lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-24-1445/2

Korrakaitse › Vanglad

HaldusasiJõustunudTartu Halduskohus Tartu kohtumaja · 17.05.2024

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja
Kohtuasja number
3-24-1445/2
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Korrakaitse › Vanglad
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
17.05.2024
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
861
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Halduskohus

Kohtunik

Sirje Kaljumäe

Määruse tegemise aeg ja koht

17. mai 2024, Tartu

Kohtuasja number

3-24-1445

Kohtuasi

X kaebus Tartu Vangla kohustamiseks anda välja haldusaktid

Menetlusosalised

Kaebaja – X Vastustaja – Tartu Vangla

Menetlustoiming

Kaebuse tagastamine

RESOLUTSIOON

1.Võtta haldusasjast nr 3-24-1306 käesoleva asja juurde Tartu Vangla 6. mai 2024. a vastus nr 1-10/24/163-2.
2.Tagastada X kaebus.
3.Asendada kohtulahendi avaldamisel kaebaja nimi tähemärgiga X. Edasikaebamise kord Määruse resolutsiooni punkti 2 peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 4, § 204 lg 1).

ASJAOLUD

1.Tartu Vanglas kinni peetav isik X (kaebaja) esitas 15. mail 2024 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles palub kohustada Tartu Vanglat välja andma haldusakte. Kaebuse kohaselt ei ole kaebajale vanglas 2023. aastal ja 2024. aastal erinevatel ajavahemikel võimaldatud õues viibimist ja ajavahemikul 14. märts 2024 kuni 20. märts 2024 ei antud talle süüa. Samuti ei ole kaebajale võimaldatud telefoni teel riigiasutustega suhtlemist (nt 8. mail 2024 või

Sarnased lahendid

Korrakaitse
  • 15.07.20263-26-1915/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 09.07.20263-26-1915/7Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 30.06.20263-26-1937/2Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 30.06.20263-26-1937/3Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-1819/5Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-1307/10Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
10.mail 2024). Kaebaja märgib, et vangla keeldub eelviidatud piirangute kohta haldusaktide andmisest, kuigi ta on seda korduvalt palunud. Vangla väitel ei ole nad kohustatud akte tegema, sest neil pole selle jaoks aega. Kaebaja soovib, et kohus kohustaks Tartu Vanglat tegema aktid

3-24-1445

kõikide päevade kohta, millal teda ei lubatud värske õhu kätte, keelduti söögi andmisest ja keelduti riigiasutustega suhtlemise võimaldamisest. Lisaks soovib kaebaja Tartu Vanglale rikkumiste tõttu ettekirjutuse tegemist.

KOHTU SEISUKOHT

2.HKMS § 120 lg 1 p 1 kohaselt selgitab kaebuse saanud alluvusjärgne kohus välja vaidluse eseme. Kohus mõistab X kaebust nii, et kaebaja soovib Tartu Vanglale kohustava ettekirjutuse tegemist (HKMS § 37 lg 2 p 2), mille sisuks on see, et vangla annaks tagasiulatuvalt välja haldusaktid kaebajale kohaldatud piirangute (värskes õhus jalutuskäikudele mittelubamine, söögi mittevõimaldamine, telefoni teel riigiasutustega suhtlemise mittevõimaldamine) kohta.
3.HKMS § 120 lg 1 p 8 kohaselt kontrollib kaebuse saanud alluvusjärgne kohus, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks. Kohus on seisukohal, et kaebus tuleb tagastada ning seda alljärgneval põhjusel.
3.1.HKMS § 121 lg 2 p 1 kohaselt võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus. Kohtu hinnangul on X kaebus mõistetav nii, et kaebaja arvates ei ole talle erinevaid piiranguid kohaldatud õiguslikul alusel (s.o puuduvad sellekohased haldusaktid). Kaebaja soovib piirangute kohta tagantjärele haldusaktide vormistamist. Kohus leiab, et kaebaja kirjeldatud juhtudel, mis puudutavad jalutuskäikude mittevõimaldamist, söögi mitteandmist ning telefoni teel suhtlemise mittevõimaldamist, ei ole tegemist olukordadega, mida oleks tulnud reguleerida haldusaktidega, vaid tegemist oli toimingutega. Isikul on võimalik nõuda toimingu kirjalikku põhjendamist, kui ta esitab selle nõude viivitamatult kirjalikult pärast toimingust teadasaamist (haldusmenetluse seaduse § 108 lõiked 1 ja 2), kuid selline toimingu kirjalik põhjendus ei ole haldusakt. Kaebusest nähtuvalt on kaebaja nõudnud vanglalt haldusaktide andmist, mitte toimingute põhjendamist. Ebaselgeks jääb, kas kaebaja nõudis haldusaktide andmist eelnevat kirjalikult või suuliselt, kuid olukorras, kus vanglal puudus kohustus kirjeldatud olukordades haldusakte anda, ei oma eelnev ka tähendust.
3.2.HKMS § 44 lg 1 kohaselt võib isik kaebusega halduskohtusse pöörduda üksnes oma õiguse kaitseks. Kaebusest ei selgu, millist kaugemat eesmärki kaebaja soovitud haldusaktide väljastamisega saavutada soovib. Kui kaebaja välja toodud toimingud (värskes õhus jalutuskäikudele mittelubamine, söögi mittevõimaldamine, telefoni teel riigiasutustega suhtlemise mittevõimaldamine) rikkusid tema õigusi, siis oli kaebajal võimalik neid toimingud vaidlustada kohustuslikus kohtueelses menetluses ja seejärel kohtus (esitades nt kohustamis- või kahjunõude). Kohtute infosüsteemist nähtub, et haldusasjas nr 3-24-1306 on seda kaebajale ka selgitatud (vt 10. mai 2024. a määrus, veel jõustumata). Kohus peab vajalikuks HKMS § 62 lg 2 alusel võtta eelviidatud haldusasjast käesoleva asja juurde Tartu Vangla 6. mai 2024. a vastus nr 1-10/24/1632. Nimetatud vastusest saab järeldada, et kaebajale söögi mitteandmine ja tema jalutuskäikudele mittelubamine on olnud tingitud asjaolust, et ta on toidu väljastamise ajal ulatanud toidujagajale mustad pesemata nõud ning ei ole jalutuskäigule minnes riietanud end hooajale vastavalt. Kohtu hinnangul on kaebaja seega olnud teadlik põhjustest, miks talle on jäetud toit väljastamata ja miks teda ei ole jalutuskäigule lubatud.
3.3.Kohus leiab, et olukorras, kus kaebajale on kohaldatud piiranguid (s.o tema suhtes on teostatud toiminguid) ei ole haldusaktide andmiseks kohustamise nõue kohane kaebaja eesmärkide

3-24-1445

saavutamiseks. Haldusakti andmiseks kohustamise nõue oleks eesmärgipärane, kui kaebaja saavutaks sellega oma õiguste kaitseks kasuliku tulemuse. Kohus leiab, et kaebajal puudub subjektiivne õigus nõuda tagantjärele haldusaktide andmist, millega nähtaks ette kaebajale eelpool kirjeldatud piirangud. Nagu eelnevalt viidatud, ei puudu kaebajal õiguskaitsevõimalused tema söögist, jalutuskäikudest ja helistamisvõimalusest ilmajätmise korral, mida on kaebajale juba ka haldusasjas nr 3-24-1306 selgitatud.

4.Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et käesolevas asjas esitatud kaebus ei võimalda kaebajal oma õigusi kaitsta ning ei ole lubatav. Kohus tagastab kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel kaebeõiguse ilmselge puudumise tõttu. HKMS § 43 lg 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine selle esitajalt õigust seadusega sätestatud korras pöörduda uuesti halduskohtusse. Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.
5.Mis puudutab kaebaja soovi teha Tartu Vanglale rikkumiste tõttu ettekirjutus, siis selle üldsõnalisuse tõttu jääb see soov arusaamatuks. Kui kaebaja on silmas pidanud seda, et vanglale tehtaks kohustav ettekirjutus haldusaktide andmiseks, siis on see hõlmatud kohustamiskaebusega, mille kohus eelpool esitatud põhjendustel tagastab.
6.Kohtumääruse avaldamisel asendab kohus kaebaja nime tähemärgiga X (HKMS § 175 lg 3). (allkirjastatud digitaalselt) Sirje Kaljumäe kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 26.06.20263-26-1637/6Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 26.06.20263-26-1245/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium