X kaebus Jõelähtme Vallavalitsuse korralduse nr 849 tühistamiseks.
Menetlusosalised
Kaebaja – X Vastustaja – Jõelähtme vald
Asja läbivaatamine
Kirjalikus menetluses
29.09.2023
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada kaebus ja tühistada Jõelähtme Vallavalitsuse 29.09.2023 korraldus nr 849.
2.Mõista Jõelähtme vallalt kaebaja kasuks välja menetluskulu kokku 20 eurot. Ülejäänud osas jätta poolte menetluskulud nende endi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, so hiljemalt 20.05.2024 (halduskohtumenetluse seadus (HKMS) § 181 lg 1). Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva
(HKMS § 184).
Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
1.X on Allikate tee 23, Loo alevik, Jõelähtme vald (katastritunnus 24504:002:0559) omanik alates 2013 aastast.
2.29.01.2008 kehtestati Jõelähtme Vallavolikogu otsuse kohaselt Loo aleviku Ojaääre ja Allikate tee kinnistute detailplaneering ning planeeritava ala jagati elamuehituskruntideks, mille tulemusena loodi 59 uut katastriüksust, nende hulgas ka Allikate tee 23, sihtotstarbega elamumaa.
3.X püstitas aastal 2013 kinnistule ajutised abihooned üldpinnaga ca 160 m2: puukuur (pindalaga ca 40 m2) ja kaks ehitussoojakut pikendustega (kumbki ca 60 m2).
4.23.08.2018 tunnistati Jõelähtme Vallavolikogu otsusega nr 110 kehtetuks Oja ja Allikate detailplaneering kuna detailplaneeringut ei olnud 11 aasta jooksul asutud realiseerima, arendaja polnud detailplaneeringu järgseid teid ning tehnovõrke ja –rajatisi välja ehitanud. Teid, tehnovõrke – ja rajatisi ei soovinud välja ehitada ka Jõelähtme vald.
5.08.04.2022 ja 01.06.2022 kinnistutel Allikate tee 23 ja 25 teostatud paikvaatluse käigus tuvastas Jõelähtme vallavalitsuse järelevalveametnik, et kinnistul Allikate tee 23 paikneb kaks üle 60 m2 ehitist ning üks alla 60 m2 ehitis (ca 40 m2).
6.Jõelähtme vallavalitsuse järelevalveametnik tegi 17.06.2022 X suhtes ettekirjutuse-hoiatuse nr 2212899/00092, kohustades Xt hiljemalt 01.10.2022 likvideerima õigusliku aluseta püstitatud kaks üle 60 m2 ehitist ning üks umbes 40 m2 ehitise asukohaga Allikate tee 23, Loo alevik Jõelähtme vald. Ettekirjutus edastati Xle e- posti aadressile ning 21.06.2022 kinnitas X ettekirjutuse kättesaamist. X vaidlustas 17.06.2022 tehtud ettekirjutuse- hoiatuse nr 2212899/00092 Tallinna Halduskohtus, kuid kaebetähtaja ületamise tõttu menetlus lõpetati (haldusasi nr. 3-22-2690).
7.11.11.2022 pikendas Jõelähtme vallavalitsus X taotluse alusel hoiatusega nr 2212899/000921 ettekirjutus- hoiatuse nõuete täitmise tähtaega kuni 11.01.2023.
8.03.02.2023 pikendas Jõelähtme vallavalitsus hoiatusega nr 2212899/00092-2 ettekirjutushoiatuse nõuete täitmise tähtaega kuni 03.04.2023.
9.24.04.2023 teostas Jõelähtme vallavalitsus kontrolli mainitud ettekirjutuse nõuete täitmise osas. Vallavalitsuse arvamusel jättis X nõude nr 3 täitmata ehk ettekirjutuse lisas 3 märgitud ehitis jäi lammutamata, samuti ettekirjutuse nõude 2 objektiks olnud ehitis (teine ehitussoojak) tõsteti kõrvalasuvale kinnistule Allikate tee 25, Loo alevik. Antud asjaolud on kajastatud 15.05.2023 hoiatuses nr 2212899/00092-3 ning mainitud hoiatusega määratud ettekirjutuse nõuete täitmise uueks tähtajaks kuni 15.07.2023. Hoiatus edastati X e-posti aadressile ning 16.06.2022 kinnitas X hoiatuse nr 2212899/00092-3 kättesaamist.
10.06.07.2023 esitas X hoiatusele nr 2212899/00092-3 vaide.
11.13.07.2023 andis Jõelähtme vallavalitsus tähtaja kuni 24.07.2023 vaides olevate puuduste kõrvaldamiseks ning 24.07.2023 esitas X parandatud vaide hoiatusele nr 2212899/00092-3 ning taotles hoiatuse nr 2212899/00092-3 kehtetuks tunnistamist.
12.15.09.2023 teostas Jõelähtme vallavalitsus vaidemenetluse raames paikvaatluse X kinnistul.
13.29.09.2023 tegi Jõelähtme Vallavalitsus korraldusega nr 849 vaideotsuse, millega jättis X vaide hoiatusele nr 2212899/00092-3 rahuldamata.
14.02.10.2023 edastati korraldus X e-posti aadressile ning 10.10.2023 kinnitas X korralduse nr 2212899/00092-3 kättesaamist.
15.Tallinna Halduskohtus registreeriti 06.11.2023 X (edaspidi ka kaebaja) kaebus Jõelähtme Vallavalitsuse 29.09.2023 korralduse (vaideotsus) nr. 849 tühistamiseks.
16.Tallinna Halduskohus võttis kaebuse 01.12.2023 antud määrusega menetlusse ja kohustas kaebajat kabust täiendama ja vastustajat kaebusele vastama. Nii kaebaja kui vastustaja vastasid tähtaegselt.
17.Tallinna Halduskohus määras 08.02.2024 antud määrusega kaebuse läbivaatamiseks kirjaliku menetluse ja määras kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemise aja.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
18.X põhjendused on kokkuvõtvalt järgmised. Kaebaja jääb seisukohale, et Jõelähtme vallavalitsuse hoiatuses nr 2212899/00092 sätestatud nõuded on täidetud. Käesoleval ajal Jõelähtme vallas, Loo alevikus, Allikate tee 23 kinnistul hoiatuses nr 2212899/00092 nimetatud hooneid ei asu, küll aga seal asub ehitussoojak, mis on oma olemuselt teisaldatav vallasvara nagu haagis või konteiner. Ehitussoojakul on kinnitused, mille abil saab soojakut kraanaga tõsta ja teisaldada. Ehitussoojaku alumises osas on reilid (vajadusel võivad olla rattad). Jõelähtme vallavalitsus märkis oma hoiatuse 2212899/00092, et hoiatuse objektiks nr 3 olev hoone (ehitussoojak) on pindalaga ca 60 m2. Hoiatuses nr 2212899/00092-3 märgib Jõelähtme vallavalitsus, et selle pindala oli ülevaatuse hetkel 31,5 m2 (kui karniis ei kuulu hoonestusalasse, siis hoiatusaluse hoone pindala on 23,25 m2). Loogiline on, et objekt ei saa jääda muutumatuks, kui selle pindala on vähenenud vähemalt 2 korda, samuti on muutunud selle konfiguratsioon, kuna ehitussoojak külgnev juurdeehitus likvideeriti. Sellest tulenevalt ei eksisteeri hoiatuses nr 2212899/00092 nimetatud objekti nr 3 endisel kujul. Kaebaja jääb seisukohal, et tema kinnistul aadressil Jõelähtme vallas, Loo alevikus, Allikate tee 23 asuv ehitussoojak on vallasvara, sest ei ole muu hulgas alaliselt aluspinnaga seotud. Arvestades, et nimetatud ehitussoojak on vallasvara, ei ole oluline, kas kaebaja on täitnud ehitusseadustikus (EhS) § 19 lõike 1 punktist 2 tulenevad ehitise omaniku kohustused tagada hoone ehitamiseks ja kasutamiseks vajalikud load ja teatised. Kaebaja ei nõustu Jõelähtme vallavalitsuse väitega, et ehitussoojaku välimus risustab avalikku ruumi. Ehitussoojaku välimus on korralikum kui paljudel kõrvalkruntidel asuvatel ehitistel. Kaebaja pöördus korduvalt Jõelähtme vallavalitsuse poole palvega väljastada talle tingimused Jõelähtme vallas, Loo alevikus, Allikate tee 23 kinnistule elumaja projekteerimiseks, kuid vallavalitsus keeldus, viidates detailplaneeringu ja kommunikatsioonide puudumisele selles piirkonnas. Vaatamata kommunikatsioonide ja detailplaneeringu puudumisele on kinnistutel Allika tee 19 ja Allika tee 15 maju ehitatud juba mitu aastat. Kaebaja on korduvalt teinud vallavalitsusele järelepärimisi, et saada teada, mille alusel seda ehitust tehakse, kuna soovib ka omale krundile maja ehitada. Kaebaja pole vastust saanud. Eesti Vabariigi põhiseaduse (PS) § 12 sätestab, et kõik on seaduse ees võrdsed. PS § 12 tuleneb kohustus kohaldada seadusi kõikide isikute suhtes ühtmoodi. Tegelikult rakendab Jõelähtme vallavalitsus seadustikku valikuliselt, seades kaebajale rangemad nõuded. Samas puudub
vallavalitsuselt adekvaatne reaktsioon teistele ohtlikele ja avalikku ruumi reaalselt risustavatele naaberhoonetele. Seega tegelikult kohaldab vallavalitsus seadust valikuliselt. Kaebaja on juba varem märkinud, et ta pole kaugeltki ainus, kes on jätnud täitmata EhS-is märgitud ehitise omaniku kohustused. Kui tegemist on nii tõsiste rikkumistega, mis nõuavad selliste meetmete rakendamist nagu hoonete likvideerimine, siis mitte ainult kaebaja, vaid ka kõigi teiste rikkujate suhtes kehtivad samad nõuded ja tuleks kohaldada samu meetmeid, mis kaebaja suhtes. Vastasel juhul on tegemist seaduse ebavõrdse kohaldamisega ning seaduse ees võrdsuse põhimõtte rikkumisega. Kaebaja on arvamusel, et vallavalitsus kohtleb kaebajat ebavõrdselt võrreldes naaberkrundi omanikega, kelle kruntidele püstitati õigusliku aluseta väikeehitisi. Põhiseadusliku isikute võrdse kohtlemise põhimõtte rikkumise tagajärjel Jõelähtme vallavalitsuse poolt rikutakse ka kaebaja omandiõigusi, kuna ta on ilma jäetud võimalusest omada/teha seda, mida mõnel naabril on lubatud (nt maja ehitada või säilitada oma vara oma krundil). Selle hoiatuse nõuded sunnivad kaebajat oma vallasvara (ehitussoojakut) likvideerima või teisaldama teise asukohta, millega kaasnevad lisakulud. Vastustaja vastusele 15.01.2024 on lisatud numbrita paikvaatlusprotokoll 15.09.2023, allkirjastatud Jõelähtme vallavalitsuse järelevalveametniku D. Surkova, jurist Maris Liström, maa-ehitus-ja planeerimisosakonna juhataja Elvis Tõnissoni poolt. Paikvaatlusprotokollis on vead, millest tulenevalt ei saa käesolevat dokumenti lugeda objektiga Allikate tee 23, Loo alevik, Jõelähtme vald seotuks. Paikvaatlusprotokollis on märgitud: “Pargi tee 2 kinnistul, Loo alevikus, Jõelähtme vallas paikvaatluse käigus on tuvastatud, et Pargi tee 2 korteriomanike nr 7 ja 8 poolt püstitati ehituskeelalasse 2 hoonet, Üks hoonetest on korteriomandi n r 8 ainukasutuses oleval maa-alal ning teine abihoone on korteriomandi nr 7 ainukasutuses oleval maa-alal. Mõlemad ehitised on 20 m suurused, ja ehitiste omanike jaoks on kasutatud ehitisi asjade hoiustamiseks“. Eeltoodut arvestades palub kaebaja kohtul jätta vastustaja tõendite hulgast välja paikvaatlusprotokoll numbrita 09.15.2023.
19.Jõelähtme valla põhjendused on kokkuvõtvalt järgmised. Vastustaja ei nõustu kaebusega ja vaidleb sellele vastu. Vastustaja ei nõustu kaebaja seisukohaga, et Allikate tee 23 kinnistul olev ehitis on vallasvara. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 54 lg 1 kohaselt on kinnisasja olulised osad sellega püsivalt ühendatud asjad, nagu ehitised, kasvav mets, muud taimed ja koristamata vili. EhS § 3 lg 1 kohaselt on ehitis inimtegevuse tulemusel loodud ja aluspinnasega ühendatud või sellele toetuv asi, mille kasutamise otstarve, eesmärk, kasutamise viis või kestvus võimaldab seda eristada teistest asjadest. Riigikohus on lahendis nr 3-1-1-44-06 märkinud järgnevat: „Selleks, et otsustada, kas mingi inimtegevuse tulemusena valminud asi, millel on katus, siseruum ja välispiirded, on ehitis või mitte, tuleb EhS § 2 lg 1 kohaselt tuvastada objekti aluspinnasega ühendatuse kohtkindlus. Sõnaühend "kohtkindel" koosneb kahest sõnast, millest esimene tähistab paika, aset, platsi, teine aga iseloomustab selle koha stabiilsust, konstantsust, muutumatust. Ka kividele püstitatud aiamaja võib olla ehitis ES § 2 lg 1 mõttes, sest selle koht on omaniku poolt kindlaks määratud ja see püsib tänu ehitise raskusele muutumatuna seni, kuni omanik seda abivahendite abil ei muuda. Ehitisena EhS § 2 lg 1 mõttes tuleb mõista inimtegevuse tulemusena ehitatud terviklikku asja, mille asukohta ei suuda selle omanik omal jõul muuta ja mille teisaldamine on võimalik üksnes abivahendeid kasutades.“ Seega kaebaja väide, et Allikate tee 23 kinnistul olev ehitis on vallasvara, on väär. Ühtlasi kinnitab sellega kaebaja, et kinnistul asub jätkuvalt ehitis. Ettekirjutus-hoiatuse esemeks oleva ehitise asukoht on nähtav Maa-ameti geoportaalis asuvatelt ortofotodelt ja fotolaos asuvatelt kaldaaerofotodelt. Võrreldes 2022 ja 2023 aasta ortofotosid
asub hoiatuse esemeks olev ehitis samas asukohas. Hoiatuse koostamise ajal asus Allikate tee 23 kinnistul jätkuvalt muutmata kujul sama ehitis, mis on ettekirjutuse nõude nr 3 esemeks. Ka 24.04.2023 teostatud kontrolli käigus tuvastati, et ettekirjutuse nõudes nr 3 märgitud ehitis on likvideerimata. 15.09.2023 vaidemenetluse raames teostatud paikvaatluse käigus tuvastati sarnaselt 24.04.2023 kontrollile, et ettekirjutuse nõudes nr 3 märgitud ehitis on jätkuvalt oma algses asukohas. Seega on faktiliselt tuvastatud, et ettekirjutus nõude nr 3 osas on jätkuvalt täitmata ning väär on kaebaja väide, et kuna ehitist endisel kujul ei eksisteeri, on ettekirjutuse nõue nr 3 täidetud. Väär on kaebaja arusaam punktis 3.3, et kinnistul oleva ehitise puhul on tegemist vallasvaraga ning sellest tulenevalt ei ole olulised EhS § 19 lg 1 p 2 tulenevad ehitise omaniku kohustused, milleks on näiteks ehitise omaniku kohustus tagada ehitamiseks ja ehitise kasutamiseks vajalike lubade olemasolu ning nõutavate teavituste ja teadete esitamine. Allikate tee 23 kinnistul oleva ehitise puhul ei ole tegemist vallasvaraga ning arvestades, et tegemist on hoonega, siis on seadusandja sätestanud omaniku kohustused ja nende järgmine ning täitmine on kohustuslik. Visuaalsel vaatlusel on selge, et õigusliku aluseta ehitatud hoone püstitamisel on kasutatud erinevaid liike materjale ja värve ning puudub igasugune viimistlus, mistõttu on tegemist maastikupilti oluliselt kahjustava ehitisega. Lisaks eelpool nimetatule tuvastati paikvaatluse käigus ehitisel korsten, mis viitab küttesüsteemi olemasolule ehitises. Kuivõrd ehitise osas ei ole esitatud ühtegi dokumentatsiooni, sh tuleohutusauditit, ei ole küttesüsteemi ohutus tõendatud. 15.09.2023 paikvaatluse protokollist nähtuvalt kinnitas kaebaja, et ehitises on küttekolle, kuid samas keeldus kinnistu omanik vallavalitsuse esindajaid hoonesse laskmast. Väär on kaebaja väide, et tema päringuid on ignoreeritud. Kaebaja on oma seisukohas esitanud lisana kirja, milles pöördus vastustaja poole küsimusega, milliseid dokumente on vaja Loo alevikus Allikate tee 23 maaüksusele ligikaudu 65 m2 ehitiselause pindalaga hoone ehitamiseks. Vastustaja vastas kirjaga nr 6-2/5472-1 kaebaja pöördumisele. Vastustaja poolt edastati põhjendatud vastus kaebaja pöördumisele ning asjaolu, et kaebajale meelepärast vastust ei saabunud, ei tähenda, et kaebaja pöördumisi oleks ignoreeritud. Tuginedes planeerimisseaduse (PlanS) §-le 125 on ainuvõimalik ehitusõiguse saamine kinnistule Allikate tee 23 läbi detailplaneeringu koostamise. Kaebaja märgib korduvalt, et on jätnud täitmata EhS-st tulenevad ehitise omaniku kohustused. Seega kaebaja tunnistab, et tegemist on siiski ehitisega. Sellest nähtuvalt on kaebaja seisukohad vastuolulised ning kaebaja on teadvalt väitnud, et kinnistul ehitised puuduvad, samas tunnistades, et on jätnud ehitise omaniku kohustused täitmata. Vastustaja ei saa nõustuda kaebaja positsiooniga, et ettekirjutus on kõigi nõuete osas täidetud kuna jätkuvalt on ettekirjutuse nõue nr 3 täitmata, siis puudub alus ka Jõelähtme Vallavalitsuse korralduse nr 849 tühistamiseks, sest vaideotsuse tegemise hetkeseisuga on tuvastatud, et puuduvad alused vaide rahuldamiseks. Vaideotsus on õiguspärane, kuna ta on antud pädeva haldusorgani poolt, andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, vaideotsuses nähtuvad selle andmise faktilised ja õiguslikud alused ning tuvastatud asjaolud ja vaideotsuse tegemise kaalutlused. Vaatamata kaebaja poolt viidatud ilmselgele ebatäpsusele paikvaatluse protokollis, ei muuda see faktilist asjaolu, et 15.09.2023 toimus paikvaatlus Allikate tee 23 kinnistul, mille käigus on faktiliselt tuvastatud, et ettekirjutus nõude nr 3 osas on jätkuvalt täitmata. Kaebaja on oma 06.11.2023 esitatud kaebuse punktis 1.11 viidanud, et 15.09.2023 teostas Jõelähtme Vallavalitsus paikvaatluse kaebaja kinnistul. Seega ei ole vaidlust, et eelpool nimetatud kuupäeval Allikate tee 23 kinnistul paikvaatlus teostati ja sealne olukord fikseeriti.
KOHTU PÕHJENDUSED
20.Kaebaja poolt vaidlustatud Jõelähtme Vallavalitsuse 29.09.2023 korralduse nr 849 (edaspidi vaideotsus) esemeks on Jõelähtme Vallavalitsuse 15.05.2023 hoiatus nr. 2212899/00092-3 (edaspidi hoiatus), mille suhtes kaebaja vaide esitas. Asendustäitmise ja ja sunniraha seaduse (ATSS) § 7 lg 1 esimene lause sätestab muu hulgas, et haldusorgan teeb enne sunnivahendi rakendamist adressaadile kirjaliku hoiatuse. ATSS § 8 lg 1 esimene lause sätestab, et sunnivahendit on lubatud rakendada, kui adressaadile on tehtud teatavaks ettekirjutus, mis kehtib, ning seda ei ole hoiatuses märgitud tähtaja jooksul täidetud. Sama paragrahvi lõige 2 kohaselt võib sunnivahendi adressaadi põhjendatud taotluse alusel ettekirjutuse teinud haldusorgan sunnivahendi rakendamise edasi lükata ja teha uue hoiatuse, milles määrab ettekirjutuse täitmiseks uue tähtaja. Tähtaeg ei tohi olla pikem kui kaks kuud. Kohtupraktika kohaselt on nii hoiatus ise kui sunnivahendi rakendamise edasilükkamine menetlustoiminguks (vt näiteks Tallinna Halduskohtu 17.01.2023 määruse nr 3-22-2690, p 7, Tartu Halduskohtu 19.12.2018 otsuse nr. 3-18-232 p 19, Tallinna Ringkonnakohtu 17.01.2019 otsuse nr. 19). Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 72 lg 2 sätestab, et haldusmenetluse toiming vaidlustatakse koos haldusaktiga (sisulise otsusega). HMS § 72 lg 2 sätestab üldreegli, et menetlustoiminguid saab reeglina vaidlustada koos lõpliku haldusaktiga, ning erandina on haldusaktist eraldi võimalik vaidlustada üksnes HMS § 72 lg-s 3 märgitud menetlustoiminguid. Tallinna Ringkonnakohus on oma 22.06.2023 määruse haldusasjas nr. HMS § 3-22-2710 p 14 selgitanud, et menetlustoimingute vaidlustamine (sh vaidemenetluses) peakski olema lubatav üksnes erandina, sest see kujutaks endast ennetavat sekkumist haldusorgani tegevusse olukorras, kus õiguste tegelik rikkumine ei ole veel selge, ja takistaks samas haldusorgani ülesannete täitmist. Kui isik soovib tegelikult õiguskaitset menetluse eeldatava lõpptulemuse vastu, tuleb reeglina lõpptulemus ära oodata. HMS § 72 lg 3 p 5 sätestab, et haldusaktist eraldi võib vaidlustada muu seaduses sätestatud toimingu. Riigikohtu halduskolleegium on oma 18.01.2024 kohtumääruses haldusasjas nr. 3-22-2296 p 13 selgitanud, et HMS § 72 lg 3 p 5 tuleb mõista nii, et vaidemenetluse korras saab menetlustoimingu haldusaktist eraldi vaidlustada, kui selline võimalus on seaduses sõnaselgelt sätestatud. Kaebaja esitas vaide korralduse peale, mis vaadati vastustaja poolt sisuliselt läbi ja jäeti vaideotsusega rahuldamata. Vaidemenetluse esemeks olev hoiatus on menetlustoiming, mille peale vaiet esitada ei saa kuigi hoiatus sisaldas viidet vaide esitamise võimalusele. Vaide sisuliselt läbivaatamise asemel oleks tulnud vastustajal vaie tagastada HMS § 79 lg 1 p 1 alusel. Eeltoodu kokkuvõtteks tuleb kaebus rahuldada ja vaideotsus tühistada. Kohus peab vajalikuks selgitada, et vaide esitamise asemel oleks kaebaja saanud hoiatuse peale teoreetiliselt esitada kaebuse halduskohtusse. HKMS § 45 lg 3 sätestab, et menetlustoimingu peale võib ilma haldusakti või lõpliku toimingu vaidlustamiseta esitada kaebuse, kui see rikub kaebaja mittemenetluslikke õigusi, sõltumata haldusaktist või lõplikust toimingust, või kui menetlustoimingu õigusvastasus tingiks vältimatult kaebaja õigusi rikkuva haldusakti andmise või lõpliku toimingu tegemise. Hoiatuse peale halduskohtusse kaebuse esitamisel oleks kaebus olnud kohtu hinnangul siiski perspektiivitu. Esiteks ATSS § 16 lg 1 sätestab, et adressaat võib halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras pöörduda kaebuse, esialgse õiguskaitse taotluse või kahju hüvitamise nõudega halduskohtu poole, kui ta leiab, et sunnivahendi rakendamisega on rikutud või võidakse rikkuda tema õigusi. Kaebajal on võimalik edasises menetluses kohtusse pöörduda järgmistel juhtudel: 1) kui haldusorgan rakendab sunniraha, aga ei ole sunniraha nõuet veel kohtutäiturile täitmiseks andnud ega täitmisavaldust esitanud, saab isik esitada keelamiskaebuse, mille esemeks on täitmisavalduse esitamise keelamise nõue (HKMS § 37 lg 2 p 3). Keelamiskaebuse rahuldamise korral saab kohus keelata sunniraha sissenõudmise toimingute tegemise (HKMS § 5 lg 1 p 3). 2) Kui menetluse käigus vastustaja
siiski kohtutäituri poole peaks pöörduma ja kohtutäitur alustab täitemenetlust, on kaebajal võimalik esitada kohustamisnõue ning halduskohus võib kohustamiskaebuse rahuldamisel kohustada haldusorganit esitama täitemenetluse lõpetamise avaldus (HKMS § 5 lg 1 p 2, § 37 lg 2 p 2). 3) Kui kohtutäitur on sunniraha sisse nõudnud, võib isik esitada heastamiskaebuse ja nõuda haldusorganilt sunniraha tagastamist (HKMS § 37 lg 2 p 5, riigivastutuse seaduse § 11 lg 2). Teiseks, kaebaja poolt kohtumenetluses esitatud argumendid ja tõendid, mis puudutavad ehitise olemust kui ka kaebaja võimalikku ebavõrdset kohtlemist, ei ole antud juhul asjakohased. Kaebaja suhtes kehtib ettekirjutus- hoiatus nr. 2212899/00092, mille punkti 3 kohaselt tuli likvideerida õigusliku aluseta püstitatud ehitis asukohaga Allikate tee 23, Loo alevik Jõelähtme vald (ettekirjutus-hoiatuse nr 2212899/00092 lisa 3). Antud juhul pole vaidluse all, kas ettekirjutus on antud õiguspäraselt, vaid tuleb vaadata kitsalt, kas punktis kolm toodud nõue on täidetud. Vaadeldes Maa- ameti kaardirakendustest (https://maaamet.ee/ ) fotolabori kaardikihte, selgub, et ehitis on alates ettekirjutuse tegemise ajast kuni kohtuotsuse tegemiseni samas asukohas olemas, kohtumenetlusse esitatud tõenditest, eelkõige fotodelt on näha, et ehitis on olulises osas (olemas on seinad, aknad, uks, katus, korsten) alles ja likvideeritud seda ei ole. EhS kohaselt saab samastada likvideerimist lammutamisega, vastav viide on ettekirjutuseshoiatuses ka tehtud. Kuna ettekirjutus näeb ette ehitis likvideerida, tuleb ehitis ettekirjutuse kohaselt täielikult eemaldada, vastasel juhul ei ole ettekirjutus täidetud.
21.Kokkuvõtvalt, kuigi kaebaja vaiet ei ole kohtu hinnangul võimalik rahuldada ja esitatud tõenditest nähtub, et hoiatuse kui ka kohtuotsuse tegemise ajal ei ole kaebajale tehtud ettekirjutuses kolmanda punkti nõue täidetud, tuli haldusorganil vaie tagastada mitte rahuldamata jätta. Kohtul ei ole muud võimalust kui kaebus rahuldada, sest vaideotsus on õigusvastane.
22.Kaebuse rahuldamisel kannab kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti (HKMS § 108 lg 1). Kaebaja on tasunud riigilõivu 20 eurot, mis tuleb menetluskuludena vastustajalt välja mõista. Kuna vastustaja ei ole menetluskulude nimekirja ja kuludokumente esitanud, siis jäävad vastustaja võimalikud menetluskulud HKMS § 109 lg 1 alusel tema enda kanda. (allkirjastatud digitaalselt) Janek Laidvee kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.