Tartu Ringkonnakohus Maili Lokk, Tiina Pappel, Einar Vene 18. aprill 2024, Tartu 3-20-327
Haldusasi
D.B. kaebus Viru Vangla poolt ära võetud teleri asemele uue andmiseks või kahju hüvitamiseks ning teleri äravõtmisega tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks
Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised
Tartu Halduskohtu 6. märtsi 2023. a otsus D.B. apellatsioonkaebus Kirjalik menetlus Kaebaja D.B. Vastustaja Viru Vangla
RESOLUTSIOON
Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 6. märtsi 2023. a otsus muutmata.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest (kassatsioonkaebuse esitamise viimane päev on seega 20. mai 2024).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Viru Vangla kinnipeetavalt D.B.lt võeti 25. novembril 2019. ära isiklik televiisor koos puldi ja kaabliga, kuna teleri USB pesa peal asuv turvakleebis oli osaliselt lahti tõmmatud.
2.Pärast edutut kohtueelset menetlust esitas D. B. kaebuse, milles palus anda talle uus teler või hüvitada talle teleri kriimustamisega tekitatud varaline kahju 179 eurot. Samuti soovis ta seoses teleri äravõtmisega tekitatud mittevaralise kahju hüvitamist 1000 eurot. Kaebuse kohaselt kriimustati telerit selle äravõtmise käigus, mistõttu võivad kaebajal tekkida probleemid selle mahamüümisega, kui ta vanglast vabaneb. Teleri äravõtmiseks polnud alust, kuna ta ei olnud turvakleebiseid rikkunud. Teler tagastati alles seitsme päeva pärast kriimustatuna. Sellega tekitati talle varalist kahju, kuna televiisorit kahjustati, ning ka mittevaralist kahju, kuna ta ei saanud seitsme päeva jooksul telerit vaadata.
3.Tartu Halduskohtu 6. märtsi 2023. a otsusega jäeti kaebus rahuldamata järgmistel põhjendustel.
3.1.Kohus nõustus vastustajaga, et kaebaja ei taotlenud vanglale esitatud hüvitisenõudes kriimustatud televiisori asendamist uuega. Samas leidis kohus, et kaebaja hüvitisenõudes vanglale on muuhulgas esitatud nõue vastata tema poolt varasemalt esitatud taotlusele rikutud televiisori asendamise kohta. Kohus asus seisukohale, et sellist kaebaja nõuet on võimalik tõlgendada tagajärgede kõrvaldamise nõudena riigivastutuse seaduse (RVastS) § 11 mõttes. Kuna vastustaja ei ole kaebaja heastamisnõuet nõuetekohaselt menetlenud ega selgitanud välja tema tegelikku tahet, luges kohus heastamisnõude osas kaebajal kohustusliku kohtueelse menetluse nõuetekohaselt läbituks.
3.2.Kohus leidis, et vanglaametnike poolt televiisori kriimustamine selle äravõtmise käigus oli õigusvastane, kuid sellega tekitatud kahju oli kaduvväike. Kaebaja on ise tunnistanud, et kriimustus oli televiisori ülemisel küljel ning selle suuruseks 1-2 cm. Kohus võttis arvesse, et televiisor oli enne äravõtmist nööriga üles riputatud ning selle mahavõtmiseks lõigati nöör läbi ja ei pidanud seetõttu välistatuks, et terava lõikeriistaga sai televiisori korpus kahjustada kohas, kus nöör oli korpuse külge kinnitatud. Kohus leidis, et televiisori tagaosa kriimustamine 1-2 cm ulatuses ei saa mõjutada televiisori funktsioone ega välisilmet nii, et sellega kaasneks kasutatud televiisori turuväärtuse langus. Kaebaja vanglast vabanemise hetkeks on televiisorit kasutatud u 6 aastat. Kriimustus selle tagaküljel ei saa mõjutada enam selle turuväärtust. Televiisori kasutamisega kaasnevad korpuse pisikesed kriimustused on vältimatud. Kaebajale tekitatud kahju on seda arvestades olematu ning selle heastamine natuuras ega rahaliselt ei ole põhjendatud.
3.3.Arvestada tuleb ka kaebaja kaassüüd vastavalt RVastS § 13 lg 1 p-dele 4-5. Televiisori äravõtmise põhjus oli see, et televiisori turvakleebis USB pesa peal oli rikutud. Kaebaja ei eita selle rikkumist ja jättis sellest vastustaja teavitamata. Kohus leidis, et kui kaebaja ei oleks turvakleebist rikkunud, ei oleks seda temalt ära võetud ning see poleks kriimustada saanud.
3.4.Turvakleebise rikkumise tõttu televiisori äravõtmine oli õiguspärane, kuna vajalik oli läbi viia turvakontroll ja panna uus kleebis. Kleebise rikkumine võis viidata distsipliinirikkumisele ning vastustaja ei saanud jätta telerit kaebaja kasutusse. Seega ei olnud mittevaralise kahju hüvitamise eeldused täidetud. Lisaks oli kaebajal võimalik vaadata üldkasutatavat televiisorit.
ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED APELLATSIOONIMENETLUSES
4.D. B. esitas apellatsioonkaebuse, milles palub halduskohtu otsus tühistada ja kaebus rahuldada järgmistel põhjendustel.
4.1.Teleri äravõtmine ning nööri läbilõikamine on erinevad episoodid. Kaebaja teleril oli nöör sellepärast, et ta riputas sellega teleri vaatamiseks üles õhtuti. Vangla otsustas teleritel turvakleebised vahetada ning ajal, kui kaebaja oli tööl, võeti teler laua pealt ja kleebise vahetamise ajal lõigati selle nöör läbi, mille käigus kriimustati korpust. Pärast seda püüdis kaebaja maha pesta vanadest kleebistest jäänud liimi ja selle käigus sai kleebis vigastada ning kui mõne päeva pärast toimus tavapärane kambrite läbiotsimine, nähti, et kleebis on vigastatud ning teler võeti ära.
4.2.Nööri eemaldamist oleks tulnud nõuda kaebajalt. Kaebaja teavitas kleebise kahjustumisest kontaktisikut. Seega ei ole kaebajal kaassüüd.
4.3.Kriimustus ei ole sarnane sellisega, mis võib tekkida ekspluatatsiooni käigus. Teleri kaubanduslik välimus on rikutud.
4.4.Õige pole lähenemine, et kui kriimustus ei ole ekraanil ja ei ole väga suur, siis see annab õiguse jääda karistamata ja teha võõraste asjadega, mida tahetakse.
4.5.Kaebaja jäi ilma teleri vaatamise võimalusest.
5.Viru Vangla vastuses apellatsioonkaebusele palutakse see jätta rahuldamata juba varem esitatud põhjendustel.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6.Apellatsioonkaebuse rahuldamiseks ei ole alust.
7.Kaebaja väidab apellatsioonkaebuses, et teleri küljes olnud nööri läbilõikamine ja selle käigus teleri kahjustamine leidis aset enne, kui toimus teleril olnud turvakleebise rikkumise tõttu temalt teleri äravõtmine. Võimalik on aru saada, et sellega püüab kaebaja väita, et tal puudub kahju tekkimises kaassüü, kuna telerit kriimustati vangla poolt juba enne seda, kui kaebaja selle turvakleebist kahjustas ning teleri äravõtmiseks põhjuse andis. Esialgsest kaebusest ning vanglale esitatud hüvitisenõudest (dtl 2-3) jääb seevastu mulje, et teleri äravõtmine kleebiste rikkumise tõttu ning selle küljes olnud nööri läbilõikamine ja seeläbi teleri kriimustamine toimusid ühe episoodina. Seepärast on mõistetav, miks käsitas toimunut niiviisi ka halduskohus. Kahetsusväärselt pole vangla vaevunud kaebaja apellatsioonkaebuse sellele argumendile vastama ega selles küsimuses omapoolset seisukohta esitama. Seetõttu pole see küsimus asjas üheselt selge.
8.Sellegipoolest ei pea ringkonnakohus vajalikuks selles küsimuses täiendavaid seisukohti ega tõendeid koguda. Tegemist pole asjas määravat tähtsust omava küsimusega. Isegi kui leida, et kaebajal ei olnud kahju tekkimises kaassüüd, kuna telerit kriimustati juba enne seda, kui kaebaja selle turvakleebiseid kahjustas, on õige halduskohtu seisukoht, et 6 aasta vanusele teleri tagakorpusele kriimustuse tekitamine ei ole selline kahju, mis tuleks heastada uue televiisori väljastamisega või uue teleri maksumuse hüvitamisega. Kaebaja on selgitanud, et talle tekkis kahju seetõttu, et ta oleks tahtnud vabanemisel telerit müüa, aga kuna vangla rikkus selle ära, ei saa ta seda teha. Seetõttu soovib ta hüvitiseks 179 eurot, kuna vangla poes maksab nii palju uus teler (dtl 37). Sellega seoses märgib ringkonnakohus esiteks, et sellises olukorras ei saa rääkida kaebajale kahju tekkimisest. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 128 lg 2 järgi jaguneb varaline kahju otseseks varaliseks kahjuks ja saamata jäänud tuluks. VÕS § 128 lg 3 järgi hõlmab otsene varaline kahju eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus, ning kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks. Hoolimata sellest, et kaebaja väidab tulevikus kahju tekkimist, mida VÕS § 128 lg 3 samuti ette näeb, ei kuulu hüvitisenõue rahuldamisele. On ilmselge, et kaebaja seisukoht, justkui ei saaks ta tekkinud kriimustuse tõttu telerit enam müüa, on oletuslik ning pigem ebatõenäoline. Halduskohus on põhjendatult märkinud, et müümise (st kaebaja vabanemise) hetkeks oleks tegemist 6 aasta vanuse teleriga, millel oli lisaks muudele kasutusest tekkinud jälgedele vaid üks 1-2 cm suurune lisakriimustus. Teleri kasutamist see ei takista. Vangla esitatud fotodelt (dtl 304-306) ei ole televiisori üldvaadetest see kriimustus isegi märgatav (vt ka dtl 314), küll on aga fotodelt näha küllaltki palju kleebiste jälgi, mis juba iseenesest mõjutavad selle visuaalset välimust ning näitavad ära, et tegemist on kasutatud teleriga. Neil asjaoludel ei ole ringkonnakohtu arvates usutav, et üksainus lisakriimustus mõjutaks televiisori väärtust sedavõrd, et välistaks selle müügi, nagu on leidnud kaebaja (dtl 37). Vastavalt ei saa asuda ka seisukohale, et kaebajale oleks tekitatud kahju teleri väärtuse ulatuses, mille hüvitamiseks tuleks talle anda kas uus teler või hüvitada selle maksumus rahas.
9.Samuti märgib ringkonnakohus, et tegelikult ei ole veenvalt tuvastatud see, et kriimustuse tekitas telerile just vangla selle külge seotud nööri läbilõikamise käigus. Puuduvad tõendid selle kohta, milline oli teleri välimus enne teleri küljes olnud nööri läbilõikamist. Sisuliselt on halduskohus lugenud lihtsalt usutavaks kaebaja sellekohased ütlused ning arvestanud seejuures ka seda, et terava lõikeriistaga nööri läbi lõigates võis teler saada kriimustuse (otsuse p 18.5). Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 59 järgi peab menetlusosaline tõendama neid
asjaolusid, millele tuginevad tema väited. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole kaebaja tõendanud seda, et teleril puudus vaidlusalune kriimustus enne selle küljes olnud nööri läbilõikamist ja vastavalt ei saa lugeda tõendatuks, et selle kriimustuse tekitas tõepoolest vangla. Vangla on hüvitisenõuet lahendades märkinud, et tavakulumisest suuremaid kriimustusi teleril ei olnud (dtl 136). Siinkohal viitab ringkonnakohus ka sellele, et vaidlusalune televiisor oli kaebaja omandis olnud juba ca 2 aastat ning oli kasutusel igapäevaselt kui nööriga vaatamiseks ülestõstetav ning muidu laua peal hoitav (vt kaebaja apellatsioonkaebus). Millegagi pole välistatud, et niisuguse pideva ümberpaigutamise käigus oli televiisor kriimustatud juba varem. Samuti märgib ringkonnakohus, et paika ei pea halduskohtu seisukoht, mille järgi oli televiisor nööri läbilõikamise hetkel ülesriputatud asendis, mille tõttu võis lõikamise hetkel ka televiisor kahjustada saada. Kaebaja on apellatsioonkaebuses selgitanud, et teler oli nööri lõikamise päeval olnud laua peal. Seega ei olnud teler lõikaja jaoks sel hetkel ebamugavas asendis ning vastavalt on vähem usutav, et lõikaja võis ikkagi telerit lõikamise käigus kriimustada.
10.Lisaks märgib ringkonnakohus ka seda, et ehkki vangla ei ole kahetsusväärselt selgitanud kohtumenetluses nööri eemaldamise põhjuseid, võib nööri kasutamine teleri riputamiseks olla siiski õigusvastane. Nt keelab justiitsministri 30. novembri 2000. a määrusega nr 72 kehtestatud „Vangla sisekorraeeskiri“ (VSkE) kinnipeetavatele nööri omamise (VSkE § 641 lg 1). Kui nööri kasutamine teleri riputamiseks oli kinnipeetavale keelatud, saab ikkagi rääkida kaebaja kaassüüst kahju tekkimisel, mis samuti selle väljamõistmise välistab. Kuna aga kaassüü ei oma kahju tõendamatuse pärast asjas määravat tähendust, ei pea ringkonnakohus vajalikuks ka selles küsimuses vangla seisukohti täpsemalt välja selgitada.
11.Kaebaja väidab apellatsioonkaebuses veel, et nööri eemaldamist oleks tulnud nõuda temalt. Samas ei selgita kaebaja, millisel õiguslikul alusel selline väide põhineb. Ringkonnakohus ei näe, et eksisteeriks norm, mille järgi peab vangla kõigepealt nõudma kõigi toimingute tegemist kinnipeetavalt ning keelatud oleks vanglaametnikel endal õiguserikkumise lõpetamiseks vajalikke toiminguid teha.
12.Kaebaja ei pea õigeks lähenemist, mille järgi kui kriimustus pole ekraanil ega ole väga suur, siis see annab õiguse jääda karistamata. Ringkonnakohus möönab, et ka väike võõra asja kahjustamine on iseenesest omandiõiguse rikkumine. Samas selgitab ringkonnakohus, et mitte iga rikkumist ei pea tagajärgede kõrvaldamise teel heastama või rahaliselt hüvitama. Väga väikese rikkumise puhul oleks selline lähenemine ilmselgelt ebamõistlik, kuna juba vaidlustega tekkivad kulud oleksid suuremad kui kahju ise ning lisaks koormaks selliste vaidluste laialdane aktsepteerimine rängalt kohtusüsteemi. Samuti selgitab ringkonnakohus, et kaebaja eesmärgiks on sisuliselt alusetult rikastuda, sest ta soovib väga väikese õiguse rikkumise (telerile väikese kriimustuse tekitamise) eest väga suurt hüvitist (uut telerit või selle maksumuse hüvitamist). Kahju hüvitamise eesmärgiks ei ole aga kahjustatud isiku paremasse positsiooni asetamine, kui ta oli enne kahju tekitamist.
13.Kaebaja viitab ka sellele, et ta jäi ilma teleri vaatamise võimalusest, mille eest tuleks talle välja mõista rahaline hüvitis. Põhjendusena leiab ta, et üldkasutatavates ruumides olnud teleri vaatamise võimalus ei asenda isiklikku telerit. Samas jätab kaebaja siin täielikult tähelepanuta haldusohtu selgitused, mille järgi oli vanglal vajalik pärast kleebiste rikkumist kontrollida seda, ega televiisoris pole USB-pesa kaudu kasutatud lubamatuid vahendeid. On ilmne, et selline kontroll võtab mõnevõrra aega ning ei piisanud lihtsalt kleebiste asendamisest, nagu leiab kaebaja. Kaebaja nõuab hüvitist 7 päeva
eest, mil ta ilma telerita oli. Ringkonnakohtu arvates ei saa seda aega pidada teleri kontrollimiseks ülemäära pikaks. Halduskohus on seega lugenud teleri kontrollimise põhjendatult õiguspäraseks toiminguks ning jätnud sellega seoses õigesti mittevaralise kahju tekitamise eest hüvitise välja mõistmata.
14.Eeltoodust tulenevalt jääb apellatsioonkaebus rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata. Riigilõivu tasumisest apellatsioonkaebuse esitamisel oli kaebaja vabastatud.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.