Tartu Ringkonnakohus Maili Lokk, Einar Vene, Tiina Pappel 02.05.2024, Tartu 3-24-940 X.X.-i kaebus Tartu Vangla vastu mittevaralise kahju hüvitamise nõudes Tartu Halduskohtu 17.04.2024. a määrus X.X.-i määruskaebus Kirjalik menetlus Kaebaja/määruskaebuse esitaja X.X.
RESOLUTSIOON
Jätta X.X.-i määruskaebus rahuldamata ning Tartu Halduskohtu 17.04.2024. a määruse resolutsiooni p-d 2 ja 3 muutmata, muutes halduskohtu määruse põhjendusi vastavalt käesoleva määruse põhjendustele.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale osas, milles määruskaebus jäi rahuldamata halduskohtu määruse resolutsiooni p-i 2 tühistamiseks, võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. Muus osas ei ole määrus edasi kaevatav (HKMS § 119 lg 1).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.X.X. esitas 05.01.2024 Tartu Vanglale taotluse (reg.nr 1-13/24/6-1), milles ta nõudis mittevaralise kahju hüvitamist summas 600 eurot. Taotluse kohaselt ei võimaldatud tal ajavahemikus 01.-08.12.2023 piisavalt erakorralist helistamist ja katkestati vangla poolt kõne. Lisaks ei võimaldatud selles vahemikus helistada uurijale, prokurörile võimaldati helistada väga vähe, kõne katkes ja telefon võeti ära.
2.Tartu Vangla jättis 16.03.2024. a otsusega nr 1-13/24/1-2 rahuldamata X.X.-i kahju hüvitamise taotluse. Otsuse kohaselt võimaldati X.X.-il helistada 01. ja 04.-08.12.2023. X.X. sai 01.12.2023 helistada enamusele soovitud numbritele; ei saanud helistada kahele numbrile (taotluse kohaselt uurijad), kuna nende numbrid ei olnud avalikult leitavad. X.X. sai 04.12.2023 helistada kõigile soovitud numbritele. X.X. sai 06.12.2023 helistada enamusele soovitud numbritele; ei saanud helistada ühele uurija numbrile, sest number ei olnud avalikust veebist leitav. X.X. sai 08.12.2023 helistada kõigile soovitud numbritele. X.X. ei saanud helistada 02. ja 03.12.2023, kuid tegemist oli nädalavahetuse päevadega, mil riigiasutused ei tööta.
3.X.X. esitas 28.03.2024 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles ta vaidlustas Tartu Vangla otsust tema kahjunõude rahuldamata jätmise kohta. Kaebaja märkis, et ta sai vangla otsusest teada 19.03.2024 ning kahju hüvitamise summat ei oska ta öelda, kuna valvurid viskasid selle ära. Veel palus X.X. vabastada ta riigilõivu tasumisest.
4.Tartu Halduskohus jättis 01.04.2024. a määrusega X.X.-i kaebuse käiguta ja andis tähtaja selles esinevate puuduste kõrvaldamiseks.
5.X.X. selgitas 02.04.2024. a puuduste kõrvaldamise avalduses, et ta nõuab Tartu Vanglalt mittevaralise kahju hüvitamist summas 12 000 eurot inimväärikuse alandamise eest ja helistamise mittevõimaldamise eest. Kaebaja lisas, et tegemist ei ole ühekordse juhtumiga, vaid on tihti juhtunud, kus kiusamise tagajärjel valvurid keelduvad helistamise taotlust vastu võtmast. Kaebaja märkis, et 28.03.2024. a kaebus on detsembrikuu juhtumi kohta.
6.X.X. selgitas 03.04.2024. a avalduses, et kahju hüvitamise taotluse rahuldamata jätmise otsuse number on 1-13/24/1-2.
7.Tartu Vangla märkis 09.04.2024. a vastuses, et kaebuses välja toodud kahjunõude nr 1-13/26/6-1 jättis vangla rahuldamata otsusega nr 1-13/24/1-2.
8.Tartu Halduskohus jättis 10.04.2024. a määrusega X.X.-i kaebuse teist korda käiguta ning andis tähtaja selles esinevate puuduste kõrvaldamiseks.
9.X.X. märkis 10.04.2024. a puuduste kõrvaldamise avalduses, et ajavahemikul 01.-08.12.2023 ei saanud ta helistada prokurörile, uurijale, advokaadile ja lepingulisele esindajale tsiviilasjas ning lisaks katkestati 01. või 08.12.2023 kaebaja kõne Harju Maakohtuga. Kaebaja palus end vabastada riigilõivu tasumise kohustusest.
10.Tartu Halduskohus võttis 17.04.2024. a määrusega haldusasja nr 3-24-369 materjalide juurest käesoleva asja materjalide juurde Tartu Vangla 13.02.2024. a vastuse lisaks 1 oleva kaebaja kahjunõude nr 1-13/263-1 (resolutsiooni p 1); tagastas kaebuse (resolutsiooni p 2) ning jättis kaebaja taotluse riigilõivu tasumisest vabastamiseks läbi vaatamata (resolutsiooni p 3). Määruse põhjendused: 1) Kaebaja nõuab kahju hüvitamist selle eest, et 01. või 08.12.2024 telefonikõne Harju Maakohtuga katkestati, kuid Tartu Vangla 16.03.2024. a otsuse nr 1-13/24/1-2 koostamise aluseks olnud taotluses ei ole ta mainitud asjaolu välja toonud. Seega ei ole kaebaja kinni pidanud nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud kohustuslikust korrast. Kaebaja mainis teises kahju hüvitamise taotluses nr 1-13/263-1, et tema kõne Harju Maakohtuga katkestati, kuid viimatimainitud taotluses leidis see aset 06.12.2023, mitte 01. ega 08.12.2023. Kui kaebaja eesmärk oli kahjuhüvitise nõudmine ka selle eest, et kõne katkestati 01. või 08.12.2023, oleks ta pidanud selle kahju hüvitamise taotlus(t)es selgesõnaliselt välja tooma. X.X.-i kaebus kuulub osas, milles ta nõuab Harju Maakohtu kõne katkestamise eest kahju hüvitamist, halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 1 p 4 alusel tagastamisele. 2) Vangla 16.03.2024. a otsusest nr 1-13/24/1-2 nähtub, et kaebaja ei saanud helistada kokku kolmele numbrile, sest vastavad numbrid ei olnud avalikult leitavad, seega ei ole vangla kaebaja suhtes õigusvastaselt käitunud. Kõnesid teostavad ametnikud peavad vangla julgeoleku tagamiseks olema veendunud, et kaebaja teeb telefonikõne isikule, kellele on lubatud helistada, seega on vajalik teada, et isik ja telefoninumber on vastavuses. Kui vanglal ei olnud võimalik kindlaks teha, et kaebaja poolt esitatud telefoninumbritelt on võimalik kätte saada uurijaid, oli vangla keeldumine õiguspärane. Ka ei saa kolmele numbrile helistamise mittevõimaldamist pidada inimväärikust alandavaks. Selle määratlemisel, mida käsitleda
inimväärikust alandavate kinnipidamistingimustena, saab kasutada Eesti kohtupraktika kõrval Euroopa Inimõiguste Kohtu (EIK) praktikat. EIK praktikas on väärikuse alandamiseks peetud näiteks järgmisi olukordi: täielik sotsiaalne isolatsioon, erivajaduste ignoreerimine, arstiabi andmata jätmine, millega kaasnevad rasked vigastused või surm, põhjendamatu jõu kasutamine, sundtoitlustamine ilma meditsiinilise vajaduseta, ülerahvastatus kambris, alasti kinnipeetava läbiotsimine vastassoost vanglaametniku juuresolekul, paigutamine kolmeks kuuks pimedasse väiksesse kambrisse ilma jalutamisvõimaluseta, halvad sanitaartingimused kogumis. Kaebuse puhul selliseid asjaolusid ei nähtu. Kuna vangla 16.03.2024. a otsuse järgi sai kaebaja vaidlusalusel ajavahemikul enamikel juhtudel helistada soovitud numbritele, 04.12.2023 on X.X. helistanud ligikaudu 22 minutit ning teistel päevadel on helistamise aeg küündinud sisuliselt tunnini ja mõnel juhul veidi enamgi, ei ole kaebaja õigusi intensiivselt riivatud. Kolmele numbrile helistamise võimaldamata jätmine võis kaebajale tekitada rahulolematust, kuid tegemist ei ole sedavõrd ülemäärase ebamugavusega, mida saaks pidada kaebaja õigusi intensiivselt riivavaks. Kaebajale oli helistamise võimalus piisavalt tagatud. X.X.-i kaebus kuulub osas, milles ta nõuab Tartu Vanglalt mittevaralise kahju hüvitamist selle eest, et ta ei saanud helistada prokurörile, uurijale, advokaadile ja lepingulisele esindajale tsiviilasjas, tagastamisele HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel. 3) Kuna kaebus tagastati tervikuna, siis jättis kohus riigilõivu tasumisest vabastamise taotluse menetlemata.
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
11.X.X. esitas 25.04.2024 määruskaebuse Tartu Halduskohtu 17.04.2024. a määruse peale. Kaebaja väitel tegi ta detsembris ja jaanuaris vanglale mitu kahjunõuet, millele vastati märtsis ainult kahele ja rikutud on vastamise tähtaega. Tahtlikult venitatakse aega ja ta ei tea asjade numbreid, mis vangla menetluses on.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
12.HKMS § 2 lg 4 lause 2 kohaselt kohus tõlgendab menetlusosaliste avaldusi ja lähtub nende lahendamisel esitaja tegelikust tahtest. HKMS § 2 lg 4 lausele 2 tuginedes leiab ringkonnakohus, et X.X. taotleb määruskaebuses Tartu Halduskohtu 17.04.2024. a määruse resolutsiooni p-de 2 ja 3 tühistamist, millega halduskohus tagastas kaebuse ning jättis läbi vaatamata kaebaja taotluse riigilõivu tasumisest vabastamiseks.
13.Tartu Halduskohus tagastas 17.04.2024. a määrusega (resolutsiooni p 2) kaebaja kaebuse HKMS § 121 lg 1 p 4 alusel osas, milles kaebaja nõudis Harju Maakohtuga kõne katkestamise eest kahju hüvitamist. Halduskohus märkis, et Tartu Vanglale 16.03.2024. a otsuse nr 1-13/24/1-2 koostamise aluseks olnud taotluses ei ole kaebaja välja toonud asjaoluna, et 01. või 08.12.2023 (halduskohus määruse põhjenduste p-s 13 ekslikult märkinud 2024) kaebaja kõne Harju Maakohtuga katkestati. Ringkonnakohus nõustub eeltoodud osas halduskohtu määruse põhjendustega ega pea vajalikuks neid korrata (HKMS § 203 lg 2 ja § 201 lg 4). Ringkonnakohtule ei nähtu asjaolusid, mis annaksid aluse asuda eeltoodud osas halduskohtust erinevale seisukohale. Kaebaja ei ole määruskaebuses eeltoodut ümberlükkavaid väiteid esitanud. Seega leiab ringkonnakohus, et halduskohtu määruse tühistamiseks puudub alus.
14.Tartu Halduskohus tagastas 17.04.2024. a määrusega (resolutsiooni p 2) kaebaja kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel osas, milles kaebaja nõudis Tartu Vanglalt mittevaralise kahju hüvitamist selle eest, et ta ei saanud helistada prokurörile, uurijale, advokaadile ja
lepingulisele esindajale tsiviilasjas. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu põhjendustega osaliselt. Haldusasja materjalidest nähtuvalt ei ole kaebaja vanglale esitatud taotluses nr 113/24/6-1 taotlenud kahju hüvitamist seoses sellega, et ta ei saanud helistada advokaadile ja lepingulisele esindajale tsiviilasjas, vaid on taotlenud kahju hüvitamist üksnes seoses sellega, et ta ei saanud helistada prokurörile ja uurijale. HKMS § 47 lg 1 kohaselt võib seadus näha mõnda liiki nõude lahendamiseks ette kohustusliku vaidemenetluse või muu kohustusliku kohtueelse menetluse. Sellisel juhul võib kaebuse esitada üksnes siis, kui isik on pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud korrast, ning üksnes ulatuses, milles tema nõuet ei ole selles korras tähtaegselt rahuldatud. Vangistusseaduse (VangS) § 11 lg-st 8 tulenevalt on vangla tekitatud kahju hüvitamiseks kinnipeetaval või vahistatul õigus halduskohtu poole pöörduda tingimusel, et kinnipeetav või vahistatu on eelnevalt esitanud riigivastutuse seaduses sätestatud korras kahju hüvitamise taotluse vanglale ning vangla on taotluse tagastanud või rahuldamata või tähtaegselt läbi vaatamata jätnud. Kuna kaebaja ei ole vanglale esitatud kahju hüvitamise taotluses esitanud nõuet seonduvalt sellega, et ta ei saanud helistada advokaadile ja lepingulisele esindajale tsiviilasjas, siis on selles osas kaebajal läbimata VangS § 11 lg-s 8 ettenähtud kohustuslik kohtueelne menetlus, mistõttu kuulub kaebaja kaebus selles osas tagastamisele HKMS 121 lg 1 p 4 alusel. Ringkonnakohus muudab eeltoodud osas halduskohtu määruse põhjendusi vastavalt eelmärgitule. Ülejäänud osas kaebuse tagastamisega HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel nõustub ringkonnakohus halduskohtu määruse põhjendustega ega pea vajalikuks neid korrata (HKMS § 203 lg 2 ja § 201 lg 4). Kaebaja määruskaebuses väidetu ei anna alust halduskohtu määruse tühistamiseks kaebuse tagastamise kohta.
15.Tartu Halduskohus jättis 17.04.2024. a määrusega (resolutsiooni p 3) läbi vaatamata kaebaja taotluse riigilõivu tasumisest vabastamiseks, kuna kohus tagastas kaebuse tervikuna. Ringkonnakohus, jättes muutmata halduskohtu 17.04.2024. a määruse resolutsiooni p-i 2 kaebuse tagastamise kohta, on seisukohal, et halduskohus jättis põhjendatult kaebaja menetlusabi taotluse läbi vaatamata. Kaebaja määruskaebuses väidetu ei lükka eeltoodut ümber.
16.Kõike eelnevat arvestades jätab ringkonnakohus kaebaja määruskaebuse rahuldamata ning Tartu Halduskohtu 17.04.2024. a määruse resolutsiooni p-d 2 ja 3 muutmata, muutes halduskohtu määruse põhjendusi vastavalt käesoleva määruse põhjendustele.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.