Politsei- ja Piirivalveameti taotlus X (varasem nimi Y) kinnipidamiskeskuses kinnipidamise tähtaja pikendamiseks loa saamiseks
Menetlusosalised
Taotleja – Politsei- ja Piirivalveamet, volitatud esindaja KB Puudutatud isik – X, riigi õigusabi korras määratud esindaja vandeadvokaat Aleksei Ratnikov
Menetluse vorm
Kinnisel kohtuistungil 02.05.2024, Tallinnas
RESOLUTSIOON
Rahuldada Politsei- ja Piirivalveameti taotlus ning pikendada X kinnipidamiskeskuses kinnipidamise tähtaega kuni kinnipidamise aluste äralangemiseni, kuid mitte kauem kui 02.09.2024 (k.a).
Edasikaebamise kord
Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates.
1.Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) esitas 29.04.2024 Tallinna Halduskohtule taotluse X kinnipidamiskeskuses kinnipidamise tähtaja pikendamiseks loa saamiseks kuni neljaks kuuks. Taotluse põhjendused: - Isik on Kongo DV kodanik, kelle jätkuv kinnipidamine on vajalik tema dokumenteerimiseks ja väljasaatmise lõpuleviimiseks. - Isiku osas esineb põgenemisoht, kuna isik on teada andnud, et ta ei täida lahkumiskohustust. Isik ei soovi Eesti Vabariigist lahkuda ning keeldub igasugusest koostööst enda dokumenteerimisel. Isikule on selgitatud enda dokumenteerimise võimalust ning tal on juurdepääs internetile ja telefonile. Isik keeldub kõnedest saatkonda. - Euroopasse saabudes andis ta oma reisidokumendi smuugeldaja kätte ja sai asemele teise isiku nimele väljastatud dokumendi. Isikul oli olemas plaan jõuda lennukiga Prantsusmaale. Isik kinnitas algselt, et ta on teise nime ja sünniajaga, sh alaealine. - Isiku suhtes läbiviidud rahvusvahelise kaitse menetluses olid tema selgitused kaitsevajaduse kohta napisõnalised. Isik selgitas, et ta andis valeütluseid, kuna muidu oleks ta kodumaale tagasi saadetud. Isik on rahvusvahelise kaitse süsteemi kuritarvitaja ja tema üldine usaldusväärsus on madal. Tallinna Halduskohus jättis isiku kaebuse varjupaigataotluse tagasilükkamise otsuse peale rahuldamata. - Isiku suhtes on kohaldatud esialgset õiguskaitset, millega peatati lahkumisettekirjutuse täitmine, küll aga mitte selle kehtivus. 1(5)
- Ei ole usutav, et vabaduses viibides teeks isik PPA-ga enda dokumenteerimisel koostööd. Vabanemise korral on tõenäoline, et isik võib lahkuda mõnda teise Euroopa Liidu liikmesriiki. PPA täpsustas täiendavalt, et isik on väitnud, et tema pass jäi Valgevenesse, kuid ei ole täpsustatud, kus või kelle käes see on. Isiku dokumenteerimine ja väljasaatmine on võimalik. Hetkel ei ole PPA veel saatkonnaga ühendust saanud ja dokumenteerimine viibib kindlasti kauem kui kuu. Isikuga toimus täiendav vestlus, kus ta kinnitas, et ei aita enda dokumenteerimisele kaasa ega soovi koju naasta.
2.PPA jääb istungil taotluse juurde. Isik avaldas istungil, et tema põgenemisoht on üksnes PPA arvamus. Isiku kaasmaalane sai vabadusse. Isik arvab, et siin on tegemist nahavärvi alusel otsustamisega. Isik sooviks olla vaba ja integreeruda ühiskonda. PPA soovib saavutada tema väljasaatmist, samas isik proovib end kaitsta. Kohus on olnud kallutatud ja teda ei ole kuulda võetud. Isik ei ole midagi teinud endale reisidokumendi taotlemiseks ja PPA on reisidokumendi taotlemist selgitanud. Talle tundub kummaline, et PPA otsib juba võimalusi isiku väljasaatmiseks koduriiki. Kui isik koduriigist lahkus, oli tema elu ohus. Vabaduses viibides ei põgene ta kuhugi isegi juhul, kui peaks tulema negatiivne otsus. Isiku esindaja avaldas istungil, et PPA ja Tallinna Halduskohtu otsused ei ole põhjuseks, miks tuleks öelda, et põgenemisoht on suurenenud. PPA taotlus on lakooniline. Üksnes prognoos ei ole piisav põgenemisohu määratlemiseks ega ole toodud ühtegi juhtumit, kus isik oleks soovinud ära põgeneda. Isiku 22.03.2024 määruskaebuses ringkonnakohtule, millega kohus pidas võimalikuks õiguslike seisukohtadena arvestada (vt dtl 145), on toodud järgmist (dtl 103 jj): - Isik ei nõustu, et ta on kinnitanud, et ei kavatse teha koostööd. Tal ei ole kavatsust ega plaani põgeneda. Kuna tema elu on ohus, on ta suhtlemisel taotlejaga ettevaatlik. - Isik esitas teisele isikule väljastatud dokumendi seetõttu, et ta kardab oma elu pärast ja teda oleks muidu kodumaale tagasi saadetud. - Isik ei ole nõus, et tema osas esineb põgenemisoht. Isiku osas ei ole arvestatud, et tal on hirm kodumaale naasmise eest. Taotleja ei ole kontrollinud, miks isik oli sunnitud koduriigist lahkuma. - Isikult vabaduse võtmine ei ole põhjendatud. Isiku suhtes tuleb põhjalikult kaaluda kergemate järelevalvemeetmete rakendamist.
KOHTU PÕHJENDUSED
3.Isiku osas on varem olnud kohtu menetluses haldusasi nr 3-23-2229, milles otsustati isiku kinnipidamiskeskuses kinnipidamise üle VRKSi alusel varjupaigataotlejana. Samuti on hetkel apellatsioonimenetluses isiku kaebus Tallinna Halduskohtu 06.03.2024 otsusele nr 3-23-2992, millega jäeti rahuldamata isiku kaebus PPA 01.12.2023 otsusele, millega lükati isiku rahvusvahelise kaitse saamise taotlus tagasi, tehti isikule lahkumisettekirjutus ja määrati sissesõidukeeld. Kohus selgitas 30.04.2024 e-kirjas menetlusosalistele (dtl 145), et arvestab nii käesoleva kohtuasja (nr 3-24-694) kui ka kohtuasjade nr 3-23-2229 ja 3-23-2992 toimikute materjalidega.
4.Väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse (VSS) § 23 lg-d 1 ja 11 sätestavad koosmõjus (varasem sama seaduse § 15), et halduskohus annab loa välismaalase kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks kuni kaheks kuuks, kui samas seaduses sätestatud järelevalvemeetmete kohaldamine ei taga välismaalase Eestist lahkuma kohustamise menetluse läbiviimise või 2(5)
lahkumiskohustuse täitmise tulemuslikkust. Kinnipidamine peab olema kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega ning kinnipidamisel peab igal üksikjuhtumil arvestama välismaalasega seotud olulisi asjaolusid. Kinnipidamine on eelkõige lubatud juhul, kui: 1) esineb välismaalase põgenemise oht; 2) välismaalane ei täida kaasaaitamiskohustust või 3) välismaalasel puuduvad tagasipöördumiseks vajalikud dokumendid või nende hankimine vastuvõtvast või transiidiriigist viibib. Kui samad alused esinevad jätkuvalt, pikendab halduskohus välismaalase lahkumiskohustuse täitmiseks Politsei- ja Piirivalveameti taotlusel väljasaadetava kinnipidamiskeskuses kinnipidamise tähtaega kuni nelja kuu kaupa, kuid kõige kauem kuueks kuuks tema kinnipidamiskeskusesse paigutamise päevast arvates (VSS § 25 lg 1). Nimetatud tähtaja hulka ei arvata tema esitatud rahvusvahelise kaitse saamise taotluse menetlemise aega. Välismaalase põgenemise oht esineb, kui (VSS § 68 p 6) välismaalane on Politsei- ja Piirivalveametile teada andnud või haldusorgan järeldab tema hoiakutest ja käitumisest, et ta ei soovi lahkumiskohustust täita.
5.PPA pidas isiku kinni 06.10.2023 (haldusasi nr 3-23-2229 dtl 4) ning kohus andis 08.10.2023 ja 01.12.2023 määrustega loa isiku kinnipidamiskeskuses kinnipidamiseks VRKSi alusel kuni 01.04.2024. Tallinna Halduskohus jättis 06.03.2024 kohtuotsusega isiku kaebuse rahuldamata (haldusasi nr 323-2992, dtl 329 jj). Samas asjas tegi kohus 06.03.2024 määruse (dtl 339), milles keelas Politsei- ja Piirivalveameti 01.12.2023 otsuse nr 12310070016-1 resolutsiooni punkti 3 (lahkumisettekirjutuse) sunniviisiline täitmise kuni haldusasja nr 3-23-2992 menetlust lõpetava lahendi jõustumiseni. Halduskohus selgitas täiendavalt: - Halduskohtu 06.03.2024 otsus on lõplik otsus VRKS § 251 lg 2 ja § 31 lg 1 punkti 2 mõistes. Lõpliku otsuse tegemine tähendab, et kaebaja ei ole enam rahvusvahelise kaitse taotleja staatuses ning talle ei laiene sellest staatusest tulenevad õigused, sh ei ole tal enam viibimisõigust. - Kui isiku Eestis viibimise õiguslik alus on ära langenud, piisab eeskätt sellest, kui kohus keelab lahkumisettekirjutuse sundtäitmise (vt Riigikohtu 13.11.2020 määrus nr 3-20-349, punkt 11). Selliselt on täidetud kaebaja eesmärk kohtumenetluse ajal Eestis viibida ning esialgse õiguskaitse kohaldamine ei takista samas PPA-l teha ettevalmistavaid toiminguid lahkumisettekirjutuse täitmiseks. PPA pidas isiku kinni VSS alusel 06.03.2024 (dtl 12) ning Tallinna Halduskohus andis 08.03.2024 loa isiku kinnipidamiskeskuses kinnipidamiseks kuni 08.05.2024.
6.Puudutatud isik viibib seega hetkel Eesti Vabariigis ilma viibimisaluseta. Isikule on tehtud lahkumisettekirjutus (PPA 01.12.2023 otsuse nr 12310070016-1 p 3, dtl 4). Samas ei ole isikut võimalik Eestist välja saata, ühelt poolt nii esialgse õiguskaitse määrusest tulenevalt, teiselt poolt ka kehtiva reisidokumendi puudumise tõttu.
7.Kohus leiab, et isiku osas on täidetud kinnipidamisalustena VSS § 23 lg 1 p-de 2 ja 3 tingimused, kuna isikul puuduvad reisidokumendid ning nende saamine viibib ka isiku enda tegevusest tulenevalt, kuna isik ei täida kaasaaitamiskohustust. Isiku osas on olemas kehtiv lahkumisettekirjutus, mistõttu on tal VSS § 264 kohaselt kaasaaitamiskohustus, mh kohustus aidata kaasa väljasaatmiseks vajalike dokumentide muretsemisele (p 3). PPA selgitas 07.03.2024 taotluses (dtl 18), et isik teavitas 06.03.2024 kinnipidamisel, et ei kavatse lahkumiskohustust täita ega PPA-ga koostööd teha. PPA kinnitas ka 08.03.2024 kohtuistungil (dtl 3(5)
72), et isikuga viidi läbi uus vestlus, kus isiku vastus koostööle oli jätkuvalt eitav. Sama nähtub ka vestluse protokollist (dtl 25). Isik kinnitas 08.03.2024 kohtuistungil ka ise kohtule, et ta ei saa teha koostööd oma isiku tuvastamisel (istungil 00:07:55, dtl 73). PPA poolt käesolevas asjas esitatud selgitused on eeltooduga kooskõlas; sh et isikuga toimus vestlus veel 30.04.2024, kus too jäi oma seisukohale kindlaks (dtl 151). PPA-l puuduks isiku ise dokumenteerimise vajadus (vt taotlus dtl 154), kui isik täidaks enda dokumenteerimise taotluse veebis ise või suhtleks saatkonnaga (vt taotlus, dtl 132). Istungil selgitas isik samuti, et talle on selgitatud reisidokumendi taotlemist, kuid ta ei ole seda teinud. PPA-l on õigus teha isiku väljasaatmist ettevalmistavaid toiminguid, sh korraldada isikule reisidokumendi väljastamist. Kui isiku kaebus jääb lõplikult rahuldamata ja PPA asuks reisidokumendiga tegelema alles rahvusvahelise kaitse kohtumenetluse lõpus, võiks isiku väljasaatmine viibida ja isiku kinnipidamine ei oleks ka PPA tegevusetuse tõttu proportsionaalne. Reisidokumendi väljastamise menetluses ei avaldata koduriigile seda, kas isik on taotlenud rahvusvahelist kaitset ehk reisidokumendi taotlemine ei halvenda isiku olukorda.
8.Kohus järeldab PPA seisukohast, et PPA leiab, et põgenemisoht seisneb selles, et isiku hoiakutest ja käitumisest tulenevalt ei soovi ta lahkumiskohustust täita. Põgenemisoht on iseseisev isiku kinnipidamise alus VSS alusel kinnipidamise esimese kuue kuu kestel. Samas, kui esineb põgenemisalus, tuleneb sellest ka järeldus, et isiku osas ei ole võimalik kohaldada leebemaid järelevalvemeetmeid. Kohus märgib, et PPA poolt toodud faktiliste asjaolude pinnalt kohaldab õigust kohus, st PPA ei pea tooma välja kinnipidamise õiguslikke aluseid ning esitatud alused ei ole kohtule siduvad. Varasematest kohtumenetlustest tuleneb järgmist: - Isik esitas PPA-le enda tuvastamiseks dokumendi, mis oli väljastatud teisele isikule ja mis kontrollimisel osutus varastatuks (08.10.2023 määrus nr 3-23-2229 p 9). Sealjuures oli isik dokumendi ebaõigsusest teadlik (samas p 10.2). - Varjupaigamenetluse käigus on selgunud, et isik esitas algselt PPA-le valeandmeid nii enda nime kui ka sünniaja kohta (01.12.2023 määruse nr 3-23-2229 p 11), sh väites algselt, et ta on alaealine. - Isik peeti kinni lennujaamas, vaid veidi aega enne Pariisi suunduva lennuki väljumist ning ka isik ise kinnitas, et tema eesmärgiks on jõuda Prantsusmaale, mistõttu isiku algseks eesmärgiks ei olnud Eestis rahvusvahelist kaitset taotleda (01.12.2023 määruse nr 3-23-2229 p 10). - Isikut ei kiusatud Kongo DVs taga ühelgi VRKS § 4 lg-s 1 toodud alusel. Isik on toonud, et kartis talle müüdud mobiiltelefoni omanikku ja tema kättemaksu, kuid ei pöördunud ametiasutuste poole (06.03.2024 kohtuotsus nr 3-23-2992 p 8). Kohus ei pidanud samas mobiiltelefoni puudutavaid väiteid usutavaks (samas p 9-12). - Kohus pidas samas ka usutavaks, et isik lahkus Kongo DV-st majandusliku heaolu parandamise eesmärgil, mitte aga kartusest enda elu pärast, kuivõrd isik rõhutas istungil korduvalt, kuidas tuli Euroopasse eesmärgiga töötada (samas p 9). Samas otsuses on kirjeldatud ka isiku teadlikku tegevust valeidentiteedi avaldamisel (p 13.1). Isik selgitas ka 08.03.2024 istungil käesolevas kohtuasjas (dtl 73), et eelistab olla Eestis kodutu, kui oma päritoluriigis surma saada. Kohus leiab, et eeltoodust tulenevalt esineb põgenemisoht. Põgenemisoht ei seisne üksnes selles, et isik põgeneb välisriiki, vaid ka selles, et isik hoidub enda väljasaatmisest kõrvale ega ole vabaduses enam dokumenteerimiseks ega väljasaatmiseks PPA-le kättesaadav. Isik on esitanud ametivõimudele nii teisele isikule kuuluva dokumendi kui ka valeidentiteedi. Sealjuures väitis isik end ligikaudu 10 aastat nooremaks (sünniaastaga 2007 sünniaasta 1996 asemel) ehk alaealiseks. Kuigi Tallinna Halduskohtu 06.03.2024 kohtuotsus nr 3-23-2992 ei ole jõustunud, on sealsed järeldused kooskõlas ka varem halduskohtu poolt erinevates menetlustes kokku 3 kohtuniku poolt tuvastatuga (arvesta4(5)
mata käesolevat taotlust lahendavat kohtunikku). Isiku tegevusest kogumis tuleneb, et ta ei soovi kodumaale naasta, olles valmis selleks kasutama ka ebaausaid viise, sh valeväiteid ja varastatud dokumente. Olukorras, kus isik ei soostu tegema ka enda dokumenteerimisel koostööd, vaid väldib seda, ei saa pidada tõenäoliseks, et isik asub vabaduses viibides enda dokumenteerimisele kaasa aitama. Isik avaldas istungil, et tal ei põgeneks kuskile ka siis, kui tuleks negatiivne otsus. Kohus ei pea sellist meelemuutust isiku varasemat tegevust kummutavaks ega usaldusväärseks. Kohtupraktikas on leitud, et isiku põgenemisoht kasvab ajas, kui isiku kaebused ja edasikaebused jäävad rahuldamata. Isiku väidetavat ohtu elule on juba üks kohtuaste hinnanud ega pidanud seda kaitse saamiseks piisavaks. Kohtule ei nähtu ka käesolevas asjas avaldatust, et isiku soov siia jääda ja soovimatus kodumaale tagasi pöörduda oleks vähenenud. Põgenemisohu prognoosimiseks ei pea isik olema proovinud põgeneda.
9.Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus taotluse VSS § 25 lg 1 ja § 23 lg 1 p-de 1-3 alusel koosmõjus VSS § 68 punktiga 6 ning annab loa isiku kinnipidamiskeskuses kinnipidamise tähtaja pikendamiseks nelja kuu võrra.
(allkirjastatud digitaalselt) Kadri Sullin
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.