3-24-1053 Hiiekivi Osaühingu kaebus Tallinna Kesklinna vanema 19.03.2024 korralduse nr T-22-1/24/56 osaliseks tühistamiseks ning Tallinna linna kohustamiseks otsustada uuesti Mündi tn 2 / Raekoja plats 10 / Saiakang 1 asuva hoone keldrikorruse äriruumide M8 ja M9 kasutusse andmine Tallinna Halduskohtu 12.04.2024 määrus
Haldusasi
Vaidlustatud kohtulahend Menetlusosalised
Kaebaja – Hiiekivi Osaühing, volitatud esindaja vandeadvokaat Raiko Paas Vastustaja – Tallinna linn, volitatud esindaja AR
Menetluse alus ringkonnakohtus
Hiiekivi Osaühingu määruskaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Võtta menetlusse Hiiekivi Osaühingu määruskaebus Tallinna Halduskohtu 12.04.2024 määruse resolutsiooni punkti 1 peale haldusasjas nr 3-24-1053.
2.Jätta Hiiekivi Osaühingu määruskaebus rahuldamata ning Tallinna Halduskohtu 12.04.2024 määruse resolutsiooni punkt 1 muutmata.
3.Tagastada haldusasjas nr 3-24-1053 Raiko Paasi poolt 29.04.2024 tasutud riigilõiv 20 eurot ja kanda see Raiko Paasi arvelduskontole nr XXXXXXXXXXXXXXXXX.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale ei saa edasi kaevata (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 252 lg 7).
1.Tallinna Kesklinna vanema 19.03.2024 korraldusega nr T-22-1/24/56 otsustati korraldada elektrooniline enampakkumine äriruumide, muu hulgas Mündi tn 2 / Raekoja plats 10 / Saiakang 1 keldrikorrusel asuvate äriruumide M8 ja M9 üürile andmiseks (korralduse p 1.1).
3-24-1053
2.Hiiekivi Osaühing esitas 09.04.2024 Tallinna Halduskohtule kaebuse Tallinna Kesklinna vanema korralduse nr T-22-1/24/56 tühistamiseks ja Tallinna linna kohustamiseks otsustada asi uuesti. Kaebaja sõlmis 28.05.2004 vastustajaga Mündi tn 2 / Raekoja plats 10 / Saiakang 1 äriruumide üürilepingu. Kaebaja rajas sinna perekohviku ja on seal tegutsenud sellest ajast arvates ligi kakskümmend aastat. Kaebaja esitas 15.03.2024 Tallinna linnale taotluse äriruumide kasutamise jätkamiseks Tallinna Linnavolikogu 13.06.2013 määruse nr 32 „Linnavara kasutusse andmise kord“ (määrus nr 32) § 41 järgi (s.o linnavara kasutusse andmine otsustuskorras). Selles taotluses palus kaebaja enampakkumist mitte läbi viia ja anda äriruumid kaebaja kasutusse otsustuskorras. Vastustaja 19.03.2024 korraldusest ei nähtu, et selles on kaalutud kaebaja huve ruumid enda kasutusse saada ja huvi ruumid enampakkumisele panna. Ka pole haldusaktis viidet ühelegi teisele dokumendile, kus nimetatud kaalutlused oleksid kirjas. Seega on vastustaja jätnud haldusakti olulises osas kaalutlemata, mis on viinud õigusvastase haldusakti andmiseni. Määruse nr 32 § 41 on kaalutlusnorm ning selle alusel vara kasutusse andmise taotluse rahuldamata jätmisel on kaebajal õigus pöörduda kohtusse, et viimane kontrolliks, kas vastustaja on sellist otsust tehes menetluskorda ja kaalumisreegleid järginud ning põhjendamiskohustuse täitnud (vt Riigikohtu 15.06.2021 määrus nr 3-20-1249, p 15). Praegusel juhul on ruumide enampakkumisele panekuga vastustaja samaaegselt sisuliselt jätnud rahuldamata kaebaja taotluse ruumide otsustuskorras kasutusse saamiseks. Kaebajale on teada, et vastustaja on samas asukohas olevad äriruumid andnud otsustuskorras üürile kolmele ettevõtjale (s.o Osaühingule Saialill 22.02.2024 otsusega nr 31, Osaühingule Bankend Group 27.01.2022 otsusega nr 9 ning OÜ-le Sigari Maja 07.09.2023 otsusega nr 78). Üüritasu nende ruumide eest on kordades väiksem, kui tasub kaebaja. Eelnev annab aluse arvata, et isikuid ei kohelda linnavara kasutusse saamisel võrdselt. Kaebajale on nimetatud äriruumid varem otsustuskorras üürile antud ja seda samal alusel pikendatud. Samamoodi on otsustuskorras samas kohas äriruumid üürile antud ka teistele isikutele. Lisaks on vastustaja kaebajale 21.12.2023 selgelt teatanud, et kavatseb kaebajaga üürisuhet pikendada. Eeltoodust on kaebajal tekkinud õigustatud ootus, et ta saab äriruumide üürimist senisel viisil jätkata.
3.Kaebusele oli lisatud taotlus peatada esialgse õiguskaitse korras vaidlustatud korralduse täitmine, peatada enampakkumine Mündi tn 2 / Raekoja plats 10 / Saiakang 1 äriruumide üürile andmiseks ning kohustada Tallinna linna võimaldama Hiiekivi Osaühingul äriruumide Mündi tn 2 / Raekoja plats 10 / Saiakang 1 kasutamist senistel üürilepingu tingimustel kuni asjas kohtulahendi tegemiseni. Ilma esialgse õiguskaitse kohaldamiseta võib kohtuotsuse täitmine raskeneda või muutuda võimatuks. Kui enampakkumine viiakse läbi ja selle tulemusel sõlmitakse üürileping, pole kaebajal võimalus kaebusega taotletavat eesmärki – vastustaja otsustaks äriruumide kasutusse andmise kaalutlusreegleid järgides uuesti – saavutada. Kohtuotsus pole sel juhul täidetav, kuna ruumid oleks juba antud kolmanda isiku kasutusse ja puudub võimalus nende osas asja uueks otsustamiseks või oleks see raskendatud, arvestades juba kolmanda isiku õigustega äriruumile ja tekkivate võimalike uute kohtuvaidlustega. Ka enampakkumisel osalemine ei taga kaebajale seda, et ta suudab selle võita ja jätkata vähemalt kohtumenetluse vältel äripinna kasutamist. Kaebajal tuleb enampakkumisel osalemiseks tasuda tagatisraha 12 705 eurot, mida saab samuti pidada kohtumenetluse ajal koormavaks tagajärjeks ning mida esialgne õiguskaitse saaks praegu ära hoida. Vaidlustatud korralduse täitmise ja enampakkumise peatamine ning kaebajale äriruumide kasutamise võimaldamine kohtumenetluse vältel ei kahjusta avalikku või kolmandate isikute huvi, kuivõrd kohtumenetluse vältel kasutaks kaebaja äriruume kohtuvaidluse lõpuni edasi ja tasuks nende eest vastustajale edasi praegu tasutavat üüri, mis on mh kõrgem turuhinnast ja hinnast, mida maksavad teised ettevõtjad samas piirkonnas. Ka määruse nr 32 § 41 p 7 näeb ette võimaluse, et linnavara võib anda otsustuskorras kasutusse 2(6)
3-24-1053 tähtajatult linnavaraga seonduva kohtuasja menetlemise ajaks. Vastustaja on ise erinevates dokumentides avaldanud, et kaebaja on olnud heaperemehelik üürnik ja tasunud korrektselt üüri.
4.Tallinna linn palus jätta esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata. Kaebus on perspektiivitu, sest isegi kui kohus tühistab vaidlustatud korralduse, ei saa kaebaja vaidlusaluseid äriruume otsustuskorras kasutusse. Kohtu pädevuses ei ole otsustada, mida linn peab oma varaga tegema: kas kasutusse andma, müüma või ise kasutama (nt Riigikohtu 03.11.2005 otsus nr 3-3-1-35-05, p 9). Isegi juhul, kui kohus otsustab vaidlustatud korralduse tühistada, ei saa kohus langetada otsust ja teha vastustajale ettekirjutust vaidlusaluste ruumide edasiseks kasutamiseks, sest rikuks sellega vastustaja omakorraldusõigust. Kohus ei saa otsustada valitud menetluse otstarbekuse üle ega sundida vastustajat lepingut otsustuskorras pikendama. Esineb oluline avalik huvi, mis saab esialgse õiguskaitse kohaldamise korral kahjustatud. Vastustaja peab menetluste läbiviimisel kaitsma ka linna elanike ja ettevõtjate huvi saada võrdsetel alustel enda kasutusse linna poolt eraisikutele pakutavaid kinnistuid, ja huvi, et linn ei looks teistele isikutele vara üleandmisega põhjendamatuid konkurentsieeliseid. Otsustuskorras vara kasutusse andmisel looks vastustaja konkurentsipiirangud samal tegevusalal ja samas piirkonnas tegutsevatele ettevõtetele. Vastustaja on korraldust andes lähtunud ettevõtlusvabaduse, ausa konkurentsi ja võrdse kohtlemise põhimõtetest. Enampakkumise puhul on tegemist avaliku ja läbipaistva elektroonilise menetlusega osta.ee keskkonnas. Tallinna põhimääruse kohaselt tuleb vara kasutusse andmisel lähtuda põhimõttest suurendada kasu ja vältida kahju. Elektroonilise enampakkumise läbiviimisel näeb kaebaja pakkujate arvu ja pakkumuse suurust. Samuti saab ta elektroonilisel enampakkumisel teha lõpmata arv pakkumusi ja tõsise soovi korral jätkata äriruumide kasutamist. Seega on ka kaebaja huvid kaitstud ja tagatud võimalus äriruumide kasutamisega jätkata. Viited varasematele menetlustele ja isikute ebavõrdsele kohtlemisele ei ole asjakohased. Vaidlustatud korralduse alusel on välja kuulutatud samas hoones kõrvalasuvate äriruumide kasutusse andmiseks elektrooniline enampakkumine, seega võrdsetes olukordades isikuid on koheldud võrdsetel asjaoludel. Halduspraktika võib muutuda ajas ja ruumis.
5.Tallinna Halduskohus võttis 12.04.2024 määrusega kaebuse menetlusse (resolutsiooni p 2) ja jättis kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata (resolutsiooni p 1). Esialgse õiguskaitse taotlus peab lähtuma põhivaidlusest. Esialgne õiguskaitse ei saa kaitsta kaebaja õigusi suuremas määras kui tema kaebuse osas tehtav võimalik positiivne kohtuotsus. Kaebaja taotleb põhivaidlusena Tallinna Kesklinna vanema 19.03.2024 korralduse tühistamist (teda puudutavas osas) ning Tallinna linna kohustamist otsustama uuesti Mündi tn 2 / Raekoja plats 10 / Saiakang 1 asuva hoone keldrikorruse äriruumide kasutusse andmine. Kohus saab lahendada esialgse õiguskaitse taotluse seega osas, mis puudutab vaidlustatud korralduse täitmise peatamist, s.t enampakkumise peatamist viidatud äriruumide üürile andmiseks. Samas ei tähendaks kaebuse rahuldamine (vaidlustatud korralduse tühistamine ja vastustaja kohustamine äriruumide kasutusse andmist uuesti otsustama) seda, et kaebajal on automaatselt õigus kõnealuseid äriruume senise lepingu lõppemisel edasi kasutada. Esialgse õiguskaitse osaline rahuldamine (enamapakkumise peatamine) ei takistaks senise üürilepingu lõppemist ega tagaks seega kaebuse eesmärki. Lisaks on kaebaja esialgse õiguskaitse vajadus vähene. Kaebajal on vastavalt Tallinna linnaga sõlmitud üürilepingule võimalik vaidlusalustes äriruumides M8 ja M9 majandustegevust jätkata kuni 30.05.2024. Kui kaebaja soovib neis ruumides jätkata oma majandustegevust ka edaspidi, on tal võimalik osa võtta vastustaja korraldatud enampakkumisest. Kaebaja ei ole sealjuures märkinud, et enampakkumisel osalemiseks nõutava tagatisraha tasumine käiks talle üle jõu. Samuti ei õigusta esialgse õiguskaitse kohaldamist see, et esineb võimalus, et enampakkumise võitmiseks tuleb kaebajal pakkuda kõrgemat üürihinda, kui ta praegu tasub. 3(6)
3-24-1053 Esialgsel hinnangul ei saa kaebuse eduväljavaateid pidada kuigi suurteks. Võib aru saada, et kaebaja laiemaks eesmärgiks ei ole see, et kõnealused äriruumid antaks järgnevaks lepinguperioodiks tema kasutusse tingimata otsustuskorras, vaid kaebaja eesmärk on saavutada lepingu jätkamine temaga senistel tingimustel. Isegi kui enampakkumisega kaasneb võimalus, et äripinna üüritasu suureneb võrreldes praegusega, ei saa kaebaja ärihuvid kaaluda üle vastustaja kui omaniku huvi teenida enda varalt suuremat tulu. Samuti ei nähtu, et kaebajaga üürisuhte jätkamine otsustuskorras ja senistel tingimustel oleks olulistes avalikes huvides või mõne puudutatud isiku huvides, mis kaaluksid üle omaniku õigused. Ka asjaolu, et vastustaja on 21.12.2023 teavitanud kaebajat valmisolekust anda äriruumid otsustuskorras talle veel viieks aastaks üürile senise üüritasuga ning on sõlminud kolmandate isikutega otsustuskorras lepinguid, ei loo kaebajale sellist õiguspärast ootust, mis annaks aluse lugeda kaebuse eduväljavaateid suureks. Kaebaja esialgse õiguskaitse taotlus on ka mõnevõrra ennatlik. Vaidlustatud korraldusest ja enampakkumise infost osta.ee keskkonnas nähtub, et üüritasu enampakkumise alghind ja hetkehind on madalam senisest üüritasust (praegune lepingujärgne üüritasu on 79,01 eurot/m2, enamapakkumise alghind ja hetkehind 55 eurot/m2). Seega on võimalik, et kaebaja võib enampakkumisel osaledes saavutada hoopis senisest soodsamatel tingimustel üürisuhte. Vastustaja on põhjendatult esile toonud, et enampakkumise viis on läbipaistev ning võimaldab huvitatud isikutel enda pakkumist korduvalt muuta / suurendada sõltuvalt teiste huviliste olemasolust ja pakkumistest. Vaidlustatud korralduses on selgitatud, et enampakkumise kestvuse ajal on võimalik teha piiramatu arv pakkumusi. Äriruumide üüri hetkehind on reaalajas nähtav kõikidele pakkujatele. Elektroonilise enampakkumise võidab kõrgeima pakkumuse teinud osaleja. Eeltoodud tingimused tagavad tasakaalu äripinna omaniku ja enampakkumisel osalejate huvide osas. Seejuures ei esine riski, et kaebaja võiks pakkuda teistest huvilistest oluliselt suuremat tasu või jätta teadmatusest teised huvilised üle pakkumata, kuigi huvi selleks oleks.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
6.Hiiekivi Osaühing palub määruskaebuses tühistada halduskohtu 12.04.2024 määruse resolutsiooni p 1 ja teha uus määrus, millega rahuldada esialgse õiguskaitse taotlus ning peatada Tallinna Kesklinna vanema 19.03.2024 korralduse nr T-22-1/24/56 täitmine ja enampakkumine Mündi tn 2 / Raekoja plats 10 / Saiakang 1 äriruumide üürile andmiseks. Esialgse õiguskaitse funktsioon on tagada põhivaidluse tulemuse efektiivsus. Esialgse õiguskaitse kohaldamine peakski ära hoidma olukorra, kus põhivaidluse positiivne lahendus ei ole kaebaja jaoks tulemuslik. Puudub vaidlus selles, et kui enampakkumine läbi viiakse ja selle tulemusel üürileping sõlmitakse, pole kaebuse taotlust (kohustada vastustajat asja uuesti otsustama) enam esitatud kujul võimalik rahuldada ja põhivaidluse pidamine kaotaks oma mõtte. Halduskohus sellega arvestanud ei ole ega hinnanud seda, kas esialgse õiguskaitse kohaldamine on vajalik kaebuse eesmärgi saavutamise seisukohalt. Enampakkumisel osalemine ei tagaks kaebajale soovitud tulemust ja üüripinna kasutusse saamist. Ainuüksi asjaolu, et kaebajal on põhimõtteliselt võimalik pakkuda enampakkumisel kõrgeimat hinda, ei tähenda, et kaebaja on selleks ka majanduslikult suutlik ja et tema huvid ei võiks saada pöördumatult kahjustatud põhjusel, kui ta sellist pakkumist teha ei suuda. Seoses kaebuse perspektiiviga ei ole halduskohus arvestanud kaebaja kui pikaaegse üürniku huviga – sellega, et kaebaja on juba aastakümneid üürinud äriruume (mh seda turuhinnast ka kõrgemalt) ning rajanud sinna ruumidesse toimiva perekohviku. Vastustaja on varem pidanud võimalikuks anda neid ruume kaebajale otsustuskorras. Kaebaja suhtes on ebaõiglane, kui vastustaja ei vaevu isegi põhjendama, miks tuleb kaebaja märgitud huve eirata või mingit muud huvi eelistada kaebaja huvile. Riigikohus on selgitanud, et linnavara kasutusse andmise korra 4(6)
3-24-1053 § 41 on kaalutlusnorm ning selle alusel vara kasutusse andmise taotluse rahuldamata jätmisel on kaebajal õigus pöörduda kohtusse, et viimane kontrolliks, kas vastustaja on sellist otsust tehes menetluskorda ja kaalumisreegleid järginud ning põhjendamiskohustuse täitnud. Enampakkumise peatamine kohtumenetluse vältel ei kahjustaks avalikku või kolmandate isikute huvi, kuivõrd määruse nr 32 § 41 p 7 näeb ette mh võimaluse, et linnavara võib anda otsustuskorras kasutusse tähtajatult linnavaraga seonduva kohtuasja menetlemise ajaks.
7.Tallinna linn palub jätta määruskaebus rahuldamata. Esialgse õiguskaitse korras ei saa nõuda seda, mida ei ole võimalik saavutada põhinõude rahuldamise läbi. Kaebajaga sõlmitud üürilepingu tingimustena kehtivad Tallinna Linnavalitsuse 13.08.2003 määrusega nr 73 kinnitatud „Äriruumi üürilepingu tingimused“. Tingimuste p 19.1.1 sätestab, et leping lõpeb lepingu tähtaja möödumisel; lepingule ei kohaldata võlaõigusseaduse §-s 310 sätestatud pikenemist. Tingimuste p 22.1 kohaselt on üürnik kohustatud hiljemalt lepingu lõppemise päeval vabastama äriruumi oma varast ning andma äriruumi täielikult üle üürileandja valdusse. Seega mitte ükski õigusakt ei kohusta Tallinna linna andma oma vara otsustuskorras kaebaja kasutusse. Kaebaja oli teadlik, et vastav kestvussuhe lõpeb ja edasine menetlus on haldusorgani diskretsiooniotsus, mitte aga kohustus anda äriruum samadel tingimustel senise üürniku kasutusse. Määruse nr 32 § 4 lg 1 kohaselt antakse linnavara kasutusse enampakkumisel, riigihanke menetluses, või erandjuhtudel otsustuskorras. Määrus ei näe ette, et pärast kasutusaja lõppu on eelmistel kasutajatel kindlasti eelis uue kasutusõiguse saamisel. Raekoja plats on üks suurema avaliku huviga kauplemise piirkondi, kus peab kaaluma avalikku huve ja kolmandate isikute õigusi ning õiguskaitse kohaldamine peab olema nende suhtes proportsionaalne. Jääb selgusetuks, kuidas enampakkumise korraldamine kahjustab praeguse üürniku huve ja tekitab talle kahju. Kaebajal on võrdsed võimalused osaleda enampakkumisel ning menetlus on avalik ja läbipaistev.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
8.Ringkonnakohus võtab HKMS § 207 lg 1 alusel määruskaebuse menetlusse. Määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud (HKMS § 203 lg 1, § § 252 lg 7), määruskaebus on tähtaegne (HKMS § 204 lg 1) ning vastab HKMS §-des 52–54 ja 205 toodud nõuetele. Määruskaebuse esitamine on riigilõivuvaba (HKMS § 104 lg 1 ja riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 9).
9.Esialgne õiguskaitse on HKMS § 249 lg-st 1 tulenevalt ajutine abinõu, mida kohaldatakse kaebaja õiguste kaitsmiseks enne põhiasjas peetava kohtuvaidluse lõppu, s.o kohtumenetluse ajaks. Esialgse õiguskaitse kohaldamine on põhjendatud siis, kui kaebajat ähvardab tagajärg, mille kõrvaldamine põhiasjas tehtava hilisema kohtulahendiga on võimatu või ebamõistlikult raske. Kohus arvestab esialgse õiguskaitse määruse tegemisel ka avalikku huvi ja puudutatud isiku õigusi ning hindab kaebuse perspektiivi ja esialgse õiguskaitse määruse ettenähtavaid tagajärgi (HKMS § 249 lg 3).
10.Kaebaja taotleb määruskaebuses, et kohus peataks esialgse õiguskaitse korras Tallinna Kesklinna vanema 19.03.2024 korralduse nr T-22-1/24/56 täitmise ja enampakkumise Mündi tn 2 / Raekoja plats 10 / Saiakang 1 äriruumide üürile andmiseks. Asjakohaselt osta.ee leheküljelt1 nähtub, et praeguseks on kõnealune enampakkumine lõppenud ning viimase, s.t kõrgeima pakkumise tegi kaebaja. Seega on eelduslikult kaebajal võimalik enampakkumise tulemusel sõlmida linnaga Mündi tn 2 / Raekoja plats 10 / Saiakang 1 äriruumide üürileping ja jätkata nende ruumide kasutamist. Tallinna Kesklinna vanema 19.03.2024 korralduse nr T-221/24/56 p 1.1.2 kohaselt antakse nimetatud äriruumid üürile viieks aastaks. Eelnevast tulenevalt ei ole praeguseks enam ohtu, et kaebaja õigused saaksid pöördumatult kahjustada seetõttu, et
3-24-1053 enampakkumise tulemusel sõlmitakse üürileping mõne teise isikuga juba kohtumenetluse ajal. Võib eeldada, et kohtumenetlus praeguses asjas lõpeb enne sõlmitava üürilepingu tähtaja möödumist.
11.Ehkki osta.ee veebilehelt nähtuva enampakkumise lõpphinna kohaselt tuleks kaebajal Mündi tn 2 / Raekoja plats 10 / Saiakang 1 äriruumide kasutamise eest edaspidi tasuda praegusest oluliselt kõrgemat hinda (praeguse 9125,66 euro asemel 15 175 eurot kuus), järeldub enampakkumisel tehtud pakkumisest, et kaebaja on ise pidanud majanduslikult võimalikuks sellist üürihinda tasuda. Järelikult ei saa kõrgema üürihinnaga seoses kaebaja esialgse õiguskaitse vajadust kuigi kaalukaks pidada. Lisaks räägib esialgse õiguskaitse kohaldamise vastu see, et ka ringkonnakohtu esialgsel hinnangul on kaebuse eduväljavaated pigem vähesed. Halduskohus on õigesti osutanud, et praeguses menetlusetapis ei nähtu põhjuseid, miks peaks kaebaja ärihuvid kaaluma üles vastustaja kui omaniku huvi teenida enda varalt suuremat tulu. Nagu vastustaja on kohtumenetluses selgitanud, on ta enampakkumist korraldades lähtunud ettevõtlusvabaduse, ausa konkurentsi ja võrdse kohtlemise põhimõtetest ning vaidlustatud korralduse alusel on välja kuulutatud elektrooniline enampakkumine ka nt samas hoones kõrvalasuvate äriruumide kasutusse andmiseks. Kaebajale ei ole tehtud takistusi osalemaks enampakkumisel võrdsetel alustel kõigi teistest asjast huvitatud isikutega.
12.Esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmine ei muuda kohtumenetlust kaebaja jaoks sisutuks. Kui asja läbivaatamisel selgub, et vastustaja on jätnud õigusvastaselt vaidlusalused äriruumid otsustuskorras kaebaja kasutusse andmata, on kaebajal õigus nõuda selle tõttu tekkinud lisakulude hüvitamist.
13.Eeltoodust tulenevalt jättis halduskohus kokkuvõttes õigesti kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata. Seetõttu jääb määruskaebus rahuldamata ja halduskohtu 12.04.2024 määruse resolutsiooni p 1 muutmata.
14.Ringkonnakohus selgitab, et kui asjaolud peaksid kohtumenetluse kestel muutuma, on kaebajal võimalik taotleda kohtult uuesti esialgse õiguskaitse abinõu kohaldamist (HKMS § 253 lg 1).
15.Määruskaebuselt on tasutud ringkonnakohtule riigilõivu 20 eurot. Kuna määruskaebuse esitamine on riigilõivuvaba, tuleb tasutud riigilõiv tagastada. Ringkonnakohus tagastab makstud riigilõivu Raiko Paasi arvelduskontole nr XXXXXXXXXXXXXXX. (allkirjastatud digitaalselt)
6(6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.