Politsei- ja Piirivalveameti taotlus X kinnipidamiskeskuses kinnipidamise tähtaja pikendamiseks
Menetlusosalised ja esindajad
Taotluse esitaja – Politsei- ja Piirivalveamet, esindaja Ege-Lii Luik Isik, kelle suhtes taotletakse haldustoiminguks loa andmist – X
Asja läbivaatamine
Kohtuistungil, 28.08.2024
RESOLUTSIOON
Edasikaebamise kord
1.Jätta Politsei- ja Piirivalveameti 27.08.2024 taotlus pikendada X kinnipidamiskeskuses kinnipidamise tähtaega rahuldamata.
2.Asendada kohtumääruse avaldamisel isiku, kelle suhtes luba taotletakse, nimi tähemärgiga.
3.Vabastada puudutatud isik määruse tõlkimise kulude kandmisest osaliselt. Tõlkida määruse sissejuhatus, resolutsioon, edasikaebamise kord ja põhjendused prantsuse keelde. Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates
ASJAOLUD JA VARASEM MENETLUSE KÄIK
1.Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) pidas Tallinna Lennujaamas 06.10.2023 kinni isiku, kes oli suundumas Pariisi väljuvale lennule ja esitas oma isiku tuvastamiseks X (sünd. XX XX XXXX) nimele väljastatud Belgia ID-kaardi, mis oli politseiandmebaasi Apollo andmetel omanikult
varastatud 08.01.2022. PPA pidas isiku väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse (VSS) § 15 lg 1 alusel kinni ning alustas temale lahkumisettekirjutuse koostamist. PPA tuvastas 07.10.2023 vestluse käigus isiku tema enda ütluste alusel kui Kongo Demokraatliku Vabariigi kodaniku X (sünd. XX XX XXXX). Isik esitas vestluse käigus PPA-le rahvusvahelise kaitse taotluse. Tallinna Halduskohus andis 08.10.2023 määrusega nr 3-23-2229 välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse (VRKS) alusel PPA-le loa isiku paigutamiseks kinnipidamiskeskusesse (KPK) kuni 08.12.2023 ning pikendas 01.12.2023 määrusega PPA-le antud luba kuni 01.04.2024.
2.PPA luges 01.12.2023 otsusega nr 12310070016-1 isiku rahvusvahelise kaitse taotluse põhjendamatuks ja lükkas selle tagasi, tegi isikule ettekirjutuse lahkumiseks Kongo DV-sse (sundtäidetav alates seadusliku viibimisaluse lõppemisest) ja kohaldas temale sissesõidukeeldu Schengeni alale 5 aastaks. Rahvusvahelise kaitse menetluse käigus selgus, et isiku tegelik nimi on X (sünd. XX XX XXXX) ning ta on Kongo DV kodanik. X esitas PPA 01.12.2023 otsuse tühistamiseks kaebuse (haldusasi nr 3-23-2992), mille Tallinna Halduskohus jättis 06.03.2024 otsusega rahuldamata. X on esitanud halduskohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, mis on ringkonnakohtu menetluses. Tallinna Halduskohus keelas 06.03.2024 määrusega esialgse õiguskaitse korras isikule tehtud lahkumisettekirjutuse sunniviisilise täitmise kuni haldusasja nr 3-23-2992 menetlust lõpetava lahendi jõustumiseni.
3.PPA esitas Tallinna Halduskohtule 07.03.2024 taotluse anda VSS § 23 lg 1 p-de 1–3 alusel luba paigutada puudutatud isik KPK-sse kuni kaheks kuuks. Isiku jätkuv kinnipidamine on vajalik isiku dokumenteerimiseks ja väljasaatmise tagamiseks. Haldusasjas nr 3-23-2229 on tõendatud, et isik saabus Eestisse ebaseaduslikult ja püüdis liikuda Pariisi. Esineb VSS § 68 p 6 kohane põgenemise oht (VSS § 23 lg 1 p 1), sest isiku käitumisest ja hoiakutest järeldub, et ta ei soovi lahkumiskohustust täita. Schengeni alale saabudes andis isik dokumendi smugeldaja kätte ja sai vastu varastatud dokumendi. Pärast kinnipidamist esitas isik valeandmed oma nime ja sünniaja kohta. Rahvusvahelise kaitse menetluses jäid isiku selgitused napisõnalisteks ning piirdusid väitega, et Kongo DV-s on tema elu ohus ja Eesti oli talle transiitriigiks Prantsusmaale jõudmiseks. Isiku sõnul andis ta algselt valeütlusi, kuna kartis kodumaale väljasaatmist. Seega esitas isik Eestis rahvusvahelise kaitse taotluse väljasaatmise takistamiseks (soovis taotluse esitada Prantsusmaal). Isik kuritarvitab rahvusvahelise kaitse süsteemi ja ei ole usaldusväärne. Põgenemisohtu suurendab asjaolu, et PPA lükkas tema rahvusvahelise kaitse taotluse tagasi ja halduskohus on jätnud kaebuse rahuldamata. Esialgse õiguskaitse määrusega ei ole peatatud lahkumisettekirjutuse kehtivust, vaid üksnes selle sundtäitmine, mis ei takista täitmist tagavate meetmete rakendamist, sh kinnipidamist (Riigikohtu 15.09.2015 määrus nr 3-3-1-32-15, p 11). Isiku puhul esinevad ka VSS § 23 lg 1 p-des 2 ja 3 sätestatud kinnipidamise alused, sest tal puuduvad väljasaatmiseks vajalikud dokumendid ja isik teavitas 06.03.2024, et ta ei kavatse lahkumisettekirjutust täita ega teha koostööd enda dokumenteerimiseks. Põgenemisohu tõttu ei oleks VSS §-s 10 sätestatud järelevalvemeetmed tõhusad. Isikul puuduvad Eestiga igasugused sidemed ning tema KPK-s kinnipidamist ei saa pidada ebaproportsionaalseks.
4.Puudutatud isik selgitas Tallinna Halduskohtu 08.03.2024 istungil, et ei saa aidata kaasa enda dokumenteerimisele, sest ei saa kodumaale naasta. Isik soovib jääda Eestisse ja õpib eesti keelt.
5.Tallinna Halduskohus andis 08.03.2024 määrusega VSS § 23 lg 1 p-de 1–3 alusel PPA-le loa paigutada puudutatud isik KPK-sse kuni kinnipidamise aluse äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui 08.05.2024. PPA põhjendas kinnipidamise vajadust lahkumisettekirjutuse täitmise ja väljasaatmise tagamisega. Väljasaatmine ei ole hetkel võimalik tulenevalt Tallinna Halduskohtu 06.03.2024 määrusest nr 3-232992 ja isikul kehtivate dokumentide puudumisest. Esialgse õiguskaitse kohaldamisega on
väljasaatmine üksnes peatatud ja selle tagamiseks võib isikut paigutada mh KPK-sse. Kuna isik ei ole rahvusvahelise kaitse menetluses teinud PPA-ga koostööd ja kinnitas ka kohtuistungil, et ei kavatse koostööd teha, siis ei ole usutav, et isik teeks vabastamise korral PPA-ga koostööd. Tuvastatav on VSS § 68 p 6 kohane põgenemisoht, kuna tõenäoliselt ei jääks isik KPK-st vabastamise korral PPAle kättesaadavaks enda väljasaatmise täideviimiseks, vaid asuks ennast varjama või väljasaatmist takistama. Isik esitas algselt enda tuvastamiseks varastatud dokumendi ning esitas kodumaale väljasaatmise vältimise eesmärgil valeandmeid oma nime ja sünniaja kohta ka pärast kinnipidamist. Isikul puuduvad Eestis mis tahes sotsiaalsed sidemed, elukoht ja rahalised vahendid enda toimetuleku tagamiseks. Isik on ka teadlik, et tema rahvusvahelise kaitse taotlus on jäänud rahuldamata ning teda ootab riigist väljasaatmine. Seega on usutav, et isik püüaks leida võimaluse liikuda edasi mõnda sobivasse sihtriiki, ootamata ära rahvusvahelise kaitse asjas tehtava otsuse jõustumist. Lisaks on täidetud VSS § 23 lg 1 p-des 2 ja 3 sätestatud kinnipidamise alused, sest isikul puudub väljasaatmiseks vajalik reisidokument ning ta ei tee PPA-ga koostööd enda dokumenteerimisel ja on 06.03.2024 selgelt teavitanud, et ta ei soovi lahkumiskohustust täita. Isiku suhtes puudub VRKS §-s 29 sätestatud leebemate järelevalvemeetmete kohaldamiseks vajalik usaldus. Kinnipidamine ei ole vastuolus isiku turvalisuse või tervise kaalutlustega (VSS § 23 lg 4).
6.X palus 22.03.2024 määruskaebuses tühistada halduskohtu 08.03.2024 määrus ja vabastada ta KPK-st. Isik ei ole väitnud, et ta ei kavatse teha koostööd. Isik esitas rahvusvahelise kaitse taotluse teadlikult Eestis ning ta ei kavatse põgeneda ega hoida menetlustest kõrvale. Kuna isiku elu on Kongo DV-s ohus, põhjendab see tema ettevaatlikkust PPA-ga suhtlemisel ja seetõttu võis ta end segaselt väljendada. Isik andis varasemalt valeütlusi, sest vastasel juhul oleks ta kodumaale tagasi saadetud. Isiku puhul ei esine VSS § 68 p 6 kohast põgenemisohtu. Sellist järeldust ei saa automaatselt teha asjaolust, et isik on sisenenud riiki ebaseaduslikult või esitas valedokumente. Leebemate järelevalvemeetmete kohaldamise osas ei ole halduskohtu viide VRKS §-le 29 asjakohane. VSS § 10 lg-s 2 sätestatud meetmete kohaldamist ei saa välistada ainuüksi viitega usalduse puudumisele. Kinnipidamise aluseks ei saa olla ka isikul Eestis sidemete, elukoha ja rahaliste vahendite puudumine.
7.PPA esitas Tallinna Halduskohtule 29.04.2024 taotluse pikendada VSS § 23 lg 1 p-de 1–3 ja § 25 lg 1 alusel puudutatud isiku KPK-s kinnipidamise tähtaega nelja kuu võrra. PPA kordab 07.03.2024 taotluse põhjendusi, sest asjaolud ei ole muutunud. Isiku dokumenteerimine on jätkuvalt pooleli. Tagasisaatmise nõustajad vestlesid isikuga 11.03.2024, selgitamaks, et taotluse saab täita ka internetis, kuid isik keeldus jätkuvalt PPA-ga koostööst ja saatkonda helistamisest. PPA esitas Kongo DV saatkonnale 08.04.2024 isiku dokumenteerimise taotluse, kuid sellele ei olnud vastust saabunud. Isiku jätkuv kinnipidamine ei ole ebaproportsionaalne ja VSS § 10 lg-s 2 sätestatud leebemad järelevalvemeetmed ei tagaks tõhusalt isiku Eestisse jäämist. Puudutatud isik selgitas Tallinna Halduskohtu 02.05.2024 istungil, et tema eesmärgiks on vabaneda ja ühiskonda integreeruda. Isik ei tee passi hankimisel koostööd, sest rahvusvahelise kaitse asjas on vaidlus alles pooleli ja seega ei ole tal kohustust Eestist lahkuda. Isiku jätkuva kinnipidamise ajendiks võib olla rassism. Isik lahkus koduriigist, sest tema elu oli seal ohus. Tagasipöördumine tähendaks isikule surmaotsust. KPK-st vabastamise korral ta ei põgeneks.
8.Tallinna Halduskohus pikendas 02.05.2024 määrusega VSS § 23 lg 1 p-de 1–3 alusel puudutatud isiku KPK-s kinnipidamise tähtaega kuni kinnipidamise aluse äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui 02.09.2024. Kuivõrd isikul puuduvad reisidokumendid ja nende saamine viibib isikust tulenevalt, siis on tema kinnipidamise pikendamine VSS § 23 lg 1 p-de 2 ja 3 alusel põhjendatud. Kehtiva lahkumisettekirjutuse tõttu on isikul kaasaaitamiskohustus (VSS § 264 ). Isik kinnitas, et talle on selgitatud reisidokumendi taotlemist, kuid ta ei soovi seda teha. PPA-l on õigus tegeleda isiku dokumenteerimisega ja selles menetluses ei avaldata koduriigile seda, kas isik on taotlenud rahvusvahelise kaitset. Koostöö PPA-ga ei halvendaks seega isiku olukorda. Halduskohus nõustus
isiku põgenemise ohu osas varasemate määruste järeldustega. Isiku 02.05.2024 kohtuistungil väljendatud meelemuutus ei ole usutav ja see ei kummuta tema varasemat käitumist. Põgenemisoht kasvab, kui isiku kaebused ja edasikaebused on jäänud rahuldamata. Põgenemisohu prognoosimiseks ei pea isik olema proovinud põgeneda.
9.X palus 14.05.2024 määruskaebuses tühistada halduskohtu 02.05.2024 määrus ja vabastada ta KPK-st.
10.Tallinna Ringkonnakohtu 20.06.2024 määrusega nr 3-24-694 otsustas kohus võtta puudutatud isiku määruskaebused Tallinna Halduskohtu 08.03.2024 ja 02.05.2024 määrusele nr 3-24-694 menetlusse. Sama määrusega otsustas ringkonnakohus jätta X määruskaebused rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 08.03.2024 määruse ja 02.05.2024 määruse haldusasjas nr 3-24-694 resolutsioonid muutmata, muutes halduskohtu määruse põhjendusi vastavalt oma määruse põhjendustele. Kokkuvõtvalt leidis Tallinna Ringkonnakohus, et isiku suhtes esineb põgenemisoht.
11.27.08.2024 esitas PPA kohtule taotluse anda luba X (sünd XX XX XXXX, Kongo DV kodanik), kinnipidamiskeskuses kinnipidamise tähtaja pikendamiseks kuni neljaks kuuks VSS § 25 lg 1 alusel, sest isiku suhtes esineb VSS § 23 lg 1 nimetatud põhimõte ja VSS § 23 lg 1 punktis 1 sätestatud kinnipidamise alus. Ühtlasi palus PPA võtta menetluse juurde haldusasjade 3-23-2229 ja 3-24-694 PPA taotlused ja nendega koos esitatud tõendid ning Tallinna Ringkonnakohtu 20.06.2024 kohtumäärus haldusasjas nr 3-24-694, millise taotluse kohus rahuldas 28.08.2024 toimunud kohtuistungil.
11.1.Taotluse kohaselt on PPA seisukohal, et isiku jätkuv kinnipidamine on vajalik väljasaatmismenetluse lõpuni viimiseks, kuna isiku suhtes on pooleli rahvusvahelise kaitse taotlemise menetlus, kuid isik on ebaseaduslikult riigis viibiva isiku staatuses. Isiku suhtes esineb jätkuvalt põgenemisoht, sest välismaalane on teada andnud, et tema ei täida talle pandud lahkumiskohustust. Vabaduses viibides võib isik asuda end varjama riigi siseselt või lahkuda talle sobivasse liikmesriiki vältimaks enda väljasaatmist. Põgenemisohtu suurendab asjaolu, et nii PPA kui ka Tallinna Halduskohus on leidnud, et isiku rahvusvahelise kaitse taotlus ei kuulu rahuldamisele ning lahkumisettekirjutus ja sissesõidukeeld Schengeni alale on asjakohased. On vähetõenäoline, et isik on PPA-le enda tulevikus väljasaatmiseks kättesaadav, kui tema suhtes on juba kaks negatiivset otsust. Varasemad asjaolud nagu isiku kinnipidamise (VSS ja VRKS alusel), rahvusvahelise kaitse taotlemise ja põgenemisohu põhjenduste asjaolud on välja toodud PPA 07.10.2023, 30.11.2023 taotlustes, mis on esitatud haldusasja nr 3-23-2229 (VRKS) ning PPA 07.03.2024 ja 29.04.2024 taotlustes, mis on esitatud haldusasja nr 3-24-694 (VSS) raames. Alates 02.05.2024 on PPA taotluses esile tulnud uued asjaolud: 13.05.2024 vestlus tagasisaatmisnõustajatega. 13.05.2024 vastus Berliinis asuvast Kongo DV saatkonnast. Saatkond soovib rahalist ülekannet dokumendi taotlemise eest ja palutud ära täita ajutise reisidokumendi taotlemise vorm. 14.05.2024 vestlus tagasisaatmisnõustajatega, mille käigus isik ei nõustunud avaldama täiendavaid andmeid tema dokumenteerimise ankeedi täitmiseks. 17.05.2024 edastatud Kongo DV saatkonnale vastuskiri koos maksekinnituse ja täidetud vormiga. 18.06.2024 saabus PPA-le isiku reisidokument (kehtiv kuni 05.12.2024), millega on tal võimalik naasta kodakondsusjärgsesse riiki. Dokument on PPA-s hoiul.
20.06.2024 Tallinna Ringkonnakohus kohtumäärusega haldusasjas nr 3-24-694 jättis rahuldamata isiku kaebused Tallinna Halduskohtu 8.03.2024 KPK-sse paigutamise ja 02.05.2024 KPK-s kinnipidamise tähtaja pikendamise kohtumäärused.
11.2.Praegusel ajal on isik kinnipidamiskeskuses viibinud VSS alusel 6 kuud. PPA hinnangul esineb isiku suhtes VSS § 23 lg 1 kinnipidamise alus ning VSS § 68 p 6 kohane põgenemisoht, kuna välismaalane on PPA-le ja kohtule teada andnud ja haldusorgan järeldab tema hoiakutest ja käitumisest, et ta ei soovi lahkumiskohustust täita. Isikul puudub seaduslik alus Eesti Vabariigis ja Schengeni alal viibimiseks. Varasemas haldusmenetluses 3-23-2229 on tõendatud, et isik saabus Eesti Vabariiki ebaseaduslikult, isik ei taotlenud esimeses turvalises riigis rahvusvahelist kaitset, kasutas Lätit ja Eestist transiitriigina eesmärgiga jõuda Prantsusmaale. Ebaseaduslikult Schengeni alale saabudes andis isik oma reisidokumendi smuugeldaja kätte, mille asemele sai teise isiku nimele väljastatud Belgia isikutunnistuse. Isikul oli teadlik ja ettekavatsetud planeering oma reisiteekonna osas ning jõudmiseks Prantsusmaale lennuga BT 861. Isik teadis, et viibib Schengeni alal ebaseaduslikult ja, et dokument, mille esitas enda viibimisaluse olemasolu tõendamiseks, ei kuulu talle. Täiendavalt oli PPA ametnikule esitatud dokument SIS artikkel 38 järgi varastatud alates 08.01.2022. Oma andmete kohta isik kinnitas, et ta on Kongo Demokraatliku Vabariigi kodanik nimega X, sünniajaga XX XX XXXX. Isikul polnud kaasas muid dokumente, mis tõendaks, et isiku nimi ja sünniaeg on selline, nagu ta politseile ütles. Ilmselge oli, et isiku sünniaeg ei saa olla 2007, mis tähendaks, et tegu oleks 16 aastase isikuga. Isikuga alustati illegaalimenetlust ja alles küsitluse käigus taotles isik rahvusvahelist kaitset. Ehk isik ei taotlenud rahvusvahelist kaitset esimesel võimalusel, vaid hetkel, mil sai aru, et tema teekond Prantsusmaale on tõkestatud ning teda saadetakse Schengeni alalt välja. Rahvusvahelise kaitse menetluses kinnitas isik, et ta on Kongo DV kodanik. Selgitused rahvusvahelise kaitse vajaduse kohta olid napisõnalised, piirdudes väitega, et koduriigis on surmaoht ning et Eesti oli tema jaoks transiitriik, mille kaudu isik soovis edasi liikuda Prantsusmaale. Menetluses isik selgitas, et ta andis esmasel kontaktil PPA-le teadvalt valeütlusi oma identiteedi kohta, kuna muidu oleks ta kodumaale tagasi saadetud. Seega on valeütluste andmine ja rahvusvahelise kaitse taotlemine taotleja jaoks eelkõige vahend, kuidas vältida enda väljasaatmist ning seeläbi kasutada rahvusvahelise kaitse süsteemi enda isiklikes huvides. Isik on rahvusvahelise kaitse süsteemi kuritarvitaja ja tema üldine usaldusväärsus on madal. Menetluse raames tuvastati isik kui X snd XX XX XXXX (passikoopia alusel). Isikust tulevat põgenemisohtu suurendab asjaolu, et PPA on teinud 01.12.2023 isiku osas rahvusvahelise kaitse taotluse nr 12310070016-1 tagasilükkamise, ettekirjutus Eestist lahkumiseks ja sissesõidukeelu kohaldamise otsuse ning ka Tallinna Halduskohus 06.03.2024 määrusega jättis isiku kaebuse rahuldamata nimetatud otsuse osas. 06.03.2024 esialgse õiguskaitse korras tehtud Tallinna Halduskohtu määrusega ei peatatud ettekirjutuse kehtivust, vaid üksnes selle täitmine. Ka ei langenud väljasaatmine lõplikult ära, vaid üksnes peatati. Tegemist on ajutise abinõuga. Riigikohus on 15. septembri 2015. a määruses asjas nr 3-3-1-32-15 selgitanud, et lahkumisettekirjutuse täitmise peatamine ei takista selle täitmist tagavate meetmete kasutamist. Ehk teisisõnu tohib isikut paigutada kinnipidamisekeskusesse ja tema kinnipidamist pikendada ka siis, kui tema väljasaatmine on esialgse õiguskaitse korras peatatud, lahkumisettekirjutuse täitmiseks ettevalmistavate toimingute teostamise ajaks. Alates isiku esmasest kinnipidamisest oli selge, et isik ei soovi kodakondsusjärgsesse riiki tagasi pöörduda ning seega ka lahkumiskohustust täita. Seetõttu pole eluliselt usutav, et isik asuks vabaduses
PPA-ga koostööle ning oleks tulevikus enda väljasaatmiseks kättesaadav. Samuti 06.03.2024 isikut kinni pidades isik teavitas, et ei kavatse lahkumisettekirjutust täita ega PPA-ga koostööd teha enda dokumenteerimiseks. 13.05.2024 ja 14.05.2024 toimunud vestluste käigus isikule selgitatud, et tema dokumenteerimiseks on vaja mõningaid täiendavaid andmeid (emanimi, isanimi, elukoht koduriigis), kuid isik oli väga kindlameelne ega soostunud neid jagama väites, et enne kohtuprotsessi lõppu ta neid ei jaga. Endiselt on isik seda meelt, et soovib lõpliku kohtulahendi ära oodata ja alles siis saab hakata mõtlema koduriiki naasmisele. Isik on halduskohtu 08.03.2024 ja 02.05.2024 istungitel kinnitanud, et ta ei soovi mingil juhul kodumaale naasta. Isikule väga põhjalikult selgitatud, et dokumenteerimisega alustamine ei ole kuidagi moodi seotud hetkel tema riigist välja saatmisega ning see ei mõjuta kuidagi moodi tema pooleliolevat kohtumenetlust. Isik on illegaal ja on teadlik talle tehtud ettekirjutusest Eestis lahkumiseks, kuid sellegi poolest on muutnud oma meelt koduriiki naasmisest ja ei ole olnud nõus dokumenteerimisele kaasa aitama, kuna isiku hinnangul on ta rahvusvahelise kaitse taotleja ning ootab kohtu poolt vormistatud lõplikku otsust rahvusvahelise kaitse menetluse raames. PPA peab oluliseks välja tuua, et isik ise ei ole teinud ühtegi püüdlust, et endale dokument hankida ning seega pole aidanud kaasa väljasaatmiseks vajalike dokumentide muretsemisele. PPA alustas isiku dokumenteerimist 08.04.2024 ja 18.06.2024 jõudis taotletud ajutine reisidokument Eestisse. Väljasaatmist takistab praegu see, et Tallinna Halduskohus on esialgse õiguskaitse korras peatanud lahkumisettekirjutuse täitmise. Kui isikul puuduks esialgne õiguskaitse, oleks tema väljasaatmine koheselt võimalik. Hinnates asjaolusid kohumis, siis on isik selgelt väljendatud oma soovimatust lahkuda Kongo DV-sse ning ka tema käitumisest (passi andmine smuugeldaja kätte, valeandmete esitamine, dokumenteerimisankeedi andmete mitte andmine jne) saab järeldada, et isik ei soovi lahkumiskohustust täita. Lisaks eelnevale on isik ületanud ebaseaduslikult Schengeni piiri ning kasutatud smuugeldajate abi sihtriiki jõudmiseks. Schengeni alal puudub riikidevaheline piirikontroll ning dokumentideta liikumine ei ole raskendatud. Seda näitab isiku poolt kirjeldatud rändeteekond ja Eestisse saabumise viis. Lisaks sellele oli isik endale hankinud teisele isikule kuuluva isikutunnistuse, et näiliselt seadustada enda viibimine Schengeni alal. Seega on isik valmis panema toime ebaseaduslikke tegevusi, et jõuda enda sihtriiki Prantsusmaale. Samuti ei ole välistatud, et isik oma tegevusi ei kordaks. See omakorda vähendab isiku usaldusväärsust ja suurendab põgenemisohtu. Põgenemisohu esinemise osas on PPA ja Tallinna Halduskohtuga on nõustunud ka Tallinna Ringkonnakohus oma 20.06.2024 kohtumääruses, kui jättis isiku kaebused nii Tallinna Halduskohtu 08.03.2024 kui ka 02.05.2024 kohtumääruste osas rahuldamata. PPA on seisukohal, et VSS §-s 10 sätestatud järelevalvemeetmeid (kindlaksmääratud kohas elamine, registreerimisele ilmumine, elukohast eemal viibimisest teatamine, dokumentide hoiule andmine) ei ole võimalik isiku suhtes tõhusalt kohaldada, kuna isiku suhtes esineb põgenemisoht. Põgenemise ohu korral ei tagaks leebemate järelevalvemeetmete rakendamine soovitud eesmärki ka juhul, kui PPA kohaldaks isiku suhtes mitut erinevat järelevalvemeedet samaaegselt, kuivõrd leebemate järelevalvemeetmete kohaldamine eeldab isiku suhtes usaldust, millele peaks alust andma isiku varasem käitumine (Riigikohtu halduskolleegiumi 16.06.2017 määrus asjas nr 3-3-1-24-17, p 13). Isikuga seonduvaid asjaolusid arvestades, puudub PPA-l alus isiku usaldamiseks. PPA-le teadaolevalt puuduvad isikul sotsiaalsed sidemed Eestiga ning isikul ei ole Eestis elukohta. Arvestades kõiki isikuga seonduvaid asjaolusid, on PPA seisukohal, et olukorras, kus isik vabastatakse kinnipidamiskeskusest, on tõenäoline, et isik hakkaks end varjama ametivõimude eest, et takistada nii enda väljasaatmist pärast varjupaigamenetluse lõppu ning isik võib lahkuda ebaseaduslikult mõnda teise Schengeni liikmesriiki. Võimaliku ebaseadusliku piiriületust saab takistada vaid isiku liikumisvabaduse piiramisega (Riigikohtu 29.01.2015 määrus nr 3-3-1-48-14, p 17).
Kinnipidamine peab olema kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega ning kinnipidamisel peab igal üksikjuhtumil arvestama välismaalasega seotud olulisi asjaolusid. PPA on arvamusel, et kinnipidamine on vajalik ja proportsionaalne abinõu, et PPA-l oleks võimalik tagada isiku väljasaatmine Eesti Vabariigist. Kinnipidamiskeskuses on isikule tagatud majutus, toitlustus, vajadusel arstiabi ja on võimalus viibida värske õhu käes. Kohtuistungil märkis taotleja, et põgenemisoht eksisteerib ka praegu ja isik saab tulevikus hakata oma väljasaatmist takistama mitmesugusel viisil. Vastustaja leidis, et õige on see, et käesoleval juhul on täis VSS § 25 lg 1 nimetatud kuuekuine tähtaeg, kuid leidis et põgenemisoht ja võimalus asuda takistama väljasaatmist on nii suured, et esineb alus ka VSS § 25 lg rakendamiseks ja kinnipidamise pikendamiseks 4 kuu võrra. Samas möönis taotleja, et hetkel on dokumenteerimine väljasaatmiseks lõpule viidud ja seoses sellega ei ole võimalik rääkida kaasaaitamiskohustuse jätkuvast mittetäitmisest.
12.Puudutatud isik selgitas kohtuistungil, et ta on täitnud kaasaaitamiskohustust esitades omal initsiatiivil rahvusvahelise kaitse menetluses kõigepealt oma isiku kohta õiged andmed ja hiljem kodumaalt elektrooniliselt saadud isikut kinnitava passi koopia. Samuti selgitas ta, et ta ei ole kunagi saanud ega kavatsenud KPK-st põgeneda ja põgenemisohu väited puudutavad ainult neid isikuid, kes on vabaduses. Isik selgitas ka, et ta ei teadnud reisile asudes, et ta saab Eestis rahvusvahelist kaitset paluda ja seetõttu üritas jõuda Prantsusmaale, kus tema teada ta seda teha saab. Saades teada, et saab esitada taotluse ka Eestis, tegi ta seda kohe. Kaebaja esindaja asus kohtuistungil kõigepealt seisukohale, et taotlus VSS § 25 lg 2 rakendamiseks tuleks esitada alles VSS § 25 lg 1 nimetatud 6-kuise tähtaja möödumisel, kuid nõustus hiljem kohtu seisukohaga ja leidis, et selle võib esitada ka mõned päevad enne tähtaja saabumist. Samuti väljendas esindaja seisukohta, et käesoleval juhul ei esine põgenemisohtu, sest isik ei ole seda kordagi üritanud pärast kinnipidamist Eestis ja arusaamist, et ta võib siin esitada rahvusvahelise kaitse taotluse. Kaebaja esindaja asus seisukohale, et taotlus tuleb jätta rahuldamata kinnipidamise pikendamise õiguslike eelduste puudumise tõttu.
KOHTU PÕHJENDUSED
13.Halduskohtumenetluse seadustiku § 264 lg 1 kohaselt annab kohus seadusega sätestatud juhtudel haldustoimingu tegemiseks loa ja pikendab seda. Antud juhul on Politsei- ja Piirivalveamet (edaspidi ka – PPA) viidetega väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse (VSS) § 23 lõike 1 ja § 25 lõikele 2 (algselt lg 1) seda taotlenud.
14.VSS § 25 lõike 1 kohaselt pikendab halduskohus välismaalase lahkumiskohustuse täitmiseks PPA taotlusel väljasaadetava kinnipidamiskeskuses kinnipidamise tähtaega kuni 4 kuu kaupa, kuid kõige kauem 6 kuuks arvates kinnipidamiskeskusesse paigutamisest, kui esineb VSS § 23 lg-s 1 sätestatud alus ja sama paragrahvi lg-s 11 nimetatud põhimõtted.
15.Antud juhul kohalduvad PPA taotluse kohaselt välismaalase kinnipidamiskeskuses viibimise tähtaja pikendamisel VSS § 23 lõiked 1 ja 11 ning § 25 lõige 1. Kohtuistungil lisas vastustaja, et tähtaja pikendamisel tuleb lähtuda VSS § 25 lg 2. Tähtaja pikendamisel on vaja arvestada VSS § 23 lg 1 punktides 1-3 sätestatud aluseid ja sama paragrahvi lõikes 11 nimetatud põhimõtted. Vastavalt VSS § 23 lg 1 punktidele 1-3 võib taotleda luba viibimisaluseta riigis viibiva välismaalase kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks kuni kaheks kuuks kui järelevalvemeetmete kohaldamine ei taga välismaalase Eestist lahkuma
kohustamise menetluse läbiviimise või lahkumiskohustuse täitmise tulemuslikkust ja kui seejuures esineb põgenemise oht, välismaalane ei täida kaasaaitamiskohustust, välismaalasel puuduvad tagasipöördumiseks vajalikud dokumendid või nende hankimine vastuvõtvast riigist viibib. VSS § 23 lg 11 kohaselt antakse luba välismaalase kinnipidamiseks sama paragrahvi lõikes 1 sätestatud alustel kui järelevalvemeetmeid ei ole võimalik tõhusalt kohaldada, kusjuures kinnipidamine peab olema kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega ning iga üksikjuhtumi puhul on vaja arvestada ka välismaalasega seotud olulisi asjaolusid.
16.PPA tugineb käesoleval juhul VSS § 23 lõikes 1 p 1 sätestatud alusele ning seonduvalt põgenemisohuga ka sama seaduse § 68 p 6. Viidatud punkti kohaselt esineb välismaalase põgenemise oht juhul, kui välismaalane on PPA-le teada andnud või see järeldub tema hoiakutest ja käitumisest, et ta ei soovi lahkumiskohustust täita.
17.VSS § 23 lõike 1 punktides 1 ja 3 nimetatud aluste olemasolu on kinnipidamiskeskusesse paigutamise loa andmisel Tallinna Halduskohtu 02.05.2024 määrusega hinnatud ning viitega Tallinna Ringkonnakohtu 20.06.2024 määruse punktile 14 haldusasjas 3-24-694 ühtlasi jaatatud põgenemisohtu, sest isiku käitumisest ja hoiakutest võis järeldada, et ta ei soovi lahkumiskohustust täita. Kohus nõustub eeltoodud põhjendustega neid kordamata. Politsei- ja Piirivalveameti 27.08.2024 taotluse ning kohtuistungil antud selgituste põhjal ei saa järeldada, et selles osas oleks võinud või saanud vahepealse perioodi jooksul midagi oluliselt muutuda v.a asjaolu, et isikule on vahepeal väljastatud tagasipöördumise tunnistus. Põgenemisoht esineb aga jätkuvalt, mistõttu ei saaks vastavaid järelevalvemeetmeid isiku suhtes tõhusalt kohaldada. Küll aga on ekslik vastustaja esialgne seisukoht selles, et antud juhul saab kohaldada VSS § 25 lg 1. Nimelt nähtub kohtule haldusasja materjalidest kui ka PPA enda taotlusest, et isik on käesolevaks ajaks viibinud VSS alusel kinnipidamiskeskuses 6 kuud. Seega saab PPA taotluse rahuldada üksnes juhul kui esinevad VSS § 25 lg 2 sätestatud alused. VSS § 25 lg 2 sätestab, et kui väljasaadetav ei täida jätkuvalt kaasaaitamiskohustust või tagasipöördumiseks vajalike dokumentide hankimine vastuvõtvast või transiidiriigist viibib, pikendab halduskohus pärast käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud tähtaja möödumist Politsei- ja Piirivalveameti taotlusel väljasaadetava kinnipidamiskeskuses kinnipidamise tähtaega nelja kuu kaupa, kuid kõige kauem 18 kuuks tema kinnipidamiskeskusesse paigutamise päevast arvates. ) PPA muutis kohtuistungil oma taotlust ja muutis selle aluseks VSS § 25 lg 2 ja asjaolu, et isik ei täida kaasaaitamiskohustust. Kohus leiab, et käesoleval juhul ei ole täidetud ka VSS § 25 lg 2 sätestatud eeldus selles, et väljasaadetav ei täida jätkuvalt kaasaaitamiskohustust. Kohtule jääb nii taotlusest kui ka kohtuistungil esitatud PPA umbmäärasest seisukohast selgusetuks, milles see jätkuv kaasaaitamiskohustuse rikkumine seisneb olukorras, kus isik on PPA-le esitanud vajalikud andmed tema dokumenteerimiseks ning käesolevaks ajaks on isikule väljastatud ka tagasipöördumise tunnistus (dtl 296). PPA küll rõhutas kohtuistungil, et isik ei ole täitnud senises menetluses kaasaaitamiskohustust ning eeldada ei saa, et ta teeks seda ka edaspidi sh juhul kui isik peaks vabaduses viibima ning arvestades põgenemisohtu leiab PPA, et isiku jätkuv kinnipidamine on VSS § 25 lg 2 alusel põhjendatud, kuid kohus PPA seisukohtadega nõustuda ei saa. VSS § 25 lg 2 sõnastusest tuleneb selgelt, et tegemist peab olema jätkuva tegevusega. Hetkel ühtegi sellist jätkuvat tegevust PPA välja tuua ei osanud. Mida peaks isik veel tegema või millega kaasa aitama enda väljasaatmise menetluses PPA seisukohtadest ei selgu. Arvestada tuleb siinkohal mh sellega, et Tallinna Halduskohtu 06.03.2024 esialgse õiguskaitse korras tehtud määrusega on peatatud ettekirjutuse täitmine ning nagu nähtub PPA taotlusest on see ainuke takistus isiku Eesti Vabariigist
välja saatmiseks. Seega ei nähtu kohtule selliseid asjaolusid, mida saaks käsitleda kui jätkuva kaasaaitamiskohustuse rikkumist. Kohus möönab, et üldine alus isiku kinnipidamiskeskuses hoidmiseks põgenemisohu näol on alles, kuid VSS § 25 lg 2 sätestatud tingimused, millised juhul tohib isikut kinni pidada kuni 18 kuud, täitmata ning VSS § 25 lg 1 sätestatud kuue kuuline tähtaeg möödub 02.09.2024. Kohus nõustub PPA seisukohaga põhimõtteliselt selles, et isik ei pruugi olla vabaduses enam kättesaadav, kuid kohtul puudub seadusandja poolt isiku vabadusõiguse kaitseks seatud piirangutest tulenevalt võimalus PPA taotluse rahuldamiseks.
18.Lähtuvalt eeltoodust jätab kohus PPA taotluse rahuldamata. Tuginedes HKMS § 175 lg-le 3 tuleb kohtumääruse avaldamisel asendada isiku, kelle suhtes luba taotleti, nimi tähemärgiga.
19.Puudutatud isik taotles kohtumääruse tõlkimist kohtu hinnangul lähtudes selgelt eeldusest, et ta soovib mh enda vabastamist tõlkekulude kandmisest. Menetlusabi andmise majanduslike eelduste täidetus on tuvastatud juba haldusasjas nr 3-23-2992. Kuna isik on viibinud järjest KPK-s, siis puudub alus arvata, et tema majanduslik seisund oleks muutunud. Tõlkeabi andmisel ei hinnata isiku menetluses osalemise edukust ega mõistlikkust ning seda ei välista ka riigi õigusabi korras advokaadi määramine (HKMS § 111 lg 4). Taotlus tuleb HKMS § 110 lg 1 p 1 alusel rahuldada osaliselt ning tõlkida määruse sissejuhatus, resolutsioon, edasikaebamise kord ja põhjendused riigi kulul prantsuse keelde.