lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-23-1808/18

Korrakaitse › Vanglad

HaldusasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu halduskolleegium · 24.04.2024

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium
Kohtuasja number
3-23-1808/18
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Korrakaitse › Vanglad
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
24.04.2024
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1120
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus Maili Lokk, Einar Vene ja Tanel Saar 24. aprill 2024, Tartu 3-23-1808 Xi kaebus Viru Vangla kohustamiseks tagama talle lukustatud kambris ja kartseris telefonikõned lähedastele iga päev vähemalt 20 minutit Xi määruskaebus Tartu Halduskohtu 31. jaanuari 2024. a määruse peale Kirjalik menetlus Kaebaja X Vastustaja Viru Vangla

RESOLUTSIOON

Jätta Xi määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 31. jaanuari 2024. a määrus muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest arvates.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.Viru Vanglas viibiv kinnipeetav X esitas Tartu Halduskohtule kaebuse Viru Vangla kohustamiseks tagama lukustatud kambris ja kartseris viibimise ajal telefonikõned lähedastele iga päev vähemalt 20 minutit. Kaebaja sõnul on ta esitanud alates 9. augustist 2023 ehk ajast, mil ta paigutati üksikvangistusse, iga päev taotlusi helistamise võimaldamiseks vangistusseaduse (VangS) § 28 lg-s 3 sätestatud asutuste/isikute kõrval ka abikaasale ja esindajatele. Vangla väitis kaebajale suuliselt, et kodukõned toimuvad laupäeviti 10 minutit. Koos kaebusega esitas kaebaja taotluse vabastada ta kaebuse esitamisel ettenähtud riigilõivu tasumisest.
2.Tartu Halduskohus tagastas 31. jaanuari 2024. a määrusega kaebuse (resolutsiooni p 1) ja jättis taotluse kaebuselt riigilõivust vabastamiseks läbi vaatamata (resolutsiooni p 2), olles eelnevalt kaebuse osaliselt tagastanud Viru Vangla kodukorra p 13.9.1.1 tühistamise nõudes ja menetluse lõpetanud Viru Vangla kodukorra p 13.9.1.4 tühistamise nõudes. Kohus leidis, et kaebaja väide, et lukustatud kambris ja kartseris olles võimaldatakse talle helistamist üksnes kord nädalas laupäeviti 10 minutit, ei vasta tõele kaebaja telefonikõnede

Sarnased lahendid

Korrakaitse
  • 15.07.20263-26-1915/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 09.07.20263-26-1915/7Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 30.06.20263-26-1937/2Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 30.06.20263-26-1937/3Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-1819/5Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-1307/10Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

logidest nähtuvalt. Tegelikkuses on kaebajale vaidlusalusel perioodil võimaldatud helistamisaeg ületanud oluliselt Vangla sisekorraeeskirja § 51 lg-s 2 ja Viru Vangla kodukorra p-des 13.9.1.1 kuni 13.9.1.4 ette nähtud minimaalset ulatust – päevakavas ettenähtud ajal ühel korral kuni 10 minutit. Seejuures on kaebajale võimaldatud helistada lähedastele ka muudel päevadel peale laupäeva. Seega ei ole kaebajat lukustatud kambris ja kartseris erakõnedest ega ka muudest telefonikõnedest ilma jäetud, vaid talle on vangla poolt võimaldatud lähedastele jt isikutele helistada kehtestatud miinimumist tunduvalt rohkem. Samuti ei ole kaebajal lukustatud kambris ja kartseris olles keelatud suhtlemine lähedastega muul viisil peale helistamise. Kaebajal on võimalus lähedastega kokku saada ja suhelda kirja teel. Vaidlusalusel perioodil toimus kaebajal pikaajaline kokkusaamine abikaasaga 17.-18. august 2023. Eelnevat arvestades ei saa kaebaja õigusi niivõrd intensiivselt riivata see, kui vangla ei võimalda tal lukustatud kambris ja kartseris olles helistada lähedastele iga päev vähemalt 20 minutit. Kaebuses nõutud ettekirjutuse tegemine vanglale ei ole põhjendatud. Kohustamiskaebuse rahuldamine eeldab kaebaja õiguste rikkumist haldusorgani õigusvastase keeldumisega ning haldusorgani kohustust toimingu sooritamiseks, kuid need alused ei ole täidetud. Praeguses asjas ei ole enam kohtu menetluses nõuet vangla kodukorra tühistamiseks osas, mis reguleerib telefoni kasutamist suletud osakondades. Äratuntav ei ole, et kõnealused vanglas kehtestatud helistamise piirangud võiksid ebaproportsionaalselt riivata kaebaja põhiõigusi. Kaebaja osas lõpetati julgeolekuabinõude kohaldamine 23. augustil 2023 ja kaebaja paiknes kartseris 23.-30. august 2023 ning alates 30. augustist 2023 tavarežiimil, mis tähendab, et kaebajal on võimalik telefoni kasutada kambrite lahtioleku ajal. Vanglas helistamise aeg ei saa olla piiramatu, sest sellisel juhul ei oleks võimalik tagada kõikidele kinni peetavatele isikutele võrdseid võimalusi telefoni kasutamiseks. Kuna kaebaja õiguste riive ei olnud intensiivne ning kaebuses esitatud kohustamisnõude rahuldamine oleks ebatõenäoline, tuleb kaebus halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 2 p 21 alusel tagastada.

3.X esitas Tartu Ringkonnakohtule määruskaebuse, milles taotleb halduskohtu määrus tühistada ja teha uus määrus, millega vabastada kaebaja riigilõivu tasumisest ja saata asi halduskohtule menetlusse võtmiseks. Kaebaja leiab, et ekslik on halduskohtu seisukoht, et kohustamisnõue ilma tühistamisnõudeta on perspektiivitu, sest vangla kodukorrast ei tulene otsest keeldu helistamist lubada rohkem kui üks kord nädalas. Vangistusseadus (VangS) § 23 lg 2 sätestab vanglale kohustuse soodustada vanglavälist suhtlemist, seega on kohustamisnõue asjakohane. Lisaks on võimalus menetluse kestel üle minna lähedastele helistamise piiramise keelamise nõudele või tuvastamisnõudele, mistõttu halduskohus tagastas kaebuse ebaõigesti ja määrus kuulub tühistamisele. Kohus oli kohustatud andma kaebajale võimaluse üle minna kodukorra tühistamisnõudelt tuvastamisnõudele, kuid kohus seda ei teinud. Halduskohus jättis tähelepanuta, et Viru Vangla kodukord peab olema kooskõlas seaduste, põhiseaduse ja Euroopa Inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooniga (EIÕK) ning vanglal ei olnud õigust sekkuda kaebaja perekonna- ja eraellu. Halduskohus on kohtuistungi korraldamata jätmisega faktide tuvastamiseks, meelevaldselt ja põhjendamatult võtnud kaebajalt tema põhiseadusliku õiguse olla oma kohtuasja arutamise juures. Halduskohus eiras HKMS §-st 2 tulenevat uurimiskohustust.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

4.Ringkonnakohus asub seisukohale, et Xi määruskaebus ei kuulu rahuldamisele.
5.Halduskohus selgitas ja põhjendas väga põhjalikult, miks esineb alus kaebuse tagastamiseks HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu põhjendusega ja neid kordama ei hakka (HKMS § 201 lg 4, § 203 lg 2).
6.Kaebaja kaebuse eesmärgiks on saada rohkem aega helistamiseks, s.t igapäevaselt 20 minutit. Halduskohus tagastas kaebaja kaebuse, kuna leidis, et kaebusega kaitstava õiguse riive

on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline. Kuigi kaebaja taotleb määruskaebuses halduskohtu 31. jaanuari 2024. a määruse tühistamist, ei sisalda määruskaebus ja selle täiendused kaebaja veenvaid seisukohti, miks vangla peaks talle tagama helistamise võimaluse üksikvangistuses viibimise ajal iga päev 20 minutit. Kaebaja ei ole piisavalt põhjendanud, kuidas praegune helistamise korraldus rikub tema õigusi ning mil moel sekkub vangla helistamise korralduse kaudu kaebaja perekonna- ja eluellu.

7.Halduskohus tõi selgelt välja, et VangS § 28 lg 1, vangla sisekorraeeskirja § 51 lg 2 ning Viru Vangla kodukorra p-de 13.9.1.1. ja 13.9.1.4. alusel on suletud osakonnas viibival kinnipeetaval õigus helistada üks kord nädalas 10 minutit. Vaidlus puudub selle üle, et kaebajale on helistamise õigus nimetatud ulatuses tagatud. Viru Vangla ei ole kaebajale kartseris või lukustatud kambris viibimise ajal telefonikõnede tegemist keelanud. Halduskohus märkis õigesti, et helistamise aeg ei saa olla piiramatu, kuna kõikidele kinni peetavatele isikutele tuleb tagada võrdsed võimalused telefoni kasutamiseks.
8.Ringkonnakohtule ei ole vaidluse asjaoludest tulenevalt äratuntav kaebaja õigus ega vajadus saada helistada rohkem kui kehtiv õigus ette näeb, s.t 10 minutit nädalas. Halduskohus tuvastas kaebaja telefonikõnede logide alusel, et kaebajal on võimaldatud helistada oluliselt kauem kui õigusaktides ettenähtud minimaalne aeg. Samuti on kaebaja saanud helistada nii abikaasale kui ka teistele isikutele mitte ainult laupäeval, vaid ka tööpäevadel. Eelneva alusel ei saa väita, et kaebajale ei ole võimaldatud sotsiaalsete sidemete hoidmist telefoni kasutamise teel.
9.Kaebaja viitab määruskaebuse täienduses erinevatele kohtulahenditele, mis käsitlevad kohtus kohtuistungi korraldamist ja suulist ärakuulamist. Kaebaja soovis kaebuses halduskohtule kohtuistungi korraldamist. Halduskohus ei võtnud kaebust menetlusse, kuna halduskohtu hinnangul esines alus kaebuse tagastamiseks. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga kaebuse tagastamise osas ja halduskohtu otsustuse vaidlustamisel määruskaebusemenetluses ei pea vajalikuks kohtuistungit korraldada (HKMS § 210 lg 4).
10.Eeltoodu alusel nõustub ringkonnakohus halduskohtuga selles, et kaebaja õiguste riive ei ole intensiivne, kui vangla ei võimalda tal lukustatud kambris või kartseris olles helistada lähedastele iga päev vähemalt 20 minutit ning esitatud kohustamiskaebuse rahuldamine ei ole tõenäoline. Vaidluse asjaolude ja kohtu selgituste alusel asub ringkonnakohus seisukohale, et halduskohus tagastas õigesti kaebaja kaebuse. Määruskaebuse rahuldamiseks ja halduskohtu määruse tühistamiseks puudub alus. (allkirjastatud digitaalselt)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 26.06.20263-26-1637/6Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 26.06.20263-26-1245/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium