lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-24-1171/3

Muud

HaldusasiJõustunudTartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja · 29.04.2024

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja
Kohtuasja number
3-24-1171/3
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Muud
Menetlusliik
Erimenetlus
Kuulutamise aeg
29.04.2024
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
852
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

TARTU HALDUSKOHUS

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-24-1171

Määruse kuupäev

29.4.2024

Kohtunik

Ülle Polluks

Kohtuasi

X esialgse õiguskaitse taotlus(EÕK)

Menetlusosalised

Kaebaja − X Vastustaja − Viru Vangla, esindaja Ülo Anijalg

RESOLUTSIOON

1.Jätta esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata.
2.Asendada avaldatavas määruses kaebaja nimi tähemärgiga.

Edasikaebamise kord Määruse resolutsiooni punkti 1 peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. Muud selgitused

Määrus toimetatakse kätte menetlusosalistele.

ASJAOLUD

1.01.04.2024 käskkirjaga nr 6-2/24/251-1 määrati X tööle majandustöödele koristaja ametikohale tähtajatult alates 03.04.2024, tunnitasuga 0,74 eurot.
2.15.04.2024 vaidega nr 6-12/24/87-1 soovib X 01.04.2024 käskkirja nr 6-2/24/251-1 kehtetuks tunnistamist. Käesolevaks ajaks ei ole Viru Vanglas vaideotsust koostatud.

Sarnased lahendid

Muud
  • 13.07.20263-26-2047/5Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 01.07.20263-26-1807/9Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 01.07.20263-26-1865/6Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 30.06.20262-25-1122/44Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 30.06.20263-26-1873/3Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja
  • 29.06.20263-26-1440/13Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
3.X põhjendab halduskohtule esitatud EÕK vajadust järgnevalt: 1) tema hinnangul ei ole arst teostanud talle faktiliselt tervisekontrolli, mistõttu ei saanud ta ka anda tööle määramise kooskõlastust; 2) käskkirja andmisel pole arvestatud asjaoluga, et ta töötab ametlikult väljaspool vanglat olevas ettevõttes.
4.Viru Vangla palus 26.4.2024 seisukohas jätta esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata. Viru Vangla on seisukohal, et 01.04.2024 käskkiri nr 6-2/24/251-1 on õiguspärane ja proportsionaalne HMS § 54 tähenduses. Kinnipeetava taotluses välja toodud etteheited ei ole põhjendatud. Seetõttu ei ole X EÕK taotluse rahuldamine HKMS § 249 lg 1 mõttes põhjendatud ning seda rahuldamata jättes ei teki kinnipeetavale ühtegi pöördumatut tagajärge.

3-24-1171

KOHTU SEISUKOHT

5.Esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamiseks peab kaebajal olema esialgse õiguskaitse vajadus. Esialgse õiguskaitse vajadus esineb siis, kui on oht, et esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmine toob kaebajale kaasa pöördumatud või hiljem raskesti kõrvaldatavad tagajärjed. Samuti tuleb esialgse õiguskaitse taotluse lahendamisel arvesse võtta kaebuse eduväljavaateid. Ilmselgelt perspektiivitute kaebuste puhul ei ole esialgse õiguskaitse kohaldamine põhjendatud.
6.Viru Vangla 01.04.2024 käskkirjas nr 6-2/24/251-1 on märgitud, et 19.03.2024 on arsti poolt kooskõlastatud X tööle määramine. X pole selgitanud ega täpsustanud, mida ta peab konkreetsel juhul silmas väitega, et talle pole teostatud faktiliselt tervisekontrolli.
7.Kontrollides tervisekaardi väljavõtet (haigusjuht nr A5194) nähtub, et 19.03.2024 X toimunud üldarsti vastuvõtt ja talle on tehtud meditsiiniline üldläbivaatus. Kinnipeetav tunnistati võimeliseks tegema tööd. Kuivõrd X ei ole arsti poolt töötamine välistatud, siis VangS § 37 lg 2 p 3 nimetatud alust tööst vabastamiseks ei esine. Seega on ta kohustatud töötama tulenevalt VangS § 37 lg 1 sätestatust. Ka ühtegi muud alust VangS § 37 lg 2 mõttes tööst vabastamiseks käesoleval juhul ei esine. Asjakohatu on X poolt väita, et käskkirja andes pole arvestatud tema väidetega sellest, et ta töötab ametlikult väljaspool vanglat olevas ettevõttes. Käskkirjas on antud asjaolu käsitletud ning selgitatud, et vangistuses töötamise ja vanglavälise töötamise osas on erinev regulatsioon. Käskkirjas viidati asjaolule, et käesoleval juhul ei kohaldu VangS § 41 regulatsioon vanglavälise töötamise osas. VangS § 41 lg 1 sätestab, et kinnipeetaval, kelle suhtes on piisavalt alust oletada, et ta ei pane toime uusi õiguserikkumisi, võimaldatakse tema nõusolekul töötada järelevalveta või järelevalve all väljaspool vanglat, kui see on vastavuses vangistuse täideviimise eesmärkide ja kinnipeetava individuaalse täitmiskavaga; sellisel juhul kohaldatakse käesoleva seaduse § 22 sätteid. VangS § 22 tähenduses saab pidada töötamist väljaspool vanglat soodustuseks, mida võib kohaldada, kuid ei pea. Kuigi X esitas tõendi enda töötamise kohta, ei oma see antud juhul tähtsust. Töötamine väljaspool vanglat peab VangS § 22 lg 1 ja § 41 lg 1 koosmõjust tulenevalt olema kooskõlastatud vanglateenistuse poolt. Käesoleval juhul ei ole X kordagi taotlenud enda lubamist tööle väljaspool vanglat ning seesugust kooskõlastust tema osas ei ole. X on seetõttu kohustatud töötama vanglas VangS § 37 lg 1 alusel.
8.Riigikohtu praktikas on selgelt välja kujunenud seisukohad1 kinnipeetava töökohustuse ning kinnipeetava võimelisuse tööd teha tuvastamise kohta tööle määramisel, s.h vangla arsti pädevuse ja arsti kooskõlastuse tähenduse kohta kinnipeetava tööle määramisel. VangS § 37 lg-st 1 tuleneb, et kui vangistusseadus ei sätesta teisiti, on kinnipeetav kohustatud töötama. VangS § 37 lg 2 p 3 järgi ei ole töötama kohustatud kinnipeetav, kes ei ole tervislikel põhjustel võimeline töötama. Kinnipeetava võimelisuse tööd teha teeb kindlaks arst (VangS § 37 lg 3). Töövõimelisuse kindlakstegemisel on arstil ainupädevus ning seda küsimust ei saa otsustada meditsiiniõde. Arst täidab VangS § 37 lg 3 alusel töövõimelisust hinnates avalik-õiguslikku ülesannet. Tööle määramise kooskõlastuse andmine on haldusesisene menetlustoiming. Vangla arst on vangla

Vt RKHK 10. oktoobri 2017. a otsus asjas nr 3-15-3133, 22. jaanuari 2015. a otsus asjas nr 3-3-1-53-14,

29.septembri 2015. a otsus asjas nr 3-3-2-1-15 ja 13. november 2014 otsus asja nr 3-3-1-44-14 ning neis viidatud praktika

3-24-1171 teenistuja ning kui ta annab haldusmenetluses ebaõige kooskõlastuse, siis muudab see õigusvastaseks ka kooskõlastusele tugineva käskkirja. Kinnipeetava töövõimelisuse hindamise eesmärgiks on teha kindlaks, kas kinnipeetava tervislik seisund võimaldab tal sooritada tööoperatsioone, mida vangla kavatseb kinnipeetavale ülesandeks teha. Hindamise tulemusel antaval vangla arsti kooskõlastusel ei ole kinnipeetava õigustele ja kohustustele mingisugust mõju väljaspool VangS § 37 lg-st 1 tulenevat vangistuse täideviimise ajal töötamise kohustust. Sellest ei teki kinnipeetaval õigust riiklikule toetusele, ümberõppele või muule abile tööhõives osalemiseks, aga samas puudub kooskõlastusel ka negatiivne mõju selles vallas. Kirjeldatu alusel ei ole kaebajal esialgse õiguskaitse vajadust. Esialgse õiguskaitse vajaduse puudumise tõttu jätab kohus esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata.

9.Esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata jätmise korral ei kuulu selle taotluse eest tasutud riigilõiv samuti tagastamisele.
10.Kohus asendab avaldatavas määruses kaebaja nime tähemärgiga (HKMS § 175 lõige 3 ja § 178 lõige 3).

(allkirjastatud digitaalselt)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 29.06.20262-26-8837/8Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 29.06.20262-26-12076/6Tartu Maakohus Tartu kohtumaja