lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-24-1297/2

Muud

HaldusasiJõustunudTartu Halduskohus Tartu kohtumaja · 02.05.2024

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja
Kohtuasja number
3-24-1297/2
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Muud
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
02.05.2024
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
522
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Viidatud sätted

Riigi Teataja
RÕS § 10 lg 2Riigi õigusabi taotluse esitamineRÕS § 4 lg 3Riigi õigusabiRÕS § 6 lg 1Riigi õigusabi saama õigustatud isikRÕS § 7 lg 1Riigi õigusabi andmisest keeldumise alused

Lahendi tekst

Riigi Teataja

TARTU HALDUSKOHUS

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-24-1297

Määruse kuupäev

02.05.2024

Kohtunik

Reelika Kitsing

Kohtuasi

Jaak Reinomäe taotlus riigi õigusabi saamiseks

Menetlusosalised

Taotleja – Jaak Reinomägi

RESOLUTSIOON

Jätta Jaak Reinomäe riigi õigusabi taotlus rahuldamata.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Tartu Ringkonnakohtule

päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 15 lg 8, halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 119 lg 1, § 204 lg 1).

Muud selgitused

Määrus toimetatakse taotlejale kätte.

ASJAOLUD

1.Jaak Reinomägi esitas 01.05.2024 Tartu Halduskohtule riigi õigusabi taotluse, milles palub määrata endale riigi õigusabi korras esindaja. Taotleja sõnul rikkusid Viru Vangla ametnikud korduvalt tema õigusi ja kahjustasid tervist, mistõttu taotles ta riigi õigusabi korras esindaja määramist, kuid kohus jättis taotluse rahuldamata. Seetõttu pöördus taotleja iseseisvalt kahjunõudega vangla poole. Vangla jättis kahjunõude käiguta ning vaatamata taotleja poolt täpsustuste esitamisele jäeti kahjunõue läbi vaatamata ja tagastati. Kuna kahjunõue tagastati, siis ei ole vangistusseaduse kohaselt taotlejal õigust kohtusse pöörduda. Seetõttu palub taotleja määrata endale riigi õigusabi õigusnõustamiseks, et tagada antud olukorras enda õigused.

Sarnased lahendid

Muud
  • 13.07.20263-26-2047/5Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 01.07.20263-26-1807/9Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 01.07.20263-26-1865/6Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 30.06.20262-25-1122/44Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 30.06.20263-26-1873/3Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja
  • 29.06.20263-26-1440/13Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

KOHTU SEISUKOHT

2.Taotleja on taotluses palunud anda talle advokaat õigusnõustamiseks. Lähtudes taotluses kirjeldatud asjaoludest mõistab kohus, et J. Reinomägi on esitanud riigi õigusabi taotluse esindaja määramiseks halduskohtumenetluses kaebuse koostamiseks (RÕS § 4 lg 3 p 5). Taotluse lahendamine on halduskohtu pädevuses (RÕS § 10 lg 2).
3.RÕS § 6 lg 1 kohaselt võib riigi õigusabi saada füüsiline isik, kes oma majandusliku seisundi tõttu ei suuda õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku õigusteenuse eest või suudab seda teha üksnes osaliselt või osamaksetena või kelle majanduslik seisund ei võimalda pärast õigusteenuse eest tasumist lihtsat toimetulekut. RÕS § 7 lg 1 p 1 sätestab aga, et riigi õigusabi ei anta, kui taotleja on ise võimeline kaitsma oma õigusi. Kui esinevad RÕS § 7 lg-s 1 sätestatud alused riigi õigusabi andmisest keeldumiseks, ei mõjuta isiku majanduslik seisund asja otsustamist.
4.Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul esineb RÕS § 7 lg 1 p-s 1 nimetatud alus riigi õigusabi andmisest keeldumiseks ehk taotleja on ise võimeline kaitsma oma õigusi. Kohtute

3-24-1297 infosüsteemist nähtuvalt on J. Reinomägi aastate jooksul esitanud märkimisväärse hulga kaebusi, määruskaebusi ja taotlusi erinevatele kohtutele ja erinevates kohtuastmetes ning talle on korduvalt selgitatud riigi õigusabi saamise tingimusi. Eelnevates kohtumenetlustes osalemistega, erinevate taotluste esitamisega ja edasikaebeõiguse kasutamisega on kohtu hinnangul tõendatud, et taotleja on võimeline ise oma õigusi kaitsma. Kohtule ei nähtu esitatud taotlusest selliseid asjaolusid, millele tuginedes saaks öelda, et taotleja ei ole ise võimeline kaitsma oma õigusi ega esitama hüvitamiskaebust kohtule. Hüvitamiskaebuse esitamist halduskohtule ei välista ka asjaolu, et vangla on taotleja kahjunõude jätnud läbi vaatamata ja tagastanud. Sellises olukorras esitatud hüvitamiskaebuse lubatavuse hindamisel võtab kohus seisukoha, kas vangla tagastas kahjunõude õiguspäraselt. Juhul, kui kahjunõue on kohtu hinnangul tagastatud õigusvastaselt, loeb kohus kohustusliku kohtueelse menetluse läbituks. Seega ei ole vangla poolt kahjunõude tagastamine igal juhul takistuseks halduskohtusse pöördumisel. Samuti ei ole halduskohtumenetluses esmatähtis, et taotleja peab omama juriidilist haridust või kasutama oma õiguste kaitseks õigusalaste teadmistega isiku abi. Kõike eeltoodut arvestades ei pea kohus vajalikuks määrata taotlejale riigi õigusabi korras esindajat selleks, et ta saaks advokaadi abil esitada halduskohtule hüvitamiskaebuse seoses taotluses märgitud kahjunõudega. Seega jätab kohus taotleja riigi õigusabi taotluse rahuldamata.

(allkirjastatud digitaalselt) Reelika Kitsing

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 29.06.20262-26-8837/8Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 29.06.20262-26-12076/6Tartu Maakohus Tartu kohtumaja