Munitsipaal- ja riigivara › Vara kasutusseandmine

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (HKMS § 155 lg 5 ja § 235 lg 1).

3-24-296

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

3-24-296 kinnistuid kasutada või need omandada analoogselt AÜ-ga Kasekene. Riigil omanikuna on kõrgendatud põhjendamiskohustus, miks kaebajaid ei saa kohelda võrdselt AÜ-ga Kasekene. Seda põhjendamiskohustust ei ole riik täitnud. Otsustuskorras kinnistute kasutusõiguse kaebajatele andmine ei ole ainus võimalus. Maa kasutusse andmine on võimalik ka muul RVS §-s 19 sätestatud alusel. Väide radiatsioonist, millega taotluse rahuldamata jäämist muu hulgas põhjendati, ei ole õige, sest ühtki piirkoda Võerdla külas ei ole tunnistatud elamiskõlbmatuks radiatsiooni tõttu. Seadus ei keela kinnistuid kaebajate kasutusse anda. Vastustaja ei ole 23.01.2024 vastuses MTÜ-le Vahtra Aed täitnud põhjendamiskohustust kooskõlas hea halduse tavaga, sest järgmisel päeval, s.o 24.01.2024, on vastustaja esitanud Jõelähtme vallale oma seisukoha uue üldplaneeringu kohta, milles Vahtra ja Aia kinnistud on koondatud üldmõiste alla „aiandusküla“ ja mille üheski arengustsenaariumis ei väida keskkonnamõjude hindaja, et maa selles piirkonnas on radiatsiooni tõttu kasutamiskõlbmatu. Kõikides selle piirkonna arendamise variantides lähtutakse arusaamisest, et inimesed elavad aianduskülas kas aastaringselt või suveperioodil ja kasutavad maad. Kohustamiskaebuse rahuldamine tähendab, et vastustaja peab MTÜ Vahtra Aed avalduse lahendamisel arvestama muu hulgas seda, kuidas näeb Jõelähtme vald aiandusküla tulevikku uues üldplaneeringus. Üldplaneeringu keskkonnamõjude aruandes on välja toodud erinevad stsenaariumid ja üheski neist ei ole kavatsust aiandusküla mingit osa likvideerida, kuid mis kõige olulisem, ükski neist stsenaariumidest ei lähtu selle piirkonna kasutamiskõlbmatusest radiatsiooni tõttu.

Maa-amet esitas 15.02.2024 seisukoha kaebusele ja esialgse õiguskaitse taotlusele.

Maa-amet ei ole kaebajate õigusi rikkunud. Kaebus tuleks kaebeõiguse puudumise tõttu tagastada, kohtu poolt ajutiselt kohaldatud esialgne õiguskaitse tühistada ja esialgse õiguskaitse taotlus jätta rahuldamata. Kaebajatel puudub esialgse õiguskaitse vajadus. Vahtra ja Aia katastriüksused on Maa-ameti peadirektori 17.03.2022 korraldusega nr 1-17/22/692 jäetud riigi maareservina riigi omandisse. Jõelähtme Vallavalitsus andis 03.09.2020 kirjaga nr 5-2/2010-1 teada, et neil katastriüksustel paiknevad ehitised on rajatud õigusliku aluseta ning nende arv, ehituslik seisukord, omanikud, kasutajad ega valdajad ei ole vallavalitsusele teada. Kuigi maakatastri avalikust teenusest nähtub, et Vahtra ja Aia katastriüksustel paiknevad mitmed ehitised, ei ole ehitisregistri andmetel neist ühtegi registrisse kantud. Kaebajad ei ole esitanud maakasutusõigust ega ehitusõigust tõendavat dokumenti. Seega kasutavad kaebajad Vahtra ja Aia kinnisasju ilma õigusliku aluseta ning kinnisasjadel olevad ehitised on ebaseaduslikud. Rahvastikuregistri andmetel ei ole ühegi kaebaja elukoht registreeritud Vahtra või Aia kinnisasjadele. Seega ei ole seal asuvad ebaseaduslikud ehitised kaebajate elukohad ning sellest tulenevalt puudub neil õigustatud ootus. Maa-ametile kui riigimaa ajutisele valitsejale ei ole kooskõlastamiseks esitatud ühtegi võrguteenuse taotlust. Seega on kinnisasjadel olevad elektrirajatised püstitatud ebaseaduslikult. GA esitatud võlakirjad ei tõenda maja ostutehingut. Kaebusele ei ole lisatud notariaalselt tõestatud ehitiste ostu-müügi dokumenti. GA kirjeldatud vormis võlakirjade alusel hoonete ja muude ehitiste ostmiseks tehtud tehingud on seadusega vastuolus ja seega algusest peale tühised (vt tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) §-d 84 ja 87). Kõik kaebuse lisadest nähtuvad ehitised on püstitatud õigusliku aluseta, sest ühegi Vahtra 3(9)

3-24-296 ja Aia kinnisasjadel paikneva ehitise püstitamiseks ei ole antud maakasutusõigust ega ehitusluba ning ühtegi ehitist ei ole kantud ehitisregistrisse. Riigi kui kinnisasja omaniku ja kaebajate vahel ei ole sõlmitud kokkuleppeid, millest tuleneks kaebajatele õigus Vahtra ja Aia kinnisasju kasutada ja vallata. Sellist õigust ei tulene kaebajatele ka seadusest. Seega puudub kaebajatel õiguslik alus kinnisasju vallata. Valduse rikkumise korral on seaduslikul valdajal (Maa-ametil) õigus nõuda rikkumise kõrvaldamist ja edasise rikkumise ärahoidmist. Sellises olukorras ei ole kaebajatel võimalik ka esialgse õiguskaitse abil saavutada kinnisasja seaduslikku valdust. Isikutel, kes kasutavad maad kasutusõiguseta ja on püstitanud maale ebaseaduslikke ehitisi, puudub õigus nõuda riigilt maa kasutamise jätkamist ja maakasutuslepingu sõlmimist. Õigusvastane käitumine ei saa tekitada õiguspärast ootust. Kuna on tõendatud, et kaebajatel puudub seadusega kaitstud õigus Vahtra ja Aia kinnisasju vallata ja kasutada, tõendamata on kaebajate seaduslik maakasutusõigus, katastriüksustel asuvad kaebajate poolt õigusliku aluseta püsitatud ehitised ja ka ehitiste omandiõigus on tõendamata, siis otsustuskorras Vahtra ja Aia kinnisasjade kasutamiseks andmise taotluse mitterahuldamine on olnud õiguspärane ega riku kaebajate subjektiivseid õigusi. RVS-st ei tulene riigile kohustust oma vara võõrandada või anda kasutamiseks, samuti ei tulene RVS-st alust nõuda riigilt kinnisasja kasutamiseks andmist või võõrandamist. Riigivara valitsejal on lai kaalutlusõigus küsimuses, kas riigivara võõrandada või kasutusse anda ning millises vormis seda teha. Seda seisukohta on väljendanud ka kohtud (vt nt Tallinna Ringkonnakohtu 26.11.2014 otsus asjas nr 3-11-1103 ja 15.10.2012 otsus asjas nr 3-11-1445). Jõelähtme valla üldplaneeringus ja selle seletuskirjas on sätestatud, et Vahtra ja Aia katastriüksuste maakasutuse juhtotstarve on üldkasutatav maa ning sinna ei ole planeeritud rohkem aiandus- ja suvilaühistuid ega köögiviljade kasvatamiseks sobivat maakasutust. Vaidlusaluseid kinnisasju ei võõrandata eraomandisse, kuna need asuvad endise maardla alal. Maa-ala on reostunud ega sobi toidu kasvatamiseks ja elamiseks. Olukorras, kus maa-alal on tõendatud ohtlik reostus, ei ole mõeldav, et riik saaks neid kinnisasju võõrandada või anda inimestele kasutamiseks. Maa-amet on 2023. a jooksul andnud kaebajatele korduvalt tähtaegu valduse vabastamiseks, kuid sellest hoolimata ei ole nad seda teinud. Seetõttu on Maa-amet ette valmistamas hagiavaldust ebaseadusliku valduse vabastamise nõudes.

3-24-296 Jõelähtme Vallavalitsus on 03.09.2020 korralduses nr 698 „Maa riigi omandisse jätmine” nõustunud Vahtra ja Aia katastriüksuste riigi omandisse jätmisega riigi maareservina ning kinnitanud, et katastriüksuste kohta puuduvad muu hulgas taotlused maa tagastamiseks ja ostueesõigusega erastamiseks ning maaüksustel puuduvad maareformi seaduse (MaaRS) § 6 lg 3 kohased ehitised ja seal ei ole pooleliolevaid detailplaneeringuid. Tõenditest nähtub, et vaidlusalustel kinnisasjadel asuvad hooned on ebaseaduslikud. Isegi kui osa kaebajatest on vaidlusalust maa-ala väidetavalt juba 1984. a-st alates kasutanud, ei tähenda see, et alale püsitatud ehitised on õiguspärased. Vastustaja on selgitanud (vt 15.02.2024 vastuse p 6), et aianduskooperatiividele ajutiseks kasutamiseks antud maad võis kasutada aianduse, köögiviljakasvatuse, iluaianduse ja mesinduse arendamiseks ning töötajate puhkeaja veetmiseks. Ükski tol ajal kehtinud säte ei andnud aga õigust sellele maale mistahes ehitiste püstitamiseks. Kaebajad ei ole viidanud ühelegi õigusnormile, millest saaks tuletada subjektiivse õiguse nõuda riigivara tasuta kasutusse andmist või võõrandamist. Üksnes soov saada seni õigusliku aluseta kasutatud riigivara lepingu alusel enda kasutusse, ei anna sellist nõudeõigust. Riigil on sarnaselt igale teisele omanikule õigus otsustada, kas ta soovib oma vara endale hoida, kasutada anda või võõrandada. Kaebajatel ei ole õigust nõuda, et riik neile oma vara võõrandaks või selle kasutusse annaks. Kaebajad ei kuulu ühegi RVS § 18 lg-s 2 loetletud juhu alla, mistõttu puudub neil õigus taotleda riigivara tasuta kasutamiseks andmist otsustuskorras. Maa-amet leidis õigesti, et kaebajatel puudub subjektiivne õigus nõuda Maaametilt riigivara tasuta kasutusse andmist või võõrandamist. Kohustamisnõue ei ole seetõttu lubatav. Subjektiivse õiguse puudumise tõttu on ilmne, et vastustaja tegevus soovitud toimingust keeldumisel, s.o kinnisasjade otsustuskorras kasutamiseks andmisel, ei ole õigusvastane. Seetõttu puudub kaebajatel kohustamisnõude esitamiseks kaebeõigus. Kuna tuvastamisnõue on kohustamisnõudega hõlmatud ning eraldiseisvalt ei oleks selline tuvastamisnõue HKMS § 45 lg 2 tõttu lubatav, puudub kaebajatel kaebeõigus kaebuse osas tervikuna. Seoses kaebajate väidetega, mis seonduvad nende vara võimaliku hävitamisega, märgib kohus, et kuigi praeguses asjas ei saaks võimalikku keelamiskaebust ilmselgelt lubamatuks pidada, ei oleks kaebuse muutmine asjaolusid arvestades otstarbekas. Maa-amet selgitas 15.02.2024 vastuses, et ta on ette valmistamas hagiavaldust kinnisasjade ebaseadusliku valduse vabastamise nõudes. Selle menetluse käigus peab hageja tõendama valduse ebaseaduslikkust ning kaebajatel (eeldatavatel kostjatel) on võimalus esitada oma seisukohad ning vastuväited. Arvestades Maa-ameti viidet võimalikule hagiavaldusele, ei ole tõenäoline, et Maa-amet alustaks koostöös Jõelähtme vallaga valduse ülevõtmise toimingutega juba enne maakohtu otsust. Kaebeõiguse ilmselge puudumise tõttu ei ole vaja analüüsida kaebajate ülejäänud väiteid. Kaebuse tagastamise tõttu puudub kaebajatel esialgse õiguskaitse vajadus. MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJATE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

5(9)

3-24-296 GA, IA ja OP kohtulikult kaitstav õigus mitte olla nende kodudest välja tõstetud on kaitstav ka halduskohtumenetluses. Riigikohtu 14.02.2023 määruse asjas nr 3-22-721 p 10 kohaselt on Riigikohtu senises praktikas tuvastamiskaebuse esitamise vajadust seostatud esmajoones erilise preventiivse huvi olemasoluga, mis annab kaebajale põhjust arvata, et täitevvõimu asutus asub tulevikus rikkuma tema õigusi ning õiguste rikkumise kõrvaldamine või heastamine tavapärase järelkontrolli vormis on võimatu või ebamõistlikult raske (nt Riigikohtu 14.10.2020 määrus asjas nr 3-19-882, p 23.1). GA elab Aia ning IA ja OP Vahtra kinnistul alaliselt. Neil ei ole teist elukohta. GAl, IAl ja OPl teise elukoha puudumine võib määruskaebuse lahendamisel omada tähtsust, sest vastustaja on esitanud väite, et neil on rahvastikuregistri järgi teine elukoht. GAl rahvastikuregistri järgi elukoht puudub. IA elukoht rahvastikuregistri järgi on korteris, mis võeti tema valdusest ära 2004. a-l. Kaebajad esitavad uued tõendid: Eesti topograafia andmekogu (ETAK) väljavõtte ehitiste kohta; GA rahvastikuregistri andmed; korteri, mida IA valdas, registriosa väljatrükk; IA 05.03.2024 selgitused. Halduskohus ei arvestanud RVS §-i 8. Riik on Aia ja Vahtra kinnistute senist maakasutust tunnustanud aastakümnete vältel, st riik teadis või pidi teadma, et ka seda maad kasutatakse köögiviljakasvatuseks analoogselt maaga, mille riik andis tasuta Jõelähtme valla omandisse 2009. a veebruaris, mis paikneb teisel pool juurdepääsuteed, mida aiandusühistud kasutasid alates 2010. a-st rendilepingu alusel ja mille nad omandasid 2020. a-l otsustuskorras. Üldplaneeringu keskkonnamõjude hindamise aruandes on välja toodud erinevad stsenaariumid ja üheski neist ei ole kavatsust aiandusküla mingit osa likvideerida. Aruandes ei ole peetud piirkonda radiatsiooni tõttu kasutamiskõlbmatuks. Vastustajal on kõrgendatud põhjendamiskohustus, miks MTÜ-le Vahtra Aed ei saa anda maa kasutusõigust otsustuskorras või muul RVS §-s 19 sätestatud alusel. Vabariigi Valitsuse 19.02.2009 korraldusega nr 65 andis riik Jõelähtme valla omandisse ligi 128 ha maad seal köögiviljakasvatusega jätkamiseks, kuigi vallavanem oli 17.10.2008 teinud ettepaneku maatüki osas pindalaga ligi 45 ha. MTÜ Vahtra Aed õiguslik seisund ei erine nendest aiandusühistutest, mille liikmetele võimaldas riik 19.02.2009 senist maakasutust jätkata, sest neid ühistuid ei olnud 01.01.1998 seisuga olemas. Jõelähtme valla soov selleks 17.10.2008 seisuga ja soovi puudumine praegu ei puutu asjasse selles mõttes, et riik on täitnud Vabariigi Valitsuse 19.02.2009 korralduses nr 65 nimetatud kohustust Jõelähtme valla asemel. Sotsiaal-majanduslikku ülesannet korraldada köögiviljakasvatust on riik enne ja pärast Aia ja Vahtra katastriüksuste moodustamist täitnud ja riik on sellega senist maakasutust tunnustanud. Kohtuasjas nr 3-3-1-43-04 tunnustas Riigikohus maa ostueesõigusega erastamise õigust ehitise juurde, mis oli ebaseaduslikuna olnud kasutuses pikka aega. Riik on senist maakasutust aastakümneid tunnustanud ja riigil on sellest tulenevalt kohustus seda jätkata, kui kaebajad seda soovivad.

Maa-amet vaidleb määruskaebusele vastu.

Kaebajad ei ole tõendanud, et neil on õiguslik alus Vahtra ja Aia kinnisasju vallata ning et neile kuuluvad ehitised on püsititatud õiguslikul alusel. Kaebajate esitatud uued tõendid on eksitavad ja need ei tõenda, et kaebajad omavad Vahtra ja Aia kinnisasjadel viibimiseks seaduslikku alust. Vahtra ja Aia katastriüksustele on ehitised püstitatud ilma õigusliku aluseta. ETAK väljatrükid on väljavõtted andmekogust, mis kajastavad tegelikku olukorda looduses, seega ei saa need väljavõtted tõendada püsititatud ehitiste seaduslikkust. Isegi kui osa kaebajatest on vaidlusalust maa-ala väidetavalt kasutanud juba alates 1984. a-st, ei tähenda see, et püstitatud ehitised on seaduslikud.

6(9)

3-24-296 Maa-ameti poolt 13.02.2024 tehtud rahvastikuregistri päringust selgus, et GA küll ei omanud elukohta, kuid enda lisa-aadressiks oli ta märkinud Randla 8-64, Tallinn. IA elukoht rahvastikuregistri andmetel on Eesti, Harju maakond, Tallinn, Lasnamäe linnaosa, Mahtra tänav 44-214. Vahetult enne määruskaebuse esitamist, s.o 05.03.2024, on IA märkinud rahvastikuregistris enda lisa-aadressiks Vahtra, Võerdla küla, Jõelähtme vald, Harju maakond. Rahvastikuregistrisse kantud aadressid ei anna isikule õigust kasutada aadressijärgset ruumi elukohana, kui puudub ruumi kasutamise õigus seaduses sätestatud alusel. Veelgi vähem tõendavad isiku poolt rahvastikuregistrisse märgitud elukoha aadress või lisa-aadress omandit ehitisele, milles asub elukohana märgitud eluruum. Kaebajad GA, OP, NU, VP, NI ja MK ei ole enda lisa-aadressina rahvastikuregistrisse teinud mingeid viiteid Vahtra ja Aia kinnistutele. GA on märkinud lisa-aadressiks rahavastikuregistris hoopis Randla 8-64, Tallinn, ja VP Majaka tn 12-62, Tallinn. IA ja OP seletuskiri elukohast ei tõenda seal esitatud väiteid. Kaebajad ei ole määruskaebuses viidanud ühelegi õigusnormile, millest saaks tuletada nende subjektiivset õigust nõuda riigivara tasuta kasutusse andmist või võõrandamist. Riigi kui kinnisasja omaniku ja kaebajate vahel ei ole sõlmitud kokkuleppeid, millest tuleneks kaebajatele õigus Vahtra ja Aia kinnisasju kasutada ja vallata. Sellist õigust ei tulene kaebajatele ka seadusest. Seega puudub kaebajatel õiguslik alus kinnisasju vallata. Valduse rikkumise korral on seaduslikul valdajal ehk riigivara valitseja volitatud asutusel (Maa-ametil) õigus nõuda rikkumise kõrvaldamist ja edasise rikkumise ärahoidmist. Isikutel, kes kasutavad maad kasutusõiguseta ja on püstitanud maale ebaseaduslikke ehitisi, puudub õigus nõuda riigilt maa kasutamise jätkamist ja maakasutuslepingu sõlmimist. Õigusvastane käitumine ei saa tekitada õiguspärast ootust. Kuna on tõendatud, et kaebajatel puudub seadusega kaitstud õigus Vahtra ja Aia kinnisasju vallata ja kasutada, tõendamata on kaebajate seaduslik maakasutusõigus, katastriüksustel asuvad kaebajate poolt õigusliku aluseta püstitatud ehitised ja ka ehitiste omandiõigus on jäänud kaebajatel haldusmenetluses tõendamata, siis otsustuskorras Vahtra ja Aia kinnisasjade kasutamiseks andmise taotluse mitterahuldamine oli õiguspärane ega riku kaebajate subjektiivseid õigusi. Jõelähtme valla üldplaneeringus ja selle seletuskirjas on sätestatud, et Vahtra ja Aia katastriüksuste maakasutuse juhtotstarve on üldkasutatav maa ning sinna ei ole rohkem aiandus- ja suvilaühistuid ega köögiviljade kasvatamiseks sobivat maakasutust planeeritud. Kaebaja viide üldplaneeringu eelnõule ei ole asjakohane, kuna seda ei ole kehtestatud. Samuti ei vajanud täiendavat analüüsi faktilised asjaolud, mis on seotud Vahtra ja Aia kinnisasjadel oleva reostusega. Nende küsimuste analüüsimata jätmine ei tähenda menetlusnormi rikkumist ega muuda määrust kehtiva õigusega vastuolus olevaks. Maa-amet on 2023. a jooksul andnud kaebajatele korduvalt tähtaegu valduse vabastamiseks, kuid sellest hoolimata ei ole kaebajad seda teinud. Maa-amet on ette valmistamas hagiavaldust ebaseadusliku valduse vabastamise nõudes ning tõendab tsiviilkohtumenetluse käigus valduse ebaseaduslikkust. Kaebajatel on võimalus esitada tulevases hagimenetluses kostjatena oma seisukohad ja vastuväited. Praeguses haldusasjas on tõendatud, et kaebajatel puudub kaebeõigus.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

3-24-296

3-24-296 ümberasumiseks pöörduda AÜ Kasekene poole, märkides seejuures, et ka sealne maa-ala on tõenäoliselt reostunud. Eelnevat arvestades oli ekslik kaebajate kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel tagastamine.

(allkirjastatud digitaalselt)

9(9)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.