Xi kaebus Tartu Maakohtu kohustamiseks väljastada talle kriminaalasja nr 1-18-3661 toimikust koopiad
RESOLUTSIOON
1.Võtta asja juurde kriminaalasja nr 1-18-3661 juurest Xi 4. jaanuari ja 25. jaanuari 2024. a avaldused ning Tartu Maakohtu 23. aprilli 2024. a määrus.
2.Tagastada Xi kaebus.
3.Jätta Xi taotlus riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks läbi vaatamata.
4.Asendada avaldatavas kohtulahendis kaebaja nimi tähemärgiga.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse resolutsiooni p-de 2 ja 3 peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 4 ja § 204 lg 1). Muus osas määruse peale määruskaebust ei saa esitada.
1.X (kaebaja) esitas 4. jaanuaril ja 25. jaanuaril 2024 Tartu Maakohtule kriminaalasjas nr 118-3661 taotlused, milles soovis kriminaalasja toimikust koopiaid. Kaebaja soovis koopiaid 9. juulil 2017 toimunud avariist tehtud fotodest. Ühtlasi soovis kaebaja koopiat lühikirjelduse näol. Kaebaja soovis koopiatega tutvuda ja need enda isiklikku toimikusse lisada.
2.Tartu Maakohus jättis 23. aprilli 2024. a määrusega kriminaalasjas nr 1-18-3661 kaebaja taotlused rahuldamata. Tartu Maakohus tunnistas kaebaja 27. aprilli 2018. a kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-18-3661 süüdi karistusseadustiku § 215 lg 2 p 1, § 209 lg 2 p 1, § 199 lg 2 p-de 4,7 ja 8, § 121 lg 2 p-de 1 ja 3 ning § 120 lg 1 järgi. Kohtuotsus jõustus 15. mail 2018. Seega on kriminaalmenetlus asjas lõppenud ning toimik kohtule teadaolevalt arhiveeritud. Kohus saab aru, et kaebaja soovib koopiaid kriminaalasja nr 1-18-3661 toimikust seonduvalt kaebaja 9. juulil 2017 põhjustatud liiklusõnnetusega. Kaebaja on varasemalt esitanud samasisulised toimikuga tutvumise taotlused ka 22. septembril, 21. oktoobril ja 26. detsembril 2023, mille kohus jättis 29. detsembri 2023. a määrusega rahuldamata. Eelnevalt on kohus
3-24-1208 jätnud kaebaja samasisulise taotluse rahuldamata 15. juulil 2020. Kohtul tuleb kaaluda kaebaja eesmärgist tulenevat õigustatud huvi toimikuga tutvuda ning võimalikke kaalutlusi, mis räägivad toimikuga tutvumise taotluse rahuldamata jätmise kasuks. Praegusel juhul ei ole võimalik tuvastada, milles seisneb kaebaja õigustatud huvi arhiveeritud toimikuga tutvumiseks ja sellest koopiate saamiseks kasvõi osaliselt. Kaebaja ei ole taotlustes mingilgi viisil põhjendanud enda õigustatud huvi toimikuga tutvumiseks ja koopiate saamiseks ning selgitanud, millisel eesmärgil ta teavet soovib. Soov fotosid enda toimikusse lisada ei ole asjakohane põhjendus. Eeltoodust tulenevalt puudub kohtul võimalus kaaluda, kas taotluse esitaja õigustatud huvi toimikuga tutvumiseks ning toimikust koopiate saamiseks võiks kaaluda üles teiste isikute õigused ja huvid. Kriminaalasja materjalide hulgas võib olla näiteks materjale, mis võivad avalikustamisel kahjustada teiste isikute õigusi ja vabadusi. Kohus ei saa antud juhul hinnata, kas tutvumistaotluse esitaja õigustatud huvi toimikuga tutvuda kaalub üles need õigused ja huvid, mis räägivad toimikule juurdepääsu võimaldamise vastu, kuna taotleja ei ole sisuliselt avaldanud, milles seisneb tema õigustatud huvi kriminaalasja arhiveeritud toimikuga tutvumiseks.
3.Kaebaja esitas 23. aprillil 2024 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles soovib saada koopiaid kriminaalasja nr 1-18-3661 materjalidest. Kaebaja soovib fotosid tema 9. juulil 2017 põhjustatud liiklusõnnetuse sündmuspaigast. Kaebaja soovib rahulikult tutvuda fotode ja asjaoludega, mille pärast ta 2018. a süüdi mõisteti. Kaebaja soovib fotosid ka mälestuseks. Kaebaja taotleb riigilõivu tasumise kohustusest vabastamist.
KOHTU SEISUKOHT
4.Kohus võtab asja materjalide juurde kriminaalasja nr 1-18-3661 juurest kaebaja 4. jaanuari ja 25. jaanuari 2024. a avaldused ning Tartu Maakohtu 23. aprilli 2024. a määruse (HKMS § 62 lg 2).
5.HKMS § 121 lg 2 p 21 kohaselt võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline. Kohtu hinnangul kuulub kaebus eeltoodud alusel tagastamisele.
6.Kriminaalasja nr 1-18-3661 menetlus on käesolevaks ajaks jõustunud kohtuotsusega lõppenud ning kaebaja soov kriminaalasja toimikust koopiate saamiseks ei seondu tema tahtega enda õigusi kriminaalmenetluses efektiivselt kaitsta. Kaebaja soovib koopiaid põhjendusel, et ta soovib liiklusõnnetuse sündmuspaigast tehtud fotodega rahulikult tutvuda. Ühtlasi soovib ta fotosid mälestuseks. Seega ei esine kaebajal konkreetset vajadust koopiate saamiseks, vaid üksnes huvi koopiatega tutvuda, sh neid endale mälestuseks jätta. Asjaolu, et maakohus ei pidanud eeltoodud argumente piisavaks ning jättis seetõttu koopiad väljastamata, ei saa kaebajale ülemääraseid kannatusi põhjustada. Kohtule ei nähtu, et kaebajale oleks sellest mingid reaalsed negatiivsed tagajärjed saabunud. Tegemist on pelgalt ebamugavusega, mida ei saa pidada kaebaja õigusi intensiivselt riivavaks.
7.Kriminaalmenetluse käigus kogutud teave on sõltuvalt sisust avalik teave ja/või isikuandmed, millele kriminaalmenetluse seadustiku eriregulatsiooni puudumisel laienevad vastavalt avaliku teabe seadus (AvTS) ja isikuandmete kaitse seadus. Kuna kriminaalmenetluse seadustikus pole erikorda kriminaal- ja kohtutoimikuga tutvumiseks pärast kriminaalmenetluse lõpetamist ja toimiku arhiveerimist, tuleb tutvumisloa taotlused lahendada üldises korras selle seaduse alusel, millel toimikuga tutvuda sooviva isiku taotlus rajaneb. Eeskätt võib õiguslik alus kriminaal- või kohtutoimikuga tutvumiseks tuleneda isikuandmete kaitse seadusest,
3-24-1208 avaliku teabe seadusest või arhiiviseadusest. Kõigi nende seaduste alusel esitatud tutvumisloa taotlusi menetletakse haldusmenetluse korras. Maakohtus arhiveeritud kohtutoimikutes sisalduvate andmete puhul on vastutav töötleja isikuandmete kaitse seaduse mõttes ja teabevaldaja AvTS § 5 lg 1 p 1 tähenduses maakohus. Kuna kohtutoimikuga tutvumiseks loa andmine on väga tihedalt seotud kohtu õigusemõistmise alase tegevusega, tuleb maakohtule esitatud taotlus kohtutoimikuga tutvumiseks lahendada üldjuhul kohtu esimehel või tema poolt selleks volitatud isikul, kelleks võib olla ka kõnealust kriminaalasja lahendanud kohtunik (Riigikohtu halduskolleegiumi 3. novembri 2016. a määrus asjas nr 3-3-1-58-16, p 8; 10. juuni 2016. a otsus asjas nr 3-3-1-84-15, p-d 18-24; kriminaalkolleegiumi 16. aprilli 2020. a määrus asjas nr 1-19-8262, p-d 41, 43 ja 44). Tartu Maakohus on kaebaja koopiate saamise taotluste lahendamisel õigesti eelkirjeldatud õigusaktidest ja kohtupraktikast juhindunud.
8.Samuti on maakohus kaebaja taotluste lahendamisel lähtunud asjakohastest kaalutlustest. Isikuandmete kaitse seadus ühelt poolt piirab kolmandate isikute juurdepääsu andmesubjekti isikuandmetele, teiselt poolt aga loob andmesubjektile Eesti Vabariigi põhiseaduse (PS) §-st 44 tulenevad lisagarantiid tema kohta avaliku võimu poolt kogutud isikuandmetega tutvumiseks ning nende õigsuse kontrollimiseks. Vastavalt PS § 44 lg-le 3 saab andmesubjekti õigust isikuandmetega tutvumiseks piirata üksnes seadusega ning loetletud alustel, esmalt teiste inimeste õiguste ja vabaduste kaitseks. Tartu Maakohtul tuli kaebaja koopiate saamise taotluste lahendamisel kaaluda, kas kaebaja õigustatud huvi toimikuga tutvuda kaalub üles need õigused ja huvid, mis räägivad toimikule juurdepääsu võimaldamise vastu (Riigikohtu halduskolleegiumi 10. juuni 2016. a otsus asjas nr 3-3-1-84-15, p 19; kriminaalkolleegiumi
16.aprilli 2020. a määrus asjas nr 1-19-8262, p 38). Tartu Maakohus on 23. aprilli 2024. a määruses asjas nr 1-18-3661 õigesti märkinud, et kuna kriminaaltoimik sisaldab konfidentsiaalset teavet teiste isikute, sh nii kannatanute kui tunnistajate kohta, mille avalikustamisega võib kaasneda isikute põhiõiguste intensiivne riive, saaks kohtu hinnangul lubada toimikuga tutvuda ning sellest koopiaid teha juhul, kui taotleja huvi toimikuga tutvumiseks kaalub üles teiste isikute õigused, riivamata ebaproportsionaalselt ja lubamatult teiste inimeste eraelu puutumatust ja vabadust. Praegusel juhul ei ole võimalik tuvastada, milles seisneb kaebaja õigustatud huvi arhiveeritud toimikuga tutvumiseks ja sellest koopiate saamiseks. Kaebaja soov vaidlusaluste fotodega tutvuda ning need mälestuseks enda isiklikku toimikusse lisada ei väljenda tegelikku õigustatud huvi, mis kaaluks üles teiste isikute õigused ja huvid. Ka halduskohtule ei ilmne kaebaja tegelik vajadus kriminaalasja toimikust koopiate saamiseks. Seega ei saa Tartu Maakohtu 23. aprilli 2024. a määrust asjas nr 1-18-3661 õigusvastaseks pidada ning on vähetõenäoline, et kohus kaebuse rahuldab.
9.Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus Xi kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel. Kohus selgitab, et vastavalt HKMS § 43 lg-le 2 ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti kohtusse ning kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.
10.Kuna kohus tagastab kaebuse, siis puudub vajadus lahendada kaebaja taotlust riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks ning kohus jätab selle taotluse läbi vaatamata.
11.Kohtumääruse avaldamisel asendab kohus kaebaja nime tähemärgiga (HKMS § 175 lg 3).
(allkirjastatud digitaalselt) Juhan Siider
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.