Planeerimine ja ehitus › Kinnisasja sundvõõrandamine

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

maaüksuse turuväärtuseks 11 500 eurot. Terastee maaüksuse turuväärtuse suurusjärk juhul, kui tegemist oleks kehtestatud detailplaneeringuga äri- ja tootmismaa krundiga, oleks kordades suurem (vähemalt 107 135 eurot). 3) Lähte-eeldused, millele tuginedes on Maa-ameti poolt tellitud eksperthinnangutes tuvastatud Terastee maaüksuse turuväärtus kas 608 eurot või 742 eurot, on ebaõiged 31.10.2022 eksperthinnangus ja 28.06.2023 eksperthinnangus on saadud Terastee maaüksuse väga madal turuhind seeläbi, et lähtutud on järgmistest ebaõigetest lähte-eeldustest: 1) SuurSõjamäe tänavalt ei olevat võimalik rajada juurdepääsu Terastee maaüksusele; 2) Terastee maaüksusele ei ole võimalik ehitusõigust taotleda; 3) Terastee maaüksust tuleb käsitleda väheväärtusliku metsamaana. Mitmete Terastee maaüksuse naabruses asuvate maaüksuste puhul on mahasõidud avalikus kasutuses olevalt teelt rajatud. Käesoleval juhul puudub tarvidus ristmiku välja ehitamiseks Terastee maaüksusele. Terastee maaüksusele on vajalik rajada üksnes mahasõit Suur-Sõjamäe teelt, mitte ristmik. Avalikult kasutatava tee kaitsevöönd, raudtee kaitsevöönd ja ühisveevärgi ja kanalisatsiooni kaitsevöönd ei välista Suur-Sõjamäe teelt Terastee maaüksusele mahasõidu rajamist. Seejuures tuleks samuti silmas pidada, et avalikult kasutatava tee kaitsevöönd, raudtee kaitsevöönd ning ühisveevärgi ja kanalisatsiooni kaitsevöönd ei hõlma kogu Terastee maaüksust. Arusaamatuks jääb, kuidas Rae valla üldplaneering (edaspidi ka: üldplaneering) peaks takistama Suur-Sõjamäe teelt Terastee maaüksusele mahasõidu rajamist. Transpordiamet on väitnud, et Suur-Sõjamäe teelt Terastee maaüksusele mahasõidu rajamine olevat vastuolus „riigitee enda arenguperspektiiviga (vajadus 2+2 sõiduradadega maantee rajamiseks)“. Samas on Eesti Vabariik võtnud Euroopa Komisjoni ees kohustuse rajada 2+2 sõiduradadega maanteed üksnes põhimaanteede osas. Põhimaanteed on loetletud majandusja taristuministri 25.06.2015. a määruse nr 72 osas 1 ning Suur-Sõjamäe teed selles loetelus ei sisaldu. Asjaolust, et üldplaneeringu maakasutuskaardil seonduvalt maakasutuse juhtotstarbega ei ole Terastee maaüksusele ühtegi tingmärki märgitud, ei saa järeldada, nagu ei oleks Terastee maaüksusele üldplaneeringuga maakasutuse juhtotstarvet määratud. Üldplaneeringu seletuskirja silmas pidades on põhjendatud asuda seisukohale, et Soodevahe külas on maakasutuse juhtotstarbeks tootmis- ja ärimaa. Kindlasti ei ole õiguslikult võimalik olukord, kus üldplaneeringus teatud maa-ala osas maakasutuse juhtotstarbe määratlemata jätmisel oleks sellele maa-alale ehitusõiguse määramine välistatud. Vastupidi, kui pidada lubatavaks maakasutuse juhtotstarbe määramata jätmist konkreetse maa-ala osas üldplaneeringuga, siis peab olema võimalik ehitusõiguse kindlaks määramine kas detailplaneeringuga (kui maa-ala asub detailplaneeringukohustusega piirkonnas) või projekteerimistingimustega (kui maa-ala asub detailplaneeringukohustuseta piirkonnas). Terastee maaüksusele ehitusõiguse määramisega seonduvalt ei oma mingisugust tähendust tõik, et käesoleval ajal puudub Suur-Sõjamäe teelt juurdepääs Terastee maaüksusele. Vajaduse korral oleks kaebuse esitajal kui Terastee maaüksuse omanikul võimalik esitada hagi Eesti Vabariigi kui naabermaaüksuste omaniku vastu juurdepääsu määramiseks Terastee maaüksuselt Suur-Sõjamäe teele kui avalikult kasutatavale teele. Isegi, kui asuda seisukohale, et üldplaneeringus ei ole ette nähtud maakasutuse juhtotstarvet seonduvalt Terastee maaüksusega (nõustuda ei saa sellise lähenemisega), siis Terastee maaüksuse läheduses asuvate tootmis- ja ärimaa juhtotstarbega maaüksuste juhtotstarbe laiendamine 3061 m 2 suurusele Terastee maaüksusele ei saaks kuidagi olla käsitletav Rae valla üldplaneeringu põhilahenduse muutmisena. Ka üldplaneeringut muutva detailplaneeringu kehtestamine ei oleks välistatud. Ebaõigesti on Terastee maaüksust käsitletud väheväärtusliku metsamaana. Arvestamata on jäetud potentsiaal, mida Terastee maaüksus endas katkeb. Logistiliselt paikneb Terastee maaüksus väga soodsas asukohas. Ühelt poolt piirneb Terastee maaüksus

Suur-Sõjamäe teega, teisel pool asub Terastee maaüksuse vahetus läheduses raudtee. Üle Suur-Sõjamäe tee paikneb tööstuspark. Terastee maaüksus ei jää kaugele Tallinna linnast. Kommunikatsioonid (vesi, kanalisatsioon, elekter) paiknevad vahetus läheduses. 4) Teine põhimõtteline viga seisneb selles, et käsitlemata on jäetud, kas ja millisel määral väheneb kogu kinnistu, mille kohta on avatud kinnistusraamatu registriosa nr. 13876802, väärtus tervikuna seonduvalt Terastee maaüksuse sundvõõrandamisega. Teatavasti koosneb kinnistu, mille kohta on avatud kinnistusraamatu registriosa nr. 13876802, neljast katastriüksusest. Ei ole välistatud, et johtuvalt Terastee maaüksuse sundvõõrandamisest väheneb ka kogu kinnistu turuväärtus ning ka see väärtuse vähenemine tuleb kaebuse esitajale hüvitada. 5) Kaebuse esitajale on võrdleva hindamisaruande tellimiskulud ja asjaajamiskulud hüvitatud põhjendamatult väikeses ulatuses. Vaidlustatud käskkirja resolutsiooni punktiga 2.2. on otsustatud hüvitada kaebajale asjaajamise ning võrdleva hindamisaruande tellimise kulud 874 euro ulatuses. RE Kinnisvara AS eksperthinnangu koostamise eest väljastati kaebajale 29.12.2022 arve nr. 20202686 käibemaksuga summas 2400 eurot. Samuti on Advokaadibüroo Barrister seonduvalt õigusnõustamisega Terastee maaüksuse sundvõõrandamise küsimuses väljastanud kaebuse esitajale arveid kokku 6084 euro eest. Kaebaja kulud seonduvalt võrdleva hindamisaruande tellimisega ning asjaajamisega on Terastee maaüksuse sundvõõrandamise haldusmenetluses kokku 8484 eurot. Antud juhul omab tähtsust Riigikohtu poolt 06.06.2023 põhiseaduslikku järelevalve asjas nr. 5-22-15 tehtud kohtuotsus, millega tunnistati põhiseaduse vastakseks kinnisasja avalikes huvides omandamise seaduse (KAHOS) § 17 enne 02.01.2023 kehtinud redaktsioon, mis ei näinud ette kinnisasja võrdleva hindamisaruande tellimisega kaasnevate kulude hüvitamist. Ka alates 02.01.2023 kehtiv KAHOS § 17 on vastuolus PS § 32 lg-ga 1, kuivõrd see regulatsioon piirab ikkagi olulisel määral sundvõõrandatava kinnisasja omanikule tekkivate mõistlike kulude hüvitamist seonduvalt võrdleva hindamisaruande tellimise ning asjaajamise kuludega. Eeltoodust lähtudes tuleb kohtul jätta PS § 32 lg 1 teise lausega vastuolu tõttu kohaldamata KAHOS § 17 lg-d 1 ja 2 osas, mis piiravad võrdleva hindamisaruande tellimise kulu ja asjaajamise kulu hüvitamise tehingule eelneva aasta keskmise brutotunnipalga 16 tunni eest ja keskmise brutokuupalga 0,5-kordse määra ulatuses ning edastada kohtuasja materjalid põhiseaduslikkuse järelevalve menetluse läbi viimiseks Riigikohtule.

menetluse läbiviijal tellida kinnisasja väärtuse hindamise kutseliselt hindajalt. Maa-amet tellimuse alusel teostas hindamise 7. taseme hindaja Aivar Tomson Kinnisvaraekspert OÜ-st. Kui hindajaks on KAHOS § 12 lg 2 järgi 7. taseme hindaja, lähtub hindaja hindamisaruande koostamisel hindamise Eesti ja rahvusvahelistest kinnisvara hindamise standarditest, samuti KAHOS-s hindamise osas toodud täpsustustest, sh §-des 12-14 toodud juhistest. Kaebajale tehti tasupakkumine, mis võttis aluseks Kinnisvaraekspert OÜ 28.06.2023 eksperthinnangu, mille järgi kinnisasja harilik väärtus oli 1260 eurot ja saamata jääv tulu 290 eurot, kokku 1550 eurot. Seejuures hinnati kinnisasja väärtust eeldusel, et Rail Baltic raudteed ei oleks ega tuleks. Hindaja leidis, et maatükki tuleb asjaoludest lähtuvalt hinnata kui metsamaa potentsiaaliga kinnisasja, sest see oleks maatüki parim kasutus. Oluline on rõhutada, et Maaamet ei andnud Kinnisvaraekspert OÜ hindajale ette, et maatükki tuleb hinnata kui metsamaad. Maa-ameti lähteülesandes oli kirjas, et hindaja peab ise analüüsima kinnisasja parimat kasutust. 3) Kinnisvaraekspert OÜ ei pidanud ega saanud võtta arvesse kaebaja maatüki ehitusõiguse perspektiivi ega mahasõidu võimalust, sest need eeldused ei kajastanuks kaebaja kinnistu potentsiaali nii, nagu seda näeks turg ja nagu oleks tõenäoline. Kuna kaebaja enda tellitud eksperthinnangus püstitas kaebaja RE Kinnisvara AS hindajatele ette viidatud kaks eeldust, siis ei olnud hindaja vaba teostama parima kasutuse analüüsi, mis peegeldanuks hindaja objektiivset arusaama kinnisasja potentsiaalist. Kaebaja hindaja lähtus üksnes kaebaja etteantud eeldustest, mis olid ühtlasi ebatõenäolised. Kuna kaebaja kehtestas hindajale ette eeldused ning hindaja ei saanud vabalt teostada parima kasutuse analüüsi, siis ei saanud Maaamet ka kaebaja eksperthinnangut arvestada. Põhjendatuks ei saa pidada uue hindamisaruande tellimist, sest vastustajatel ei ole võimalik kaebajaga kokku leppida kaebaja soovitud eeldustes. 4) Vastustaja tellitud hindamine on läbi viidud vastavalt vara hindamise standardile EVS 8751:2015 (edaspidi: vara hindamise standard). Vara hindamise standard defineerib parimat kasutust kui vara kõige tõenäolisemat kasutust, mis on füüsiliselt võimalik, vajalikult põhjendatud, õiguslikult lubatav, finantsmajanduslikult otstarbekas ja mille tulemusena hinnatav vara omandab kõrgeima väärtuse. Kasutust, mis ei ole õiguslikult lubatav või füüsiliselt võimalik, ei saa lugeda parimaks kasutuseks. Õiguslik lubatavus on tavaliselt seotud maa ehitusõigusega. Tulevikku suunatud ootusi tuleb arvestada sedavõrd, kuivõrd nendega arvestab turg. Rae vald kui üldplaneeringu kehtestaja on selgelt öelnud, et kaebaja ei saaks ehitusõigust ka siis, kui Rail Baltic raudteetrassi poleks ‒ Terastee kinnistu asub kahe suure ja tiheda liiklusega tee (11290 Tallinn-Lagedi tee ja Tallinn-Tapa raudtee) vahelisel alal, kuhu üldplaneeringu järgi ei ole juhtotstarvet määratud, mistõttu ei ole kaebaja kinnistule võimalik ehitusõigust taotleda. 20.01.2023 kirjas on Rae vald märkinud täiendavalt, et Terastee kinnistu asub üldplaneeringu järgselt alal, kuhu ei ole arendustegevust ette nähtud. Samuti puudub kinnisasjale juurdepääs. Kirjas selgitati, et kaebajal on õigus esitada detailplaneeringu algatamise taotlus, aga on üsna tõenäoline, et Rae vald koostaks antud taotluse vastuseks detailplaneeringust keelduva haldusakti. Üldplaneeringut muutva detailplaneeringu puhul järgib Rae vald asjaolu, et üldplaneeringu muutmiseks peab olema avalik huvi. Rae valla hinnangul ei ole Terastee kinnistule ehitusõiguse määramiseks avalikku huvi. Arvestades asjaolu, et Terastee kinnistu asub üldplaneeringu järgi alas, kus ei ole määratud juhtotstarvet ning seetõttu ei ole määratud ka piirkondlikke hoonestustingimusi ehitusõiguse kavandamiseks, ei ole võimalik antud juhul ehitusõigust taotleda läbi projekteerimistingimuste menetluse ehitusseadustiku (EhS) § 26 alusel, sest sama paragrahvi lõikes 3 p-s 3 on sätestatud, et projekteerimistingimuste andmisel arvestatakse üldplaneeringus määratud tingimusi. Seetõttu jääb ainus võimalus ehitusõiguse taotlemiseks detailplaneeringu menetlus, kuid selle menetluse tulemuslikkus on ebatõenäoline. Rae vald oma vastustes ehitusõiguse kohta ei ole arvestanud Rail Baltic raudteetrassiga. Kaebaja

kinnisasja osas on raudtee ja maantee vaheline kaugus üksnes ca 40 meetrit. Kahe kõrge muldega joonobjekti vahel asuv kitsas kinnisasjariba ei sobi ehitustegevuseks ning vastupidine kaebaja väide on lihtsalt otsitud. Hindaja arvestas nii Rae valla 2013. a üldplaneeringu kui Rae valla seisukohtadega ja põhjendatult ei arvestanud Terastee kinnisasja kui ehitusperspektiiviga maad, vaid potentsiaalse metsamaana, millena seda maatükki ka hinnatud on. Arvestades, et üldplaneeringu ja Rae valla seisukohtade järgi oli Terastee kinnistu ehitusperspektiivita maa-ala, siis ei ole mahasõidu küsimus vaidluses kaalukas, sest ehitusvõimalust ei oleks mahasõidu võimalus kaebajale andnud, kuna kinnisasi ei sobi ka paljude teiste parameetrite järgi ehitamiseks (mh asukoht, olemus, kaitsevööndid). Seega oleks kinnisasja hinnatud maksimaalselt juurdepääsuga väheväärtusliku metsamaana, mis ei oleks kuigivõrd tõstnud kinnisasja väärtust. Samas ei ole Transpordiamet pidanud mahasõidu rajamist kaebaja kinnistule ka tee projekteerimise norme arvestades võimalikuks (kaebaja kinnistu lähedusse planeeritavad ristmikud, tihe liikluskoormus, halb nähtavus). 5) Kaebaja pole varasemalt välja toonud, et Terastee kinnistu sundvõõrandamine vähendaks kaebaja kolme alles jääva katastriüksuse väärtust. Kinnistusraamatu registriossa nr 13876802 kuulusid menetluse alustamisel neli järgnevat katastriüksust: 1) Maatulundusmaa 100%, XXX, Rae vald, Soodevahe küla, Lennu. 2) Maatulundusmaa 100%, XXX, Rae vald, Soodevahe küla, Lenna. 3) Elamumaa 100%, XXX, Rae vald, Lagedi alevik, Kooli tn 4. 4) Maatulundusmaa 100%, XXX, Rae vald, Soodevahe küla, Terastee. Maakatastriseaduse § 2 punkt 8 järgi on maatükk maa piiritletud osa. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 50 lõige 1 järgi on kinnisasi maapinna piiritletud osa (maatükk). Seega on kõik neli registriossa nr 13876802 kuuluvat katastriüksust eraldi kinnisasjad. KAHOS-e menetluses omandatakse kinnisasja mitte kinnistu registriosa koosseisu. Kaebaja ei too välja, milles Lennu, Lenna ja Kooli tn 4 kinnisasjade väärtuse vähenemine võiks seisneda. Lennu ja Lenna kinnisasjad asuvad Terastee kinnisasja suhtes teisel pool riigiteed 11290 Tallinn-Lagedi. Lennu ja Lenna kinnisasjade perspektiivne maakasutus on üldplaneeringu järgi tootmismaa. Terastee kinnistu maakasutuse sihtotstarve on maatulundusmaa. Eeltoodust tulenevalt ilmneb, et Lennu ja Lenna kinnisasjad asetsevad ühel pool riigiteed tootmismaa perspektiiviga asukohas ning Terastee kinnistu on neist kinnisasjadest füüsiliselt eraldatud riigiteega ning tegemist on ka tootmismaa perspektiivita kinnisasjaga. Seega jääb arusaamatuks, kuidas võiks olemuslikult Terastee kinnisasja omandamine omada mõju Lennu ja Lenna kinnisasjade turuväärtusele, kui kinnisasjad on omavahel füüsiliselt eraldatud tiheda liiklusega teega ja omavad täiesti erinevat perspektiivi maakasutuse osas. Arusaamatuks jääb ka Terastee kinnistu omandamise mõju Kooli tn 4 kinnisasja turuväärtusele, kuna Kooli tn 4 kinnisasi on sihtotstarbelt üldsegi elamumaa ning see on hoonestatud. Lisaks eelnevale ei asu Kooli tn 4 kinnisasi Soodevahe külas nagu Terastee kinnistu, vaid Lagedi alevikus ehk linnulennult umbes 2,5 kilomeetri kaugusel Terastee kinnistust. 6) KAHOS § 17 lg 1 ja 2 on põhiseaduspärased. Kinnisasja avalikes huvides omandamise menetlus on haldusmenetlus, mis algab haldusorgani initsiatiivil ja milles kehtivad kõik haldusmenetluse garantiid ning mille tulemus on kohtus vaidlustatav nii omandamise fakt kui tasu ja hüvitiste osas. Omandamise menetluses ei ole kohustus ega ka vajadus kaasata hindamiseksperte ega ühtegi teist nõustajat. Isik saab menetluse läbiviijale ka vabas vormis vastu vaielda. Põhjendatuks võib pidada teatud olukordades hindamiseksperdi kaasamist, kuid seda siis, kui hindajal lastakse vabalt oma tööd teha: st hindaja saab hindamisstandardeid rakendades hinnata kinnisasja parimat kasutust ja leida sellest tulenevalt sellele väärtus. Hindamiseksperdi kaasamine, kellele anda suunised, ei ole põhjendatud, sest sellisel juhul ei anna hindaja menetlusse lisaväärtust. Õiguseksperdi, kui spetsiifilist hindamisteadmist mitteomava isiku kaasamine menetlusse on omaniku vaba otsus ning sellisele isikule tehtud kulu ei kuulu ega peagi kuuluma hüvitamisele. RKPSJVKo 06.06.2023 otsuses asjas 5-22-15

KAHOS § 17 vana redaktsiooni (v.r.) analüüsides ei leidnud Riigikohus, et KAHOS menetluses tuleks hüvitada õigusabikulud, kohtuotsuse p-des 50 ja 61 ütles Riigikohus selgelt, et kohtuotsuses tehtud järeldused võrdleva hindamisaruande kulude osas ei ole ülekantavad õigusabikuludele ega muudele KAHOS menetluses kantud kuludele.

KOHTU PÕHJENDUSED

875-1:2015, p. 7.1.2.). Olukorras, kus kaebaja on RE Kinnisvara AS ekspertarvamuse koostamiseks esitanud lähte-eeldused, mille paikapidavust ega vastavaust vara hindamise standarditele ekspert ei kontrollinud, pole kohtu hinnangul tegemist KAHOS § 12 lg 2 ja lg 7 nõuetele vastava sõltumatu eksperdi arvamusega ega KAHOS § 26 lg 7 kohase võrdleva hindamisaruandega. Vastustaja ja kaebaja tellitud ekspertarvamused ei ole võrreldavad, mis on aga KAHOS § 26 lg-s 7 ettenähtud võrdleva hindamisaruande koostamise mõtteks. Kaebaja käsitlus on ekslik seetõttu, et vara turuväärtust ei määra see, milline maakasutus oleks võimalik välja võidelda erinevate juriidiliste vaidluste läbiviimise tulemusel, vaid sõltumatu hinnangu tellimise mõtteks on saada usaldusväärne teave selle kohta, kuidas hinnastaks kõiki teada olevaid asjaolusid arvestades konkreetse kinnisasja turgu. Olukorras, kus Terastee maaüksusele juurdepääs puudub ning ükski planeerimisdokument (üldplaneering, detailplaneering) ega olemasolev katastriüksuse sihtotstarve ehitusõiguse saamist ei toeta ning juurdepääsu ning ehitusõiguse saamise perspektiivitust kinnitavad institutsioonid, kelle pädevuses vastava õiguse andmine on, on usutav, et turuosaline võtab seda teavet potentsiaalse tehingu tegemisel arvesse ning vastavad riskid kajastuvad ka kinnisasja hinnas. Ka juriidiliste vaidluste läbiviimisele kulub raha, mida demonstreerib ka käesolev vaidlus. Terastee maaüksuse väärtus on lõppkokkuvõttes sedavõrd väike (RE Kinnisvara AS eksperthinnangu kohaselt 11 500 eurot), et ei saa pidada usutavaks, et potentsiaalne investor ostaks kinnisasja kaebaja väljatoodud hinnaga, et realiseerida äriplaani, mida kaebaja arvates tuleks kinnisvara väärtuse määramisel arvesse võtta. Küsimus, kas kõike seda, mida kaebaja väidab Terastee kinnisasjal võimaliku teha olevat, saab lõpuni välistada, pole käesolevas vaidluses vajalik hinnata ega tuvastada, oluline on selle tuvastamine, kuidas näeks kaebaja kinnisasja potentsiaali võimalik ostja. Tõendeid, mis näitaksid, et 31.10.2022 või 28.06.2023 ekspertarvamused oleksid ebaadekvaatsed, pole kaebaja esitanud, st et neis eksperthinnangutes aluseks võetud vara parim kasutus (väheväärtuslik metsamaa) erineks keskmise turuosalise antavast hinnangust. Vaidlust pole selles, et Terastee maaüksusele ei tulene üldplaneeringust ehitusõigust ning ehitusõigust ei toeta ka katastriüksuse sihtotstarve (maatulundusmaa), mistõttu Terastee maaüksuse reaalset olukorda arvestades oli selle väheväärtusliku metsamaana käsitlemine kohtu arvates põhjendatud. Kaebaja kinnistu on kahe kõrge muldega joonobjekti vahel asuv kitsas kinnisasjariba, mis asub suure ja tiheda liiklusega 11290 Tallinn-Lagedi tee ning Tallinn-Tapa 1520 mm raudtee vahelisel alal. Terastee kinnisasjal lasuvad ka mitmed seadusjärgsed kitsendused: 3060 m2 pindalaga kinnisasi jääb 818 m2 ulatuses olemasoleva 1520 mm raudtee kaitsevööndisse, 1329 m2 ulatuses avalikult kasutatava tee kaitsevööndisse, 300 m2 ulatuses ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni vööndisse ning 3060 m2 ehk terves ulatuses lennuvälja kaitsevööndisse. Terastee kinnistu on ilma kommunikatsioonideta (side, elekter, vesi, kanalisatsioon) hoonestamata maatükk, millele ehitusõiguse andmise on kohalik omavalitsus välistanud ja millele juurdepääsutee rajamist ei pea Transpordiamet võimalikuks. Puudub nii detailplaneering kui ka projekteerimistingimused ning nende saamine pole tõenäoline. Seetõttu puudub kohtu hinnangul alus, mille pinnalt sedastada, et Terasmaa maaüksus on ebaadekvaatselt hinnastatud. Aluseks võetud vara parima kasutuse ‒ metsamajanduslik potentsiaal ‒ osas läbiviidud hindamistulemuste kohta ei ole kaebaja vastuväiteid esitanud. 31.10.2022 ja 28.06.2023 ekspertarvamustes tuvastatud Terastee maaüksuse väärtus erineb seonduvalt erineva väärtusepäeva ja hindamismetoodikaga. Kuna aluseks on võetud kaebaja jaoks soodsam tulemus, ei ole kaebaja õigusi rikutud. Esitatud eksperthinnangutes ei ole arvesse võetud Rail Balticu rajamist. Kokkuvõtvalt ei nähtu kohtule, et Terastee maaüksuse väärtus oleks välja selgitatud ebaõigesti ning et kahju hüvitamisel oleks hälbitud KAHOS § 12 lg-s 3 toodud eesmärgist asetada kahju kannatanud isik olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui omandamise asjaolu ei oleks esinenud. Kaebaja olukord ei ole sundvõõrandamisega läinud halvemaks.

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.