Otsuse avalikult teatavaks29. aprill 2024, Tallinn tegemise aeg ja koht Haldusasja number
3-23-1825
Haldusasi
X kaebus Eesti Töötukassa 14.06.2023 otsuse nr TVH/23/023364 ja 24.07.2023 vaideotsuse nr VO/23/1794, 25.07.2023 otsuse nr TVH/23/028207 tühistamiseks ning Eesti Töötukassa kohustamiseks vaadata kaebaja taotlus uuesti läbi. Kaebuse esitaja –X
Menetlusosalised
Vastustaja – Eesti Töötukassa Asja läbivaatamise viis
RESOLUTSIOON
Kirjalik menetlus
1.Rahuldada kaebuse esitaja taotlus kaebuse nõude muutmiseks ning täiendada kaebust nõudega tühistada Eesti Töötukassa 25.07.2023 otsus nr TVH/23/028207 „Eesti Töötukassa 14.06.2023 otsuse nr TVH/23/023364 muutmine“. Kohus jätkab kaebuse menetlust nõuetes tühistada Eesti Töötukassa 14.06.2023 otsus nr TVH/23/023364 ja 24.07.2023 vaideotsus nr VO/23/1794 ja 25.07.2023 otsus nr TVH/23/028207 ning kohustada Eesti Töötukassat vaadata kaebaja taotlus uuesti läbi.
2.Jätta kaebus rahuldamata.
3.Jätta poolte menetluskulud nende enda kanda.
4.Sekretäril edastada kohtuotsus menetlusosalistele. Edasikaebamise kord Käesoleva otsuse resolutsiooni p 1 ei ole edasikaevatav. Otsuse peale võib Tallinna Ringkonnakohtule esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 29.05.2024. Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184 lg 3). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Tallinna Ringkonnakohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse
esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.X esitas 08.06.2023 töötukassale töövõime hindamise taotluse.
2.Eesti Töötukassa 14.06.2023 otsusega nr TVH/23/023364 tuvastati, et X töövõime ei ole vähenenud.
3.X esitas 21.06.2023 Eesti Töötukassale vaide Eesti Töötukassa 14.06.2023 otsusele nr TVH/23/023364. Eesti Töötukassa 24.07.2023 vaideotsusega nr VO/23/1794 jäeti X vaie rahuldamata. Samas muutis Eesti Töötukassa vaideotsuses hinnangut X piirangutele, mistõttu muudeti Eesti Töötukassa 25.07.2023 otsusega nr TVH/23/028207 Eesti Töötukassa 14.06.2023 otsust nr TVH/23/023364 (dtl 5-12).
4.17.08.2023 saabus Tallinna Halduskohtule X kaebus Eesti Töötukassa 14.06.2023 otsuse nr TVH/23/023364 ja 24.07.2023 vaideotsuse nr VO/23/1794 tühistamiseks ning Eesti Töötukassa kohustamiseks vaadata kaebaja taotlus uuesti läbi. 22.08.2023 määrusega võttis kohus kaebuse menetlusse. 18.03.2024 määrusega määras kohus asja lahendamise viisiks kirjaliku menetluse.
5.1.Kaebaja leiab, et ETK ei arvestata kaebaja hetkelist füüsilist seisu. Tuuakse näiteid arsti visiitidest mis on mitme aasta tagused ja kirjutatakse, et ei esine probleeme või siis esineb vaid ekstreemsete raskuste tõstmisel. Kaebaja on käinud arsti juures ja arst teab, et igasugune liigutus ilma raskuseta õlgadel on valulik 24/7. Selle vastu peab kaebaja pidevalt retsepti valuvaigisteid kasutama ja hormoon valuvaigisti süste saama. ETK väidab et kaebaja põlvevalu esineb vaid suurte raskuste tõstmisel, kuid valu on igasugu liikumisel ja eriti treppidest. Samamoodi käib hormoon valuvaigisti süste saamas ja lisaks oma raha eest veel kalleid 275 eurot maksvaid põlvesüste tegemas, et leevendada valu. ETK-le ei meeldi, et kaebaja on rammumehe sportlane. Mis siis, et see aasta on kaebaja saanud osaleda kangete valuvaigistitega vaid kahel võistlusel. Paljud võistlused lihtsalt on kaebaja ära jätnud, sest valu ei lase teha, isegi valuvaigistitega. Hormoon valuvaigistitega on kaebaja saanud hetkeks valu vähemaks, mis taastub siis umbes kuuga, neid süste rohkem ei taheta teha kui kord aastas ehk. Kaebaja ei tea, et sport oleks keelatud, mis siis et kaebajal valus on. Igapäevaelus on kaebajal õla ja põlvevalud väga häirivad ja neid ei võta kuidagi ära see, et kaebaja sporti teeb, see ei näita et kaebaja terve on, kuid ETK ei saa sellest aru ja väidab et ei ole kaebajal viga midagi, tuues aastate vanuseid epikriise välja. Kaebaja lisab arsti viimased epikriisid, kust on näha põlvede pidevat probleemi ja õlgade probleeme, valud, liikumis piirangud jne (dtl 13-21).
5.2.Töötukassa ei saa aru ja ei ole nõus tunnistama, et kaebaja põlvede kõhred on täiseti kulunud, 4 astme kuluvus.
Kaebaja käis 2023 aasta detsembris ka mõlema põlvega operatsioonil, et puhastada, lootes ehk läheb valu vähemaks. Seoses valu mitte vähenemisega, tuleb jätkata ise põlveravi, kallite süstide ostmisega, lootes et need natuke vähendaks valu. Tervisekindlustus seda ei hüvita. Kaebaja lisas ka arstivisiidi, seoses nende süstide tegemisega ning operatsiooni digiloo väljavõtte (dtl 239-243). Nimetatud dokumentides on kenasti kirjas põlvede seisukord, mis on päris kehv. Lisaks mõlema õla mitte täielik liikumine, paremal õlal väga piiratud, see on kõik lisatud varasemalt. ETK arstid ei lähtu inimese haigustest, vaid vaatavad millega inimene tegeleb, see et inimene suudab valuvaigistite mõjul end ületada ja aastas kahel võistlusel osaleda, see ei võta kaebajal igapäevast valu ära ja ei tee kaebajat terveks. Varasemalt osales kaebaja aastas 15-20 võistlusel, enam kahjuks ei saa seda teha. Tuleks ikka lähtuda arsti poolt kinnitatud tervise seisundist, mitte lihtsalt leida põhjuseid, miks ei saa määrata inimesele osalist töövõimetust.
VASTUSTAJA SEISUKOHT
6.Vastustaja kaebusega ei nõustu ja vaidleb sellele vastu kogu ulatuses.
6.1.Töövõime hindamisel lähtutakse töövõime hindamise metoodikast, milles on kirjeldatud töövõime hindamise põhimõtted, st kuidas tuvastada pikaajalise tervisekahjustusega inimese töövõime ulatus, tegutsemise ja osalemise piirangud ning anda soovitusi töötingimuste, töövõime toetamise ja abivahendite vajaduse kohta. Metoodika on välja töötatud kooskõlas rahvusvaheliste soovitustega ja tugineb rahvusvahelisele funktsioneerimisvõime, vaeguste ja tervise klassifikatsioonile. Vastustaja hindas kaebaja töövõime ulatust võttes aluseks tema enda poolt 08.06.2023 esitatud töövõime hindamise taotluses (Lisa 3, dtl ) märgitud hinnanguid oma tervisele ja tervise infosüsteemi (edaspidi ka: TIS) kantud terviseandmed (Lisa 7). Kaebaja ise on 08.06.2023 esitatud töövõime hindamise taotluses märkinud, et tal esinevad piirangud liikumise, käelise tegevuse, teadvusel püsimise ja enesehoolduse ning õppimise ja tegevuste sooritamise valdkondades. Samuti on taotlusel kirjeldatud piiranguid tulenevalt sõltuvust tekitavate ainete tarvitamisest, ravimite tarvitamisest tingitud kõrvalnähtudest ja muudest tervisehäiretest. Tervishoiuteenuse osutaja SA Tartu Ülikooli Kliinikum (edaspidi: TTO) ekspertarst dr Egle Seppo, võttes aluseks kaebaja poolt esitatud töövõime hindamise taotluses (edaspidi: taotlus) märgitud hinnanguid oma tervisest tulenevate piirangute kohta ja kaebaja terviseandmed, koostas 13.06.2023 eksperdiarvamuse (Lisa 4), mille vastustaja võttis töövõime hindamise otsuse koostamisel aluseks. Eesti Töötukassa 14.06.2023 otsuses nr TVH/23/023364 tuvastati, et kaebaja töövõime ei ole vähenenud.
6.2.Kaebaja esitas vaide, milles ei nõustunud töövõime hindamise tulemusega. TTO ekspertarst analüüsis vaidemenetluse raames veel kord kaebaja terviseandmeid, kaebaja töövõime hindamise taotluses märgitud hinnanguid oma tervisest tulenevatele piirangutele ja vaides kirjeldatud asjaolusid ning jäi vaidemenetluse raames oma esialgselt koostatud eksperdiarvamuses toodud hinnangu juurde, mille kohaselt kaebaja töövõime ei ole vähenenud. Seejuures muutis TTO ekspertarst hinnangut kaebaja piirangutele, hinnates piirangu käelise tegevuse valdkonnas mõõdukaks. TTO ekspertarsti seisukoha vaatas üle ja nõustus sellega ka töötukassa töövõime hindamise ekspertarst. Eeltoodu alusel koostati vaideotsus nr VO/23/1794.
6.3.Vastustaja rõhutab siinkohal, et juhul, kui isik vaidlustab töövõime hindamise otsuse töötukassas, vaatab kehtiva praktika kohaselt vaidemenetluses isiku taotluse, TISi terviseandmed, vaide ja TTO ekspertarsti eksperdiarvamuse alati üle ka töötukassa ekspertarst. Antud juhul vaatas vaidemenetluses kõik eeltoodud andmed üle töötukassa
töövõime hindamise ekspertarst dr Lembi Aug, kes nõustus TTO ekspertarsti toodud põhjendustega eksperdiarvamuses.
6.4.Käesoleva kohtuasja raames on kõik kaebaja terviseandmed ja kaebaja kaebuses kirjeldatud tegutsemispiirangud veelkord üle vaadanud ning koostanud 19.09.2023 oma seisukoha töötukassa töövõime hindamise ekspertarst dr Lembi Aug. Töötukassa töövõime hindamise ekspertarsti 19.09.2023 koostatud seisukohas, mille vastustaja lisab allkirjastatud kujul (Lisa 6), jääb dr Lembi Aug esialgse seisukoha juurde. Kaebaja on 08.06.2023 järgmised tegutsemispiirangud:
töövõime
hindamise
taotluses
märkinud
1.Liikumise valdkond:
1.1.Eri tasapindadel liikumine – Minu võimekus liikuda on muutlik. Igasugune üles alla liikumine, trepid, teed üles, teed alla ja vahel isegi sirge liikumine valulik. Valu põlvedes, kasutan pidevalt teipimist ja vahel ka tugi sidemeid. Lisaks pidevalt valuvaigisteid. Minu võimekus trepist üles või alla liikuda on muutlik. Väga valulik just treppidest liikumine, tänu põlvede kulumisele on valu pidev. Abivahendid on pidev teipimine ja soendus sidemed, kuid nende abi väga väike.
1.2.Ohutu ringiliikumine – Minu võimekus ohutult tänaval liikuda on muutlik. On sagedasi kordi kui põlvedest käib nõks läbi ja komistan, see on selline tunne nagu löödaks põlvedesse. Lisaks ei näe vasakust silmast, näen vaid valgust ja meetri kauguselt mingit liikuvust. Minu võimekus ohutult siseruumides liikuda on muutlik. Igasugune üle läve pakkude jne astumine valulik, põlve valud pidevad ja raske liikuda.
1.3.Seismine ja istumine – Minu võimekus ühel kohal püsida istudes, seistes või kehaasendeid vahetades on muutlik. Täiesti liikumatult seistes jääb keha suht ruttu kangeks, peab liigutama vaikselt, istumine toolile valulik alati põlvedest. Minu võimekus kehaasendeid vahetada on muutlik. Igasugune liikumine põlvedes valulik koguaeg.
1.4.Liikumisega seotud muud piirangud – Valulikud on põlved ja õlad. Õlavalu on isegi kui ei liigu.
2.Käelise tegevuse valdkond:
2.1.Käte sirutamine – Ei suuda käsi nii palju tõsta, et näiteks riiulilt mingit eset kätte saada. Parem õlg väga valulik, igapäevaselt valuvaigistid ja kreemid, et saaks kuidagi liigutatud. Valulik ka vasak õlg. Parema õla liikuvus oluliselt piiratud, ei lähe sirgeks täielikult.
2.2.Asjade liigutamine – Minu võimekus 1-liitrist vedelikuga täidetud anumat tõsta ja liigutada on muutlik. Vahel lööb õlg tugevat valu, ükskõik mis liigutusega. Minu võimekus suurt ja kerget eset tõsta ja liigutada on muutlik. Voodis padja liigutamine, igasugune õla liikuvus voodis alati valulik.
2.3.Käteosavus – Kaebaja enesehinnanguliselt piiranguid ei esitanud.
2.4.Käelise tegevusega seotud muud piirangud – Parema küünarliigese valud ka, tehtud operatsioon, kuid valud vahelduvalt ikkagi.
3.Teabe edasiandmise ja vastuvõtmise valdkond: Kaebaja enesehinnanguliselt piiranguid ei esitanud.
4.Teadvusel püsimise ja enesehoolduse valdkond:
4.1.Teadvusel püsimine – Kaebaja enesehinnanguliselt piiranguid ei esitanud.
4.2.Tualettruumi toimingud – Kaebaja enesehinnanguliselt piiranguid ei esitanud.
4.3.Söömine ja joomine – Minu võimekus süüa ja juua on muutlik. Igasugune käe liigutamine õlast valulik. Suudan vabalt mäluda ja neelata.
4.4.Teadvusel püsimise ja enesehooldusega seotud muud piirangud – Kaebaja enesehinnanguliselt piiranguid ei esitanud.
5.Õppimise ja tegevuste sooritamise valdkond:
5.1.Tegevuste õppimine – Kaebaja enesehinnanguliselt piiranguid ei esitanud.
5.2.Tegevuste alustamine ja lõpetamine – Kaebaja enesehinnanguliselt piiranguid ei esitanud.
5.3.Õppimise ja tegevuste sooritamisega seotud muud piirangud – Piirangud liikumisega.
6.Muutustega kohanemise ja ohu tajumise valdkond: Kaebaja enesehinnanguliselt piiranguid ei esitanud. 7. Suhtlemise valdkond: Kaebaja enesehinnanguliselt piiranguid ei esitanud.
8.Sõltuvust tekitavate ainete mõju ja ravimite kõrvaltoimed:
8.1.Alkoholi või muude sõltuvust tekitavate ainete mõju – Sõltuvus valuvaigistitest, ilma väga raske liikuda.
8.2.Ravimite tarvitamisest tingitud kõrvaltoimed – On mao probleeme olnud ja seedimisega, on ka hormonaalsed häired ja olen ka haiglas viibinud.
9.Muud tervisehäired: Teil ei ole näha viimastest andmetest et 2012 aasta kannakõõlus eemaldati ja seda ei asendatud, vaid jäetigi nii. See info puudub, nad ei ole seda kirja pannud, panid vaid et ravi lõpetati. Kuid tegelt eemaldati kõõlus, sinna kasvas armkude, tänu millele jalg liigub, kuid pidevalt pikema liikumisega läheb paiste. Lisaks vasakust silmast enamvähem pime. Uneapnoe ka. Määruse § 6 lg 1 kohaselt antakse eksperdiarvamus isiku tegutsemisvõime kohta kehalise ja vaimse võimekuse valdkondade võtmetegevuste kaupa. See tähendab, et inimese töövõimet hinnatakse seitsmes kehalise ja vaimse võimekuse valdkonnas (vastavalt määruse § 3 lg 2 liikumine; käeline tegevus; teabe edasiandmine ja vastuvõtmine; teadvusel püsimine ja enesehooldus; õppimine ja tegevuste sooritamine; muutustega kohanemine ja ohu tajumine; suhtlemine) võtmetegevuste alusel ning töövõime hinnang antakse üldjuhul püsivale seisundile. Määruse § 6 lg 3 kohaselt hinnatakse võtmetegevuste sooritamisel esinevate piirangute raskusastmeid ja iga valdkonna võtmetegevuste kokkuvõtlikku raskusastet sama määruse lisas kehtestatud võtmetegevuste raskusastmete vastavustabeli (astmed 0–4) alusel. See tähendab, et igas valdkonnas hinnatakse inimese tegutsemisvõimet võtmetegevuste kaupa. Võtmetegevused on tegevused, mis on vajalikud töösooritusteks või annavad ülevaate töösoorituseks vajalikust funktsioonist (nt erinevatel tasapindadel liikumine, teatud kaaluga eseme tõstmine). Inimese tegutsemisvõimet hinnatakse alati koosmõjus stabiilse ja adekvaatse raviga, mis tähendab, et isiku tervisehäire kompenseerimiseks on ravi määratud ning ravimeetodid (ravimid,
protseduurid jms) on rakendatud vastavalt arsti poolt ettekirjutatule. Kuigi kaebaja hinnang oma tegutsemisvõimele on väga oluline, peavad ütlusi kinnitama ka terviseandmed. Vastustaja viitab määruse § 6 lg 3 ja lg 6 ning toob välja, et TTO ekspertarst hindas 03.07.2023 eksperdiarvamuses (Lisa 5) kaebajal valdkondade võtmetegevused järgmiselt: 1) Liikumise valdkonna võtmetegevused: liikumine eri tasapindadel – arvväärtusega 1, ohutu ringiliikumine – arvväärtusega 0, seismine ja istumine – arvväärtusega 1, liikumisega seotud muud piirangud – arvväärtusega 0; 2) Käelise tegevuse valdkonna võtmetegevused: käte sirutamine – arvväärtusega 2, asjade liigutamine – arvväärtusega 1, käteosavus – arvväärtusega 0, käelise tegevusega seotud muud piirangud – arvväärtusega 0; 3) Teiste valdkondade võtmetegevustes piiranguid ei tuvastatud. Kuna võtmetegevuste arvväärtusi 0 ja 1 määruse kohaselt ei liideta, on kaebaja töövõime ulatuse tuvastamise aluseks võetav võtmetegevuste arvväärtuste summa 2. Määruse § 8 lõike 5 kohaselt hindab eksperdiarvamuse andja isiku töövõimeliseks, kui võtmetegevuste raskusastmete arvväärtuste summa on kolm või väiksem. Eeltoodut aluseks võttes on kaebaja õigesti hinnatud töövõimeliseks. Eeltoodu alusel hinnati kaebajal mõõdukas tegutsemispiirang käelise tegevuse valdkonnas, mille põhjuseks on artroosid ning pehmete kudede muud haigusseisundid, ning kerge tegutsemispiirang liikumise valdkonnas, mille põhjuseks on artroosid ja kõhre haigused. Olemasolevate TIS andmete põhjal ei ole võimalik eeldada, et kaebajal esineb seisund, mis piirab püsivalt tema töövõimet. TTO ekspertarst leidis, et kuigi kaebajal esinevad eelmainitud piirangud, ei mõjuta see tema töövõimet ulatuses, mis takistaks töötamist. Eeltoodust tulenevalt ei tuvastatud kaebajal töövõime vähenemist. Käesoleva kohtumenetluse raames vaatas töötukassa töövõime hindamise ekspertarst kaebaja töövõime hindamise taotluse, TTO ekspertarsti eksperdiarvamuse ja kaebaja poolt kirjeldatud enesehinnangulised kaebused, objektiivsed terviseandmed veel kord üle ning jäi esialgse seisukoha juurde.
6.5.Vastustaja märgib, et kaebaja on kirjeldanud pärast vaidlustatud vaideotsuse tegemist lisandunud terviseandmeid ning lisanud 13.12.2023 ja 20.03.2024 tervise infosüsteemi (edaspidi: TIS) sissekanded. Vastustaja selgitab, et kaebaja lisatud TIS sissekanded on lisandunud TISi pärast vaidlustatud töövõime hindamise otsuse ning vaideotsuse tegemist. Töövõime hindamisel ning seejärel vaidemenetluses saab hinnata objektiivseid meditsiinilisi andmeid ja nende alusel kinnitatud piiranguid kuni vaideotsuse tegemise kuupäevani. Hilisemaid terviseandmeid arvesse ei võeta. 13.12.2024 TIS sissekandes mainitud dr Leho Rips 21.06.2024 sissekannet, mis oli TIS andmetes vaidemenetluse ajal, on arvestatud vaideotsuse tegemisel. Selle alusel on muudetud hinnangut kaebaja piirangutele vaidemenetluses. Siiski kinnitavad kaebaja lisatud TIS sissekanded, et kaebajal on 2023. aasta detsembris teostatud edukas põlveliigeste artroskoopiline protseduur. Hilisemalt on toetusena kaebaja vajanud sünoviaalvedeliku asendusravi. Vastustaja selgitab täiendavalt, et töövõime hindamise raames hinnatakse püsivaid piiranguid ravi ja abivahendite kasutamisel määras, mida terviseseisundist lähtuvalt soovitatud ravi- ja elurežiimiga ei saa kompenseerida.
6.6.Kaebaja heidab ette, et vastustaja ei ole lähtunud tema haigustest, vaid vaatab millega kaebaja tegeleb. Samuti rõhutab kaebaja, et varasemalt sai ta osaleda aastas suuremal arvul võistlusel. Vastustaja selgitab, et kaebajal esinevad piirangud, mida tuleb arvestada sobiva ameti ja töötingimuste valikul. Kaebaja kirjeldatut ning TIS andmeid hinnates, on võimalik, et kaebajale ei sobi raske füüsiline töö. Otsus, et töövõime ei ole vähenenud, ei võrdsustu siiski aga asjaoluga, et kaebajal ei esine kroonilisi haigusi või puuduksid nendest tingitud piirangud täielikult. Töövõime hindamisel arvestatakse, et üldisel kestval töötamisel on võimalik teatud töötingimusi valida ning töökarjäär üles ehitada, toetudes piirangutevabadele või väheste piirangutega valdkondadele. Vastustaja selgitab samuti, et töövõime hindamisel võetakse arvesse kõiki võimalikke töötamise valdkondi. Seejuures ei anta hinnangut isiku töövõimele pidades silmas isiku olemasolevat või soovitud tööd. Töövõime hindamisel võetakse arvesse ka seda, et sobimatuid töövõtteid ja tingimusi saab vältida. Töövõime hindamisel võetakse arvesse isiku üldist töövõimet tööturul ja ei arvestata konkreetsele ametikohale sobivust.
KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
Taotluse lahendamine
7.HKMS § 162 lg 1 sätestab, et otsuse resolutsiooniga lahendab kohus selgelt ja ühemõtteliselt kaebuse nõuded ja menetlusosaliste veel lahendamata taotlused. Analüüsides kohtuasja materjale nähtus kohtule, et Eesti Töötukassa on lähtuvalt oma 24.07.2023 vaideotsusest teinud lisaks veel 25.07.2023 otsuse nr TVH/23/028207 „Eesti Töötukassa 14.06.2023 otsuse nr TVH/23/023364 muutmine“. Sellest tulenevalt tegi kohus menetlusosalistele 17.04.2024 kohtunõude, kus palus menetlusosalistel kohtul teatada, kas nad nõustuvad sellega, et kohus tõlgendab kaebust lähtuvalt kaebuse eesmärgist ning muudab kaebuse nõuet selliselt, et kaebaja taotleb lisaks Eesti Töötukassa 14.06.2023 otsuse nr TVH/23/023364 ja 24.07.2023 vaideotsuse nr VO/23/1794 tühistamisele ning kohustamiskaebusele vaadata kaebaja avaldus uuesti läbi ka 25.07.2023 otsuse nr TVH/23/028207 „Eesti Töötukassa 14.06.2023 otsuse nr TVH/23/023364 muutmine“ tühistamist. Ühtlasi selgitas kohus, et kuivõrd sisuliselt on 25.07.2023 otsuses kajastatud samad põhjendused, mis juba käesolevas asjas vaidlustatud vaideotsuses ja menetlusosalised on selle suhtes ka oma arvamust avaldanud, siis ei pea kohus vajalikuks anda pooltele uusi tähtaegu täiendavate seisukohtade esitamiseks. Kaebaja kohtunõudele kohtu poolt määratud tähtajaks ei vastanud, millest tulenevalt kohus eeldab, et kaebaja nõustub kohtu tõlgendusega ning soovib vastava nõude muutmise taotluse esitada ning täiendavaid seisukohti esitada ei soovi. 19.04.2024 teatas vastustaja kohtule, et nõustub kohtu tõlgendusega ning täiendavate seisukohtade esitamiseks soovi ei avaldanud. HKMS § 49 lg 1 sätestab, et kaebaja võib kaebuse nõuet või alust muuta kuni kohtuvaidluseni halduskohtus või kirjalikus menetluses taotluste esitamise tähtaja möödumiseni, kui see on kohtu hinnangul otstarbekas kaebuse eesmärgi saavutamiseks ning kaebuse esitamine muudetud kujul oleks käesoleva seadustiku kohaselt lubatav. Kaebetähtaja kontrollimisel loetakse uus nõue esitatuks esialgse kaebuse esitamise ajal. Kohus leiab, et kaebaja taotlus kaebuse nõude muutmiseks on põhjendatud ja tuleb rahuldada. Kaebuse nõude muutmisele ei ole vastu vaielnud ka vastustaja. Kohus jätkab kaebuse menetlust
järgmistes nõuetes: X kaebus Eesti Töötukassa 14.06.2023 otsuse nr TVH/23/023364 ja 24.07.2023 vaideotsuse nr VO/23/1794 tühistamiseks, Eesti Töötukassa 25.07.2023 otsuse nr TVH/23/028207 „Eesti Töötukassa 14.06.2023 otsuse nr TVH/23/023364 muutmine“ tühistamiseks ning Eesti Töötukassa kohustamiseks vaadata kaebaja taotlus uuesti läbi. Kohtuotsus
8.Kohus, tutvunud poolte seletustega ja toimiku materjalidega ning hinnanud kõiki tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses leiab, et kaebus tuleb jätta rahuldamata järgmistel põhjendustel.
9.Tulenevalt HKMS § 158 lg-st 2, teeb kohus juhul, kui seadus ei sätesta teisiti, asjaolud kindlaks kohtuotsuse tegemise aja seisuga. Sama sätte teise lause kohaselt hindab kohus haldusakti ja toimingu õiguspärasust haldusakti andmise või toimingu tegemise aja seisuga. Seega tuleb kohtul otsuse õiguspärasuse hindamisel lähtuda kaebaja tervislikust seisundist otsuse tegemise eel, s.o enne 25.07.2023.
10.Haldusakt on õiguspärane, kui ta on antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab vorminõuetele (haldusmenetluse seadus (HMS) § 54). HMS § 56 lg 1 kohaselt peab kirjalik haldusakt ja soodustava haldusakti andmisest keeldumine olema kirjalikult põhjendatud. Haldusakti põhjenduses tuleb märkida haldusakti andmise faktiline ja õiguslik alus (HMS § 56 lg 2). Kaalutlusõiguse alusel antud haldusakti põhjenduses tuleb märkida kaalutlused, millest haldusorgan on haldusakti andmisel lähtunud (HMS § 56 lg 3).
11.Eesti Töötukassa (ETK) 14.06.2023 otsuse nr TVH/23/023364 ja selle muutmise otsuse 25.07.2023 nr TVH/23/028207 õiguslike alustena on märgitud töövõimetoetuse seadus (TVTS) §-d 5-9. Samuti on korrektselt viidatud tervise- ja tööministri 07.09.2015 määrusele nr 39 „Töövõime hindamise taotlusele kantavate andmete loetelu, töövõime hindamise tingimused ja töövõimet välistavate seisundite loetelu“ (määrus nr 39). 25.07.2023 õiguslike alustena on täiendavalt viidatud veel haldusmenetluse seaduse (HMS) § 64 lg 1-2 ja § 65 lg 1.
12.TVTS § 5 lg 1 alusel tuvastatakse töövõime hindamisega pikaajalise tervisekahjustusega isiku töövõime ulatus. Töövõime hindamisel võetakse arvesse isiku terviseseisundit ning sellest tulenevaid tegutsemise ja osalemise piiranguid, nende prognoosi ja eeldatavat kestust
(TVTS §
5 lg 2). Lisaks võetakse arvesse ka isiku hinnangut oma tegutsemisvõimele. Pikaajaliseks tervisekahjustuseks loetakse tervisekahjustust, mis eeldatavalt kestab 6 kuud või kauem. Kui inimesel esinevad tegutsemis- ja osaluspiirangud, prognoosib töövõimet hindav arst nende piirangute edaspidist ulatust, võimalikku muutust ja eeldatavat kestust. Samuti antakse soovitused töötingimuste või töö iseloomu kohta, mis oleksid inimesele tema terviseseisundist tulenevalt sobivad ja ei kahjusta inimese tervist.1 TVTS § 5 lg 3 kohaselt tuvastatakse isikul töövõime hindamise tulemusena töövõime ulatus järgmiselt: 1) töövõime ei ole vähenenud, kui tema töötamine ei ole sama paragrahvi lg-s 2 nimetatud asjaolusid arvesse võttes takistatud; 2) osaline töövõime, kui tema töötamine on sama paragrahvi lg-s 2 nimetatud asjaolusid arvesse võttes osaliselt takistatud, 3) puuduv töövõime, kui ta ei ole võimeline sama paragrahvi lg-s 2 nimetatud asjaolusid arvesse võttes töötama. Käesolevas asjas vaidlustatud otsustes on TVTS § 5 lg 3 p 1 alusel tuvastatud, et kaebaja töövõime ei ole vähenenud.
13.TVTS § 7 lg 1 järgi hindab töötukassa isiku töövõimet, kaasates eksperdiarvamuse saamiseks vajaduse korral tervishoiuteenuse osutajaid ja teisi eksperte. Määruse nr 39 § 8 lg 6
Seletuskiri töövõimetoetuse seaduse eelnõu 678 SE juurde, lk 17 (kä esaadav h ps://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/af07a9ca-c54e-4f05a82b841339be10cf/Töövõimetoetuse%20seadus).
arvu!võrgus:
järgi tuvastab Töötukassa isiku töövõime ulatuse töövõime hindamisel tehtud eksperdiarvamuse alusel. Määruse nr 39 § 6 lg 1 kohaselt ning koosmõjus § 3 lg 2 antakse eksperdiarvamus isiku tegutsemisvõime kohta võtmetegevuste kaupa: liikumine, käeline tegevus, suhtlemine, teadvusel püsimine ja enesehooldus, õppimine ja tegevuste elluviimine; muutustega kohanemine ja ohu tajumine ning inimestevaheline lävimine ja suhted. Samuti arvestatakse iga valdkonna ja võtmetegevuse kohta hinnangu andmisel määruse nr 39 § 3 lg-s 3 nimetatud asjaolusid. Määruse nr 39 § 3 lg-s 2 nimetatud valdkondades ja võtmetegevustes esinevate piirangute ning § 3 lg-s 3 nimetatud asjaolude kohta annavad hinnangu nii ekspertarst kui ka taotleja ise (vt määruse nr 39 § 3 lg-d 2 ja 3). Määruse nr 39 § 3 lg-s 2 on toodud välja järgmised kehalise ja vaimse võimekuse valdkonnad ja võtmetegevused: 1) liikumine – liikumine eri tasapindadel, ohutu ringiliikumine, seismine ja istumine, muud liikumise piirangud; 2) käeline tegevus – käte sirutamine, asjade ülestõstmine ja liigutamine, käteosavus, muud käelise tegevuse piirangud;
3) suhtlemine – nägemine, kuulmine ja kõnelemine, teiste inimestega suhtlemine, muud suhtlemise piirangud; 4) teadvusel püsimine ja enesehooldus – teadvusel püsimine ärkveloleku ajal, soole ja põie kontrollimine, söömine ja joomine, muud teadvusel püsimise ja enesehoolduse piirangud; 5) õppimine ja tegevuste elluviimine – tegevuste õppimine, tegevuste alustamine ja lõpetamine, muud õppimise ja tegevuste elluviimise piirangud; 6) muutustega kohanemine ja ohu tajumine – väljaskäimine, ohu tajumine, toimetulek muutustega, muud muutustega kohanemise ja ohu tajumise piirangud; 7) inimestevaheline lävimine ja suhted – sotsiaalsete olukordadega hakkamasaamine, olukorrale kohane käitumine, muud inimestevahelise lävimise ja suhete piirangud. Määruse nr 39 § 3 lg-s 3 on toodud sama paragrahvi lg-s 2 nimetatud valdkondades piiranguid mõjutavate asjaoludena välja: 1) alkoholi, narkootiliste, psühhotroopsete ja teiste sõltuvust tekitavate ainete ning ravimite mõju; 2) muud tervisehäired. Määruse nr 39 § 7 lg 1 p-de 1-6 kohaselt koosneb eksperdiarvamus võtmetegevuste kaupa järgmistest andmetest: 1) taotleja täidetud andmete alusel piirangu raskusaste vastavalt käesoleva määruse §-s 6 kirjeldatule; 2) võtmetegevuste kaupa eksperdiarvamuse andja hinnang selle kohta, kas meditsiiniliste andmete alusel taotleja terviseseisund vastab või ei vasta taotleja hinnatud piirangu raskusastmele; 3) võtmetegevuste kaupa piirangu raskusaste koos eksperdiarvamuse andja põhjendusega, kui meditsiiniliste andmete alusel taotleja terviseseisund ei vasta taotleja hinnatud piirangu raskusastmele; 4) võtmetegevuste kaupa diagnoosid, millele eksperdiarvamus tugineb; 5) valdkondade kokkuvõtted; 6) taotleja tegutsemisvõimet kokkuvõttev arvamus.
Töövõime hindamiseks koostatakse eksperdiarvamus taotlusel olevate andmete, töövõimetoetuse seaduse § 7 lg 5 alusel sätestatud terviseandmete ja taotleja tegutsemisvõime täpsustamise vajaduse korral andmete alusel, mis on saadud taotlusel nimetatud arstidelt ja spetsialistidelt ning tervishoiuteenuse osutaja poolt eksperdiarvamuse koostamisse kaasatud ekspertiisimeeskonnalt (määrus nr 39 § 5 lg 1). Kui töötukassa on saatnud isiku töövõimetoetuse seaduse § 7 lõike 3 alusel tervishoiuteenuse osutaja vastuvõtule, lähtub tervishoiuteenuse osutaja eksperdiarvamuse andmisel lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud andmetele järgmistest vastuvõtu käigus saadud andmetest: 1) vaatluse tulemused ja inimese antud selgitused; 2) vajaduspõhiste tegutsemis- ja osalemisvõime testide tulemused (määrus nr 39 § 5 lg 2). Töövõime hindamisel arvestatakse isiku tegutsemisvõimet parandavate või säilitavate abivahendite kasutamist ja määratud ravi järgimist ning kirjeldatakse isikul esinevate piirangute avaldumist, põhjuseid ja mõju tegevusvõimele ning isiku kohanemist piiranguga (määrus nr 39 § 5 lg 3). Ka töövõime hindamise metoodika2 (edaspidi metoodika) kohaselt hinnatakse tegutsemisvõimet alati koosmõjus stabiilse ja adekvaatse raviga, mis tähendab, et taotleja tervisehäire kompenseerimiseks on ravi (kui see on võimalik) määratud ning ravimeetodid (ravimid, protseduurid jms) on rakendatud vastavalt arsti poolt ettekirjutatule (metoodika lk 6). Eksperdiarvamus antakse isiku tegutsemisvõime kohta määruse nr 39 § 3 lgs 2 nimetatud valdkondade võtmetegevuste kaupa, välja arvatud §-s 4 nimetatud töövõimet välistava seisundi kinnitamisel (määrus nr 39 § 6 lg 1). Eksperdiarvamuses võetakse iga
valdkonna ja võtmetegevuse kohta hinnangu andmisel arvesse määruse nr 39 § 3 lg-s 3 nimetatud asjaolusid (määruse nr 39 § 6 lg 2). Eeltoodud sätete alusel tuleb vastustajal töövõime ulatus tuvastada eksperdiarvamuse alusel ning ekspertarvamuses tuleb kajastada muuhulgas taotleja andmeid piirangu raskusastme kohta ja meditsiinilised andmed ja anda hinnang, kas taotleja terviseseisund vastab või ei vasta meditsiiniliste andmete alusel taotleja hinnatud piirangu raskusastmele. Kui olemasolevate andmete põhjal ei ole võimalik isiku töövõimet hinnata, on töötukassal õigus suunata isik tema töövõime kohta arvamuse saamiseks tervishoiuteenuse osutaja vastuvõtule ning sel juhul tuleb töövõime hindamisel arvestada ka vastava visiidi tulemusi. Kaebaja hinnangul ei nähtu vaidlustatud otsusest, et kaebaja enda hinnangut töövõimele oleks arvestatud ning otsuses on tehtud kaalutlusviga. Kaebaja leiab, et ETK on lähtunud sellest, et kaebaja suudab tegeleda spordiga, mitte aga kaebaja tegelikest terviseprobleemidest, mis nähtuvad üheselt ja selgelt epikriisidest. Samuti leiab kaebaja, et ETK on välja toonud liialt vanad epikriisid ning teinud neist ebaõigeid järeldusi mh järeldanud, et probleemid esinevad kaebajal üksnes ekstreemsete raskuste tõstmisel. Kohus märgib esmalt, et kuigi vaidlustatud otsustes ei ole kaebaja enda hinnanguid lahti kirjutatud ja viidatud on eksperdiarvamuse saamiseks kaasatud tervishoiuteenuse osutajale ning toodud on kokkuvõtlik töövõime ulatuse hinnang, on käesoleval juhul siiski kontrollitav, et vastustaja on otsuste tegemisel lähtunud esiteks nii 13.06.2023 eksperthinnangust kui ka 03.07.2023 vaidemenetluse raames tehtud eksperthinnangust (dtl 53-68 ja 69-87). Samuti ei nähtu aluseks võetud eksperthinnangutest ilmselgeid eksimusi seoses piirangute raskusastmete määramisega. Sealhulgas on otsuste aluseks olevates eksperthinnangutes arvestatud ka kaebaja enda antud hinnangutega ja põhjendatud nendega mittenõustumist. Kohtumenetluses on vastavad terviseandmed ja kaebaja antud hinnangud täiendavalt üle kontrollitud ETK
Kä esaadav arvu!võrgus: h ps://www.tootukassa.ee/et/teenused/toovoime-hindamine/toovoimehindamisepohimo ed-ja-metoodika
ekspertarst dr Lembi Aug poolt (dtl 86-92), kes on piirangute raskusastete osas jõudnud samale seisukohale. Samuti on kontrollitav, et TIS andmeid on õigesti kajastatud. Kohus analüüsib järgnevalt esmalt lühidalt piirangute raskusastmetega seonduvat ja seejärel põhjendamiskohustuse täitmist ning kaalutlusõiguse kasutamist.
14.Vaidlustatud 14.06.2023 otsuse põhjenduste kohaselt: „Töövõimetoetuse seaduse § 5 lg 3 p 1 kohaselt ei ole isiku töövõime vähenenud, kuna isiku töötamine ei ole tema terviseseisundit ning sellest tulenevaid tegutsemise ja osalemise piiranguid, nende prognoosi ja eeldatavat kestust arvesse võttes takistatud. Taotlejal on kerge tegutsemispiirang liikumise valdkonnas, mille põhjuseks on artroosid, kõhre haigused. Taotlejal on kerge tegutsemispiirang käelise tegevuse valdkonnas, mille põhjuseks on pehmete kudede muud haigusseisundid. Taotleja kirjeldatud piiranguid õppimise ja tegevuste sooritamise valdkonnas on arvestatud liikumise valdkonda hinnates. Taotleja kirjeldatud piirangud teadvusel püsimise ja enesehoolduse valdkonnas ning ravimite kõrvaltoimetest ja muudest tervisehäiretest ei leidnud tervise infosüsteemi andmetel kinnitust. Taotlejal on põlveliigeste valu, liigesfunktsiooni häire tõttu kergelt piiratud pikkade vahemaade läbimine, eri tasapindadel liikumine, keha põhiasendi säilitamine ja muutmine. Valud süvenevad ekstreemsetel pingutustel, kestval koormusel. Terve silma nägevus on normaalne, ei sea ohtu ringiliikumist. Taotlejal on õlavalu, lihas- ja liigesfunktsiooni häire tõttu kergelt piiratud esemete tõstmine ja kandmine, käte sirutamine. Tervise infosüsteemi andmetel kontraktuure ega pareese ei esine. Taotleja suudab teostada ekstreemseid pingutusi, tõsta ja suruda raskuseid. Kuigi taotlejal esinevad piirangud eelnimetatud valdkondades ja tegevustes, ei mõjuta need taotleja töövõimet ulatuses, mis takistaks töötamist. Eeltoodust tulenevalt ei tuvastatud taotleja töövõime vähenemist. Kui terviseandmete alusel kinnitust mitteleidnud piirangud esinevad püsivalt, on soovitav pöörduda arsti vastuvõtule. Kui terviseseisundist tulenevaid piiranguid kinnitavad tervise infosüsteemi kantud või muul moel tõendatud andmed, on võimalik esitada Eesti Töötukassale uus töövõime hindamise taotlus.“ Vaidlustatud 25.07.2023 otsuse (millega muudeti 14.06.2023 otsuse põhjendusi) kohaselt: „Töövõimetoetuse seaduse § 5 lg 3 p 1 kohaselt ei ole isiku töövõime vähenenud, kuna isiku töötamine ei ole tema terviseseisundit ning sellest tulenevaid tegutsemise ja osalemise piiranguid, nende prognoosi ja eeldatavat kestust arvesse võttes takistatud. Taotlejal on kerge tegutsemispiirang liikumise valdkonnas, mille põhjuseks on artroosid ja kõhre haigused. Taotlejal on mõõdukas tegutsemispiirang käelise tegevuse valdkonnas, mille põhjuseks on artroosid ja pehmete kudede muud haigusseisundid. Taotleja kirjeldatud piirangud õppimise ja tegevuste sooritamise valdkonnas on arvestatud liikumise valdkonda hinnates. Taotleja kirjeldatud piirangud teadvusel püsimise ja enesehoolduse valdkonnas ning sõltuvust tekitavate ainete mõju ja ravimite kõrvaltoimete ja muude tervisehäirete osas ei leidnud tervise infosüsteemi andmetel kinnitust. Taotlejal on põlveliigeste valude (mis süvenevad ekstreemsetel pingutustel, kestval koormusel) tõttu piiratud pikemaajaline kõndimine, kehaasendi säilitamine ja keha põhiasendi muutmine. Taotlejal on ekstreemsel pingutusel õla valu tõttu piiratud ülemääraste raskuste tõstmine, surumine ja kandmine. Terviseandmed ei kinnita, et söömine või joomine oleksid tervisekahjustuste tõttu püsivalt häiritud. Püsivat vaimse tervise häiret terviseandmetel tuvastatud ei ole. Kuigi taotlejal esinevad piirangud liikumise ja käelise tegevuse valdkondades, ei mõjuta need taotleja töövõimet ulatuses, mis takistaks töötamist. Eeltoodust tulenevalt ei tuvastatud taotleja töövõime vähenemist.“ Kohus märgib, et haldusakti põhjendus esitatakse haldusaktis või menetlusosalisele kättesaadavas dokumendis, millele on haldusaktis viidatud (HMS § 56 lg 1 teine lause). Riigikohus on rõhutanud, et kui haldusaktis on viidatud põhjenduste osas teisele haldusaktile
või muule dokumendile, siis peab haldusakt sisaldama vähemalt selle tegemise põhimotiive (Riigikohtu halduskolleegiumi 11.05.2015 otsus nr 3-3-1-90-14, p 17). Käesoleval juhul ühtivad kohtu arvates otsustes toodud hinnangud otsuste aluseks olevate eksperthinnangute (13.06.2023 eksperthinnang kui ka 03.07.2023 vaidemenetluse raames tehtud eksperthinnangust (dtl 53-68 ja 69-87)) ja kohtumenetluses ETK ekspertarst dr Lembi Augu seisukohtadega (dtl 86-92) kaebaja poolt esitatud töövõime hindamise taotluses ja kaebuses kirjeldatud piirangutele põhijäreldustega. Kohus märgib, et kaebaja enda hinnang piirangu raskusastmele on seejuures küll oluline, kuid vastava hinnangu vastavust hindamiskriteeriumitele ja tegelikkusele peavad eelnevalt viidatud sätete alusel kinnitama ka terviseandmed. Kohus rõhutab, et isiku töövõime ulatuse tuvastamine on meditsiinivaldkonna ekspertteadmistel põhinev hinnanguline otsus (TVTS § 7 lg 1; määruse nr 39 § 8 lg 6). Kuigi tervishoiuteenuse osutaja ekspertarsti koostatud eksperdiarvamus ei ole töötukassale vahetult siduv, saab ekspertarsti järeldused siiski ümber lükata ainult konkureeriva eksperdiarvamusega (vt lisaks Riigikohtu 05.09.2019 otsus nr 3-17-1110, p-d 22 ja 26). Kui taotleja on seadnud eksperdiarvamuses toodud hinnangu põhjendatult kahtluse alla, siis ei pruugi töötukassal ollagi muud võimalust, kui küsida teise eksperdi arvamust ning hinnata seejärel taotleja piirangute ulatust, kõrvutades mõlemaid arvamusi. Oluline on aga arvestada, et kuigi ühe erialaasjatundja arvamus võib anda aluse teise eksperdi hinnangu kõrvalejätmiseks, peab töövõime hindamine sellele vaatamata alati tuginema meditsiinialaste eriteadmistega spetsialisti hinnangule. Sellise hinnangu võib anda ka töötukassa enda ekspertarst või kohtumenetluses määratud ekspert, kuid töötukassa ega halduskohus ei saa ilma eriteadmisi omamata ja täiendavaid tõendeid kogumata asuda ise hindama eksperdiarvamuse sisulist põhjendatust. Seega kohus kontrollib oma otsuse langetamisel seda, kas ekspertarvamuses on esitatud nõutud andmed ja kas kaebaja antud hinnangutega on arvestatud. Kohus ei saa hinnata ekspertarvamust sisuliselt, kuid saab kontrollida, kas aluseks võetud andmed on õiged ning kas on arvestatud kõigi oluliste asjaoludega.
15.Määruse nr 39 § 6 lg 3 kehtestab järgmised võtmetegevuste raskusastmed: 1) 0 – piiranguid ei tuvastatud; 2) 1 – kerge piirang: piirang, mis ei takista eriti isiku igapäevaelu või esineb vähem kui 25% ajast; 3) 2 – mõõdukas piirang: piirang, mis takistab sageli isiku igapäevaelu või esineb 25–50% ajast; tegevus on ilmselgelt raskemini teostatav kui ilma pikaajalise tervisekahjustuseta inimesel; 4) 3 – raske piirang: piirang, mis segab oluliselt isiku igapäevaelu, esineb väga sageli või pidevalt; tegevuse sooritamine on peaaegu võimatu, kuid mingil määral siiski teostatav; 5) 4 – täielik piirang: piirang, mis segab ja takistab pidevalt igapäevaelu; tegevust ei ole võimalik sooritada, vastav funktsioon puudub. Määruse nr 39 § 6 lg-d 4-6 kehtestavad raskusastmetega arvestamise alused. Ühe võtmetegevuse kokkuvõtlik raskusaste võrdub küsimuste punktiväärtustest suurimaga. Valdkonnas esinevate piirangute kokkuvõtlik raskusaste võrdub valdkonna võtmetegevustes esinevatele piirangutele antud raskusastmetest suurimaga. Võtmetegevuste raskusastmed summeeritakse töövõime ulatuse tuvastamiseks, v.a raskusastmed arvväärtustega 0 ja 1. Määruse nr 39 § 8 lg-st 5 nähtuvalt hindab eksperdiarvamuse andja isiku töövõimeliseks, kui võtmetegevuste raskusastmete arvväärtuste summa on 3 või väiksem. Sama paragrahvi
lg 1 kohaselt hindab eksperdiarvamuse andja töövõime kas osaliseks või puuduvaks, kasutades kaalutlusõigust, kui võtmetegevuste piirangute raskusastmete arvväärtuste summa on 4 või suurem või erijuhtumi esinemisel või kui suhtlemise valdkonna võtmetegevuse piirangute raskusaste on hinnatud arvväärtusega 4.
16.Kaebaja hinnangul esinevad tal taotluse kohaselt piirangud liikumise valdkonnas – liikumise valdkonnas, käelise tegevuse valdkonnas, teadvusel püsimise ja enesehoolduse valdkonnas, õppimise ja tegevuste sooritamise valdkonnas (piirangud liikumisega), sõltuvust tekitavate ainete mõju ja ravimite kõrvaltoimed valdkonnas, samuti kirjeldas ta muid tervisehäireid (kannakõõluse eemaldamine, vasakust silmast pime ning uneapnoe) (vt dtl 41-52 kaebaja taotlus). Kaebaja töövõimet ja kaebaja poolt taotluses antud hinnanguid on hinnanud dokumendipõhiselt dr Egle Seppo 13.06.2023 (dtl 53-68), vaidemenetluses Egle Seppo 03.07.2023 (dtl 69-85) ja kohtumenetluses ETK ekspertarst dr Lembi Aug (dtl 86-92).
17.Kohus leiab, et nii 13.06.2023, 03.07.2023 eksperthinnangust kui ka kohtumenetluse käigus 19.09.2023 antud ekspertarsti seisukohast nähtub, et hinnang kaebaja töövõimele on antud kõigi määruses nr 39 nimetatud valdkondade ja võtmetegevuste kaupa. Kohus, võrrelnud kaebaja taotlust ja eksperthinnanguid, märgib, et eksperthinnangutes on kaebaja esitatud andmed välja toodud ning olukorras, kus ekspertarst ei ole taotleja hinnanguga nõustunud, on esitatud kaebaja hinnangutele vastuseks ekspertarsti hinnangud ja põhjendused. Seega ei ole õige kaebaja väide justkui kaebaja antud hinnanguid arvesse ei oleks võetud. Kohus leiab, et ekspertarvamustes on esitatud andmed kooskõlas määruse nr 39 § 7 lg 1 p-dega 1-6.
18.Eksperthinnangutest nähtub, et kaebajal hinnati võtmetegevuste kaupa taotleja täidetud andmete alusel piirangu raskusastet vastavalt määruse nr 39 §-s 6 kirjeldatule (määruse nr 39 § 7 lg 1 p 1). Eelnevast nähtub, et eksperthinnangutes on põhjendatud kaebaja hinnangutega mittenõustumist. Seejuures ei ole kaebaja tõendanud, et eksperthinnangutes aluseks võetud TIS andmed oleks ebaõiged. Täiendavalt on vastustaja kohtumenetluses esitanud ETK ekspertarst Lembi Aug 19.09.2023 seisukoha, mis samuti ühtib piirangute raskusastmete määramise osas varasemate eksperthinnangutega. Kohus selgitab siinkohal kaebajale, et töövõime hindamisel ei hinnata mitte iga diagnoosi eraldi, vaid seda, kas vastava diagnoosiga kaasnevad võtmetegevuste sooritamisel piirangud ehk kas esinevad funktsionaalsed tegutsemispiirangud. Ekspertarst on viidanud TIS andmetele ja vastavad andmed on kohtumenetluses üle kontrollinud ETK ekspertarst. Kaebaja ei ole eksperthinnangus esile toodud tegevuste sooritamise suutlikkust sisuliselt vaidlustanud ning kohtul ei ole alust kahelda ka arstide poolt tuvastatud asjaoludes. Töötukassa ekspertarsti seisukohad kaebaja poolt esitatud töövõime hindamise taotluses ja kohtukaebuses kirjeldatud piirangutele ühtivad eksperthinnangutes märgituga. Seejuures ei ole kaebaja kaebuses välja toonud ega kirjeldanud täiendavaid piiranguid. Kaebaja viitas küll asjaolule, et vastustaja on tema arvates tuginenud vanadele epikriisidele ning sellest tulenevalt jõudnud ebaõigele järelduse piirangute raskusastme osas. Kohus kaebaja sellekohase seisukohaga ei nõustu. Hindamise juhendi metoodika kohaselt võib kasutada kuni 5 aastat vanu epikriise. Nimelt on juhendis märgitud, et kohustuslik alus ekspertarstile ekspertiisi teostamisel on kinnitav meditsiiniline info, sest taotleja töövõime kohta ei tohi hinnangut anda ilma piisava kvaliteediga terviseandmete olemasoluta. Kvaliteetse ekspertiisi teostamiseks tuleb kasutada järgmisi tervise infosüsteemis olevaid andmeid: • viie viimase aasta (kui viimase viie aasta andmetes ei sisaldu taotleja piirangut kinnitavaid
diagnoose, võib ekspertarst teha täiendava päringu viiest aastast pikema perioodi kohta) diagnoosid ja asjakohased epikriisid.3 Arvestades eeltoodud kaebaja tervislikku seisundit käsitlevaid andmeid, ekspertarsti hinnanguid ja ETK ekspertarsti seisukohta (hinnangut), on selge, et kaebaja esineb kerge tegutsemispiirang liikumise valdkonnas ning mõõdukas piirang käelise tegevuse valdkonnas. Selle tulemusena on õigesti jõutud ka järeldusele, et võtmetegevuste piirangute raskusastmete arvväärtuse summa on kaebaja puhul 2 (arvväärtusi 0 ja 1 ei liideta). Kohtul puudub alus kahelda selles osas ekspertarstide arvamuse paikapidavuses. Kaebaja ei ole kohtumenetluses ka vastavaid andmeid ümber lükanud. Kaebaja poolt täiendavalt esitatud epikriis on koostatud 13.12.2023 (dtl 239-241). Sellega ei saa kohus arvestada, kuivõrd vaidlusaluste otsuste tegemise ajal seda olemas ei olnud. Nagu kohus juba ülal märkis, siis haldusakti õiguspärasust hindab kohus haldusakti andmise seisuga ehk siis antud juhul tuleb lähtuda enne 25.07.2023 teada olnud kaebaja terviseandmetest. Kohtule esitatud teisest epikriisist (dtl 243-243) nähtuvad andmed perioodi 25.05.202320.03.2024 kohta. Otsuste tegemistel on vastustaja arvestanud nende terviseandmetega, mis konkreetse otsuse tegemise ajaks TIS-is olemas olid. Hiljem lisandunud andmetega vastustaja arvestada ei saanud ega pidanud neist ka otsuste tegemisel lähtuma.
19.Kokkuvõtvalt leiab kohus, et kuivõrd ETK oli kohustatud kaebaja töövõime ulatuse tuvastamisel lähtuma koostatud eksperdiarvamusest (määruse nr 39 § 8 lg 6) ning ekspertiisi käigus leiti, et kaebajal töövõime vähenenud ei ole, siis puudus ETK-l alus teha teistsuguse sisuga otsus (TVTS § 5 lg 3 p 1). Mis puudutab kaebaja väidet, et ETK-le ei meeldi see, et kaebaja tegeleb spordiga ja kaebajale ei määratud sellest tulenevalt osalist töövõimetust, siis kohus leiab, et antud väide ei ole asjakohane. ETK on tuginenud otsuse tegemisel lähtuvalt õiguslikust regulatsioonist ekspertiisidele, mis aga ei tuvastanud kaebajal sellises ulatuses tegutsemispiiranguid, mis tooksid kaasa osalise töövõime või täieliku töövõime puudumise määramise. Tegelikult ei väida ka kaebaja ise, et ta mingit tööd oma tervislikust seisundist tulenevalt teha ei saa või saaks seda teha üksnes osaliselt. 25.07.2024 otsuse põhjenduses on mh ära märgitud, et: „Taotlejal on põlveliigeste valude (mis süvenevad ekstreemsetel pingutustel, kestval koormusel) tõttu piiratud pikemaajaline kõndimine, kehaasendi säilitamine ja keha põhiasendi muutmine. Taotlejal on ekstreemsel pingutusel õla valu tõttu piiratud ülemääraste raskuste tõstmine, surumine ja kandmine“ Samas on toodud eelnevalt välja, et: „Taotlejal on kerge tegutsemispiirang liikumise valdkonnas, mille põhjuseks on artroosid ja kõhre haigused. Taotlejal on mõõdukas tegutsemispiirang käelise tegevuse valdkonnas, mille põhjuseks on artroosid ja pehmete kudede muud haigusseisundid. Taotleja kirjeldatud piirangud õppimise ja tegevuste sooritamise valdkonnas on arvestatud liikumise valdkonda hinnates.“ Seega ei ole ETK järeldanud kaebaja terviseandmetest, et piirangud esineksid üksnes sportimisel. Haldusakti põhjendustest nähtub, et piirangutega on arvestatud üleüldiselt. Eeltoodust tulenevalt on kaebaja etteheited selles osas põhjendamatud ega saa kaasa tuua vaidlustatud otsuste tühistamist.
20.Eeltoodut kokku võttes leiab kohus, et Eesti Töötukassa 14.06.2023 otsus nr TVH/23/023364 ja 24.07.2023 vaideotsuse nr VO/23/1794 ning 25.07.2023 otsuse nr
Kä esaadav arvu!võrgus: h ps://www.tootukassa.ee/et/teenused/toovoime-hindamine/toovoimehindamisepohimo ed-ja-metoodika
TVH/23/028207 on õiguspärased ja tühistamisele ei kuulu. Eelneva tõttu ei ole põhjendatud ka kohustamiskaebuse rahuldamine. Kohus selgitab kaebajale veelkord, et kui kaebaja töövõime muutub, on kaebajal õigus esitada ETK-le uus taotlus töövõime hindamiseks. Seejuures peavad kinnitama töövõime (osalist) puudumist ka vastavad terviseandmed. Menetluskulud
21.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Otsus tehti kaebaja kahjuks. Vastustaja ei ole kohtule menetluskulude hüvitamise taotlust esitanud ja seetõttu jäävad menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda. (allkirjastatud digitaalselt) Daimar Liiv Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.