X esitas 28. märtsil 2024 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles vaidlustas Tartu Vangla otsust kahjunõude rahuldamata jätmise kohta. Kaebaja märkis, et sai vaidlusalusest otsusest teada 19. märtsil 2024 paberkandjal ning kahju hüvitamise summat ei oska ta öelda, kuna valvurid viskasid selle ära. Koos kaebusega esitas X taotluse riigilõivu tasumisest vabastamiseks.
2.Tartu Halduskohus jättis 1. aprilli 2024. a määrusega X kaebuse käiguta, andes selles esinevate puuduste kõrvaldamiseks tähtaja.
3.Kaebaja esitas 2. aprillil 2024 puuduste kõrvaldamise avalduse, milles selgitas, et nõuab Tartu Vanglalt mittevaralise kahju hüvitamist summas 12 000 eurot kaebaja inimväärikuse alandamise eest ja helistamise mittevõimaldamise eest. Kaebaja lisas, et tegemist pole ühekordse juhtumiga, vaid on tihti juhtunud, kus kiusamise tagajärjel valvurid keelduvad helistamise taotlust vastu võtmast. Kaebaja 28. märtsi 2024. a kaebus on detsembrikuu juhtumi kohta.
4.Kaebaja esitas 3. aprillil 2024 avalduse, milles seletas, et kahju hüvitamise taotluse rahuldamata jätmise otsuse number on 1-13/24/1-2.
5.Vastusena kohtunõudele edastas Tartu Vangla 9. aprillil 2024 kaebaja 8. jaanuari 2024. a kahju hüvitamise taotluse nr 1-13/24/6-1 ja Tartu Vangla 16. märtsi 2024. a otsuse nr 1-13/24/1-2.
6.Tartu Halduskohus jättis 10. aprilli 2024. a määrusega X kaebuse teist korda käiguta, andes selles esinevate puuduste kõrvaldamiseks tähtaja.
7.Kaebaja esitas 10. aprillil 2024 puuduste kõrvaldamise avalduse, milles märkis, et ajavahemikul 1. – 8. detsember 2023 ei saanud ta helistada prokurörile, uurijale, advokaadile ja lepingulisele esindajale tsiviilasjas ning lisaks katkestati 1. või 8. detsembril 2023 kaebaja kõne Harju Maakohtuga. Ka palus kaebaja end vabastada riigilõivu tasumise kohustusest.
KOHTU SEISUKOHT
8.Tuginedes kaebusele ja puuduste kõrvaldamise avaldustele mõistab kohus, et X on esitanud kaebuse Tartu Vangla vastu mittevaralise kahju hüvitamiseks summas 12 000 eurot selle eest, et perioodil 1. – 8. detsember 2023 ei saanud kaebaja helistada prokurörile, uurijale, advokaadile ja lepingulisele esindajale tsiviilasjas ning lisaks katkestati 1. või 8. detsembril 2023 kaebaja kõne Harju Maakohtuga. Kaebuse kohaselt on eelnevaga alandatud kaebaja inimväärikust.
9.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 120 lg 1 p 8 kohaselt kontrollib kaebuse saanud alluvusjärgne kohus, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks. Kohus annab kõigepealt hinnangu kaebusele osas, milles kaebaja nõuab kahju hüvitamist seoses Harju Maakohtule tehtud kõne katkestamisega, (I) ning seejärel ülejäänud kaebuse osale (II). I
10.Ühe kohustusliku kaebuse tagastamise alusena näeb HKMS § 121 lg 1 p 4 ette olukorra, kus kaebaja ei ole pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud kohustuslikust korrast.
11.HKMS § 47 lg 1 kohaselt võib seadus näha mõnda liiki nõude lahendamiseks ette kohustusliku vaidemenetluse või muu kohustusliku kohtueelse menetluse. Sellisel juhul võib kaebuse esitada üksnes siis, kui isik on pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud korrast, ning üksnes ulatuses, milles tema nõuet ei ole selles korras tähtaegselt rahuldatud.
12.Vangistusseaduse (VangS) § 11 lg-st 8 tulenevalt on vangla tekitatud kahju hüvitamiseks kinnipeetaval või vahistatul õigus halduskohtu poole pöörduda tingimusel, et kinnipeetav või vahistatu on eelnevalt esitanud riigivastutuse seaduses sätestatud korras kahju hüvitamise taotluse vanglale ning vangla on taotluse tagastanud või rahuldamata või tähtaegselt läbi vaatamata jätnud.
13.Arvestades, et kaebaja nõuab kahju hüvitamist selle eest, et 1. või 8. detsembril 2024 kaebaja ja Harju Maakohtu vaheline telefonikõne katkestati, kuid Tartu Vangla 16. märtsi 2024. a otsuse nr 1-13/24/1-2 koostamise aluseks olnud taotluses ei ole kaebaja mainitud asjaolu välja toonud, siis ei ole kaebaja kinni pidanud nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud kohustuslikust korrast. Kohus lisab, et kaebaja mainis küll oma teises kahju hüvitamise taotluses nr 1-13/263-1 seda, et tema kõne Harju Maakohtuga katkestati, kuid viimati mainitud taotluses leidis see aset
6.detsembril 2023, mitte 1. ega 8. detsembril 2023. Kui kaebaja eesmärk oli kahjuhüvitise nõudmine ka selle eest, et kaebaja kõne katkestati 1. või 8. detsembril 2023, oleks kaebaja pidanud selle oma kahju hüvitamise taotlus(t)es selgesõnaliselt välja tooma.
14.Seepärast tagastab kohus X kaebuse osas, milles kaebaja nõuab Harju Maakohtu kõne katkestamise eest kahju hüvitamist, HKMS § 121 lg 1 p 4 alusel.
15.HKMS § 43 lg 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine selle esitajalt õigust seadusega sätestatud korras pöörduda uuesti halduskohtusse. Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.
II
16.Kohtu hinnangul tuleb X kaebus ülejäänud osas tagastada HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel, mis näeb ette kohtu õiguse tagastada kaebus, kui kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ja asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline.
17.Kohus on seisukohal, et Tartu Vangla ei ole kaebaja suhtes õigusvastaselt käitunud, mistõttu on kahju hüvitamise eeldused täitmata ja sellest tulenevalt kaebuse rahuldamine ebatõenäoline.
18.Kohtuasja materjalidest ilmneb, et kaebaja oli vaidlusalusel perioodil vahistatu staatuses ning kaebaja viibis E3 osakonnas ehk suletud osakonnas.
19.VangS § 96 lg 1 kohaselt on vahistatul õigus kirjavahetusele ja telefoni (välja arvatud mobiiltelefoni) kasutamisele, kui selleks on tehnilised tingimused. Kirjavahetus ja telefoni kasutamine toimub vangla sisekorraeeskirjadega sätestatud korras. Justiitsministri 30. novembri 2000. a määrusega nr 72 vastu võetud „Vangla sisekorraeeskirja“ (VSKE) § 51 lg-s 2 on sätestatud vanglale kohustus võimaldada kinnipeetavale telefoni kasutada vähemalt üks kord nädalas. Täpsem telefoni kasutamise aeg ja kestus nähakse ette vangla kodukorras (VSKE § 51 lg 2 viimane lause). Tartu Vangla kodukorra punkti 13.8.5 järgi võimaldatakse kinnipeetavale, kes on õigeaegselt esitanud nõuetekohase taotluse telefoni kasutamiseks, telefoni kasutada Tartu Vangla kodukorra punktis 13.8.1.1 või 13.8.1.2 nimetatud päeval ühel korral kuni 10 minutit. Kinnipeetava telefoni kasutamise maksimaalne aeg päevas on tehniliselt piiratud 60 minutile; põhjendatud vajadusel võib inspektor-kontaktisik kinnipeetava telefoni kasutamist ühekordselt pikendada (kodukorra p 13.12). Nii VSKE-s kui ka Tartu Vangla kodukorras kinnipeetava kohta käivaid sätteid kohaldatakse erinormide puudumise korral ka vahistatule (VSKE § 1 lg 2 ja Tartu Vangla kodukorra p 1.3).
20.Tartu Vangla 16. märtsi 2024. a otsusest nr 1-13/24/1-2 nähtuvalt võimaldati Xl helistada 1. ning 4. – 8. detsembril 2023. X ei saanud helistada saanud vaid 2. ja 3. detsembril 2023, kuid tegemist oli nädalavahetuse päevadega, mil riigiasutused ei tööta. Täpsemalt nähtub Tartu Vangla otsusest, et: - 1. detsembril 2023 sai kaebaja helistada enamusele soovitud numbritele. Kaebaja ei saanud helistada kahele numbrile (taotluse kohaselt uurijad), kuna nende numbrid ei olnud avalikult leitavad; - 4. detsembril 2023 sai kaebaja helistada kõigile soovitud numbritele; - 6. detsembril 2023 sai kaebaja helistada enamusele soovitud numbritele. Kaebaja ei saanud helistada ühele uurija mobiiltelefoni numbrile, sest selline number ei olnud avalikust veebist leitav; - 8. detsembril 2023 sai kaebaja helistada kõigile soovitud numbritele.
21.Kohus leiab, et kuivõrd eeltoodust tulenevalt ei saanud kaebaja helistada kokku kolmele numbrile põhjusel, et vastavad numbrid ei olnud avalikult leitavad, pole vangla kaebaja suhtes õigusvastaselt käitunud. Et kõnesid teostavad ametnikud peavad vangla julgeoleku tagamiseks olema veendunud, et kaebaja poolt taotletud telefoninumbrile helistamine on lubatav ehk kaebaja teeb telefonikõne isikule, kellele on lubatud helistada, on vajalik teada, et isik ja telefoninumber on vastavuses. Kui vanglal ei olnud võimalik kindlaks teha, et kaebaja poolt esitatud telefoninumbritelt on võimalik kätte saada uurijaid, oli vangla keeldumine õiguspärane.
22.Ka ei saa kohtu hinnangul kolmele numbrile helistamise mittevõimaldamist pidada inimväärikust alandavaks. VangS § 41 lg 1 sätestab, et kinnipeetavat, arestialust või vahistatut koheldakse viisil, mis austab tema inimväärikust ning kindlustab, et karistuse kandmine või vahi
all viibimine ei põhjusta talle rohkem kannatusi või ebameeldivusi kui need, mis paratamatult kaasnevad vanglas või arestimajas kinnipidamisega. Selle määratlemisel, mida käsitleda inimväärikust alandavate kinnipidamistingimustena, saab kasutada Eesti kohtupraktika kõrval Euroopa Inimõiguste Kohtu praktikat. Euroopa Inimõiguste Kohtu praktikas on väärikuse alandamiseks peetud näiteks järgmisi olukordi: täielik sotsiaalne isolatsioon, erivajaduste ignoreerimine, arstiabi andmata jätmine, millega kaasnevad rasked vigastused või surm, põhjendamatu jõu kasutamine, sundtoitlustamine ilma meditsiinilise vajaduseta, ülerahvastatus kambris, alasti kinnipeetava läbiotsimine vastassoost vanglaametniku juuresolekul, paigutamine kolmeks kuuks pimedasse väiksesse kambrisse ilma jalutamisvõimaluseta, halvad sanitaartingimused kogumis. Käesoleva kaebuse puhul selliseid asjaolusid ei nähtu.
23.Kuna Tartu Vangla 16. märtsi 2024. a otsuse järgi sai kaebaja siiski vaidlusalusel ajavahemikul enamikel juhtudel helistada soovitud numbritele, 4. detsembril 2023 on X helistanud ligikaudu 22 minutit ning teistel päevadel on helistamise aeg küündinud sisuliselt tunnini ja mõnel juhul veidi enamgi, leiab kohus, et kaebaja õigusi ei olnud intensiivselt riivatud. On võimalik, et kolmele numbrile helistamise võimaldamata jätmine võis kaebajale tekitada rahulolematust, kuid tegemist ei ole sedavõrd ülemäärase ebamugavusega, mida saaks pidada kaebaja õigusi intensiivselt riivavaks. Kaebajale oli helistamise võimalus piisavalt tagatud.
24.Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus X kaebuse osas, milles kaebaja nõuab Tartu Vanglalt mittevaralise kahju hüvitamist selle eest, et ta ei saanud helistada prokurörile, uurijale, advokaadile ja lepingulisele esindajale tsiviilasjas, HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel.
25.Kohus selgitab, et HKMS § 43 lg 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine selle esitajalt õigust seadusega sätestatud korras pöörduda uuesti halduskohtusse. Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.
26.Seonduvalt kohtule esitatud riigilõivu tasumisest vabastamise taotlusega märgib kohus, et kuna kohus tagastab kaebuse tervikuna, siis jätab kohus taotluse sel põhjusel menetlemata.
(allkirjastatud digitaalselt) Kadri Palm kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.