lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-24-1257/6

Muud

HaldusasiJõustunudTartu Halduskohus Tartu kohtumaja · 08.05.2024

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja
Kohtuasja number
3-24-1257/6
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Muud
Menetlusliik
Erimenetlus
Kuulutamise aeg
08.05.2024
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1063
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

TARTU HALDUSKOHUS

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-24-1257

Määruse kuupäev

8. mai 2024

Kohtunik

Kadri Palm

Kohtuasi

Jevgeni Medunitsa kohaldamiseks

RESOLUTSIOON

Jätta Jevgeni Medunitsa esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates.

Muud selgitused

Määrus toimetatakse kätte taotlejale.

taotlus

esialgse

õiguskaitse

ASJAOLUD JA KOHTU SEISUKOHT

1.Viru Vangla kinnipeetav Jevgeni Medunitsa esitas 28. aprillil 2024 Tartu Halduskohtule hiljem täiendatud esialgse õiguskaitse taotluse. Taotleja soovib esialgse õiguskaitse korras vangla kohustamist võimaldama talle ja tema perekonnaliikmetele ühe ööpäeva kestva kokkusaamise asemel kaks ööpäeva kestev kokkusaamine või keelata vanglal taotlejale kahe ööpäevaste kokkusaamise piiramine. Lisaks on taotleja esile toonud, et soovib Viru Vangla kohustamist võimaldada taotlejale pikaajaline kokkusaamine abikaasa ja lastega kaheks ööpäevaks ajavahemikul 14. – 16. mai 2024 ja edaspidi vastavalt esitatud taotlustele või alternatiivselt keelata Viru Vanglal taotlejale kahe ööpäevaste kokkusaamiste saamise piiramine. Taotleja põhjendas, et vajab kohtu poolt esialgse õiguskaitse kohaldamist, kuna tema perekonna põhiõiguse rikkumisi ei ole hiljem võimalik taastada ning ükski hüvitis ei korva rikutud õigusi. Taotleja perekond elab Hispaanias ning 24 tundi on lühike aeg ja ei ole proportsionaalne ajakuluga, mis kulub Hispaaniast Jõhvi linna tulekuks. Taotluse rahuldamata jätmisel süveneb pere kaugenemine, mis on viimase poole aastaga tekkinud, ning pere ei saa piisavalt aega, et nii keerulises olukorras peresuhet vajalikule tasemele taasühineda. 48 tundi kestev kokkusaamine mõjub pere säilimise ja sidemete hoidmisele positiivselt, sest lühemaajalisele kokkusaamisele tulemine nii pika vahemaa tõttu kaob selle mõte.

Sarnased lahendid

Muud
  • 13.07.20263-26-2047/5Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 01.07.20263-26-1807/9Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 01.07.20263-26-1865/6Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 30.06.20262-25-1122/44Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 30.06.20263-26-1873/3Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja
  • 29.06.20263-26-1440/13Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
2.Viru Vangla esitas 8. mail 2024 kohtueelse menetluse materjalid ja seisukoha J. Medunitsa esialgse õiguskaitse taotlusele. Vangla palus jätta J. Medunitsa esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata. Vangla põhjendas, et vangistusseaduse § 25 lg-st 2 tulenevalt on üldreeglina kinnipeetaval õigus saada pikaajalist kokkusaamist üheks ööpäevaks ning pikemaajalised kokkusaamised on erand. Kuna

kinnipeetava käitumine karistuse kandmise ajal oli hea, pidas inspektor-kontaktisik juba 2024. aasta märtsikuus võimalikuks teha kinnipeetavale vastav erand ja lubada pikaajaline kokkusaamine kaheks ööpäevaks ning ametnik soovis sama erandit rakendada ka 2024. a maikuus toimuvale pikaajalisele kokkusaamisele. Kokkusaamistaotluste alusel koostatakse kokkusaamiste graafik, mis võimaldab kokkusaamisi ette planeerida ja kokkusaamisruume võimalikult otstarbekalt kasutada. Inspektor-kontaktisiku 2. mai 2024. a õiendi kohaselt lähtus ametnik kokkusaamiste graafikus broneeringut tehes ajaperioodist, millal sooviti kokkusaamist, ning ka sellest, et kinnipeetav taotles kokkusaamist kahe lapse ja elukaaslasega, mistõttu oli vajalik suurem ehk kahetoaline kokkusaamiste ruum. Kuna soovitud ajaperioodiks ei olnud kahetoalist ruumi kaheks ööpäevaks saadaval, broneeris ametnik kokkusaamiste kahetoalise ruumi üheks ööpäevaks ja tegi 22. aprillil 2024 taotlusele otsuse lubada kinnipeetavale kokkusaamine ajavahemikul 14. – 15. mai 2024 toas PP05. Ühetoalistes kokkusaamiste ruumides ei ole võimalik nelja isikut majutada, kuivõrd nendes ruumides puudub selleks vajalik mööbel. Pikaajaliste kokkusaamiste graafiku koostamisel arvestab vangla kõikide kinnipeetavate esitatud taotlustega ja ruumide võimalustega, mistõttu ei ole alati võimalik kõikide kinnipeetavate soovidega arvestada. Vangla ei näe, et kahepäevase kokkusaamise toimumata jätmine maikuus süvendaks pere kaugenemist. Vangla poolt on igal juhul täidetud pikaajaliste kokkusaamiste miinimumsagedus kolmekordselt, sest vangla on kinnipeetavale võimaldanud poolaasta jooksul kolm pikaajalist kokkusaamist perega. Lisaks kokkusaamistele on kinnipeetaval võimalik oma perega suhelda telefoni ja kirja teel.

3.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 249 lg 1 esimese lause kohaselt võib kohus kaebaja põhjendatud taotluse alusel või omal algatusel teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. HKMS § 249 lg 3 esimese lause kohaselt arvestab kohus esialgse õiguskaitse määruse tegemisel avalikku huvi ja puudutatud isiku õigusi ning hindab kaebuse perspektiive ja esialgse õiguskaitse määruse ettenähtavaid tagajärgi. HKMS § 249 lg-st 2 lähtudes on esialgse õiguskaitse taotluse esitamine lubatud ka vaidemenetluse ajal.
4.Taotleja nõuab esialgse õiguskaitse korras Viru Vangla kohustamist võimaldada taotlejale pikaajaline kokkusaamine abikaasa ja lastega kaheks ööpäevaks ajavahemikul 14. – 16. mai 2024 ja edaspidi vastavalt esitatud taotlustele või alternatiivselt keelata Viru Vanglal piirata taotlejale kahe ööpäevaste kokkusaamiste piiramine.
5.Kuna kohtuasja materjalidest nähtuvalt esitas taotleja esialgse õiguskaitse taotlusega seonduva vaide Viru Vanglale 23. aprillil 2024, mis on veel vangla menetluses, ning esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel on tasutud nõuetekohaselt riigilõivu 20 eurot, on esialgse õiguskaitse taotlus lubatav ning ei esine menetluslikke takistusi esialgse õiguskaitse taotluse sisuliseks lahendamiseks
6.Kohtuasja materjalidest nähtuvalt soovib taotleja esialgset õiguskaitset selleks, et kaebaja saaks vaidemenetluse ajal kasutada oma õigust pikaajalisele kokkusaamisele oma elukaaslase ja kahe lapsega.
7.Selleks, et kohus saaks rahuldada taotleja esialgse õiguskaitse taotluse, peab taotlejal esinema esialgse õiguskaitse vajadus. Esialgse õiguskaitse vajadus esineb eelkõige juhul, kui taotleja õiguste kaitse võib kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. Seega tähendab esialgse õiguskaitse vajadus ennekõike ohtu, et esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmisel saabuvad taotleja jaoks pöördumatud või hiljem raskesti kõrvaldatavad tagajärjed. Kui

esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmisega taotleja jaoks mingeid nn pöördumatuid tagajärgi ei kaasne, on tegemist esialgse õiguskaitse vajaduse puudumisega.

8.Kohtupraktikas on kinnistunud seisukoht, et esialgse õiguskaitse menetluses tuleks vältida põhivaidluse äraotsustamist. Kui esialgse õiguskaitse kohaldamiseks on ülekaalukas vajadus ning pöördumatute õiguslike või faktiliste tagajärgede loomine ei tekita avalikule huvile või kolmandatele isikutele olulist kahju, ei ole esialgse õiguskaitse kohaldamine tingimata välistatud (Riigikohtu halduskolleegiumi 22. septembri 2014. a määrus asjas nr 3-3-1-59-14, p 19). Seega juhul, kui esialgse õiguskaitse kohaldamisega kaasneb põhivaidluse äraotsustamine, on esialgse õiguskaitse vajaduse lävend kõrgem, kuivõrd taotluse rahuldamise eelduseks on ülekaalukas vajadus.
9.Kohus leiab, et põhivaidluse äraotsustamine esialgse õiguskaitse menetluses ei ole praeguses asjas põhjendatud. Taotleja ei ole ära näidanud, et tal esineks ülekaalukas vajadus saada ühe ööpäeva kestva pikaajalise kokkusaamise asemel oma perega pikaajaliselt kokku kaks ööpäeva. Kahe ööpäeva asemel üks ööpäev kestev kokkusaamine ei saa kohtu hinnangul kaasa tuua perekonnasuhte purunemist. Ühe ööpäeva võrra pikem kokkusaamine võib aidata küll peresuhteid paremini hoida, kuid see ei ole ainuvõimalik viis peresuhteid säilitada. Kokkusaamise võimaldamata jätmisel saab kaebaja oma peresuhteid säilitada ka kirjavahetuse pidamisega ja telefoni teel suhtlemisega. Lisaks arvestab kohus asjaolu, et viimase poole aasta jooksul on taotlejal toimunud pereliikmetega kolm lühiajalist ja kaks pikaajalist kokkusaamist. Kuna kehtiva õiguse kohaselt võimaldatakse kinnipeetavale vähemalt üks pikaajaline kokkusaamine üks kord poole aasta jooksul (vangla sisekorraeeskiri § 45), siis on praegusel juhul täidetud pikaajaliste kokkusaamiste miinimumsagedus kolmekordselt. Ka märgib kohus, et iga pikaajalise kokkusaamise taotluse lahendamisel peab haldusorgan, antud juhul siis Viru Vangla, lähtuma kõigist asjas tähtsust omavatest asjaoludest konkreetsel ajahetkel. Kuna pikaajalise kokkusaamise võimaldamine sõltub vabade tubade olemasolust ja ka taotleja enda käitumisest, siis ei ole taotlejal subjektiivset õigust nõuda, et vangla rahuldaks edaspidi esitatud taotlused või et kohus keelaks Viru Vanglal kaheööpäevaste kokkusaamiste saamise piiramise.
10.Eelnevat arvestades ei pea kohus põhjendatuks kohaldada HKMS §-s 251 sätestatud esialgse õiguskaitse abinõusid ning kohus jätab esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata.

(allkirjastatud digitaalselt) Kadri Palm kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 29.06.20262-26-8837/8Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 29.06.20262-26-12076/6Tartu Maakohus Tartu kohtumaja