Tallinna Halduskohus
Kohtunik
Kadri Sullin
Määruse tegemise aeg ja koht
2. mai 2024. a, Tallinn
Haldusasja number
3-24-694
Haldusasi
Politsei- ja Piirivalveameti taotlus X (varasem nimi Y) kinnipidamiskeskuses kinnipidamise tähtaja pikendamiseks loa saamiseks
Menetlusosalised
Taotleja – Politsei- ja Piirivalveamet, volitatud esindaja KB Puudutatud isik – X, riigi õigusabi korras määratud esindaja vandeadvokaat Aleksei Ratnikov
Menetluse vorm
Kinnisel kohtuistungil 02.05.2024, Tallinnas
Rahuldada Politsei- ja Piirivalveameti taotlus ning pikendada X kinnipidamiskeskuses kinnipidamise tähtaega kuni kinnipidamise aluste äralangemiseni, kuid mitte kauem kui 02.09.2024 (k.a).
Edasikaebamise kord
Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates.
- Ei ole usutav, et vabaduses viibides teeks isik PPA-ga enda dokumenteerimisel koostööd. Vabanemise korral on tõenäoline, et isik võib lahkuda mõnda teise Euroopa Liidu liikmesriiki. PPA täpsustas täiendavalt, et isik on väitnud, et tema pass jäi Valgevenesse, kuid ei ole täpsustatud, kus või kelle käes see on. Isiku dokumenteerimine ja väljasaatmine on võimalik. Hetkel ei ole PPA veel saatkonnaga ühendust saanud ja dokumenteerimine viibib kindlasti kauem kui kuu. Isikuga toimus täiendav vestlus, kus ta kinnitas, et ei aita enda dokumenteerimisele kaasa ega soovi koju naasta.
lahkumiskohustuse täitmise tulemuslikkust. Kinnipidamine peab olema kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega ning kinnipidamisel peab igal üksikjuhtumil arvestama välismaalasega seotud olulisi asjaolusid. Kinnipidamine on eelkõige lubatud juhul, kui: 1) esineb välismaalase põgenemise oht; 2) välismaalane ei täida kaasaaitamiskohustust või 3) välismaalasel puuduvad tagasipöördumiseks vajalikud dokumendid või nende hankimine vastuvõtvast või transiidiriigist viibib. Kui samad alused esinevad jätkuvalt, pikendab halduskohus välismaalase lahkumiskohustuse täitmiseks Politsei- ja Piirivalveameti taotlusel väljasaadetava kinnipidamiskeskuses kinnipidamise tähtaega kuni nelja kuu kaupa, kuid kõige kauem kuueks kuuks tema kinnipidamiskeskusesse paigutamise päevast arvates (VSS § 25 lg 1). Nimetatud tähtaja hulka ei arvata tema esitatud rahvusvahelise kaitse saamise taotluse menetlemise aega. Välismaalase põgenemise oht esineb, kui (VSS § 68 p 6) välismaalane on Politsei- ja Piirivalveametile teada andnud või haldusorgan järeldab tema hoiakutest ja käitumisest, et ta ei soovi lahkumiskohustust täita.
72), et isikuga viidi läbi uus vestlus, kus isiku vastus koostööle oli jätkuvalt eitav. Sama nähtub ka vestluse protokollist (dtl 25). Isik kinnitas 08.03.2024 kohtuistungil ka ise kohtule, et ta ei saa teha koostööd oma isiku tuvastamisel (istungil 00:07:55, dtl 73). PPA poolt käesolevas asjas esitatud selgitused on eeltooduga kooskõlas; sh et isikuga toimus vestlus veel 30.04.2024, kus too jäi oma seisukohale kindlaks (dtl 151). PPA-l puuduks isiku ise dokumenteerimise vajadus (vt taotlus dtl 154), kui isik täidaks enda dokumenteerimise taotluse veebis ise või suhtleks saatkonnaga (vt taotlus, dtl 132). Istungil selgitas isik samuti, et talle on selgitatud reisidokumendi taotlemist, kuid ta ei ole seda teinud. PPA-l on õigus teha isiku väljasaatmist ettevalmistavaid toiminguid, sh korraldada isikule reisidokumendi väljastamist. Kui isiku kaebus jääb lõplikult rahuldamata ja PPA asuks reisidokumendiga tegelema alles rahvusvahelise kaitse kohtumenetluse lõpus, võiks isiku väljasaatmine viibida ja isiku kinnipidamine ei oleks ka PPA tegevusetuse tõttu proportsionaalne. Reisidokumendi väljastamise menetluses ei avaldata koduriigile seda, kas isik on taotlenud rahvusvahelist kaitset ehk reisidokumendi taotlemine ei halvenda isiku olukorda.
mata käesolevat taotlust lahendavat kohtunikku). Isiku tegevusest kogumis tuleneb, et ta ei soovi kodumaale naasta, olles valmis selleks kasutama ka ebaausaid viise, sh valeväiteid ja varastatud dokumente. Olukorras, kus isik ei soostu tegema ka enda dokumenteerimisel koostööd, vaid väldib seda, ei saa pidada tõenäoliseks, et isik asub vabaduses viibides enda dokumenteerimisele kaasa aitama. Isik avaldas istungil, et tal ei põgeneks kuskile ka siis, kui tuleks negatiivne otsus. Kohus ei pea sellist meelemuutust isiku varasemat tegevust kummutavaks ega usaldusväärseks. Kohtupraktikas on leitud, et isiku põgenemisoht kasvab ajas, kui isiku kaebused ja edasikaebused jäävad rahuldamata. Isiku väidetavat ohtu elule on juba üks kohtuaste hinnanud ega pidanud seda kaitse saamiseks piisavaks. Kohtule ei nähtu ka käesolevas asjas avaldatust, et isiku soov siia jääda ja soovimatus kodumaale tagasi pöörduda oleks vähenenud. Põgenemisohu prognoosimiseks ei pea isik olema proovinud põgeneda.
(allkirjastatud digitaalselt) Kadri Sullin
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.