosiks on veresoonte ateroskleroos, mis põhjustab pikemal käimisel jalgades valu. Arvestades, et kaebaja enda igapäevane panus ravimisse on olnud tagasihoidlik, siis pigem võiks prognoosida piirangute vähenemist igapäevase medikamentoosse ravi foonil, suitsetamisest loobumisel ning taastusraviga.
8.13.Vastustaja jääb seisukohale, et kaebaja töövõime on osaline, sest kaebajal esinevad mõõdukad piirangud liikumise valdkonnas. Kaebaja liigub väljas pikemaid vahemaid karguga ning tal on kerge piirang käelises ning teadvusel püsimise ja enesehoolduse valdkonnas. Kerged piirangud ei mõjuta tema töövõimet ulatuses, mis takistaks töötamist. Kaebajal terviseseisundist tulenevad mõõdukad liikumise, ohutu liikumise ja asendivahetuse tegutsemise ja suutlikkuse piirangud on sellised, mille tõttu kaebaja töötamine on osaliselt takistatud. Piiranguid hinnatakse ravi foonil koos adekvaatse ja soovitatud raviga ja arvestama peab ka seda, et kaebaja ei vaja kõrvalabi. Antud juhul on kaebaja enda aktiivne panus olnud seni tagasihoidlik. Kaebaja on pöördunud mitmete spetsialistide vastuvõtule, kulutanud palju ressurssi seisundi tuvastamiseks, kuid kaebaja võiks arstide ravisoovitusi järgida. Kaebaja kõnnitempo võib olla häiritud, sest kiirema kõnniga võib tekkida valu säärelihastesse ja kaebaja vajab seisatamist enne edasi kõndi. Samuti on ilmselt vähese liikumise ja passiivse eluviisi tõttu tekkinud lihaste treenimatus ja nõrkus, mida saaks taastusravi ja lihaste 6(20)
3-23-2366 aktiveerimisega parandada ja mida on kaebajale arstide poolt korduvalt ka soovitatud. Haigusloos puudub kirjeldus, et kaebaja ei saaks oma isiklike toimetustega hakkama ning ka arstide vastuvõtul ei ole saatjat kirjeldatud. Kaebajal ei esine südamehaigust ega rütmihäireid, seega ei esine ka jõudluse langust südamehaigusest. Kaebaja ei vaja kangeid retsepti alusel välja kirjutatud ravimeid ja ka kargu kasutamise vajadus on ebaselge. Kaebajal on välja ostmata ja annulleeritud kõik 2023 esimese üheksa kuu jooksul välja kirjutatud ravimid, sh välja kirjutatud veresooni laiendavad, vererõhku ja kolesterooli taset alandavad ravimid. Seega kaebaja on küll lasknud kirurgidel ennast kirurgiliselt ravida, vahetatud on puusaliigesed, laiendatud ja stenditud on jala veresooni, kuid ta ise ei ole võtnud vaevaks osaleda taastusravil, kasutada oma seisundi parandamiseks ja veresoonkonna kahjustuse süvenemise vältimiseks vajalikke ravimeid ega ole loobunud suitsetamisest. Arstide soovituste järgimisel (ravimid, taastusravi ja suitsetamisest loobumine) ja tänapäevase meditsiini abiga ja juba saadud raviga saaks piirang olla ka väiksem.
8.14.Töövõime hindamisel võetakse arvesse isiku üldist töövõimet tööturul ja ei arvestata konkreetsele ametikohale sobivust. Töövõime hindamisel võetakse arvesse isiku üldist töövõimet tööturul, mitte ei arvestata ainult konkreetsele ametikohale sobivusega. Hindamisel võetakse arvesse kõiki võimalikke töötamise valdkondi ning seda, et sobimatuid töövõtteid ja -tingimusi on võimalik vältida. Vastustaja nõustub ekspertarstiga, et kaebajale ei sobi raske füüsiline ja rohket liikumist nõudev töö, sobib osalise ajaga töö. Südamepuudulikkust ja selliseid teadvusehäired, mis mõjutaks töövõimet, kaebajal ei esine. Samuti ei ole diagnoositud ajuinfarktist mälu või muid kognitiivseid häireid, ei ole vajanud psühhiaatri konsultatsioone ega ravi.
8.15.Töövõime hindamise otsuses on õigesti tuvastatud kaebaja osaline töövõime. Kuna kaebaja töövõime hinnati osaliseks, määrati talle 27.09.2023 otsusega nr TVT/23/050845 töövõimetoetus ühe kalendripäeva eest 57 % töövõimetoetuse päevamäärast.
KOHTU PÕHJENDUSED
9.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 162 lg 1 sätestab, et otsuse resolutsiooniga lahendab kohus selgelt ja ühemõtteliselt kaebuse nõuded ja menetlusosaliste veel lahendamata taotlused.
10.Kaebaja on esitanud kohtule taotluse nõuda vastustajalt välja kaebaja töövõime hindamise varasem eksperthinnang, mis on koostatud 06.04.2020. Kaebaja leiab, et Eesti Töötukassa 25.09.2023 otsuse nr TVH/23/035827 aluseks olnud ja kaebaja varasemast töövõime hindamise eksperthinnangut on võimalik omavahel võrrelda ja hinnata, kas kaebaja töövõime puudumine on muutunud osaliseks töövõimeks.
11.Kohus ei pea kaebaja taotlust põhjendatuks. Vastustaja on kohtule kaebuse vastuse esitamisel selgitanud, milliseid andmeid on kaebaja töövõime hindamisel arvestatud. Sealjuures on vastustaja välja toonud, et kaebaja on enne töövõime hindamist pöördunud TIS-i andmetel järgnevatele arstide poole: ortopeed dr Y 15.04.2021 -19.04.2021 ja 04.09.2023 – 04.09.2023; kardioloog dr Y 19.07.2023- 20.09.2023; kardiovaskulaarkirurg dr Y 28.06.2021-25.09.2023; perearst dr Y 08.03.2023-14.03.2023 ja 24.05-10.07.2023; neuroloog dr Y 14.04 2023- 15.06.2023; perearst dr Y 13.04.2023-27.04.2023; kardiovaskulaarkirurg dr Y 02.08.2022-04.08.2022; neuroloog dr Y 7.11.2020 -17.11.2020; taastusraviarst ja füsiaater dr Y 02.01.2020-09.01.2020. Vastustaja on kaebusele vastamisel üle vaadatud ka kardiovaskulaarkirurg dr Y 16.10.2023- 19.10.2023 epikriisi, mis on TISi-i lisandunud pärast töövõime hindamise otsuse tegemist, kuid vastustaja leiab, et need andmed kaebaja töövõime hindamise tulemust ei muuda.
12.Kohtul puudub alus kahelda terviseinfosüsteemi andmete õigsuses ning kohus peab kaebaja terviseandmeid piisavaks. Kaebaja töövõime ulatuse varasem hinnang ei saaks aga kaebaja 24.07.2023 taotluse alusel töövõime hindamist ka kuidagi mõjutada, sest vastustaja ei ole seotud oma varasemate hinnangutega (Tallinna Ringkonnakohtu 26.10.2020 otsus nr 3-17-1110, p 25), vaid peab teostama töövõime hindamist, lähtudes kaebaja tervislikust seisundist otsuse tegemise eel. Seega ei ole asjas määrav, milliste kaalutluste alusel tehti varasem otsus. 7(20)
3-23-2366
13.Eeltoodust tulenevalt jätab kohus kaebaja taotluse tõendi kogumiseks, st vastustajalt 06.04.2020 eksperthinnangu välja nõudmisest, rahuldamata.
14.Käesolevas asjas vaidlustab kaebaja Eesti Töötukassa 25.09.2023 otsust nr TVH/23/035827, millega tuvastati kaebaja osaline töövõime alates 24.07.2023 kuni vanaduspensionieani, ning Eesti Töötukassa 27.09.2023 otsust nr TVT/23/050845, millega määrati kaebajale osalise töövõime tõttu töövõimetoetus ühe kalendripäeva eest suurusega 57 % töövõimetoetuse päevamäärast. Kaebaja nõuab vaidlustatud otsuste tühistamist ning Eesti Töötukassa kohustamist vaadata kaebaja 24.07.2023 esitatud taotlus uuesti läbi.
15.Kaebajale jääb selgusetuks, kuidas on tema töövõime ulatust hinnatud osaliseks. Kohtule arusaadavalt hindab kaebaja enda töövõime puuduvaks. Vastustaja leiab, et kaebaja töövõime hindamisel on arvesse võtnud kõik kaebaja poolt kirjeldatud tegutsemispiirangud ja hindamise hetkel olemasolevad tervisandmed. Kohtule nähtuvalt on käesolevas asjas poolte vahel erimeelsus kaebaja töövõime ulatuses. Seega seisneb peamine vaidlusküsimus selles, kas vastustaja on kaebaja töövõimet osaliseks hinnates käitunud õiguspäraselt. Kaebaja töövõime hindamise õiguspärasusest sõltub ka töövõimetoetuse määramise otsuse õiguspärasus.
16.Kohus selgitab käesolevas kohtuotsuses esmalt töövõime hindamise põhimõtteid ning seejärel analüüsib, kas vastustaja on kaebaja töövõimet õigesti hinnanud. Kohus käsitleb otsuses üksnes neid valdkondi ja võtmetegevusi, mida kaebaja ja vastustaja on erinevalt hinnanud. Kohus märgib kaebajale, et kohtul on alust ekspertarsti hinnang kahtluse alla seada eeskätt juhul, kui ekspert on hinnangu andmisel teinud olulisi metoodilisi vigu. Kui selliseid vigu tehtud pole, ei ole kohtul põhjust ekspertide hinnangusse sekkuda. Töövõime hindamise põhimõtted
17.Kohus selgitab, et väljakujunenud kohtupraktika kohaselt ei ole isiku töövõime kohta tehtud otsus kaalutlusotsus, vaid klassikalises mõttes hindamisotsus. Töövõimetoetuse seaduses (TVTS) ei anta vastustajale võimalust jätta isiku töövõime vähenemine tuvastamata, kui seaduses sätestatud alustel on isiku töövõime vähenemine tõendatud. Kaalutlusõigus on haldusorganile antud volitus valida õigusnormi rakendamisel erinevate õiguslike tagajärgede vahel. Hindamisotsustega on tegemist aga siis, kui õigusnormi kohaldamise eeldused tehakse kindlaks hinnanguliselt, iseäranis õigusnormis kasutatud määratlemata õigusmõiste sisustamisel, faktiliste asjaolude hindamisel õigusväliste mõõdupuude alusel, samuti prognooside tegemisel (Riigikohtu 20.06.2022 otsus nr 320-2474, p 16-17). Seega tuleb töövõime hindamise otsuse õiguspärasuse hindamisel lähtuda sellest, et töövõime hindamisele ei kohaldu kaalutlusotsusele kehtestatud rangemad põhjendamisreeglid, mis ei võimalda otsust kohtumenetluses täiendavalt põhjendada.
18.TVTS § 1 lg-st 1 tuleneb, et töövõime hindamise süsteem on suunatud nende isikute abistamisele, kelle tervisekahjustus on pikaajaliselt püsiv. Abistatavad on need isikud, kes ei ole tervisekahjustuse teatud ulatuse tõttu võimelised tööd tegema, iseseisvalt tööd leidma ega omale sissetulekut tagama. TVTS § 5 lg 1 sätestab, et töövõime hindamise eesmärgiks on tuvastada pikaajalise tervisekahjustusega inimese töövõime ulatus. Töövõime hindamisel võetakse arvesse isiku terviseseisundit ning sellest tulenevaid tegutsemise ja osalemise piiranguid, nende prognoosi ja eeldatavat kestust (TVTS § 5 lg 2). Töövõime hindamise tulemusena tuvastatakse, et isiku töövõime ei ole vähenenud, kui isiku töötamine ei ole TVTS § 5 lg-s 2 nimetatud asjaolusid arvesse võttes takistatud (TVTS § 5 lg 3 p 1). Töövõimet hindab ning töövõimetoetust määrab ja maksab Eesti Töötukassa (TVTS § 3).
19.Tervise- ja tööministri 07.09.2015 määruse nr 39 „Töövõime hindamise taotlusele kantavate andmete loetelu, töövõime hindamise tingimused ja töövõimet välistavate seisundite loetelu“1 (määrus nr 39) § 5 lg 4 järgi tuleb ekspertarstil hinnangut andes lähtuda „Töövõime hindamise metoodikast“2. Töövõime hindamiseks väljatöötatud metoodika võimaldab tuvastada pikaajalise
3-23-2366 tervisekahjustusega inimese töövõime ulatuse, tegutsemise ja osalemise piirangud ning anda soovitusi töötingimuste, töövõime toetamise ja abivahendite vajaduse kohta. Töövõime hindamisel arvestatakse isiku tegutsemisvõimet parandavate või säilitavate abivahendite kasutamist ja määratud ravi järgimist ning kirjeldatakse isikul esinevate piirangute avaldumist, põhjuseid ja mõju tegevusvõimele ning isiku kohanemist piiranguga (määrus nr 39 § 5 lg 3). Määruse nr 39 § 4 sätestab isiku töövõimet välistavate seisundite ammendava loetelu, mille esinemise puhul loetakse töövõime automaatselt välistatuks.
20.Eelviidatud sätetest nähtuvalt ei anna osalise või puuduva töövõime tuvastamisele alust pelgalt asjaolu, et isikul on pikaajaline tervisekahjustus, vaid töövõimet hinnatakse selle põhjal, kuidas isikul diagnoositud haigused tema tegutsemisvõimet tegelikkuses mõjutavad, kui ta kasutab ettenähtud abivahendeid ja järgib määratud ravi. Kui nimetatud tervisekahjustus isiku igapäevaelus osalemist ja tegutsemist pidevalt või oluliselt ei sega ning ta on võimeline töötama, siis ei ole tema töövõime vähenenud. Seega tuleb töövõime hindamisel selgitada, kas ja kuivõrd isikul olev tervisekahjustus talle igapäevaelus piiranguid seab.
21.Töötukassa hindab isiku töövõimet, kaasates eksperdiarvamuse saamiseks vajaduse korral tervishoiuteenuse osutajaid ja teisi eksperte (TVTS § 7 lg 1). Eksperdiarvamus koostatakse isiku enda taotlusel olevatest andmetest lähtudes, TVTS § 7 lg 5 alusel sätestatud terviseandmetest (tervise infosüsteemi ehk TIS-i andmed) ning taotleja tegutsemisvõime täpsustamise vajaduse korral arstidelt ja spetsialistidelt ning tervishoiuteenuse osutaja poolt eksperdiarvamuse koostamisse kaasatud ekspertiisimeeskonnalt saadud andmetest (määrus nr 39 § 5 lg 1). Metoodikas on rõhutatud, et kuigi inimese enda hinnang on väga oluline, peavad tema ütlusi kinnitama terviseandmed (lk 7). Inimese seisundit hinnatakse üldjuhul TIS-i kantud andmete alusel ning lisaandmeid kogutakse vaid juhul, kui TIS-i andmetest ei piisa (TVTS § 7 lg 3, määruse nr 39 § 2 p-d 10 ja 11). Sellisel juhul võib ekspertarst kaebaja tervisega kursis olevatelt arstidelt andmeid juurde küsida (TVTS § 7 lg 6, määruse nr 39 § 2 p 11). Kui olemasolevad andmed on vastuolulised, on võimalik kasutada ka visiidipõhist hindamist (määruse nr 39 § 2 p 10). Metoodika järgi ei tehta seda aga juhul, kui inimene ei ole seoses taotluses esile toodud piirangutega arsti vastuvõtul käinud. Samuti pole see ette nähtud uute diagnooside panekuks (lk 7). Tegutsemisvõimet hinnatakse koosmõjus stabiilse ja adekvaatse raviga (lk 7).
22.Eksperdiarvamus antakse isiku tegutsemisvõime kohta määruse nr 39 § 3 lg-s 2 nimetatud valdkondade võtmetegevuste kaupa, välja arvatud §-s 4 nimetatud töövõimet välistava seisundi kinnitamisel (määrus nr 39 § 6 lg 1). Valdkondade võtmetegevused, mille kohta annab taotleja oma hinnangu, on määruse nr 39 § 3 lg 2 kohaselt: 1) liikumine – liikumine eri tasapindadel, ohutu ringiliikumine, seismine ja istumine, liikumisega seotud muud piirangud; 2) käeline tegevus – käte sirutamine, asjade liigutamine, käteosavus, käelise tegevusega seotud muud piirangud; 3) teabe edasiandmine ja vastuvõtmine – teabe edasiandmine, teabe vastuvõtmine, teabevahetusega seotud muud piirangud; 4) teadvusel püsimine ja enesehooldus – teadvusel püsimine, tualettruumi toimingud, söömine ja joomine, teadvusel püsimise ja enesehooldusega seotud muud piirangud; 5) õppimine ja tegevuste sooritamine – tegevuste õppimine, tegevuste alustamine ja lõpetamine, õppimise ja tegevuste sooritamisega seotud muud piirangud; 6) muutustega kohanemine ja ohu tajumine – väljaskäimine, riski või ohu tajumine, toimetulek muutustega, muutustega kohanemise ja ohu tajumisega seotud muud piirangud; 7) suhtlemine – suhtlemisega hakkamasaamine, kohane käitumine, suhtlemisega seotud muud piirangud. Töövõime hindamise taotleja annab taotlusel ka hinnangu nimetatud valdkondades piiranguid mõjutavate järgmiste asjaolude kohta: sõltuvust tekitavate ainete mõju ja ravimite kõrvaltoimed ning muud tervisehäired (määruse nr 39 § 3 lg 3 p-d 1-2). 9(20)
3-23-2366
23.Võtmetegevuste raskusastmetele antakse arvväärtused skaalal 0-4. Arvväärtuste tähendused on määruse nr 39 § 6 lg 3 kohaselt järgnevad: 0 – piiranguid ei tuvastatud; 1 – kerge piirang: piirang, mis ei takista eriti isiku igapäevaelu või esineb vähem kui 25% ajast; 2 – mõõdukas piirang: piirang, mis takistab sageli isiku igapäevaelu või esineb 25–50% ajast; tegevus on ilmselgelt raskemini teostatav kui ilma pikaajalise tervisekahjustuseta inimesel; 3 – raske piirang: piirang, mis segab oluliselt isiku igapäevaelu, esineb väga sageli või pidevalt; tegevuse sooritamine on peaaegu võimatu, kuid mingil määral siiski teostatav; 4 – täielik piirang: piirang, mis segab ja takistab pidevalt igapäevaelu; tegevust ei ole võimalik sooritada, vastav funktsioon puudub.
24.Töötukassa tuvastab isiku töövõime ulatuse töövõime hindamisel tehtud eksperdiarvamuse alusel (määrus nr 39 § 8 lg 6). Eksperdiarvamuse andja hindab isiku töövõimeliseks, kui võtmetegevuste raskusastmete arvväärtuste summa on 3 või väiksem (määrus nr 39 § 8 lg 5). Määruse nr 39 § 6 lg 4 kohaselt võrdub ühe võtmetegevuse kokkuvõtlik raskusaste küsimuste punktiväärtustest suurimaga. Valdkonnas esinevate piirangute kokkuvõtlik raskusaste võrdub valdkonna võtmetegevustes esinevatele piirangutele antud raskusastmetest suurimaga (määruse nr 39 § 6 lg 5). Võtmetegevuste arvväärtusi 0 ja 1 määruse nr 39 § 6 lg 6 kohaselt ei liideta. Metoodika järgi hindab eksperdiarvamuse andja inimese töövõime kas osaliseks või puuduvaks, kui piirangute arvväärtuste summa on neli või suurem (kergeid, st punktiväärtusega üks hinnatud piiranguid liitmisel ei arvestata). Eksperdiarvamuse andja arvestab inimesel erinevates valdkondades esinevate piirangute koosmõju, tervisekahjustuse või haiguse ulatust, kulgu, raskusastet ja esinemise sagedust, inimese haiguskriitikat ja -teadlikkust, ravisoostumust ning piirangute mõju igapäevategevustele.
25.Kohus selgitab, et kohus kontrollib töövõime hindamise vaidlustes eeskätt haldusmenetluse reeglitest kinnipidamist ja kaalutlus- ja hindamisotsuste aluseks olevate faktiliste asjaolude tõendatust, ent kohus ei saa teha asuda ekspertarvamuse andja asemele ega prognoosida kaebaja tervisliku seisundi kulgu (Riigikohtu 20.06.2022 otsuses nr 3-20-2474, p 20). Kohtul on alust ekspertarstide hinnangute põhjal tehtud otsuseid kahtluse alla seada üksnes juhul, kui selgub, et eksitud on mõne õigusnormi vastu või tehtud mõni oluline metoodiline viga. Vastasel juhul ei ole kohtul põhjust ekspertide hinnangusse sekkuda ega hinnata kaebaja töövõimet vastustaja asemel. Kaebaja töövõime hindamine
26.Käesolevas haldusasjas puudub vaidlus selle üle, et vaidlustatud otsuste tegemise pädevus on Eesti Töötukassal. Kaebaja arvates ei ole aga Eesti Töötukassa 25.09.2023 töövõime hindamise otsusel nr TVH/23/035827 (edaspidi 25.09.2023 otsus) võimalik aru saada, kes on otsuse koostajaks. Kohutule nähtub, et 25.09.2023 otsuse, mis on kinnitatud Eesti Töötukassa digitempliga, koostajaks on Y, kes on Eesti Töötukassa juhatuse liige. Vastavalt Vabariigi Valitsuse 19.12.2001 määrusele nr 417 „ Eesti Töötukassa põhikiri“3 § 24 lg 1 kohaselt on töötukassa struktuuriüksusteks osakonnad, kelle pädevused, õigused, ülesanded ja vastutus sätestatakse vastava osakonna põhimääruses, mille kinnitab töötukassa juhatus. Avalikult kättesaadavatest andmetest4 nähtub kohtule, et töövõime hindamise osakond allub juhatuse liikmele, kelle vastutusvaldkonnaks on mh töövõime hindamine. Kohtul puudub alus kahelda selles, et tegemist ei ole juhatuse liikmega, kelle vastutusvaldkonnaks ei ole töövõime hindamise valdkond. Kuna kohtule nähtub, et koostaja on töövõime hindamise otsusele märgitud, siis on kohtu hinnangul kaebaja väide otsuse koostaja puudumisest alusetu. Lisaks ei saa vastustaja sisemine töökorraldus kaebaja õigusi ka eraldiseisvalt rikkuda.
27.Kaebaja esitas 24.07.2023 taotluse töövõime hindamiseks ja töövõimetoetuse määramiseks. Töötukassa 25.09.2023 otsuse põhjendustes on välja toodud, millistes valdkondades tuvastati
Kättesaadav veebilehel - https://www.riigiteataja.ee/akt/241876?leiaKehtiv Töötukassa veebilehelt leitav tutvustus ning Eesti Töötukassa struktuuri skeem, mis on kinnitatud Eesti Töötukassa juhatuse 23.08.2023 otsusega nr 110, on kättesaadav aadressil https://www.tootukassa.ee/et/tootukassast.
10(20)
3-23-2366 kaebajal tegutsemispiirangud ning millistes valdkondades piiranguid ei esinenud. Töötukassa 25.09.2023 otsuses nähtub, et kaebajal on mõõdukas tegutsemispiirang liikumise valdkonnas ning kerge tegutsemispiirang teadvusel püsimise ja enesehoolduse valdkonnas, mille põhjuseks on peaajuveresoonte haigused, veresoonte haigus, artroosid ja lülihaigused. Kerge tegutsemispiirang on märgitud ka käelise tegevuse valdkonnas, mille põhjuseks on peaajuveresoonte haigused. Otsusesse on märgitud, et piirangud teabe edasiandmise ja vastuvõtmise valdkonnas ei ole TIS-i andmetel töövõimet mõjutavad. Kaebaja kirjeldatud piirangud õppimise ja tegevuste sooritamise, muutustega kohanemise ja ohu tajumise, suhtlemise valdkondades ning ravimite kõrvaltoimete osas ei leidnud TIS-i andmetel kinnitust. Hinnangute arvväärtusi ja arvväärtuste aritmeetilist keskmist ei ole aga eraldi välja toodud.
28.Otsuse õiguslike alustena on viidatud TVTS §-dele 5-9 ning määrusele nr 39 tervikliku õigusaktina, ilma kindlaid sätteid täpsustamata. Samas on 25.09.2023 otsuses märgitud, et töövõime ulatuse tuvastamise aluseks olev eksperdiarvamus on taotlejale kättesaadav patsiendiportaalis digilugu.ee ja e-töötukassas. Eksperthinnangu põhjal saab täpsema ülevaate sellest, kuidas kaebaja suhtes tehtud otsus kujunes (kes oli ekspertarst, milliseid terviseandmeid kasutati, millise arvväärtusega hinnang anti igale võtmetegevusele ja mis põhjusel). Kaebaja taotluse kohta hinnangu andnud TTO ekspertarst leidis, et TIS-is on kaebaja tervisliku seisundi kohta piisavalt andmeid, mille põhjal teha dokumendipõhine töövõime hindamine. Töövõime hindamise menetluses koostas 25.09.2023 eksperthinnangu (dtl 62-90) AS Arstikeskus Confido ekspertarst dr Y (TTO ekspertarst). TTO ekspertarst tuvastas kõiki olemas olnud andmeid arvesse võttes, et kaebajal esineb mõõdukas tegutsemispiirang liikumise valdkonnas, kerge piirang käelise tegevuse valdkonnas ning kerge piirang teadvusel püsimise ja enesehoolduse valdkonnas. Seega saab lugeda, et töövõime hindamise otsuse põhjendused on esitatud kaebajale kättesaadavas dokumendis, millele on otsuses viidatud.
29.Väljakujunenud kohtupraktika kohaselt on töövõime hindamine hindamisotsus. Hindamisotsusega on tegemist siis, kui õigusnormi kohaldamise eeldused tehakse kindlaks hinnanguliselt, iseäranis õigusnormis kasutatud määratlemata õigusmõiste sisustamisel, faktiliste asjaolude hindamisel õigusväliste mõõdupuude alusel, samuti prognooside tegemisel (vt Riigikohtu halduskolleegiumi 11.12.2020 otsus nr 3-20-1198/58, p 12; 20.06.2022 otsus nr 3-20-2474/11, p 17). Kuna töövõime hindamise otsus ei ole kaalutlusotsus, ei ole selle põhjendamisvigadel samavõrra määravat tähendust nagu kaalutlusotsuse puhul (Tallinna Ringkonnakohtu 18.06.2020 otsus nr 3-19-705, p 16). Erinevalt kaalutlusotsusest saab arvesse võtta põhjendusi, mis on antud pärast esialgse otsuse tegemist. Seega saab arvesse võtta põhjendusi, mis on antud vastustaja poolt kohtumenetluses esitatud seisukohtades. Küll aga märgib kohus, et eelistada tuleks haldusakti võimalikult põhjalikku ja veenvat põhjendamist juba esimeses isikule tehtavas otsuses, sest töövõime hindamise otsuse põhjendamine ei tohi kanduda ulatuslikus mahus üle kohtumenetlusse (Riigikohtu 20.06.2022 otsus nr 3-20-2474, p 32).
30.Kohtu hinnangul ei ole käesolevas asjas tegemist olukorraga, kus vastustaja haldusaktid tuleks põhjendamispuuduse tõttu tühistada. Vastustaja on kohtule kinnitanud, et praeguse kohtumenetluse raames on töötukassa töövõime hindamise ekspertarst dr Y analüüsinud kaebaja töövõime hindamise taotlust, tema terviseandmeid, kaebuses kirjeldatud asjaolusid ning TTO ekspertarsti koostatud eksperdiarvamust. Töötukassa ekspertarst leidis, et eksperdiarvamuse põhjendused ja hinnangud vastavad määrusele nr 39, töövõime hindamise metoodikale ning faktilistele asjaoludele, sealjuures on eksperdiarvamus kaalutlusvigadeta ja tuvastatud töövõime ulatus (osaline töövõime) on õige (töötukassa ekspertarsti 07.03.2024 kinnitus, dtl 195-196). Kohus selgitab, et kui eksperdiarvamuse andja hinnangul ei vasta meditsiiniliste andmete alusel taotleja terviseseisund taotleja hinnatud piirangu raskusastmele ja eksperdiarvamuse andja leiab, et piirangu raskusaste on väiksem, on eksperdiarvamuse andjal täiendav põhjendamiskohustus (Riigikohtu 05.09.2019 otsus nr 3-17-1110, p 21). Halduskohtu pädevuses on tuvastada, kas haldusakti toetava eksperdiarvamuse andja on kasutanud eksperdiarvamuse koostamisel tervise infosüsteemi kantud andmeid õigesti, eelkõige võtmetegevuse raskusastme määramisel (p 24). 11(20)
3-23-2366
31.Haldusorgani hindamisotsuste puhul ei ole kohtul üldjuhul keelatud teha intensiivsemat kontrolli, sh asendada haldusorgani hinnanguid enda omadega, põhjendades sellist otsustust. Siiski võib kohus olla rohkem vaoshoitud haldusorgani hinnanguliste otsuste sisulisel kontrollimisel, iseäranis kui hindamine eeldab spetsiifilisi õigusväliseid teadmisi või kogemust ning hindamisega kaasnev õiguste riive ei ole intensiivne. Kuigi töövõime hindamise asjas eeldab hindamine meditsiiniteadmisi, on tegemist intensiivse riivega. Lisaks esineb hindamiseks võrdlemisi tihe õiguslik raamistik, mistõttu ei saa kohus piirduda vaid ratsionaalsuse või ilmselgete vigade testiga. Haldusmenetluse reeglitest kinnipidamist ning kaalutlus- ja hindamisotsuste aluseks olevate faktiliste asjaolude tõendatust tuleb kohtul kontrollida täielikult, kuid kohus ei saa asuda eksperdiarvamuse andja asemele ja prognoosida kaebaja tervisliku seisundi kulgu (Riigikohtu 20.06.2022 otsus nr 3-20-2474, p 20).
32.Kaebaja on 24.07.2023 esitatud töövõime hindamise taotluses märkinud, et tal esinevad piirangud liikumise, käelise tegevuse, teabe edasiandmise ja vastuvõtmise, teadvusel püsimise ja enesehoolduse, õppimise ja tegevuste sooritamise, muutustega kohanemise ja ohu tajumise ning, suhtlemise valdkondades, samuti sõltuvust tekitavate ainete mõju ja ravimite kõrvaltoimete osas. Muid tervisehäireid kaebajal ei esine.
33.Liikumise valdkonna võtmetegevuses „Liikumine eri tasapindadel“ on kaebaja enda piirangud hinnanud arvväärtusega 95 (muutlik). Kaebaja on täpsustanud, et liigun teistest palju aeglasemalt, jäädes teistest maha, vahepeal peab tegema pausi ja puhkama. Kaebaja liigub aeglaselt, kuna tuigub ja võib kukkuda. Kaebaja liigub karguga ning ilma selleta liikuda ei saa. Kaebaja hindab, et tema võimekus liikuda on 20-25 sammu korraga. Liikudes hakkavad kaebajal tekkima valud järjest hullemalt proteesitud piirkondades (selja ja vaagnaluu piirkonnas). Kaebaja määrib valuvaigistavat geeli iga päev mitu korda päevas. Kaebaja on märkinud, et tema vasaku jala all on imelik tunne, justkui padi oleks all, pika kõndimise peale hakkab valus ning selline probleem on tal olnud mitu aastat. Treppidel liigub ja takistusi ületab kaebaja suurte raskustega. Kaebaja käib tuikudes, tal on väsimus ja valud, mistõttu peab ta väikeste ja aeglaste sammudega liikuma, et mitte kukkuda, ja hoidma käetoest kinni. Kaebaja peab astuma lävepaku peale. Liikudes trepist tekib tal sageli südamekloppimine ja õhupuudus. Kaebaja täpsustab, et tema jalad lähevad krampi.
34.Käesolevas asjas puudub vaidlus selles, et kaebajal on diagnoositud jäsemete arterite ateroskleroos, muu spondüloos, peaajuinfarkti jääknähud ja muud esmased koksartroosid. See tähendab, et asjas puudub vaidlus selles, et eri tasapindadel võtmetegevuses esinevad piirangud on tingitud kaebaja selja ja jalavaludest. Kohtule nähtuvalt on TTO ekspertarst hinnangu andmisel arvestanud mh kaebaja puusaliigeste endoproteesimisi, kaebaja seljavalu vaevusi ortopeedi vastuvõtul (septembris 2023), jäsemete arterite ateroskleroosi, veresoontekirurgia statsionaarravis viibimist (augustis 2021. a), peaajuinfarkti järgset taastusravi (jaanuaris 2020. a). Ekspertarst on nendele andmetele tuginedes hinnanud liikumise eri tasapindadel piirangu mõõdukaks (arvväärtusega 2).
35.Vastustaja on kohtumenetluses selgitanud, et võtmetegevuses „Eri tasapindadel liikumine“ hinnatakse mingi vahemaa läbimist samal tasapinnal, takistuste ületamist ja liikumist astmetel, kusjuures tegevus peab olema sooritatud korduvalt, mõistliku aja ja jõupingutusega. Antud võtmetegevuses hinnatakse otsest füüsilist liikumisvõimet. Vastustaja on täpsustanud, et kaebaja liikumist takistavaks piiranguks on jalgade veresoonte kahjustused ja kõndimisel tekkiv klaudikatsioon ehk vahelduv lonkamine ehk jalgade valu käimisel, mis on põhjustatud jalgade verevarustuse häiretest. Nimetatud verevarustuse häired on põhjustatud veresoonte sisekesta põletikust, mille põhjustajaks on reeglina pikaajaline rohke suitsetamine, vähene liikumine, kõrgvererõhktõbi ja ainevahetushäired, näiteks suhkurtõbi või kõrge kolesterool. Kohtul puudub alus kahelda vastustaja ja ekspertarsti poolt tuvastatud klaudikatsiooni esinemises, kuivõrd
9 – kui taotleja on töövõime hindamise taotlusvormi täites vastanud, et tema võimekus on muutlik või esineb muid valdkonna piiranguid, märgistatakse taotleja piirang väärtusega 9.
12(20)
3-23-2366 nimetatud asjaolu on tuvastatud läbivalt ka kaebaja terviseandmetest. Seetõttu on kohtu hinnangul ekspertarvamuses võetud seisukohad põhjendatud.
36.Liikumise valdkonna võtmetegevuses „Ohutu ringiliikumine“ on kaebaja enda piirangu hinnanud raskeks (arvväärtusega 3). Kaebaja on leidnud, et ta ei suuda ohutult siseruumides ja väljas ringi liikuda. Kaebaja on täpsustanud, et liigub väljas vähe õnnetuste vältimiseks, kuna tal esineb tasakaalu probleeme ja ta võib kukkuda. TTO ekspertarst on leidnud, et kaebaja hinnang ei vasta talitlusliku võimekuse raskusastmele ning hinnanud kaebaja piirangu mõõdukaks (arvväärtusega 2). TTO ekspertarst on hinnangu andmisel lähtunud kaebaja aeglasest liikumisest, abivahendi kasutamisest, lonkamisest, seljavaludest ja jalgade valulikkusest. Vastustaja on kohtule selgitanud, et ohutu ringiliikumise võtmetegevuses hinnatakse raskusteta ja turvaliselt (nt tasakaalukaotuseta, kukkumiseta) ning mõistliku ajaga eri tasapindadel soovitud kohta liikumist. Mõeldud on nägemisja kuulmisraskuste ning luu- ja lihaskonna haiguste poolest ohutut liikumist ega käsitleta hirmust või ärevusest põhjustatud ringiliikumise raskusi. Vastustaja selgitab täiendavalt, et abivahendi (kargu) kasutamine ei ole piirang, kuivõrd abivahendite kasutamine võimaldab piiranguid osaliselt kompenseerida (nt parandada tasakaalu ja koordinatsiooni, vähendada kukkumisriski). Piiranguid hinnatakse koos abivahendiga ning ilmselt korraliku taastusravi ja muid arstlikke eelpooltoodud arstide soovitusi järgides. Vastustaja leiab, et ekspertarst on õigesti leidnud, et piirang ohutu liikumise võtmetegevuses koos abivahendiga ei ole enam kui mõõdukas.
37.Liikumise valdkonna võtmetegevuses „Seismine ja istumine“ on kaebaja hinnanud enda piirangu raskeks (arvväärtusega 3), täpsustades, et valu või väsimust tundmata suudab ta püsti seista või istuda vähem kui 1 tund ning peab asendeid vahetama. Kaebaja märgib, et ei saa kummardada ning püsti tõustes või maha istudes peab toetuma lauale, toolile, kasutama karku või vajadusel kutsuma kedagi appi. TTO ekspertarst on hinnanud seismise ja istumise võtmetegevuses kaebaja piirangud mõõdukaks (arvväärtusega 2). Kohtule nähtuvalt on TTO ekspertarst hinnangu andmisel arvestanud mh kaebaja puusaliigeste endoproteesimisi, kaebaja seljavalu vaevusi ortopeedi vastuvõtul (septembris 2023), jäsemete arterite ateroskleroosi, veresoontekirurgia statsionaarravis viibimist (augustis 2021. a), peaajuinfarkti järgset taastusravi (jaanuaris 2020. a). Vastustaja on kohtumenetluses selgitanud, et võtmetegevuses seismine ja istumine hinnatakse keha põhiasendi muutmist, kükkasendi tegemist, kummardamist, kehaasendi säilitamist ning siirdumist püsti ja istuma. Piirangu hindamisel arvestatakse, et istuvat ja seisvat asendit võib vahetada ehk seismise vahel võib istuda 2-3 minutit ja vastupidi. Kehaasendi säilitamine ja vahetamine on piiranguteta, kui ei esine ebamugavustunnet, valu, nõrkust, väsimust, peapööritust, tasakaalukaotust vms. Vastustaja hinnangul on TTO ekspertarst piirangu põhjendatult hinnanud mõõdukaks ning vastustaja leiab, et ravisoovituste järgimisel saaks piiranguid olulisel määral parandada. Kaebajal on puusaliigeste proteesid, mille tüsistusi ja loksumist ei esine, ta kasutab vajadusel küünarkarku, tal esineb lihasvalusid ja lihaste treenimatust ning tal võib esineda teatavat pearinglust ateroskleroosist. Vastustaja leiab, et jalaarterite probleemid asendivahetusel takistuseks ei ole. Kaebaja ravimeid regulaarselt ei võta ning valuvaigisteid ei vaja, kirurgiliselt on tema terviseprobleemid ravitud, kuid kaebaja on korduvad taastusravid jätnud kasutamata.
38.Liikumise valdkonna võtmetegevuses „Liikumisega seotud muud piirangud“ on kaebaja hinnanud enda piirangud muutlikuks (arvväärtusega 9), selgitades, et püsti tõusmisel või maha istudes on tal vaja toetuda lauale ja toolile ning voodist tõusta on tal ka raske. TTO ekspertarst on hinnanud muud piirangud puuduvaks (arvväärtusega 0) ning täpsustanud, et piirangut on hinnatud liikumise valdkonna raames.
39.Liikumise valdkonna kokkuvõttena esineb kaebajal mõõdukas tegutsemispiirang liikumise valdkonnas. TTO ekspertarst on leidnud, et kaebajal on piiranguga tegevuseks pikkade vahemaade kõndimine, treppidest üles ja alla liikumine, erinevates kohtades liikumine, kummardamine, püstitõusmine ja püstiasendi ning isteasendi säilitamine pikema aja jooksul. Piirangud on tingitud arterite funktsioonide häirumisest, koormustaluvuse langusest, seljavaludest ja jalavaludest. Kaebaja puusaliigeste liikuvus endoproteesimise järgselt vähesel määral piiratud. Kaebaja liigub tugikepiga kergelt longates ning tema kõnnimuster on häirunud. Ohutu ringliikumise seisukohast 13(20)
3-23-2366 on kaebajal piiratud erinevatel pindadel liikumine ning kaebaja liikumine võib olla aeglasem tingituna valust, kõndimisel abivahendi vajadusest, tasakaaluhäirete ja teadvuse seisundi häirete esinemisest tingituna. Piirangute põhjuseks on puusaliigeste, arterite, lülisamba ja peaaju struktuuri kahjustus Ekspertarvamusest nähtub, et kaebaja on piirangutega osaliselt kohanenud. TTO ekspertarst on esitanud eksperthinnangusse ka andmed, millele tuginedes on ta hinnangu andnud.
40.Asjaolu, et kaebaja hinnangul ei ole tal vahetatud jalaartereid implantaatidega, vaid vahetatud üksnes puusaliigesed või et eksperthinnangus kajastatud andmed kaebaja liikumisvõimekuse kohta ei vasta kaebaja hinnangul tõele, ei anna alust jõuda seisukohale, et kaebajat puudutavad olulised andmed on jäänud vastustajal hindamata. Vastustaja on kohtule täpsustanud ning kohtule nähtub ka kaebaja terviseandmetest, et kaebajal teostati augustis 2022. a jalgade veresoonte laiendamine ning vahetult enne töövõime hindamist pöördus kaebaja 21.08.2023 taas kardiovaskulaarkirurgi vastuvõtule. Kusjuures kaebaja suunati arsti vastuvõtule perearsti saatekirjaga, mille kohaselt saab kaebaja kõndida 100 m, siis peab seisatama (vt nt perearsti 24.05.2023 epikriisist haigushjuhtumit nr 1948-92, dtl 125-126), ning arsti konsultatsioonil on kaebaja väitnud, et saab käia 20-30 m (dtl 116-117). Arst palpeeris jalal pulsside olemasolu, tuvastas nende olemasolu, suunas kaebaja arterite kompuutertomograafia uuringule, mis teostati 18.09.2023, ning pakkus kaebajale uuringu statsionaarravis alates 16.10.2023 (dtl 119-120). Kaebaja terviseandmetest nähtub kohtule, et kaebajale teostati 2021. aastal niude- ja reiearterite balloonangioplastika (dtl 02.08.2022 – 04.08.2022 haigusjuhtum nr 20220802-313249, dtl 96-101). Seega nähtub kohtule, et ekspertarst on hinnanud kõiki asjas tähtsust omavaid asjaolusid kaebaja töövõime hindamisel ning vastustajagi on kaebaja poolt viidatud asjaolusid veel täiendavalt hinnanud kohtumenetluse raames. Sealjuures on vastustaja kinnitanud, et on kaebusele vastamise hetkeks üle vaadatud ka kardiovaskulaarkirurg 16.10.2023- 19.10.2023 epikriisi, mis on TISi-i lisandunud pärast 25.09.2023 otsuse tegemist Vastustaja on leidnud, et epikriisi lisandumine kaebaja töövõime hindamise tulemust ei muuda. Seoses kaebaja väidega, et tema taastusravi arstiks on dr Y, kordab kohus, et kohtul puudub alus kahelda kaebaja terviseandmete õiguses ning kaebaja ei ole enda väidet tõendanud. Kohus leiab, et ekspertarsti poolt määratud mõõdukas piirang liikumise valdkonnas on metoodiliselt põhjendatud, hinnangu kujunemine on ekspertarvamusest selgelt jälgitav ning kohtul ei ole alust ekspertide hinnangut kahtluse alla seada.
41.Käelise tegevuse valdkonnas on kaebaja piiranguid kirjeldanud vaid võtmetegevuses „Käteosavus“, hinnates piirangu raskeks (arvväärtusega 3) Kaebaja märkis, et suudab käsi ja sõrmi kasutada suurte raskustega. Tema vasak käsi praktiliselt ei tööta, münte kätte võtta on raske ning vasaku käega kahvlit hoida ei saa, sest kahvel ei püsi käes, kuid paremas käes saab hoida lusikat. TTO ekspertarst on tuvastanud käelise tegevuse valdkonnas kerged piirangud (arvväärtusega 1) käelise täppistegevuse osas tingituna vasaku käe mõningast lihasjõudluse langusest. Piirangute põhjuseks on peaaju struktuuri kahjustus ehk peaaju infarkti järgne seisund. Eksperthinnang kajastab andmeid, mille pinnalt hinnang anti. Vastustaja on kohtule selgitanud, et käelises valdkonnas käsitletakse piiranguid, mis esinevad käte sirutamisel, asjade liigutamisel ning võimekust käsi nii palju tõsta, et näiteks riiulilt mingit eset kätte saada, suutlikkust tõsta ja liigutada 1-liitrist vedelikuga täidetud anumat või tõsta ja liigutada suurt ja kerget eset, näiteks patja või tühja pappkasti ning käsi ja sõrmi kasutada. Hinnatakse õlavöötme ja käte seisundit. Vastustaja hinnangul on põhjendatud käelise tegevuse valdkonnas hinnata kaebaja tegutsemispiirangud kergeks, sest kaebaja on paremakäeline ning tal esineb mittedomineeriva käe kerge peenmotoorika häire. Ekspertarstide seisukohad on kohtu hinnangul põhjendatud. Eksperthinnangu kujunemine on selgelt jälgitav ning näha on ka, milliseid andmeid on kasutatud.
42.Teabe edasiandmise ja vastuvõtmise valdkonnas võtmetegevuses „Teabe edasiandmine“ on kaebaja hinnanud piiranguid kergeks (arvväärtusega 1) kirjeldades, et vahel ootamatult tekib tal vasaku näopoole surisemine. Kaebaja märgib, et saab suhtlemiseks kirjutada. TTO ekspertarst on hinnanud võtmetegevuses piirangu puuduvaks (arvväärtusega 0), kuna see ei mõjuta töövõimet. Võtmetegevuses „Teabe vastuvõtmine“ on kaebaja hinnanud endal kerge piirangu (arvväärtusega 1) ning märkinud, et kuuleb ja kasutab prille lugemiseks ja suudab suures kirjas trükitud teadet 14(20)
3-23-2366 lugeda väikeste raskustega. TTO ekspertarst on hinnanud piirangu puuduvaks (arvväärtusega 0) ning leidnud, et teabe vastuvõtmise võtmetegevuses on piirang töövõimet mitte mõjutav. Võtmetegevuses „Teabevahetusega seotud muud piirangud“ on kaebaja märkinud, et suudab kergete raskustega (arvväärtusega 1) võtta vastu teistelt inimestelt suures kirjas trükitud sõnumeid ja anda edasi lihtsat sõnumit kõneldes. TTO ekspertarst on hinnanud need kaebaja poolt märgitud piirangud puuduvaks (arvväärtusega 0), kuna kaebaja nägemishäire on abivahendiga kompenseeritud ning need piirangud ei mõjuta töövõimet. Vastustaja on kohtule selgitanud, et teabe edasiandmise ja vastuvõtmise valdkonnas käsitletakse nägemise, kuulmise ja kõnelemisega seotud funktsioonide häirumise tõttu välja kujunenud tegutsemis- ja osalusvõime piiranguid suulise ja kirjaliku teabe vahetamisel teiste inimestega. Kaebaja ei ole viimase viie aasta jooksul pöördunud silmaarsti või kurguninakõrvaarsti või mõne muu arsti vastuvõtule nägemise, kuulmise või kõnelemise probleemide tõttu. Prille saab soetada ja sobivaid määrata optometristi mõõtmiste alusel, prillide olemasolu ei ole töövõime piirang, sest nägemist hinnatakse koos abivahendiga. Tervisesüsteemi andmetel ei esine kaebajal diagnoose, ravi või uuringute vajadust nägemise või kuulmishäire tõttu. Kohus leiab, et ekspertarstide hinnangud piirangute puudumisest on põhjendatud ning kaebaja ei ole ka kaebuses väitnud, et need seisukohad oleksid ebaõiged.
43.Teadvusel püsimise ja enesehoolduse valdkonnas võtmetegevuses „Teadvusel püsimine“ on kaebaja hinnanud enda piirangud täielikuks (arvväärtusega 4). Kaebaja on kirjeldanud, et üsna tihti esineb tal teadvusehäireid ning ta ei tea kunagi ette nende juhtumist. Teadvus võib ootamatult kaduda aevastades või köhatades ning üles ärgates ei saa arugi, mis juhtunud on. Kaebaja märkis, et läheb uuringutele. TTO ekspertarst hindas võtmetegevuses piirangu kergeks (arvväärtusega 1), sest kaebajal on diagnoositud unearteri sulgus ja stenoos ning ta on kurtnud lühiajalisi teadvusekaotushoogusid, mis tekivad tavaliselt arvuti või televiisori ees istudes, kuid on olnud hooge ka tänaval. Kohtule nähtuvalt on ekspertarst võtnud arvesse kaebaja selgitusi, et selliseid hooge esineb erineva sagedusega ning arvestanud ka kaebusi tasakaaluhäiretele ja epilepsia ravi puudumist. Vastustaja nõustub TTO ekspertarsti hinnanguga, et piirang ei ole enam kui kerge, sest ükski arst teadvuse kaotuse hoogu näinud ei ole ja epilepsia ravi kaebaja ei saa. Kaebaja ajustruktuurid on normis, patoloogilisi koldeid ei ole, aju elektroentsefalograafial epileptilisi avaldusi ei ole. Kaebajale on soovitatud statiinravi ehk kolesterooli, südameaspiriini ja vererõhu ravimeid ning kindlasti suitsetamisest loobumist. Kohtul ei ole alust kahelda ekspertarstide hinnangus ning kohus leiab, et hinnangud on piisavalt põhjendatud.
44.Võtmetegevuses „Söömine ja joomine“ on kaebaja märkinud piirangu raskeks (arvväärtusega 3) ning toonud välja, et vasak käsi ei tööta korralikult, sest kahvel ei püsi käes, kuid parema käega saab süüa. Kaebaja on kirjeldanud, et mäluda ja neelata suudab suurte raskustega, sest tal on proteesid, ilma nendeta ta süüa ei saa ning nendega kõvasid asju ka süüa ei saa, kuid neelata saab. TTO ekspertarst on hinnanud piirangu mitte esinevaks (0) ja lisanud, et piiranguid on arvestatud käelise tegevuse valdkonnas. Mälumise ja neelamisega TIS andmetel probleeme ei esine. Vastustaja on selgitanud, et võtmetegevuses söömise ja joomise all mõistetakse etteantud toidu iseseisvat söömist ja joomist, kasutades vajadusel selleks söömise ja joomise (abi)vahendeid. Kaebaja mälumis-ja söömishäirete kohta puuduvad diagnoosid, uuringud ja ravi. Proteeside ebasobivuse korral tuleb neid parandada või asendada ning käelisi piiranguid on juba arvestatud käelise valdkonna tegevuses kerge piiranguna. Kohus nõustub ekspertarstide järeldustega ning peab neid põhjendatuks. Kerge piirangu hinnang antud võtmetegevuses ei muuda üldist kaalutlusotsust ja töövõime hinnangut.
45.Võtmetegevuses „Teadvusel püsimise ja enesehooldusega seotud muud piirangu“ on kaebaja märkinud piirangu muutlikuks (arvväärtusega 9) ning toonud välja, et ta ei saa kasutada paeltega jalanõusid, ta peab kasutama kingalusikat. Kaebaja on märkinud, et tal võtab riietumine palju aega ning see on raske ülesanne tema jaoks seoses jalgade on probleemidega. Kaebaja ei saa kummardada, eriti raske on tal sokke jalga panna ja varbaküüsi lõigata, selleks peab tal abiline olema. Pesemisel kasutab pikemat harja. TTO ekspertarst on hinnanud antud võtmetegevustes piirangu kergeks (arvväärtus 1) ja toonud välja, et kaebajal esinevad piirangud riietumisel ning 15(20)
3-23-2366 enesehooldustoimingutel tingituna piirangutest liikumisel, võib esineda probleeme kehaosade hooldamisel ja riietumisel. Vastustaja hinnangul võib kaebajal enda jalgade eest hoolitsemine olla häiritud selja- ja puusavalu tõttu ning kingapaelte sidumine häiritud käe kohmakuse tõttu, kuid leiab, et piirang on siiski kerge. Ehkki kaebaja on kohtumenetluses väitnud, et puusavalusid tal ei esine, siis kaebaja on seljavalude esinemist kinnitanud. Kuna kohtule nähtuvalt on kaebaja vasaku käe võimekuse langus kaebaja terviseandmetest leidnud kinnitust ning TTO ekspertarst on hinnanud piirangu põhjendatult kergeks, siis peab kohus kaebaja kirjeldatud teadvusel püsimise muude piirangute osas võetud ekspertarstide seisukohti samuti põhjendatuks. Kerge piirangu hinnang antud võtmetegevuses ei muuda üldist kaalutlusotsust ja töövõime hinnangut.
46.Õppimise ja tegevuste sooritamise valdkonnas on kaebaja hinnanud võtmetegevuses „Tegevuste õppimine“ piirangu täielikuks (arvväärtusega 4). Kaebaja on märkinud, et talle ei jää miski meelde, tal pole enam üldse mälu, seega ei suuda ta keerulisi tegevusi õppida. Kaebaja ei tunne inimesi isegi tänaval ära. Võtmetegevuses „Tegevuste alustamine ja lõpetamine“ on kaebaja hinnanud piirangu täielikuks (arvväärtusega 4) ning märkinud, et tal on kõigest villand ning ta ei hakka vaeva nägema, loobub ja jätab asjad nii nagu on. TTO ekspertarst on kaebaja objektiivsetele terviseandmetele tuginedes hinnanud õppimise ja tegevuste sooritamise valdkonna piirangud võtmetegevustes puuduvateks (arvväärtus 0) ning leidnud, et vaimse tervisega seotud mäluprobleeme ega muid vaimse võimekuse piiranguid terviseandmete alusel kaebajal ei ole. Vastustaja on kohtumenetluses selgitanud, et õppimise ja tegevuste sooritamise valdkonnas on põhjendatud hinnata kaebajal piirangud puuduvaks. Metoodika kohaselt hinnatakse antud valdkonnas lihtsate ja keerulisemate tegevuste omandamist ja selgeksõpitu korduvat kasutamist, tegevuste alustamise ja lõpetamise all mõistetakse võimet alustada ja loogilises järjekorras teostada ning lõpetada igapäevaseid rutiinseid tegevusi, arvestades ka motivatsiooni ja tahet. Piiranguid põhjustavad erinevad vaimse tervise seisundid (sh vaimne alaareng, raske depressioon, psühhoosid, dementsus vms). Kaebajal ei ole vaimse tervise häireid diagnoositud, eriarsti (psühhiaatri) konsultatsiooni ega ravi ei ole vajanud. Kohtule ei nähtu kaebaja väidetud piiranguid kinnitavaid diagnoose või psühhiaatri sissekandeid, mistõttu leiab kohus, et ekspertarstide hinnang piirangute puudumisest on põhjendatud.
47.Muutustega kohanemise ja ohu tajumise valdkonnas on kaebaja hinnanud võtmetegevuses „Väljaskäimine“ piirangu raskeks (arvväärtusega 3). Kaebaja on märkinud, et emotsionaalse või vaimse pingeta ja ärevust tundmata tuttavatesse kohtadesse saab ta minna suurte raskustega, ta ei ole käinud enda laste juures ega suhtle eriti. Mingil määral ei suuda kaebaja enda emotsioone kontrollida, elab üksi ja mõnikord ka vähese suhtlemise juures läheb endast välja ja võib hakata sõimama. Enamuse ajast ei taha kaebaja kedagi näha. Tundmatusse kohta kaebaja ei lähe, ainult äärmisel juhul, nt arstile. TTO ekspertarst on hinnanud selles võtmetegevuses piirangu puuduvaks (arvväärtusega 0), kuna piirangud ei leidnud TIS-i andmetel kinnitust. Vastustaja on kohtumenetluses selgitanud, et väljaskäimise võtmetegevuses hinnatakse emotsionaalse ja vaimse pingeta, ärevuseta ja hirmu tundmata väljaspool kodu liikumist ja seejuures tekkida võivate pingeliste olukordadega hakkamasaamist. See tähendab, et arvestatakse inimese vaimset ja emotsionaalset seisundit. Näiteks, kui inimene on eksinud ja otsib teed või peab leidma sihtkoha aadressi järgi. Kusjuures vaimseteks probleemideks võivad olla nt orienteerumisfunktsioonide häired ajas, kohas ja endas või teistes isikutes ning emotsionaalseks takistuseks võib olla hirm. Vastustaja on leidnud, et kaebajal ei kinnitu püsivaid piiranguid põhjustava ärevuse esinemine, sest ei ole diagnoositud vaimse tervise häireid, eriarsti (psühhiaatri) konsultatsiooni ega ravi ei ole vajanud. Seega nõustub vastustaja TTO ekspertarsti hinnanguga piirangute puudumisest. Kohus leiab, et hinnangud antud võtmetegevuses on põhjendatud ning kohtule ei nähtu kaebaja selliste piirangute esinemist kohtule esitatud terviseandmetest.
48.Võtmetegevuses „Toimetulek muutustega“ on kaebaja hinnanud piirangu täielikuks (arvväärtusega 4) ning selgitanud, et ei tule muutustega üldse toime. Kaebaja ärritub, vihastub ning muutustega toimetulek on tema jaoks raske. Vahepeal teeb nalja ja naerab mõne asja üle. TTO ekspertarst on hinnanud piirangud muutustega kohanemise ja ohu tajumise valdkonnas puuduvaks 16(20)
3-23-2366 (arvväärtus 0). TTO ekspertarst on märkinud, et kaebaja kirjeldatud piirangud ei leidnud TIS-i andmetel kinnitust. Vastustaja on kohtule selgitanud, et toimetulek muudatustega võtmetegevuses hinnatakse toimetulekut igapäevaharjumuste muutustega. Võtmetegevuses võib piiranguid olla inimestel, kellel on ajukahjustuse järgselt mõõdukas kuni raske õppimishäire, erinevad autismi vormid, obsessiiv-kompulsiivne häire, ärevushäire, psühhoosid, jne. Vastustaja hinnangul ei kinnitu kaebajal püsivaid piiranguid muutustega kohanemise ja ohu tajumise valdkonnas ega piiranguid põhjustava ärevuse esinemist, sest ei ole diagnoositud vaimse tervise häireid, eriarsti (psühhiaatri) konsultatsiooni ega ravi ei ole vajanud. Kohus nõustub nende järeldustega ning peab ekspertarstide hinnanguid põhjendatuks. Kaebajal vaimse tervisega seotud probleeme terviseandmete alusel ei ole ning puuduvad kinnitavad diagnoosid ja psühhiaatri sissekanded.
49.Suhtlemise valdkonnas on kaebaja võtmetegevuses „Suhtlemisega hakkamasaamine“ märkinud piirangu muutlikuks (arvväärtusega 9). Kaebaja on selgitanud, et võimekus kohtuda tuttavate inimestega ärevust või hirmu tundmata on muutlik. Kaebaja on kirjeldanud, et ei tunne tuttavaid inimesi enam ära ning ta ei taha kellegagi eriti suhelda. Kaebaja ei käi eriti kuskil, käib väljas vähe ja ainult siis, kui väga vaja, nt poodi või arstile. TTO ekspertarst on hinnanud kirjeldatud piirangu puuduvaks (arvväärtusega 0), kuna need ei leidnud TIS-i andmetel kinnitust. Vastustaja hinnangul on suhtlemise valdkonnas TTO ekspertarst põhjendatult hinnanud piirangud puuduvaks. Suhtlemisega hakkamasaamise võtmetegevuses hinnatakse võimekust suhelda teiste inimestega näost näkku. Piirangut põhjustav ärevus/hirm on normaalsetest reaktsioonidest tugevam (kuni surmahirmuni), kutsudes esile ka märgatavaid füüsilisi reaktsioone. Võtmetegevuses ei arvestata soovimatust suhelda. Kaebajal ei kinnitu püsivaid piiranguid põhjustava ärevuse esinemine, sest ei ole diagnoositud vaimse tervise häireid, eriarsti konsultatsiooni ega ravi ei ole vajanud.
50.Võtmetegevuses „Kohane käitumine“ on kaebaja hinnanud piirangu raskeks (arvväärtusega 3), selgitades, et sageli, kui talle inimene ei meeldi, kõnnib ta lihtsalt minema ning täpsustab, et alati ta ei sõima, suutes ka viisakaks jääda. TTO ekspertarst on hinnanud kirjeldatud piirangu puuduvaks (arvväärtusega 0), kuna vaimse võimekuse piirang ei leidnud TIS-i andmetel kinnitust. Vastustaja on selgitanud, et kohase käitumise võtmetegevuses on põhjendatud hinnata piirang puuduvaks, sest hinnatakse kontrollimatute agressiivsuse või vihaepisoodide esinemist igapäevastes situatsioonides ning olukordi, kus isiku käitumine inimestevahelises suhtluses ei vasta üldtunnustatud normidele. Ebakohase käitumise episoodide iseloom ning sagedus peavad olema terviseandmetes täpsustatud, et hinnata piirangu raskusastet. Terviseandmed aga ei kinnita ebakohase käitumise esinemist, ei ole diagnoositud vaimse tervise häireid, eriarsti konsultatsiooni ega ravi ei ole vajanud. Kohus peab neid järeldusi põhjendatuks, sest kaebaja tervisandmed kaebaja kirjeldatud piirangute esinemist ei kinnita.
51.Sõltuvust tekitavate ainete mõju ja ravimite kõrvaltoimete lahtris on kaebaja taotluses märkinud, et võttis vanasti unerohtu, mis tekitas talle mürgitust, kuid muidu probleeme ei ole. TTO ekspertarst hindas, et tegemist ei ole püsivat töövõimet piirava probleemiga. Vastustaja hinnangul on põhjendatult hinnatud kaebus ravimite kõrvaltoimetest puuduvaks, sest puudub informatsioon ravimite kõrvaltoimete kohta. Kaebaja taotluses enesehinnangulisi piiranguid muude tervisehäirete all ei ole esitanud. Kohus leiab, et ekspertarst ja vastustaja on jõudnud õigele järeldusele piirangu puudumisest.
52.Kokkuvõtvalt leiab kohus, et ekspertarst ei ole eksinud ei õigusnormide ega töövõime hindamise metoodika vastu. Vastustaja on esitanud kohtule kaebaja terviseandmete väljavõtted ja nendest ei nähtu, et ekspertarst oleks andnud hinnanguid, mis on otseses vastuolus olemasolevate terviseandmetega. Kohtul puudub ka kahtlus, et kaebaja terviseandmetega on tutvunud kohtumenetluses osalenud töötukassa ekspertarst, sest vastustaja on ka kohtumenetluses märkinud, milliseid andmeid on kaebaja töövõime hindamisel arvestanud. Ekspertarst analüüsis hinnangu andmise ajal kaebajal diagnoositud ja kaebuses viidatud seisundeid, lähtunud kaebaja enda poolt töövõime hindamise taotluses antud hinnangutest ja TIS-i andmetest ning järeldanud kõikide olemasolevate andmete põhjal, et kaebajal esineb tegutsemispiiranguid. Seetõttu ei ole kohtu arvates 17(20)
3-23-2366 alust asuda seisukohale, et töövõime hindamisel on olulised asjaolud arvesse võtmata jäetud või hindamine sooritatud pealiskaudselt.
53.Kohus leiab, et eksperdiarvamus sisaldab põhjalikku ülevaadet sellest, millised konkreetsed terviseandmed erinevate tegutsemispiirangute lõikes piirangute esinemist kinnitavad. Kohus selgitab, et ekspertarvamuses tuleb anda eeskätt meditsiinivaldkonna teadmistel põhinev hinnang piirangutele, mis takistavad kaebajal erinevate tegevuste sooritamist, ning nende raskusastme kohta, võttes aluseks TIS-i kantud meditsiinilised andmed (vt määruse nr 39 § 7 lg-d 1 ja 4). Ekspertarst ei ole kaebajale pandud diagnoose ega nendest tulenevaid võimalikke hinnangulisi vaevusi eitanud ega eiranud ka kaebaja uusi vaevusi seljavalude kohta. Kohtu hinnangul on ekspertarst põhjendatult leidnud, et töövõime hindamise kontekstis mõjutavad liikumise valdkonna tegutsemispiirangud kaebajat mõõdukalt ning et nii käelise tegevuse valdkonnas kui ka teadvusel püsimise ja enesehoolduse valdkonnas esinevad piirangud on kerged. Kohus selgitab, et tervisehoiuteenuse osutajatest ekspertidel on pädevus meditsiinilist laadi infot lugeda ning käesoleva haldusasja raames on vastustaja selgitanud nendele andmetele tuginemist. Kohus täpsustab, et arstid ei ole praegusel juhul leidnud, et kaebajal terviseprobleeme üldse ei esineks või et kaebaja oleks oma diagnoosidest täielikult tervenenud, vaid jõudnud kaebaja terviseandmeid kogumis hinnates järeldusele, et kaebaja terviseseisundist tulenevad tegutsemise ja osalemise piirangud ei ole objektiivselt sellised, mille tõttu oleks kaebajal tuvastatav puuduv töövõime, vaid andmed kogumis kinnitavad kaebajal osalise töövõime.
54.Ekspertarst on leidnud, et mõõdukas piirang liikumise valdkonnas on põhjustatud peaajuveresoonte haigustest, arterite, arterioolide ja kapillaaride haigustest, artroosidest ning lülihaigustustest. Kaebajal esinev kerge tegutsemispiirang käelise tegevuse valdkonnas on põhjustatud peaajuveresoonte haigustest e tserebrovaskulaarsetest haigustest ja täppistegevuse piirangud on setoud vasaku käes mõningast lihasjõudluse langusest. Kaebajal esinev kerge piirang teadvusel püsimise ja enesehoolduse valdkonnas on põhjustatud peaajuveresoonte haigustest, arterite, arterioolide ja kapillaaride haigustest, artroosides ja lülihaigustustest ning tingitud aeg-ajalt esinevatest teadvushäirete epidoosidest. Ekspertarst selgitas, et kaebaja kirjeldatud tegutsemise piirangud teabe edasiandmise ja vastuvõtmise valdkonnas on kompenseeritud ega mõjuta töövõimet ning muud tegutsemispiirangud ei leidnud kaebaja terviseandmetest kinnitust. Ekspertarst oli seisukohal, et kaebaja jaoks on piiranguga tegevuseks pikkade vahemaade kõndimine, treppidest üles ja alla liikumine, erinevates kohtades liikumine, kummardamine, püstitõusmine ja püstiasendi ning isteasendi säilitamine pikema aja jooksul ning et piirangud on tingitud arterite funktsioonide häirumisest, koormustaluvuse langusest, seljavaludest ja jalavaludest. Sealjuures esinevad liikumise piirangute tõttu ka raskused riietumisel ja kehaosade hooldusel tingituna raskest seljavalust, jalgade valust ning liigeste liikuvuse piiratusest. Ekspertarst leidis kokkuvõtvalt, et taotleja seisund on tõenäoliselt vähemuutuv vähemalt 5 aastat, kuna regulaarse ravi foonil võiks oodata mõningat soodsat dünaamikat, kuid täielikku piirangute leevenemist ega ka töövõime täielikku taastumist tõenäoliselt oodata ei ole.
55.Kaebaja jaoks on arusaamatu, miks on kaebaja seisundiks märgitud vähemuutuv, kuivõrd kaebaja hinnangul on tema seisund muutunud. Kaebaja peab muutuseks seda, et tema puusad on terved, aga talle on tekkinud seljavalu. Kaebaja märgib, et on alates 2023. aasta märtsist osalise töövõimega ja otsib tööd, ent tööturg kaebajat ei vaja, sest vajatakse terveid ja noori inimesi. Kohus selgitab, et töövõime hindamise kontekstis on seisundi vähemuutuvuse all peetud silmas seda, et eksperthinnangus on tuvastatud kaebajal esinevad teatavad piirangud ning nende täielikku leevenemist arsti hinnangul oodata ei ole, mis tähendab ühtlasi, et kaebaja töövõime täielikult ei taastu. Kuna kaebajal töövõime vähenemine on eksperthinnanguga tuvastatud, kuid ei tuvastatud selliseid piiranguid, mis takistaksid tal ka täielikult töötegemist, siis määrati kaebajale osaline töövõime. Töövõime hindamisel on TTO ekspertarst lisanud ka soovitused kaebajale sobivate ja mittesobivate töötingimuste, abivahendite kasutamise ja töövõime toetamise kohta, märkides, et kaebajale ei sobi raske füüsiline töö ega rohket liikumist eeldavad ülesanded. Töövõime toetamiseks esineb vajadus taastusravile, füsioteraapiale, nõustamisele sobiva töö leidmiseks ja 18(20)
3-23-2366 psühholoogilisele toele. Ehkki kohus nõustub kaebajaga, et tema kirjeldatud terviseprobleemid võivad iseenesest tema tööalaseid valikuid oluliselt kitsendada, siis kohtu hinnangul on ekspertarst siiski õigesti järeldanud teatud piirangute raskusastme ning seda, et ülejäänud kaebaja väidetud tegutsemispiirangud ei leidnud terviseandmetest kinnitust.
56.Kohtul puudub alus kahelda kaebaja töövõime ulatuse hindamisel koostatud eksperdiarvamuse õiguspärasuses ning selle objektiivsuses. Kohtu hinnangul on vastustaja ekspertarsti selgitused asjakohased ja töövõime hindamise metoodikaga kooskõlas. Vastustaja on arvestanud kaebajal erinevates valdkondades esinevate piirangute koosmõju, terviseprobleemide ulatust, kulgu, raskusastet ja esinemise sagedust, kaebaja haiguskriitikat ja -teadlikkust, ravisoostumust ning piirangute mõju igapäevastele tegevustele. Eksperthinnangu seisukohad on loogiliselt jälgitavad ja põhinevad kaebaja kaebustel ning TIS-st saadud andmetel. TIS-i andmed on põhjalikud ja üksikasjalikud, mistõttu ei ole tegemist ka olukorraga, kus vastustaja oleks otsused teinud ebapiisavate tõendite põhjal. Kaebuses osutatud probleemid ei tingi töövõime hindamise otsuse õigusvastasust.
57.Kohus nõustub vastustajaga selles, et töövõimet ei hinnata ametikoha põhiselt, vaid hindamisel võetakse arvesse üldist töövõimet tööturul, st arvesse võetakse kõiki töötamise valdkondi koos sobimatute töövõtete ja tingimustega. Kaebaja kirjeldus tema terviseprobleemidele ega tema terviseandmed ei anna alust järeldada, et tema töövõime on täielikult puuduv ning et ta ei saa üldse töötada. Vastustaja on nõustunud ekspertarstiga, et kaebajale ei sobi raske füüsiline ja rohket liikumist nõudev töö, kuid talle sobib osalise ajaga töö, kuivõrd tal ei ole südamepuudulikkust ega selliseid teadvushäireid, mis mõjutaksid tema töövõimet.
58.Kohus nõustub vastustajaga ka selles, et kaebajal on talle diagnoositud kroonilistele haigustele esmalt võimalik otsida leevendust ravi abil. Vastustaja on prognoosinud piirangute vähenemist igapäevase medikamentoosse ravi foonil, suitsetamisest loobumise ja taastusraviga. Kohus selgitab, et töövõime hindamisel hinnatakse piiranguid ravi foonil koos adekvaatse ja soovitatud raviga. Antud juhul on kaebaja enda aktiivne panus olnud seni tagasihoidlik. Kaebaja väited, et tal ei ole olnud võimalik talle määratuid ravimeid majanduslikel põhjustel välja osta, ei tähenda, et vastustajal tulnuks töövõime hindamise seisukohalt jõuda teistsugusele järeldusele. Ka olukorras, kus vastustaja olekski kaebaja töövõime hinnanud puuduvaks, ei tagaks see seda, et kaebaja ravisoovitusi järgima hakkaks. Kui kaebajal on abivajadus majanduslikust seisundist tulenevalt, on kaebajal õigus pöörduda kohaliku omavalitsuse poole sotsiaalhoolekandelise abi saamiseks, kus vajadusel selgitatakse, kuidas on kaebajal võimalik saada ravimihüvitist või soodusravimeid, kui tal ei ole majandusliku seisundi tõttu võimalik ravimeid ise soetada.
59.Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et Eesti Töötukassa 25.09.2023 otsus nr TVH/23/035827 on õiguspärane ja selle tühistamiseks puudub alus. Töövõimetoetuse määramine
60.Kuna töövõime hindamise otsus on olemuslikult seotud töövõimetoetust puudutava Eesti Töötukassa 27.09.2023 otsuse nr TVT/23/050845, siis puudub alus ka töövõimetoetuse määramata jätmise otsuse tühistamiseks. TVTS § 11 kohaselt makstakse töövõimetoetust käesolevas seaduses sätestatud tingimustel sissetuleku tagamiseks isikule, kellel on tuvastatud osaline töövõime. Töövõimetoetuse arvutamise aluseks on töövõimetoetuse päevamäär ning osalise töövõimega isiku toetuse suuruseks on 57 % päevamäärast (TVTS § 13 lg 1 ja lg 2 p 1). TVTS § 14 lg 1 kohaselt on töövõimetoetuse päevamäär 11,25 eurot, mida indekseeritakse iga aasta 1. aprillil riikliku pensionikindlustuse seaduse § 26 lõike 6 alusel kehtestatud riikliku pensioni indeksiga ja pärast indekseerimist ümardatakse summa ühe sendi täpsuseni (lg 2). Kohus selgitab, et kuna kaebaja töövõime hinnati õiguspäraselt osaliseks, siis tuli kaebajale määrata töövõimetoetus ühe kalendripäeva eest 57 % töövõimetoetuse päevamäärast. Otsuse tegemise seisuga oli töövõimetoetuse päevamäär 18,60 eurot. Seega vastustaja määras kaebajale õiguspäraselt toetuse suuruseks ühe kalendripäeva eest 10,6020 eurot. 19(20)
3-23-2366
61.Kuivõrd kaebus Eesti Töötukassa otsuste tühistamiseks jääb rahuldamata, tuleb rahuldamata jätta ka kohustamisnõue kaebaja taotluse uueks läbivaatamiseks.
62.Ülaltoodud põhjendustel jääb kaebus tervikuna rahuldamata. Menetluskulud
63.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohtuotsus on tehtud kaebaja kahjuks, mis tähendab, et menetluskulud tuleb jätta kaebaja kanda. Vastustaja ei ole taotlenud kaebajalt menetluskulude väljamõistmist ega esitanud menetluskulusid tõendavaid dokumente. Seega jäävad menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda (HKMS § 108 lg 1 ja § 109 lg 1). Isikute nimede asendamine lahendis
64.HKMS § 175 lg 3 sätestab, et andmesubjekti taotlusel või kohtu algatusel asendatakse avaldatavas kohtuotsuses andmesubjekti nimi initsiaalide või tähemärgiga ning ei avaldata tema isikukoodi, sünniaega, registrikoodi, aadressi ega muid andmeid, mis võimaldavad teda üheselt identifitseerida. Kuna otsus sisaldab kaebaja terviseandmeid, asendab kohus avaldatavas kohtuotsuses omal algatusel nii kaebaja kui ka teiste otsuses mainitud isikute nimed tähemärkidega.
/allkirjastatud digitaalselt/ Tiia Nurm
20(20)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.