lahend.ee
OtsingKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-23-2861/34

Planeerimine ja ehitus › Kinnisasja sundvõõrandamine

HaldusasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium · 05.12.2025

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
Kohtuasja number
3-23-2861/34
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Planeerimine ja ehitus › Kinnisasja sundvõõrandamine
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
05.12.2025
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
6943
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Veiko Vaske (eesistuja), Maret Altnurme ja Monika Laatsit

Otsuse tegemise aeg ja koht

5.detsembril 2025 Tallinnas

Haldusasja number

3-23-2861

Haldusasi

Menetlusosalised ja nende esindajad

Y.H kaebus kliimaministri 13.11.2023 käskkirja nr 12/23/463 osaliseks tühistamiseks ning kliimaministri kohustamiseks Terastee maaüksuse sundvõõrandamise eest makstava õiglase hüvitise suuruse uueks otsustamiseks Kaebaja (apellant) – Y.H (i.k. XXX), lepinguline esindaja v-adv Karl Haavasalu Vastustaja – taristuminister, volitatud esindaja Ave Henberg Kaasatud haldusorgan – Maa- ja Ruumiamet, volitatud esindajad Rudolf Halapuu, Toomas Kutti, Kaire Bamberg, Madis Kotsar ja Merje Krinal

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 09.05.2024 otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

Y.H apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamise vorm

Avalik kohtuistung 12.11.2025

RESOLUTSIOON

1.Jätta rahuldamata kaebaja taotlus Rae valla ja Transpordiameti kohtumenetlusse kaasamiseks.
2.Rahuldada apellatsioonkaebus osaliselt. Tühistada Tallinna Halduskohtu 09.05.2024 otsus osas, milles kohus jättis tühistamata kliimaministri 13.11.2023 käskkirja nr 1-2/23/463 resolutsiooni p 2.2 otsuse osas maksta kaebajale täiendavat hüvitist asjaajamisele ja võrdleva hindamisaruande tellimisele tehtud kulude eest. Teha tühistatud osas uus otsus, tühistada kliimaministri 13.11.2023 käskkirja 1-2/23/463 resolutsiooni p 2.2 osas, milles otsustati maksta kaebajale täiendavat hüvitist asjaajamisele ja võrdleva hindamisaruande tellimisele tehtud kulude eest 874 eurot ja kohustada taristuministrit otsustama uuesti kaebajale Terastee kinnisasja sundvõõrandamise menetluses osalemisega seotud asjaajamise ja võrdleva hindamisaruande tellimisega seotud kulude eest täiendava hüvitise maksmine. Jätta ülejäänud osas apellatsioonkaebus rahuldamata, kuid muuta halduskohtu otsuse põhjendusi vastavalt käesoleva otsuse põhjendustele.

Sarnased lahendid

Planeerimine ja ehitus
  • 10.07.20263-26-1864/9Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 27.06.20263-26-1383/14Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 26.06.20263-26-1767/5Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 22.06.20263-25-511/11Riigikohtu halduskolleegium
  • 12.06.20263-25-2754/34Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 08.06.20263-25-4666/20Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
3.Mõista vastustajalt kaebaja kasuks välja kahes kohtuastmes kantud menetluskulud 3500 eurot.

3-23-2861

Jõustunud otsuse arvutivõrgus avaldamisel asendada kaebaja nimi initsiaalidega.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule hiljemalt 05.01.2026 (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 212 lg 1). Teine menetlusosaline võib esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3). Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 213 lg 1 punkt 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS § 223 lg 1).

2(16)

3-23-2861 Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.Kliimaminister andis 13.11.2023 käskkirja nr 1-2/23/463 „Terastee kinnisasja sundvõõrandamine Rail Baltic raudtee ehitamiseks“ (dtl 23–28), mille resolutsiooni punktidega 2.1 ja 2.2 otsustati kinnisasja avalikes huvides omandamise seaduse (KAHOS) § 3 lg 1 p 3, § 4 lg 1 p 7, § 6 lg 3 ja § 29 lg 1 alusel sundvõõrandada Eesti Vabariigile Rail Baltic raudteetaristu ehitamiseks ja teenindamiseks Y.H-le kuuluv Harju maakonnas Rae vallas Soodevahe külas asuv kinnistu registriosa nr 13876802 koosseisu kuuluv Terastee katastriüksus (katastritunnus 65301:002:1698, pindala 3060 m2, sihtotstarve maatulundusmaa 100%) tasuga 1550 eurot, millele lisandub KAHOS § 17 lg 2 alusel täiendav hüvitis asjaajamise ja võrdleva hindamisaruande tellimise kulude eest 874 eurot, kokku 2424 eurot. Käskkirja põhjendusi kokku võttes viis Maa-amet läbi kinnisasja avalikes huvides omandamise menetluse, esitas omandamise kokkuleppe saavutamiseks alternatiivseid pakkumusi menetluse läbiviija võimaluste piires ja kuulas ära ja andis selgitusi kinnisasja omaniku vastuväidetele. Läbirääkimised kestsid üle aasta ning kokkuleppele ei jõutud. Menetluse käigus tellis Maa-amet kaks eksperthinnangut Kinnisvaraekspert OÜ-lt, mille lähteülesandeks oli mh teha kinnisasja parima kasutuse analüüs. 31.10.2022 eksperthinnangu (väärtuskuupäev on 06.09.2022) kohaselt on Terastee maaüksuse hüvitusväärtus metsata metsamaa osas 608 eurot ning kasvava metsa turuväärtus 350 eurot, kokku 960 eurot. 31.10.2022 eksperthinnangu kohaselt ei teki Terastee maaüksuse võõrandamisega omanikule kaasnevat kahju ega saamata jäävat tulu, mida tuleks täiendavalt kompenseerida. Kuna Vabariigi Valitsuse 09.03.2023 määrusega nr 22 kehtestati „Kinnisasja erakorralise hindamise kord“, mis korrastas kasvava metsa hindamise aluseid (vt vaidlustatud käskkiri, lk 4), tellis Maa-amet uue eksperthinnangu. 28.06.2023 eksperthinnangu (väärtuskuupäev 20.06.2023) kohaselt on Terastee maaüksuse hüvitusväärtus väärtuskuupäeval 1550 eurot, mis moodustub harilikust väärtusest 1260 eurot ja saamata jäävast tulust 290 eurot. Saamata jääv tulu seisneb selles, et omandamise tõttu ei ole praegusel omanikul võimalik saada tulu, mis kaasneks metsa raieküpseks kasvatamisega. Eksperthinnangute kohaselt puudub Terastee maaüksusel juurdepääs avalikult teelt, puuduvad kommunikatsioonid, puudub ehitusõigus ja kuna Rae valla üldplaneeringus ei ole kinnistule juhtotstarvet määratud, on ehitusõiguse saamine ebatõenäoline, mistõttu on kinnisasja parimaks kasutuseks selle jätkuv kasutamine maatulundusmaana. Kinnisasja omanik esitas Maa-ametile RE Kinnisvara AS-i koostatud võrdleva hindamisaruande, milles hindaja oli võtnud aluseks eelduse, et Terastee maaüksusele on võimalik saada juurdepääs Suur-Sõjamäe tänavalt ning ärilise kasutusega hoonestuse ehitusõigus, millest lähtuvalt oleks kinnisasja väärtus 11 500 eurot. Terastee maaüksuse turuväärtuse suurusjärk juhul, kui tegemist oleks kehtestatud detailplaneeringuga äri- ja tootmismaa krundiga, oleks omaniku hinnangul vähemalt 107 135 eurot.
2.Y.H esitas 13.12.2023 Tallinna Halduskohtule kaebuse kliimaministri 13.11.2023 käskkirja tühistamiseks osas, millega jäeti kaebuse esitajale hüvitamata Terastee maaüksuse sundvõõrandamisega seonduvalt kohene ja õiglane hüvitis 2424 eurot ületavas osas, ning Kliimaministeeriumi või kliimaministri kohustamiseks uuesti otsustama Terastee maaüksuse 3(16)

3-23-2861 sundvõõrandamise eest maksmisele kuuluva kohese ja õiglase hüvitise suurus kolme kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Kaebaja ei vaidlusta Terastee maaüksuse sundvõõrandamist, vaid makstava hüvitise suurust. Õiglane hüvitis omandi sundvõõrandamise korral on reeglina asja harilik väärtus, mille kindlaksmääramisel tuleb muu hulgas arvesse võtta maaüksuse ehituslikku ja arenduslikku potentsiaali. Terastee maaüksuse sundvõõrandamise eest tasumisele kuuluva õiglase hüvituse suuruse kindlaks määramisel tuleb välja selgitada, milline oleks Terastee maaüksuse turuhind olukorras, kus keegi midagi Rail Baltic projektist ei teaks ja seda projekti ellu ei viidaks. Maa-ameti tellitud eksperthinnangute aluseks on ebaõiged lähte-eeldused: 1) Suur-Sõjamäe tänavalt ei olevat võimalik rajada juurdepääsu Terastee maaüksusele; 2) Terastee maaüksusele ei ole võimalik ehitusõigust taotleda; 3) Terastee maaüksust tuleb käsitleda väheväärtusliku metsamaana. Mitmete Terastee maaüksuse naabruses asuvate maaüksuste puhul on mahasõidud avalikus kasutuses olevalt teelt rajatud. Puudub tarvidus ristmiku väljaehitamiseks, vaja on rajada üksnes mahasõit Suur-Sõjamäe teelt. Avalikult kasutatava tee kaitsevöönd, raudtee kaitsevöönd ning ühisveevärgi ja kanalisatsiooni kaitsevöönd ei välista Suur-Sõjamäe teelt Terastee maaüksusele mahasõidu rajamist. Seejuures tuleks silmas pidada, et nimetatud kaitsevööndid ei hõlma kogu maaüksust. Arusaamatuks jääb, kuidas peaks Rae valla üldplaneering mahasõidu rajamist takistama. Transpordiamet on väitnud, et Suur-Sõjamäe teelt Terastee maaüksusele mahasõidu rajamine olevat vastuolus „riigitee enda arenguperspektiiviga (vajadus 2+2 sõiduradadega maantee rajamiseks)“, kuid Eesti Vabariik on võtnud Euroopa Komisjoni ees kohustuse rajada 2+2 sõiduradadega maanteed üksnes põhimaanteedel, mille hulka Suur-Sõjamäe tee ei kuulu. Asjaolust, et üldplaneeringu maakasutuskaardil ei ole Terastee maaüksusele ühtegi juhtotstarbe tingmärki, ei saa järeldada, nagu ei oleks Terastee maaüksusele üldplaneeringuga maakasutuse juhtotstarvet määratud. Üldplaneeringu seletuskirja silmas pidades on põhjendatud asuda seisukohale, et Soodevahe külas on maakasutuse juhtotstarbeks tootmis- ja ärimaa. Kindlasti ei välista juhtotstarbe märkimata jätmine ehitusõigust, vajadusel peab olema võimalik määrata ehitusõigus detailplaneeringu või projekteerimistingimustega. Isegi kui juhtotstarvet ei oleks määratud, ei tähendaks läheduses asuvate tootmis- ja ärimaa juhtotstarbega maaüksuste juhtotstarbe laiendamine 3061 m2 suurusele Terastee maaüksusele Rae valla üldplaneeringu põhilahenduse muutmist. Ka üldplaneeringut muutva detailplaneeringu kehtestamine ei oleks välistatud. Ehitusõigust ei saa välistada praegune juurdepääsu puudumine Suur-Sõjamäe teelt. Vajadusel saab omanik seda riigilt kui naabermaaüksuste omanikult nõuda. Arvestamata on jäetud maaüksuse potentsiaal, logistiliselt on see väga soodsas asukohas, piirnedes ühelt poolt Suur-Sõjamäe teega, teiselt poolt raudteega. Üle Suur-Sõjamäe tee paikneb tööstuspark. Terastee maaüksus ei jää kaugele Tallinna linnast. Kommunikatsioonid (vesi, kanalisatsioon, elekter) paiknevad vahetus läheduses. Käsitlemata on jäetud, kas ja millisel määral väheneb seoses Terastee maaüksuse võõrandamisega kogu kinnistu registriosa numbriga 13876802 väärtus, mis koosneb neljast katastriüksusest. Ei ole välistatud, et johtuvalt Terastee maaüksuse sundvõõrandamisest väheneb ka kogu kinnistu turuväärtus, mis tuleb kaebajale hüvitada. Võrdleva hindamisaruande tellimise ja asjaajamise kulud on hüvitatud põhjendamatult väikeses ulatuses. RE Kinnisvara AS-i eksperthinnangu koostamise eest väljastati kaebajale arve summas 2400 eurot. Samuti on Advokaadibüroo Barrister seoses õigusnõustamisega Terastee maaüksuse sundvõõrandamise küsimuses väljastanud kaebajale arveid kokku 6084 4(16)

3-23-2861 euro eest. Riigikohtu 06.06.2023 otsusega nr 5-22-15 tunnistati põhiseadusvastaseks KAHOS § 17 enne 02.01.2023 kehtinud redaktsioon, mis ei näinud ette kinnisasja võrdleva hindamisaruande tellimisega kaasnevate kulude hüvitamist. Ka alates 02.01.2023 kehtiv KAHOS § 17 on vastuolus PS § 32 lg-ga 1, kuivõrd see piirab oluliselt tegelike mõistlike kulude hüvitamist. Seega tuleb kohtul jätta KAHOS § 17 lg-d 1 ja 2 vastavas osas kohaldamata.

3.Kliimaminister ja halduskohtu poolt menetlusse kaasatud Maa-amet palusid jätta kaebuse rahuldamata. Kaebaja kinnistu potentsiaaliga on arvestatud nii, nagu sellega arvestaks turg. Terastee kinnistu on ilma kommunikatsioonideta (side, elekter, vesi, kanalisatsioon) hoonestamata maatükk, mis asub suure ja tiheda liiklusega Tallinn-Lagedi tee kõrge mulde ning TallinnTapa raudtee kõrge muldkeha vahel lohus. Maaüksusele ei ole avalikult kasutatavalt teelt mahasõitu. Üldplaneeringu maakasutusplaani kohaselt asub kaebaja kinnistu juhtotstarbeta maa piirkonnas, sellel puudub detailplaneering või projekteerimistingimused. Terastee kinnistu sihtotstarve on maatulundusmaa. 3060 m2 pindalaga kinnisasi jääb 818 m2 ulatuses olemasoleva raudtee kaitsevööndisse, 1329 m2 ulatuses avalikult kasutatava tee kaitsevööndisse, 300 m2 ulatuses ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kaitsevööndisse ning 3060 m2 ehk terves ulatuses lennuvälja kaitsevööndisse. Maa-ameti KAHOS § 12 lg 2 alusel esitatud tellimuse alusel teostas hindamise 7. taseme hindaja Aivar Tomson Kinnisvaraekspert OÜ-st, lähtudes Eesti ja rahvusvahelistest kinnisvara hindamise standarditest, samuti KAHOS-s hindamise osas toodud täpsustustest, sh §-des 12-14 toodud juhistest. Seejuures hinnati kinnisasja väärtust eeldusel, et Rail Baltic raudteed ei oleks ega tuleks. Hindaja leidis, et maatükki tuleb asjaoludest lähtuvalt hinnata kui metsamaa potentsiaaliga kinnisasja, sest see oleks maatüki parim kasutus. Sealjuures oli Maaameti lähteülesandes kirjas, et hindaja peab ise analüüsima kinnisasja parimat kasutust. Vastustaja tellitud hindamine on läbi viidud vastavalt vara hindamise standardile EVS 8751:2015, mis defineerib parimat kasutust kui vara kõige tõenäolisemat kasutust, mis on füüsiliselt võimalik, vajalikult põhjendatud, õiguslikult lubatav, finantsmajanduslikult otstarbekas ja mille tulemusena hinnatav vara omandab kõrgeima väärtuse. Kasutust, mis ei ole õiguslikult lubatav või füüsiliselt võimalik, ei saa lugeda parimaks kasutuseks. Õiguslik lubatavus on tavaliselt seotud maa ehitusõigusega. Tulevikku suunatud ootusi tuleb arvestada sedavõrd, kuivõrd nendega arvestab turg. Rae vald kui üldplaneeringu kehtestaja on selgitanud, et kaebaja ei saaks ehitusõigust ka siis, kui Rail Baltic raudteetrassi poleks ‒ Terastee kinnistu asub kahe suure ja tiheda liiklusega tee vahelisel alal, kuhu üldplaneeringu järgi ei ole juhtotstarvet määratud, mistõttu ei ole kaebaja kinnistule võimalik ehitusõigust taotleda. Üldplaneeringu järgi ei ole alal arendustegevust ette nähtud, samuti puudub kinnisasjale juurdepääs. Kahe kõrge muldega joonobjekti vahel asuv kitsas kinnisasjariba ei sobi ehitustegevuseks. Üldplaneeringut muutva detailplaneeringu algatamine eeldaks avalikku huvi, mida valla hinnangul Terastee kinnisasjale ehitusõiguse määramiseks ei esine, seega jäetaks taotlus tõenäoliselt rahuldamata. Ehitusõigust ei ole võimalik taotleda ka läbi projekteerimistingimuste menetluse, kuna ehitusseadustiku (EhS) § 26 lg 3 p 3 kohaselt arvestatakse projekteerimistingimuste andmisel üldplaneeringus määratud tingimusi, ent üldplaneeringuga ei ole juhtotstarvet ega piirkondlikke hoonestustingimusi määratud. Kinnisvaraekspert OÜ ei pidanud ega saanud võtta arvesse kaebaja maatüki ehitusõiguse perspektiivi ega mahasõidu võimalust, sest need eeldused ei kajastanuks kinnistu potentsiaali nii, nagu seda näeks turg ja nagu oleks tõenäoline. Kuna kaebaja enda tellitud eksperthinnangus püstitas kaebaja RE Kinnisvara AS-i hindajatele ette viidatud kaks eeldust, siis ei olnud hindaja vaba teostama parima kasutuse analüüsi, mis peegeldanuks hindaja 5(16)

3-23-2861 objektiivset arusaama kinnisasja potentsiaalist. Kaebaja hindaja lähtus üksnes kaebaja etteantud eeldustest, mis olid ühtlasi ebatõenäolised. Seetõttu ei saanud Maa-amet ka kaebaja eksperthinnangut arvestada. Mahasõidu küsimus ei ole asjas kaalukas, sest ka see ei oleks kaebajale ehitusvõimalust andnud. Samas ei ole Transpordiamet pidanud mahasõidu rajamist kaebaja kinnistule ka tee projekteerimise norme arvestades võimalikuks (kaebaja kinnistu lähedusse planeeritavad ristmikud, tihe liikluskoormus, halb nähtavus). Väidet, et Terastee kinnistu sundvõõrandamine vähendaks kolme allesjääva katastriüksuse väärtust, ei ole kaebaja enne kohtumenetlust esitanud. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 50 lg 1 järgi on kinnisasi maapinna piiritletud osa (maatükk). Seega on kõik neli registriossa nr 13876802 kuuluvat katastriüksust eraldi kinnisasjad. KAHOS-e alusel omandatakse kinnisasja, mitte kinnistu registriosa koosseisu. Kaebaja ei too välja, milles registriossa kuuluvate Lennu, Lenna ja Kooli tn 4 kinnisasjade väärtuse vähenemine võiks seisneda. Lennu ja Lenna kinnisasjad asuvad Terastee kinnisasja suhtes teisel pool riigiteed nr 11290 ja nende perspektiivne maakasutus on üldplaneeringu järgi tootmismaa. Kooli tn 4 on sihtotstarbelt elamumaa, hoonestatud ja asub Terastee kinnisasjast ca 2,5 km kaugusel Lagedi alevikus. KAHOS § 17 lg-d 1 ja 2 on põhiseaduspärased. Kinnisasja avalikes huvides omandamise menetluses kehtivad kõik haldusmenetluse garantiid ning selle tulemus on kohtus vaidlustatav nii omandamise fakti kui tasu ja hüvitiste osas. Puudub nii kohustus kui vajadus kaasata hindamiseksperte, isik saab menetluse läbiviijale ka vabas vormis vastu vaielda. Põhjendatuks võib pidada teatud olukordades hindamiseksperdi kaasamist, kuid seda siis, kui hindajal lastakse hindamisstandardeid rakendades vabalt hinnata kinnisasja parimat kasutust ja leida sellest tulenevalt sellele väärtus. Õiguseksperdi kulu ei peagi kuuluma hüvitamisele, mida nentis ka Riigikohus 06.06.2023 otsuses KAHOS § 17 vana redaktsiooni kohta.

4.Tallinna Halduskohus jättis 09.05.2024 otsusega kaebuse rahuldamata ja menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. KAHOS § 11 lg 1 kohaselt peab kinnisasja omandaja maksma kinnisasja omandamise korral kinnisasja omanikule tasu, mis koosneb kinnisasja väärtusest ja hüvitisest kinnisasja omandamisega otseselt kaasneva varalise kahju ja saamata jääva tulu eest, kui need esinevad. KAHOS võimaldab vajadusel tellida kinnisasja väärtuse hindamise kutsetunnistusega hindajalt, kellel on kutseseaduse kohane kehtiv 7. taseme vara hindaja kutse. Hindamisaruanne koostatakse hindamise head tava arvestades ja vajaduse korral kaasatakse hindamisse teise eriala ekspert (KAHOS § 12 lg 7). Lisaks on Maa-ameti peadirektori 22.04.2021 käskkirjaga nr 1-1/21/39 kehtestatud „Kinnisasja hüvitusväärtuse juhend“. Maa-ameti tellitud 31.10.2022 ja 28.06.2023 ekspertarvamused lähtusid hindamisel faktilisest olukorrast, et Terastee maaüksusel puudub juurdepääs avalikult teelt, puuduvad kommunikatsioonid ning kinnistul puudub ehitusõigus ning selle saamine on ebatõenäoline, kuid kaebaja on seisukohal, et vastustaja on ebaõigesti arvestamata jätnud Terastee maaüksuse ehitusliku ja majandusliku potentsiaali. Kohtule ei nähtu, et vastustaja oleks kaebaja kinnistu potentsiaali arvestanud ebaõigesti. Nii vastustaja kui kaebaja tellitud eksperthinnangutes on hüvitusväärtuse hindamisel aluseks võetud vara parim kasutus (Kinnisvaraekspert OÜ 31.10.2022 ja 28.06.2023 eksperthinnangu p 4.1, RE Kinnisvara AS-i eksperthinnangu p 6.1). Sealjuures on kaebaja kui RE Kinnisvara AS-i eksperthinnangu tellija määranud ise vara parima kasutuse, kohustades vara hindajat lähtuma eeldusest, et Terastee maaüksusele on võimalik saada juurdepääs Suur-Sõjamäe 6(16)

3-23-2861 tänavalt ning Terastee maaüksusele on võimalik saada ärilise kasutusega hoonestus potentsiaalse ehitusaluse pinnaga ca 700 m2. Olukorras, kus kaebaja on RE Kinnisvara ASi ekspertarvamuse koostamiseks esitanud lähte-eeldused, mille paikapidavust ega vastavust vara hindamise standarditele ekspert ei kontrollinud, pole kohtu hinnangul tegemist KAHOS § 12 lg-te 2 ja 7 nõuetele vastava sõltumatu eksperdi arvamusega ega KAHOS § 26 lg 7 kohase võrdleva hindamisaruandega. Vastustaja ja kaebaja tellitud ekspertarvamused ei ole võrreldavad. Kaebaja käsitlus on ekslik seetõttu, et vara turuväärtust ei määra see, milline maakasutus oleks võimalik välja võidelda erinevate juriidiliste vaidluste tulemusel, vaid sõltumatu hinnangu tellimise mõtteks on saada usaldusväärne teave selle kohta, kuidas hinnastaks kõiki teada olevaid asjaolusid arvestades konkreetse kinnisasja turg. Olukorras, kus Terastee maaüksusele juurdepääs puudub ning ükski planeerimisdokument (üldplaneering, detailplaneering) ega olemasolev katastriüksuse sihtotstarve ehitusõiguse saamist ei toeta ning juurdepääsu ja ehitusõiguse saamise perspektiivitust kinnitavad institutsioonid, kelle pädevuses on vastava õiguse andmine , on usutav, et turuosaline võtab seda teavet potentsiaalse tehingu tegemisel arvesse ning vastavad riskid kajastuvad ka kinnisasja hinnas. Ka juriidiliste vaidluste pidamisele kulub raha, mida demonstreerib ka käesolev vaidlus. Terastee maaüksuse väärtus on lõppkokkuvõttes sedavõrd väike (RE Kinnisvara AS-i eksperthinnangu kohaselt 11 500 eurot), et ei saa pidada usutavaks, et potentsiaalne investor ostaks kinnisasja kaebaja väljatoodud hinnaga, et realiseerida äriplaani, mida kaebaja arvates tuleks kinnisvara väärtuse määramisel arvesse võtta. Küsimus, kas kõike seda, mida kaebaja väidab Terastee kinnisasjal võimaliku teha olevat, saab lõpuni välistada, pole käesolevas vaidluses vajalik hinnata ega tuvastada, oluline on selle tuvastamine, kuidas näeks kaebaja kinnisasja potentsiaali võimalik ostja. Tõendeid, mis näitaksid, et 31.10.2022 või 28.06.2023 ekspertarvamused oleksid ebaadekvaatsed, pole kaebaja esitanud, st et neis eksperthinnangutes aluseks võetud vara parim kasutus (väheväärtuslik metsamaa) erineks keskmise turuosalise antavast hinnangust. Aluseks võetud vara parima kasutuse osas läbiviidud hindamise tulemuste kohta ei ole kaebaja vastuväiteid esitanud. 31.10.2022 ja 28.06.2023 ekspertarvamustes tuvastatud Terastee maaüksuse väärtus erineb, tulenevalt erinevast väärtusepäevast ja hindamismetoodikast. Kuna aluseks on võetud kaebaja jaoks soodsam tulemus, ei ole kaebaja õigusi rikutud. Esitatud eksperthinnangutes ei ole arvesse võetud Rail Balticu rajamist. Kokkuvõtvalt ei nähtu kohtule, et Terastee maaüksuse väärtus oleks välja selgitatud ebaõigesti ning kahju hüvitamisel oleks hälbitud KAHOS § 12 lg-s 3 toodud eesmärgist asetada kahju kannatanud isik olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui omandamise asjaolu ei oleks esinenud. Kaebaja olukord ei ole läinud sundvõõrandamisega halvemaks. Kaebaja ei ole tõendanud, et Terastee kinnistu sundvõõrandamine vähendaks kaebaja kolme alles jääva katastriüksuse väärtust. Ebaselge ja tõendamata on, et Terastee kinnisasja omandamine omaks mõju Lennu ja Lenna kinnisasjade turuväärtusele, kuna kinnisasjad on omavahel füüsiliselt eraldatud tiheda liiklusega teega ja omavad erinevat maakasutuse perspektiivi. Samuti on ebaselge ja tõendamata Terastee maaüksuse omandamise mõju Kooli tn 4 katastriüksuse (katastritunnus 65301:013:0488) turuväärtusele, kuna Kooli tn 4 kinnisasi on sihtotstarbelt elamumaa, see on hoonestatud ega asu Terastee maaüksuse lähenduses. KAHOS § 17 lg-d 1 ja 2 ei ole põhiseadusega vastuolus. Riigikohus rõhutas 06.06.2023 asjas nr 5-22-15 tehtud otsuse p-s 60, et avaliku võimu kohustuseks on hüvitada võrdleva hindamisaruande tellimise kulud kinnisasja avalikes huvides omandamise menetluses omanikule mõistlikus ulatuses, st Riigikohus ei öelnud, et kulud tuleb hüvitada täies ulatuses. 7(16)

3-23-2861 Samuti tõi Riigikohus välja, et kulude hüvitamine mõistlikus ulatuses ei tähenda mistahes võrdleva hindamisaruande tellimise kulu hüvitamist, vaid need kulud peavad olema vajalikud ja põhjendatud. Olukorras, kus kaebaja on kitsendanud sõltumatu eksperdi rolli selliselt, et ei ole eksperdil lasknud vabalt kujundada seisukohta, milline oleks vara parim kasutus ega tellinud näiteks analüüsi vastustaja valitud eksperdi vastavale seisukohale, pole tegemist kaebaja õiguste kaitsmiseks möödapääsmatult vajaliku kuluga, vaid sooviga enda positsioone läbirääkimistel parandada. Sellise kulu hüvitamise kohustust ei tulene PS § 32 lg-st 1 ega Riigikohtu 06.06.2023 otsusest. Teiseks rõhutas Riigikohus viidatud otsuses, et haldusmenetluses õigusabile ja asjatundja kasutamisele tehtud kulutusi ei pea riik puudutatud isikule hüvitama, sest nõuannete kasutamine on isiku vaba valik ning tema õigused on ka asjatundja kaasamiseta piisavalt tagatud muude haldusmenetluse garantiidega. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES

5.Kaebaja esitas halduskohtu otsusele 10.06.2024 apellatsioonkaebuse, paludes halduskohtu otsuse tühistada ja kaebuse rahuldada. Põhjendused on kokkuvõttes järgmised. Riigikohus on korduvalt selgitanud, et sundvõõrandamine on eriti intensiivne sekkumine isiku omandipõhiõigusesse ning sundvõõrandamise korral tuleb tasuda hüvitisena sundvõõrandatava asja turuhind. Halduskohus on ebaõigesti lähtunud sellest, nagu ei oleks Terastee maaüksusele võimalik ehitusõigust saada. Apellant on 15.04.2024 menetlusdokumendis (p 2.3.1) tuginenud sellele, et Rae valla üldplaneeringu maakasutuskaardil on piirkond, kus Terastee maaüksus paikneb, tähistatud helerohelise taustavärviga, mis legendi järgi tähistab metsamajandusmaa juhtotstarbega maad, kuhu üldplaneeringu seletuskirja lk 42 kohaselt on lubatud eluasemete rajamine ning metsamajandamisega seotud ehitiste rajamine. Samuti on apellant 28.03.2024 menetlusdokumendi punktides 2.1.1 ja 2.1.2 tuginenud sellele, et üldplaneeringu üldistatuse taset arvestades on detailplaneeringutega võimalik üldplaneeringut muutmata üldplaneeringust kõrvale kalduda, kui see ei mõjuta oluliselt üldplaneeringu põhilahendust. Pidades silmas, et Rae valla üldplaneeringu maakasutuskaardi kohaselt paiknevad Terastee maaüksuse vahetus läheduses suured maa-alad, mille juhtotstarbeks on äri- ja tootmismaa, ei mõjutaks see kuidagi Rae valla üldplaneeringu põhilahendust, kui Terastee maaüksusel kehtestataks detailplaneering, millega maaüksuse sihtotstarbeks määratakse tootmismaa. Arusaamatuks jääb kohtu seisukoht, et Terasmaa katastriüksuse maatulundusmaa sihtotstarve ei toeta ehitusõigust. Ebaõige on halduskohtu seisukoht, nagu oleks Terastee maaüksus kommunikatsioonideta ja nagu oleks kohalik omavalitsus Terastee maaüksusele ehitusõiguse andmise välistanud. RE Kinnisvara AS-i eksperthinnangu nr 55206/2022PR leheküljel 11 toodu kohaselt läbivad Terastee maaüksust tsentraalsed vee- ja kanalisatsioonitrassid ning olemasolevad elektriliinid paiknevad teisel pool Suur-Sõjamäe teed (vt kaebuse lisa nr 7). Samuti nähtub Kinnisvaraekspert OÜ eksperthinnangu nr 2209-9484-01/AT leheküljelt 8 (vt kaebuse lisa nr 5) ja eksperthinnangu nr 2306-9725-01/AT leheküljelt 8 (vt kaebuse lisa nr 6), et tsentraalsed vee- ja kanalisatsioonitrassid paiknevad Terastee maaüksuse piiril ning lähim elektrialajaam umbes 400 m kaugusel. Asudes seisukohale, et Rae vald on keeldunud ehitusõiguse andmisest Terastee maaüksuse osas, oleks Tallinna Halduskohus esmalt pidanud analüüsima, millisel viisil soovinuks kaebaja hakata maaüksust kasutama, kuid selline analüüs kohtuotsuses puudub. Kaebaja on kohtuasjas korduvalt selgitanud, et ta soovinuks rajada Terastee maaüksusele aiaga piiratud asfalteeritud platsi konteinerite, haagiste ja poolhaagiste hoiustamiseks, mis ilmselt ei nõuaks 8(16)

3-23-2861 PlanS § 125 kohaselt detailplaneeringut ja võib olla vaba ehitustegevus. Kui kohus oleks leidnud, et detailplaneering on siiski vajalik, oleks tulnud analüüsida Rae valla praktikat detailplaneeringute kehtestamisel. Apellant on 28.03.2024 menetlusdokumendi p-s 2.1.3 selgitanud, et Rae vald on praktikas aktsepteerinud üldplaneeringu juhtotstarbest erinevaid sihtotstarbeid sätestava detailplaneeringu kehtestamist. Halduskohus on jätnud analüüsimata, et Rae vald on keeldunud kaebajale seisukohtade avaldamisest seoses hüpoteetilise olukorraga, kus Rail Balticu projekti ellu ei viidaks ning keegi sellest projektist midagi ei teaks. Arusaamatuks jääb, millest lähtudes leiab kohus, nagu oleks kaebaja nõustunud, et Terastee maaüksuse parimaks kasutuseks on metsamajanduslik potentsiaal. Kohus on jätnud analüüsimata, kas ja milline maaüksuse kitsendustest välistaks aiaga piiratud asfalteeritud platsi rajamise haagiste, poolhaagiste ja konteinerite ladustamiseks ning millises ulatuses. Ükski olemasolevatest kitsendustest ei välista sellise platsi rajamist vähemalt 700 m 2 suurusele alale. Mahasõite Suur-Sõjamäe teelt on rajatud erinevatele kinnistutele ning johtuvalt mitmete ettevõtete raskeveokite liiklusest on ka maksimaalset lubatud sõidukiirust Suur-Sõjamäe teel piiratud 70 km/h. Seetõttu jääb mõistetamatuks, miks Suur-Sõjamäe teelt Terastee maaüksusele mahasõidu rajamine ei peaks olema võimalik. 13.11.2023 käskkirja andmise ajal kinnistule mahasõidu rajamisega seonduvat reguleerinud majandus- ja taristuministri 05.08.2015 määruse nr 106 lisaks olevad tee projekteerimise normid lubanuks kinnistule mahasõidu Suur-Sõjamäe teelt rajada. Kaebaja sellekohased väited on kohus jätnud tähelepanuta. Paralleelselt raudteega kulgeb lisaks raudtee teenindamiseks mõeldud tee, mille kaudu on ka käesoleval ajal võimalik pääseda Suur-Sõjamäe teelt Terastee maaüksusele. Halduskohus on jätnud tähelepanuta ka tõiga, et Transpordiamet on keeldunud apellandile avaldamast, kas olukorras, kus Rail Balticu projekti ellu ei viidaks ja keegi sellest projektist midagi ei teaks, oleks võimalik rajada Suur-Sõjamäe teelt mahasõit Terastee maaüksusele. Halduskohus on jätnud arvestamata, et tulenevalt standardi EVS 875-12:2016 p-st 6.6.1.2 ja Maa-ameti peadirektori 22.04.2021 käskkirjaga nr 1-1/21/39 kinnitatud kinnisasja hüvitusväärtuse hindamise juhendi punktidest 5.1 ja 5.3 tuleb hüvitise suuruse kindlaksmääramisel mh arvestada maaüksuse arenduspotentsiaali. Kohus oleks pidanud analüüsima, kui tõenäoliseks tuleb lugeda võimalust, et Rail Balticu projekti mitteelluviimise korral õnnestuks Terastee maaüksusele rajada mahasõit Suur-Sõjamäe teelt või alternatiivselt rajada juurdepääsutee Terastee maaüksusele mööda raudtee teenindamiseks mõeldud teed ning rajada Terastee maaüksusele asfalteeritud aiaga piiratud plats konteinerite, haagiste ja poolhaagiste ladustamiseks. Vajadusel oleks kohus pidanud kaasama menetlusse kaasatud haldusorganitena ka Rae valla ning Transpordiameti. Arusaamatuks jääb halduskohtu seisukoht, et Terastee maaüksuse väärtus 11 500 eurot olevat liialt väike, et „potentsiaalne investor ostaks kinnisasja kaebaja väljatoodud hinnaga“. RE Kinnisvara AS on eksperthinnangus tuvastanud maaüksuse turuväärtuse praegusest seisukorrast lähtudes ehk olukorras, kus mahasõitu avalikult kasutatavalt teelt ei ole välja ehitatud ega ole ka rajatud aiaga piiratud asfalteeritud platsi. Seevastu olukorras, kus Terastee maaüksuse osas oleks kehtestatud detailplaneering, oleks RE Kinnisvara AS-i kutselise hindaja PR hinnangul Terastee maaüksuse ühe ruutmeetri turuhinnaks vähemalt 35 eurot ning kuivõrd Terastee maaüksuse suuruseks kokku on 3061 m2, siis oleks maaüksuse turuhinnaks kokku vähemalt 107 135 eurot. Ainuüksi tõik, et RE Kinnisvara AS-i kutselised hindajad MK ning PR olid nõus eksperthinnangu nr 55206/2022PR apellandi eeldustest lähtudes koostama, kinnitab apellandi arvates, et tegemist ei olnud meelevaldsete lähte-eeldustega. Halduskohus 9(16)

3-23-2861 on jätnud käsitlemata ka apellandi väited selle kohta, et nii väikese hüvitise eest, nagu on määratud vastustaja 13.11.2023 käskkirjaga (0,5 eurot ruutmeetri eest), ei ole võimalik Rae vallas maaüksust asemele osta. 13.11.2023 käskkirjas on jäetud apellandile KAHOS § 17 lg 1 alusel ebaõigesti hüvitamata asjatundja arvamuse tellimise ning asjaajamise kulud tehingule eelneva aasta keskmisele brutotunnipalgale 16 tunni eest vastavas ulatuses. Halduskohus on sellekohased väited tähelepanuta jätnud. Seadusandja on sätestanud kulutuste hüvitamise nii-öelda laeks tehingule eelneva aasta 16 tunni keskmise brutotunnipalgaga võrdse rahasumma, millele võib lisanduda tehingule eelneva aasta keskmise brutokuupalga 0,5-kordne määr. Hüvitis asjaajamise eest hõlmab ka hüvitist kinnisvara sundvõõrandamise menetluses kasutatud õigusabikulude eest. Olukord, kus võrdleva hindamisaruande ning asjaajamise kulud summas 8484 eurot jäävad apellandile olulises määras – 7610 euro ulatuses – hüvitamata, on vastuolus PS § 32 lg 1 teise lausega.

Vastustaja ja kaasatud haldusorgan vaidlevad apellatsioonkaebusele vastu.

Halduskohus on põhjendatult lähtunud turu vaatest ehk sellest, kuidas väärtustaks Terastee kinnisasja objektiivne turg ning mitte arvestanud kaebaja subjektiivseid teoreetilisi visioone seoses kinnisasjaga. Kohus on põhjendatult leidnud, et turg näeks kinnisasja kui metsamajandusmaa perspektiiviga asja ning turg ei oleks asjaolusid (üldplaneering, kinnisasja maatulundusmaa sihtotstarve, kinnisasja asukoht ja omadused, detailplaneeringute, projekteerimistingimuste ja ehituslubade puudumine, kohaliku omavalitsuse üksuse ja Transpordiameti seisukohad juurdepääsu ja ehitusõiguse perspektiivituse osas) arvestades valmis hinnastama Terastee kinnisasja kui ehitusõiguse perspektiiviga kinnisasja, sest selle perspektiivi realiseerumine pole tõenäoline. KAHOS § 11 lg 2 ja § 12 lg 3 järgi on kinnisasja avalikkuse huvides omandamisel eesmärgiks isiku asetamine olukorda, kus ta oleks olnud, kui omandamist poleks toimunud. KAHOS järgsel hindamisel arvestatakse seega konkreetse kinnisasja faktilisi omadusi (nt asukoht, kasvava metsa sortiment, hoonete omadused jne), selle suhtes kehtivaid piiranguid ja planeeringuid, kohalike omavalitsuste vm asutuste seisukohti tulevikuperspektiivide osas ning hinnatakse, kuidas nende asjaolude valguses hinnastaks konkreetset kinnisasja turg. Eelkõige on eesmärk tasuda isikule hüvitis, mis võimaldaks tal soetada samaväärse kinnisasja. Eesmärgiks ei ole isikut panna olemasolevaga võrreldes ei kehvemasse ega ka palju paremasse olukorda ning just seepärast viiakse iga kinnisasja osas läbi eraldi hindamine ja määratakse tasu konkreetse kinnisasja objektiivsetest omadustest ja parimast kasutusest lähtuvalt, mitte nt ei kasutata maa korralise hindamise tulemusi või arvutata hüvitist piirkonna keskmise järgi. Seejuures isiku subjektiivne arusaam oma kinnisasjast ning turu vaade võivad olla väga erinevad. Turg ei hinnasta kinnisasja ebatõenäoliselt realiseeruvate hüpoteeside järgi, vaid kinnisasja tõenäoliste perspektiivide ehk parima kasutuse järgi. Kaebaja kinnisasjal puudus turu nägemuses ehitusõiguse perspektiiv ja kohus on selle õigesti tuvastanud. Vaidlus puudub selles, et Rae valla 2013. a üldplaneering ei näe Terastee kinnisasja osas ette äri- ja tootmismaa juhtotstarvet. Riigikohus on erandjuhul jaatanud võimalust kehtestada üldplaneeringu juhtotstarbest erineva sihtotstarbega detailplaneering, kuid antud kaasuses ei ole sellise detailplaneeringu kehtestamine asjaolusid arvestades tõenäoline ning turg sellist potentsiaali ei näe. Riigikohus ei ole üheski lahendis öelnud, et kohalik omavalitsus on kohustatud kehtestama üldplaneeringu juhtotstarbest erineva sihtotstarbega detailplaneeringuid. Rae vald on 18.05.2022 (vt 22.02.2024 vastus kaebusele lisa 4) ja 20.01.2023 (vt 13.12.2022 kaebuse lisa 17) kirjas selgelt väljendanud seisukohta, et äri- ja tootmismaa sihtotstarvet ja ehitusõigust Terastee kinnisasja osas vald ei määraks. Rae valla üldplaneeringu seletuskirja leheküljel 109 on Soodevahe külas äri- ja tootmismaade kruntide 10(16)

3-23-2861 minimaalseks suuruseks määratud 0,7 ha. Kaebaja kinnisasi on 3061 m2 ehk üle poole väiksem kui üldplaneeringu järgi lubatav minimaalne äri- ja tootmismaa pindala. Kinnisasja asukohta ja omadusi hinnates on selge, et sellel puudub ilmselgelt perspektiiv ka elamu- ja metsa majandamisega seotud ehitiseks ning kohus ei pidanud seda rohkesõnaliselt analüüsima. Halduskohus analüüsis nii Terastee kinnisasja suhtes kehtinud üldplaneeringut kui ka konkreetse kinnisasja asukohta ja omadusi ning hindas Rae valla seisukohti kinnisasja võimaliku ehitusperspektiivi osas. Halduskohtu seisukoht, et kommunikatsioonid kinnisasjal puuduvad, põhineb eksperthinnangul ja on õige, kuna ühtegi liitumislepingut vee- ja kanalisatsioonitrassiga liitumiseks sõlmitud ei ole ning puudub ka elektriliitumine. Halduskohus on õigesti lähtunud sellest, et Terastee kinnisasjale pole täna mahasõitu ja seda mahasõitu Suur-Sõjamäe teelt suure tõenäosusega ka ei saa. Transpordiameti seisukoht on olnud üheselt see, et mahasõitu rajada ei saa. Transpordiamet on seejuures lähtunud tingimusest, et Rail Balticu projekti ellu ei viidaks. Kaebaja viidatud raudteega paralleelselt kulgev „tee“ asub riigile kuuluval maal, mis on koormatud hoonestusõigusega AS-i Eesti Raudtee kasuks ning hoonestaja ei ole andnud kaebajale õigust Terastee maatükki kasutada ja kaebaja pole ka esitanud ühtegi kinnitust selle kohta, et ta võiks seda kasutada. Halduskohus on õigesti leidnud, et kaebaja pole Terastee kinnisasja metsamajandusliku potentsiaali kohta vastuväiteid esitanud. Kaebajale on KAHOS § 17 alusel õiglases ulatuses kulud hüvitatud ja KAHOS § 17 on põhiseaduspärane.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

7.Apellatsioonkaebus jääb rahuldamata kaebajale Terastee kinnisasja eest makstud tasu osas. Ringkonnakohus nõustub asja lahendamise seisukohast põhimõttelist tähtsust omavates küsimustes halduskohtu põhjendustega, kuid muudab ja täpsustab halduskohtu seisukohti üksikküsimustes apellatsioonkaebuse väidetele vastates. Ringkonnakohus muudab halduskohtu otsust osas, mis puudutab kaebajale kinnisasja omandamise menetluses asjaajamise ja võrdleva hindamisaruande tellimise eest täiendava hüvitise maksmist.
8.Kaebaja eesmärk on saada sundvõõrandatud kinnisasja eest suuremat tasu, kui talle määrati kliimaministri 13.11.2023 käskkirjaga, ning peamine vaidlusküsimus poolte vahel ringkonnakohtus on, kas käskkirja aluseks võetud 28.06.2023 hindamisaruandes on õigesti hinnatud kinnisasja parimat kasutusviisi ja eelkõige selle ehitusliku kasutamise perspektiivitust. Kaebaja keskne väide sealjuures on, et kinnisasja on võimalik perspektiivselt kasutada ärilisel otstarbel, näiteks rajades sinna ehitusluba mittenõudva parkimisplatsi, mis oleks kehtivaid rajatiste kaitsevööndeid arvestades võimalik, kui kinnistule õnnestuks rajada mahasõit riigiteelt. Sealjuures on piirkonnas üld- ja detailplaneerimispädevust omav Rae vald ning riigitee projekteerimispädevust omav Transpordiamet andnud hindamisprotsessis ehitusja mahasõidu rajamise perspektiivile negatiivse hinnangu.
9.Halduskohus jättis kaebuse rahuldamata eelkõige kaalutlusel, et sundvõõrandatava kinnisasja hüvitusväärtuse määramisel ei ole põhiküsimus mitte kaebaja ettekujutus kinnisasja arendusperspektiivist ja selle teoreetiline õiguslik võimalikkus, vaid turu vaatest antud hinnang selle parimale kasutusele hindamise seisuga. Ringkonnakohus nõustub selle põhimõttelise seisukohaga. KAHOS § 12 lg-st 3 tulenev hüvitamisprintsiip näeb ette omaniku asetamise sellisesse varalisse olukorda, mis on võimalikult lähedane sellele, milles ta oleks olnud ilma omandamise asjaoluta. Varaliselt lähedast seisundit tuleb hinnata eelkõige isikule kuuluva vara ehk tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 66 mõttes isikule kuuluvate rahaliselt 11(16)

3-23-2861 hinnatavate õiguste ja kohustuste kogumi tähenduses ning see ei eelda, et isikul peaks olema tingimata võimalik taastada oma vara koosseis sama liiki ja sarnaste omadustega vara asemele soetades. Üldjuhul on hüvitise suurus, mis võimaldab tagada võimalikult lähedase varalise seisundi, seega taandatav asja harilikule väärtusele, millele võib lisanduda sundvõõrandamisega kaasneva täiendava – mitte otseselt sundvõõrandatava asja väärtuses seisneva – varalise kahju hüvitis, sh saamata jääv tulu. Asja harilik väärtus hõlmab selle potentsiaalset arendustegevusest tulenevat väärtuse kasvu sellisel juhul ja määras, kui turg väärtuspäeva seisuga sellist potentsiaali perspektiivikaks peab ja see eelduslikult turuhinnas kajastuks. Sealjuures ei saa iga hüpoteetilist võimalust kinnisasja väärtuse kasvatamiseks pidada turu vaatest perspektiivikaks. Soodsamasse olukorda asetab seadus KAHOS § 12 lg 5 kohaselt hoonestatud kinnisasja omaniku, nähes ette ka asendusväärtuse arvestamise, mis aga praegusel juhul hoonestamata kinnisasja puhul asjasse ei puutu.

10.Nõustuda saab kaebajaga selles, et vastustaja tellitud hindamisaruandes ja vaidlustatud käskkirjas on lähtutud kahest faktiliselt ebakorrektsest eeldusest. Esiteks on kaebaja kohtumenetluses õigesti välja toonud, et Rae valla üldplaneeringu maakasutuskaardilt ei saa järeldada, nagu oleks Terastee katastriüksuse piirkonnas jäetud maakasutuse juhtotstarve määramata, ammugi teadlikult määramata, vaid joonisel on antud ala Suur-Sõjamäe tee ja raudtee vahel selgelt markeeritud helerohelise värviga, mille toon vastab sama kaardi legendis toodud metsamajandusmaa juhtotstarbele. Ka üldplaneeringu seletuskirja p-s 4.14 (lk 42) on sätestatud, et metsamajandusmaa on maakasutuskaardil tähistatud helerohelise täisvärviga. Kuigi helerohelise värviga on seletuskirja p 4.11 (lk 39) kohaselt tähistatud ka kaitsehaljastuse maa, välistab selle variandi asjaolu, et seletuskirja kohaselt ei ole sellist juhtotstarvet Soodevahe külas määratud ning maakasutuskaardi legendi kohaselt on kaitsehaljastusmaad tähistav helerohelise toon silmapaistvalt erinev. Ka ei anna üldplaneeringu seletuskiri alust tõlgenduseks, nagu oleks antud piirkonnas jäetud juhtotstarve teadlikult määramata ja pelgalt sellest asjaolust tuleneks järeldus, et ala ei ole arendustegevuseks määratud, nagu väitis hindamisaruande koostamise käigus esitatud küsimustele vastates Rae vald ja nagu on osundatud vaidlustatud korralduse lk-del 1, 3 ja 4. Taolist järeldust ei saa teha ka üldplaneeringu seletuskirja ptk-st 6.2, mis puudutab Soodevahe küla ja Veneküla lääneosa maakasutuse arengut, ega seletuskirja lisa 3 vastavat piirkonda puudutavatest piirkondlikest hoonestustingimustest. Ala arenduspotentsiaali saab üldplaneeringu alusel hinnata lähtuvalt metsamajandusmaa juhtotstarbest ja sellele kehtestatud tingimustest koosmõjus piirkondlike nõuetega.
11.Nõustuda ei saa vastustaja kohtus esitatud seisukohaga, nagu välistaks üldplaneering vaidlusaluse katastriüksuse hoonestamise iseenesest selle suuruse tõttu. Üldplaneeringu seletuskirja süstemaatiliselt tõlgendades saab jõuda järeldusele, et seletuskirja lisas 3 toodud piirkondlikud hoonestustingimused ei ole kohaldatavad eraldiseisvalt, vaid need täiendavad ptk-des 4 ja 5 sätestatud üldisi maakasutuspõhimõtteid ning tingimused lisas 3 on esitatud maakasutuse juhtotstarvete lõikes, millele viitab nii tabeli teises reas igas veerus nimetatud juhtotstarve kui iga veeru taustavärv, mis vastab kas elamumaa (kollane) või tootmis- ja ärimaa (roosa) märgistusele nii üldplaneeringu seletuskirja ptk-s 4 kui ka maakasutuskaardi legendis. Soodevahe küla ja Veneküla lääneosa puhul on piirkondlikud tingimused kehtestatud üksnes äri- ja tootmismaa juhtotstarbega maale, mistõttu ei saa lisast 3 järeldada, nagu kehtiks krundi miinimumsuuruse nõue ka metsamajandusmaa juhtotstarbega maaüksustel.
12.Samas tuleb üldplaneeringu põhjal pidada alusetuks ka kaebaja seisukohta, nagu tuleneks üldplaneeringu seletuskirjast, et kogu Soodevahe külas on maakasutuse juhtotstarbeks tootmis- ja ärimaa. Sellist järeldust ei saa teha kaebaja viidatud üldplaneeringu seletuskirja lk-l 73 osundatust, et piirkonnas on reserveeritud suures osas maid tootmis- ja 12(16)

3-23-2861 ärimaadena. Puudub mis tahes põhjus oletada, et „suures osas“ tähendaks, nagu kogu seletuskirja p-s 6.2 käsitletud piirkond oleks määratud tootmis- ja ärimaaks, sh perspektiivselt. Üldplaneeringu maakasutuskaarti vaadates ei jää kahtlust, et antud piirkonnas on selgelt määratud tootmis- ja ärimaa (sh perspektiivne) juhtotstarve alale, mis jääb Suur-Sõjamäe teest lõuna-edela suunas ning perspektiivsena osaliselt alale raudteest kirde suunas. Alale SuurSõjamäe tee ja raudtee vahel sellist juhtotstarvet olemasolevalt ega perspektiivselt märgitud ei ole ning puudub alus pidada seda juhuslikuks või ekslikuks. Sellel alal on värvikoodiga määratud otstarveteks metsamajandusmaa, looduslik rohumaa ja jäätmekäitluse maa, sealjuures vaidlusaluse kinnistu lähikonnas üksnes metsamajandusmaa.

13.Teiseks on kaebaja õigesti välja toonud, et vaidlustatud korralduses on lähtutud põhjendamatult tee projekteerimise normidest osas, mis puudutab ristmike vahelist vahekaugust. Vaidlustatud korralduse andmise ajal, samuti tasu määramise aluseks olnud hindamisaruande väärtuspäeval kehtinud majandus- ja taristuministri 05.08.2015 määruse „Tee projekteerimise normid“ lisa „Maanteede projekteerimisnormid“ p 5.2.1 lg 1 kohaselt jagunevad ristumiskohad ristmikeks ja mahasõitudeks, kusjuures lg 2 kohaselt on II klassi maanteel vähim ristmikevaheline kaugus 1000 m, samas kui lg 3 kohaselt on lubatud kuni kaks mahasõitu kilomeetri kohta. Vaidlustatud korralduse lk-l 3 on viidatud ristmike omavahelise kauguse nõudele, mis ei puutu asjasse, kuna puudub mõistlik alus eeldada, et vaidlusaluse katastriüksuse mahasõit peaks sisuliselt vastama ristmikule esitatavatele nõuetele.
14.Ringkonnakohus on aga tõendeid kogumis hinnates veendumusel, et kumbki viidatud viga haldusakti põhjendustes ei saanud kokkuvõttes mõjutada haldusakti aluseks võetud 28.06.2023 hindamisaruandes antud hinnangut maa parimale kasutusele. Seoses juhtotstarbega on Kinnisvaraekspert OÜ küll võtnud arvesse, et maale ei ole üldplaneeringuga juhtotstarvet määratud, kuid nii kinnisasja omaduste kirjelduses aruande p-s 2.3 kui ka maaüksuse parima kasutuse analüüsis p-s 4.1 on selgesõnaliselt öeldud, et maaüksus jääb metsamajandusmaa alale. Parima kasutuse analüüs põhineb sisuliselt metsamajandusmaa juhtotstarbel, millega on kooskõlas katastriüksuse kehtiv maatulundusmaa sihtotstarve, mistõttu ei saa viga seoses juhtotstarbe mõiste kasutamisega olla parima kasutuse analüüsi sisuliselt mõjutanud.
15.Seda ei muuda kaebaja kohtumenetluses esitatud argument, et metsamajandusmaa juhtotstarve võimaldab Rae valla üldplaneeringu p 4.14 kohaselt ka eluasemete rajamist hajaasustuse põhimõttel ja metsa majandamisega seotud ning selleks otstarbeks vajalike ehitiste rajamist. Elamuehituse perspektiivi ei saa tiheda liiklusega riigitee ja intensiivselt kasutatava raudtee vahelisel kitsal maatükil pidada eluliselt usutavaks. Tingimust, et rajada võib ka metsa majandamiseks vajalikke ehitisi, ei ole kohtu hinnangul võimalik mõista kaebaja soovitud viisil, et hüpoteetiline sillutatud parkimisplats kinnistul saaks teenindada teisel pool riigiteed asuvas tööstuspargis tegutsevaid võimalikke metsamajandusega seotud ettevõtteid. Metsamajandusmaa juhtotstarbe kirjeldus üldplaneeringu seletuskirjas viitab selgesõnaliselt metsakasvatusele ja selle teenindamisele, st ka metsamajandamisega seotud ja selleks otstarbeks vajalikud ehitised saavad olla üldplaneeringuga kooskõlas eeldusel, et need on vajalikud samal alal toimuva metsamajanduse teenindamiseks, mitte metsamajandussektori teenindamiseks abstraktselt. Lisaks ei oleks kaebaja soovitud parkimisplats kui sisuliselt läheduses asuvat tööstusparki teenindav transpordimaa otstarbega käitis kooskõlas katastriüksuse kehtiva maatulundusmaa sihtotstarbega. Seda sõltumata sellest, kas plaanitavad ehitised eeldaksid ehitusloa saamist või oleks tegu nn vaba ehitustegevusega.
16.Rae vald on menetluses kinnitanud, et taolise eesmärgiga detailplaneeringu algatamise taotlus jäetaks suure tõenäosusega rahuldamata. Kohtu ette toodud asjaoludest ei nähtu, et see 13(16)

3-23-2861 hinnang saaks sisuliselt sõltuda sellest, kas katastriüksuse ala juhtotstarve on määramata või on see metsamajandusmaa. Kaebajal on põhimõtteliselt õigus, et maakasutuse juhtotstarve ei määra lõplikult kindlaks maaüksuse sihtotstarvet ja juhtotstarbest erineva sihtotstarbe määramine ei tähenda vältimatult üldplaneeringu põhilahenduse muutmist, kui võrrelda vaidlusaluse katastriüksuse suurust teisel pool riigiteed asuva tootmis- ja ärimaa juhtotstarbega alaga. Kohtu hinnangul ei ole see seisukoht aga käesoleval juhul asjakohane. Riigikohus on selgitanud, et juhtotstarve võimaldab mõningaid kõrvalekaldeid üldplaneeringuga sätestatud maakasutusest eeldusel, et juhtotstarbele vastav kasutus on valdav ja see ei mõjuta oluliselt planeeringu põhilahendust, kõrvalekalde lubatavuse üle otsustamisel tuleb sealjuures arvestada nii kavandatava muudatuse ruumilist mahtu kui ka muudatuste sisu ja mõju ümbritsevale keskkonnale, kusjuures hinnata tuleb ala ulatuses, millele on vastav juhtotstarve määratud ning ulatuslikult erineva maakasutuse korral tuleb üldplaneeringut muuta (RKHKo 30.09.2025 nr 3-22-1248, p-d 15–18). Seega on kohalikul omavalitsusel kaalutlusruum otsustamaks, kas juhtotstarbest erineva maakasutuse lubamine nõuab üldplaneeringu muutmist ja Rae valla antud hinnang, et seda ei võimaldata, ei ole ilmselt asjakohatu. Lähtudes sellest, et metsamajandusmaa juhtotstarve on antud piirkonnas määratud kitsale terviklikule maaribale maantee ja raudtee vahel ning üldplaneeringust nähtub selge otsustus, et tootmis- ja ärimaa juhtotstarbega ala lõppeb sellest teisel pool maanteed, ei saaks nimetatud maariba keskel ühele krundile teistsuguse sihtotstarbe määramist, mis tooks kaasa olulised ümberkorraldused mh transpordi toimimises, lugeda ka üldplaneeringu kontekstis eelduslikult ebaoluliseks. Arvestada tuleb sealjuures ka üldplaneeringu seletuskirja p-s 6.2 sätestatud tingimusega, et Soodevahe küla piirkond vajab enne arendustegevuse lubamist teemaplaneeringut, mis omakorda piirab omavalitsuse pädevust arendustegevuse lubamiseks üldplaneeringust alamal seisva aktiga. Kuna Rae valla haldusmenetluses väljendatud seisukoht on piisavalt selge ja üldplaneeringuga sisuliselt kooskõlas, jääb rahuldamata ka kaebaja taotlus valla kohtumenetlusse kaasamiseks.

17.Eeltoodut arvestades ei saanud eraldivõetuna 28.06.2023 hindamisaruande parima kasutuse analüüsi mõjutada ka küsimus, kas teoreetiliselt oleks katastriüksusele võimalik rajada riigiteelt mahasõit. Kohus märgib siiski, et hindamisaruande aluseks võetud Transpordiameti 09.09.2022 seisukoht (aruande lisa 6) viitas mahasõidu rajamise võimaluse hindamisel hüpoteetilist Rail Baltic raudtee mitterajamise olukorda aluseks võttes laiemalt riigitee arenguperspektiivile 2+2 maantee ehitamiseks, mille puhul kohalduvad praegusest rangemad piirangud mahasõitudele, liiklussagedusele ja selle hüppelisele tõusule, millised asjaolud ei ole arusaadavalt üksnes ega peamiselt seotud Rail Baltic rajatistega. Seda elulistel asjaoludel põhinevat hinnangut ei muuda asjakohatuks kaebaja väide, et Eesti on võtnud kohustuse ehitada neljarajaliseks ainult põhimaanteed. Seega põhines hindamisaruande lähteinfo mahasõidu perspektiivi osas sisuliselt asjakohastel eeldustel ja seda ei muuda asjaolu, et Transpordiamet hilisemates selgitustes viitas ekslikult ristmike vahelisele miinimumkaugusele ja keeldus andmast kaebajale isiklikult hinnangut n-ö Rail Baltic projekti ära mõeldes. Kuna hindamisaruande parima kasutuse analüüs ei lähtunud maaüksusele mahasõidu rajamise perspektiivi osas vähemalt valdavalt Rail Baltic raudteega seotud asjaoludest, puudub vajadus ka asjaolude täpsustamise eesmärgil Transpordiameti kohtumenetlusse kaasamiseks.
18.Halduskohus jättis kirjeldatud haldusakti vead vääralt otsuses tuvastamata. Samas ei saanud need vead ringkonnakohtu hinnangul mõjutada asja otsustamist, mistõttu ei anna need alust vaidlustatud korralduse tühistamiseks kaebajale kinnisasja eest määratud hüvitise suuruse osas.
19.Vastuseks apellatsioonkaebuse muudele hüvitise määramist puudutavatele väidetele märgib ringkonnakohus järgmist. 14(16)

3-23-2861

20.Hinnang, et Terastee maaüksus on ilma kommunikatsioonideta, ei ole asjakohatu. Asjaolu, et katastriüksust läbivad joonehitisena vee- ja kanalisatsioonitrassid ning teisel pool riigiteed kulgevad elektriliinid, ei anna õigust nende teenuste kasutamiseks ilma liitumislepinguteta ega loo ka õiguslikku eeldust liitumispunkti rajamiseks. Kaebaja ei ole väitnud, et maaüksusel oleks liitumispunktid.
21.Vastustaja ega halduskohus ei olnud kohustatud analüüsima Rae valla halduspraktikat detailplaneeringute kehtestamisel. Nii hindamisaruande koostaja kui haldusmenetluse korraldaja Maa- ja Ruumiamet on suhelnud Rae vallaga krundi ehitusõiguse saamise perspektiivi teemal ja saanud vastuse, et see ei ole valla hinnangul võimalik. Nagu kohus eelnevalt selgitas, ei ole maa parima kasutuse hindamisel määrav hüpoteetiline õiguslik võimalus kaebaja konkreetse äriplaani teostamiseks, vaid turupõhine hinnang selle perspektiivikusele. Samal põhjusel ei pidanud halduskohus analüüsima, millised kitsendused ja mis määral takistavad kaebaja äriplaani elluviimist.
22.Seoses kaebaja väitega, et katastriüksusel juba on ligipääs raudtee hooldamiseks kasutatava tee kaudu, nõustub ringkonnakohus vastustajaga, et kuivõrd puuduvad andmed, et tee omanik oleks andnud kaebajale õiguse seda kasutada, ei saa seda arvestada ka ligipääsuna kaebaja kinnisasjale. Analoogselt ei saaks kaebaja kinnisasjale tekkida õiguslikus mõttes juurdepääsu ka seeläbi, et kaebaja rajaks mahasõidu riigiteelt omavoliliselt.
23.Halduskohtu otsusest ei nähtu kaebaja väidetud seisukohta, et kaebaja on nõustunud, et Terastee maaüksuse parimaks kasutuseks on metsamajanduslik potentsiaal. Halduskohus põhjendas otsuse p-s 8, et kaebaja pole esitanud tõendeid, mis näitaksid, et 31.10.2022 või 28.06.2023 ekspertarvamused oleksid ebaadekvaatsed, st et neis eksperthinnangutes aluseks võetud vara parim kasutus (väheväärtuslik metsamaa) erineks keskmise turuosalise antavast hinnangust. Samuti põhjendas halduskohus, et metsamajandusliku potentsiaali osas läbiviidud hindamise tulemuste kohta ei ole kaebaja vastuväiteid esitanud. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et kaebaja ei ole esitanud korralduse aluseks võetava hindamisaruandega sisult võrreldavat hindamisaruannet, milles hindaja oleks sisuliselt saanud maa parimat kasutust analüüsida objektiivselt eksisteerivate õiguslike eelduste kontekstis, vaid on suunanud hindaja analüüsi kasutuse õiguslikku võimalikkust oluliselt kallutavate eeldustega. Asjaolu, et pädevad hindajad on kaebaja esitatud lähteandmetest juhindudes oma hinnangu andnud, rõhutades sealjuures, et see kehtib üksnes eeldusel, et kehtivad kõik kaebaja esitatud lähteandmed, ei muuda hindamisaruannet korralduse aluseks oleva hindamisaruandega võrreldavaks. Samuti ei ole kaebaja esitanud arusaadavaid vastuväiteid korralduse aluseks võetud hindamisaruandes leitud parima kasutuse alusel määratud hinnale, st et metsamajandusliku kasutuse korral oleks maaüksuse väärtus kõrgem.
24.Muuta tuleb halduskohtu otsust osas, mis puudutab kaebajale haldusmenetluses osalemise ja võrdleva hindamisaruande tellimisega seotud kulude hüvitamist. Ringkonnakohus nõustub kaebaja seisukohaga, et vaidlustatud korraldusega ei ole otsustatud talle KAHOS § 17 lg 1 alusel hüvitise maksmist. Lõike 1 alusel makstakse asjaajamise ja võrdleva hindamisaruande tellimise kulude eest ühekordset täiendavat hüvitist, mis vastab Statistikaameti avaldatud tehingule eelneva aasta keskmisele brutotunnipalgale 16 tunni eest, ning lg 2 alusel hüvitatakse asjaajamisele ja võrdleva hindamisaruande tellimisele tehtud dokumentaalselt tõendatud põhjendatud kulud, mis ületavad lõikes 1 nimetatud määra, kuludokumentide alusel, kuid mitte rohkem kui Statistikaameti avaldatud tehingule eelneva aasta keskmise brutokuupalga 0,5-kordses määras. Seega näeb seadus lg 1 alusel ette hüvitise fikseeritud määras ja lg 2 hüvitise seda ületavate tõendatud kulude eest maksimummääras. Lõike 2 sõnastuse kohaselt arvatakse tõendatud kulude hüvitamisel nendest maha lg 1 alusel juba hüvitatud fikseeritud hüvitis, st omanik ei saa nõuda lg-s 1 sätestatud fikseeritud mahus 15(16)

3-23-2861 tegelike kulude kahekordset hüvitamist. Samas reguleerib lg 2 ainult lg-s 1 nimetatud summat ületavat hüvitise osa ja lg 2 lõpus nimetatud piirmäära saab seetõttu keeleliselt mõista lg 2 alusel makstavat – lg 1 alusel hüvitatud summat ületavat – hüvitise osa piiravana, mitte kumulatiivselt kogu hüvitist piiravana. Kohus järeldab seda mh lg-s 2 sätestatud hüvitise piirmäära sõnastusest, mille kohaselt makstakse lg-s 2 sätestatud täiendavat hüvitist kuni keskmise brutokuupalga 0,5-kordses määras, mitte määrani, mis võiks viidata kumulatiivsele piirmäärale. Sätte sõnastusest ei tulene, et lg-s 1 ettenähtud fikseeritud määras hüvitis n-ö neelduks lg 2 alusel makstavas tõendatud kulude hüvitises, kui omaniku tõendatud kulud on lg-s 1 sätestatud fikseeritud määrast suuremad.

25.Korralduses on vastustaja viidanud täiendava hüvitise maksmise alusena üksnes KAHOS § 17 lg-le 2. Vastustaja ei ole otsustanud kaebajale § 17 lg 1 alusel hüvitise maksmist ega ole seda arusaadavalt põhjendanud, rikkudes seega seadusest tulenevat kohustust. Kuigi vastustaja põhjendustest saab kaudselt tuletada, et vastustaja mõistab KAHOS § 17 lõikeid 1 ja 2 selliselt, et lg-s 2 sätestatud piirmäär kohaldub kogu täiendavale hüvitisele, ei ole see kohtu hinnangul põhjendatud. Vastustajal tuleb kaebajale KAHOS § 17 lõigete 1 ja 2 alusel täiendava hüvitise maksmine uuesti otsustada.
26.Ringkonnakohus ei nõustu kaebaja põhjendustega, et KAHOS § 17 on põhiseadusega vastuolus, nõustub selles osas täielikult halduskohtu põhjendustega ega korda neid. Alus põhiseaduslikkuse järelevalve alustamiseks puudub.
27.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti ning lg 2 kohaselt jagatakse kaebuse osalise rahuldamise korral menetluskulud proportsionaalselt kaebuse rahuldamisega. Paragrahv 109 lg 4 kohaselt muudab kõrgema astme kohus menetluskulude jaotust, kui ta muudab alama astme kohtu lahendit.
28.Kaebaja on taotlenud vastustajalt menetluskulu hüvitamist halduskohtus 5220 euro (riigilõiv 20 eurot ja õigusabikulu 5200 eurot) ulatuses ning ringkonnakohtus 1854,85 euro (riigilõiv 20 eurot ja õigusabikulu 1834,95 eurot) ulatuses. Kokku on kaebaja menetluskulud kahes kohtuastmes 7074,95 eurot. Arvestades vaidluse mahukust on kulu ringkonnakohtu hinnangul sisuliselt põhjendatud. Võttes arvesse kaebuse rahuldamise määra, mõistab kohus vastustajalt kaebaja kasuks välja menetluskulu kahes kohtuastmes kokku 3500 eurot.
29.Kaebaja isikuandmete kaitseks tuleb HKMS § 175 lg 3 alusel otsuse avaldamisel asendada tema nimi initsiaalidega.

/allkirjastatud digitaalselt/

16(16)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.

  • 04.06.20263-26-1206/3Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 02.06.20263-25-588/25Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja