D.B. kaebus Viru Vangla vastu tekitatud kahju heastamise (alternatiivselt varalise kahju) ja mittevaralise kahju hüvitamise nõudes
Menetluse vorm
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised
Kaebaja: D.B. Vastustaja: Viru Vangla, esindaja: Indrek Arming
RESOLUTSIOON
1.Jätta kaebaja taotlus haldusasja arutamiseks kohtuistungil ja tunnistajate ülekuulamiseks rahuldamata.
2.Jätta kaebus rahuldamata.
3.Jätta menetluskulud poolte endi kanda.
4.Asendada kaebaja nimi avalikustavas kohtuotsuses initsiaalidega.
EDASIKAEBAMISE KORD JA MUUD SELGITUSED
Otsuse resolutsiooni punktide 2-3 peale võib Tartu Ringkonnakohtule esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 5.04.2023. Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 184 lg 3). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
1.D.B. on Viru Vangla kinnipeetav, kellelt võeti ära 25.11.2019 isiklik televiisor E-Star. Televiisori äravõtmise põhjuseks oli see asjaolu, et USB pesa peal asuv valge turvakleebis oli osaliselt lahti tõmmatud. Lisaks televiisorile võeti ära ka pult ja antennikaabel ning koostati eseme leidmise/äravõtmise akt.
2.D.B. esitas 3.12.2019 Viru Vanglale kahju hüvitamise taotluse (dtl 3-4), mille kohaselt teleri äravõtmise käigus oli selle korpus kriimustatud vanglaametnike poolt. Kaebaja palus hüvitada talle televiisori kahjustamisega tekitatud varaline kahju. Lisaks palus kaebaja hüvitada teleri äravõtmisega seoses talle tekitatud mittevaraline kahju, kuna tema ei saanud vaadata uudiseid, telesaateid ja filme.
3.Viru Vangla jättis 21.12.2020 otsusega nr 6-16/128-2 (dtl 135) kaebaja taotluse rahuldamata. Otsuse põhjendustest tulenevalt oli vanglaametnikel kohustus võtta rikutud turvakleebisega televiisor ära. Vanglaametnike tegevus televiisori äravõtmisel oli õiguspärane ning selle tingis asjaolu, et televiisoril oli lahti üks turvakleebistest. Vangla ei tuvastanud teleril tavakulumisest suuremaid kriimustusi.
4.D.B. (kaebaja) esitas 18.02.2020 Tartu Halduskohtule kaebuse (dtl 1-2) ja hiljem kaebuse täienduse. Kaebaja soovis saada uut telerit või, et Viru Vangla hüvitaks talle tekitatud varalise kahju seoses teleri kriimustamisega summas 179 eurot ning lisaks soovis seoses teleri konfiskeerimisega mittevaralise kahju hüvitamist summas 1000 eurot.
5.Tartu Halduskohus jättis 12.04.2021 otsusega (dtl 195-196) kaebuse rahuldamata ja poolte menetluskulud nende endi kanda.
6.Tartu Ringkonnakohus rahuldas 16.06.2021 otsusega (dtl 274-278) kaebaja apellatsioonkaebuse, tühistas Tartu Halduskohtu 12.04.2021 otsuse ja saatis asja Tartu Halduskohtule uueks läbivaatamiseks. Ringkonnakohus märkis, et halduskohtu otsusest ei nähtu kohtu seisukohta, kas heastamisnõude osas on kaebajal läbitud kohustuslik kohtueelne menetlus, aga samuti põhjendusi heastamisnõude rahuldamata jätmise osas.
7.Tartu Halduskohus saatis Viru Vanglale 17.11.2021 kohtunõude ja palus esitada seisukoht kohtueelse menetluse läbimise küsimuses.
8.Viru Vangla vastas kohtunõudele 1.12.2021, milles teatas kohtule, et kaebajal on läbitud kohustuslik kohtueelne menetlus, sh heastamisnõude osas, aga samuti varalise ja mittevaralise kahju hüvitamise nõude osas. Viru Vangla toonitas, et seonduvalt mittevaralise kahju nõudega erineb kahjunõudes ja kaebuses märgitud ajavahemik. Kaebaja on nõudnud kahjunõudes mittevaralise kahju hüvitamist, mis väidetavalt tekkis tal seitsme päeva jooksul, kaebuses aga kolme kuu jooksul talle tekitatud mittevaralise kahju hüvitamist. Seega oli Viru Vangla arvates lubatud vaid mittevaralise kahju nõue seitsmepäevase perioodiga.
9.Tartu Halduskohus jättis 8.08.2022 määrusega läbi vaatamata kaebuse mittevaralise kahju hüvitamiste nõude osas, mis ületas seitsmepäevast perioodi (määruse resolutsiooni punkt 1, jõustus 27.08.2022) ja kohustas Viru Vanglat esitama kohtule hiljemalt 31.08.2022 täiendava vastuse kaebusele.
3-20-327
10.Täiendav vastus kaebusele laekus kohtusse 31.08.2022. Vastustajal tekkis kahtlus, kas kaebajal on läbitud kohustuslik kohtueelne menetlus heastamisnõude osas.
11.Kaebaja esitas 2.10.2022 kohtule taotluse ja avalduse. Taotluses soovis kaebaja tema poolt nimetatud tunnistajate ülekuulamist.
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
12.Kaebaja väitis, et 25.11.2019, kui tema oli tööl, teostasid vanglaametnikud tema kambris läbiotsimise. Läbiotsimise käigus kontrolliti muu hulgas kambris oleva ja kaebajale kuuluva televiisori turvakleebiseid, mis väidetavalt osutusid rikutuks. Televiisor oli riputatud nööriga voodi otsiku külge. Televiisori äravõtmise käigus (nööri lõikamine) kriimustasid vanglaametnikud televiisori korpust (ülevaltpoolt, kriimustuse suurus on 1-2 cm), mistõttu võivad kaebajal tekkida probleemid selle mahamüümisega, kui ta vabaneb vanglast. Kaebaja väitel puudus televiisori äravõtmise alus, kuna tema ei ole turvakleebiseid rikkunud ja televiisori üles riputamine nööri abil ei ole keelatud. Kaebaja pöördus vastustaja poole palvega tagastada temalt ära võetud televiisor, kuid tema 25.11.2019 palveid ignoreeriti. Televiisor tagastati seitsme päeva pärast kriimustatuna. Kaebaja leiab, et vangla õigusvastase tegevuse tõttu on talle tekitatud varaline kahju (televiisori kahjustamine) ja mittevaraline kahju. Mittevaraline kahju väljendub selles, et kaebaja ei saanud seitsme päeva jooksul vaadata uudiseid, filme ja muid telesaateid. Seega palus rahuldada tema heastamisnõue ja asendada rikutud televiisor uuega või alternatiivselt hüvitada talle varaline kahju summas 179 eurot. Mittevaralise kahju hüvitisena palus kaebaja välja mõista vastustajalt 1000 eurot.
13.Vastustaja ei nõustunud kaebusega vaidles sellele vastu ja palus jätta kaebus rahuldamata. Vastustaja palus arvestada kohtueelses menetluses 21.12.2020 tehtud otsuse nr 6-16/128-2 põhjendustega. Täiendavalt selgitas vastustaja, et tema arvates ei ole kaebajal heastamisnõude osas läbitud kohustuslik kohtueelne menetlus, kuna kaebaja poolt vastustajale esitatud ja 3.12.2019 registreeritud taotlus ei sisaldanud heastamisnõuet riigivastutuse seaduse (RVastS) § 11 lg-s 1 sätestatud tähenduses. Kaebaja ei ole kaotanud võimalust telerit selle otstarbe kohaselt kasutada ning vanglale teadaolevalt on teler ka peale kaebuses kirjeldatud sündmust kaebajal kambris olnud. Kuna vastustaja ei ole õigusvastaselt käitunud ei ole kaebaja poolt kirjeldatud kahju vangla poolt tekitatud. Seega ei kuulu rahuldamisele ei kahju hüvitamise ega ka heastamise nõue. Tehtud fotode põhjal ei saa tuvastada, et teler oleks rikutud (kriimustatud). Turvakleebiste liimi ei saa teleri rikkumisena arvestada, kuna vangla julgeoleku tagamiseks on turvakleebiste kasutamine vältimatu. Seonduvalt turvakleebiste rikkumisega asjaolude väljaselgitamiseks ja uute vastu vahetamiseks oli vaja mõningat aega. Seega ei hoidnud vastustaja televiisorit põhjendamatult kaua enda valduses. Vastustaja märkis, et informatsiooni saamiseks ei ole isiklik televiisor ainuke võimalus. Kambris on sisseehitatud raadio ja tagatakse võimalus lugeda ajalehti. Osakonna lahti olemise ajal on võimalik vaadata ka osakonnas olevat üldkasutatavat televiisorit. Sellest tulenevalt ei käitunud vastustaja õigusvastaselt ega tekitanud varalist ja mittevaralist kahju.
KOHTU PÕHJENDUSED JA SEISUKOHT
14.Kohus selgitab, et esmalt vaatab läbi kaebaja 2.10.2022 taotluse tunnistajate ülekuulamiseks (I), seejärel vastab vastustaja vastuväidetele heastamisnõude lubatavuse osas (II), järgmisena hindab varalise (III) ja mittevaralise (IV) hüvitamisnõude põhjendatavust ning viimasena jagab menetluskulud (V).
3-20-327 I
15.Kaebaja taotles kohtult nende vanglaametnike ülekuulamist, kes võtsid tema televiisori ära. Tulenevalt HKMS § 2 lg-st 4 tõlgendab kohus kaebaja taotlust taotlusena haldusasja läbivaatamiseks kohtuistungil ja tunnistajate ülekuulamiseks. Kohus ei pea põhjendatuks haldusasja läbivaatamist kohtuistungil ja kaebaja poolt nimetatud vanglaametnikke ülekuulamist. Kohus selgitab, et poolte vahel tekkinud vaidlust on võimalik lahendada ilma kohtuistungit pidamata ja tunnistajaid üle kuulamata, kuna haldusasja materjalide käigus on kogutud piisavalt tõendeid, et vaidlus saaks õigesti lahendatud. Seega ei pea kohus lähtudes menetlusökonoomia põhimõttest vajalikuks koguda täiendavaid tõendeid. Sellel põhjusel jätab kohus kaebaja taotluse haldusasja läbivaatamiseks kohtuistungil ja tunnistajate ülekuulamiseks rahuldamata. II
16.Täiendavas vastuses kaebusele oli vastustaja arvamusel, et kaebaja ei ole vanglale esitatud kahjunõudes taotlenud kriimustatud televiisori asendamist uuega. Samas möönis vastustaja viimases lõigus, et vangistusseaduse (VangS) § 11 lg 8 ei näe ette kinnipeetavale kohustust enne kohtusse pöördumist esitada vanglale heastamisnõue. Kohus nõustub vastustaja, et kaebaja ei ole taotlenud esitatud kahjunõudes väidetavalt vanglaametnike poolt äravõtmise käigus kriimustatud televiisori vahetamist uue vastu, kuid selgelt nõudis vastust muu hulgas tema poolt varasemalt esitatud taotlusele rikutud televiisori asendamise kohta (dtl 3-4). Kohtu hinnangul on sellist kaebaja nõuet võimalik tõlgendada heastamisnõudega, kuigi otsest heastamisnõuet kaebaja kahjunõudes esitatud ei ole. Kohus selgitab, et RVasS § 11 lg 1 kohaselt võib kannatanu avaliku võimu kandjalt rahalise hüvitise asemel nõuda kehtetuks tunnistatud või vastavas osas muudetud haldusakti või toimingu õigusvastaste tagajärgede kõrvaldamist. Sama paragrahvi lg 3 sätestab, et avaliku võimu kandja võib, sõltumata kannatanu tahtest, kõrvaldada tagajärjed käesoleva paragrahvi lg-s 2 sätestatud viisil, kui rahaline hüvitis oleks oluliselt suurem tagajärgede kõrvaldamise kuludest ja isikul pole kaalukat põhjust nõuda rahalist hüvitist. Kohtupraktikas on leitud, et RVasS § 11 lg-s 1 sätestatud nõue saab esitada alternatiivse nõudena kahju hüvitamise nõude kõrval. HKMS § 47 lg-s 1 ja VangS §-s 11 kinnipeetavatele ette nähtud kohustuslik kohtueelne kord hõlmab kõike kaebuse liike, mis näeb ette HKMS § 37 lg 2 (v.a tuvastamiskaebus HKMS § 37 lg 2 p 6).1 Järelikult ka heastamiskaebuse osas on ette nähtud kohustuslik kohtueelne menetlus. Seega ei saa kohus nõustuda vanglaga, et hüvitamisnõude osas, mille alternatiivse nõudena on RVastS § 11 lg 1 alusel esitatud õigusvastase tagajärje kõrvaldamise nõue puudub materiaalõiguslik alus ja heastamisnõude võib esitada otseselt kohtusse ilma kohustuslikku kohtueelset menetlust läbimata. Kohtu hinnangul nende kahe nõude lahus hoidmine, kus hüvitamisnõude esitamisel kohtule oleks kohtueelse menetluse läbimise kohustus, aga heastamisnõudel mitte, ei ole mõistlik ja kooskõlas seadusandja tahtega. Haldusasja materjalide kohaselt ei ole ka kaebaja heastamisnõuet ilma varalise kahju hüvitamise nõudeta esitanud. Kuna vastustaja ei ole kaebaja heastamisnõuet nõuetekohaselt menetlenud ega selgitanud välja tema tegelikku tahet, loeb kohus heastamisnõude osas kaebajal kohustusliku kohtueelse menetluse nõuetekohaselt läbituks.
RKHKm 3-3-1-70-09.
3-20-327 III
17.Kaebuse põhjenduste kohaselt taotleb kaebaja kohtult talle tekitatud varalise ja mittevaralise kahju hüvitamist, sh ka varalise kahju heastamist. Kuna nõuete esitamisele kaasnenud faktilised asjaolud on erinevad, hindab kohus selguse huvides varalise ja mittevaralise kahju hüvitamise nõudeid eraldi.
18.Varalise kahju heastamise nõue ja alternatiivne varalise kahju hüvitamise nõue
18.1.RVastS § 7 lg 1 järgi võib isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud, nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada RVastS §-s 3, 4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega. Eelnevast tulenevad järgmised varalise kahju hüvitamise eeldused: 1) tegemist on avaliku võimu kandjaga, kelle tegu oli sooritatud avalik-õiguslikus suhtes; 2) haldusakt või toiming on õigusvastane; 3) ja sellega rikuti isiku subjektiivseid õigusi; 4) õiguste rikkumine on kaasa toonud isikule kahju; 6) esineb põhjuslik seos tekkinud kahju ja õigusvastase teo vahel; 7) ning tekitatud kahju ei oleks võimalik vältida esmaste õiguskaitsevahendite kasutamisega.
18.2.Tagajärje kõrvaldamise ehk heastamise nõue on sätestatud RVastS §-s 11. Kohtupraktikas on leitud, kuna heastamisnõude esitatakse alternatiivse nõudena kahjunõude kõrval on lisaks RVastS §-s 11 sätestatule selle nõude rahuldamise eeldusteks ka RVastS §-s 7 sätestatud eeldused (kahju olemasolu kontroll oleneb siiski asjaoludest, antud juhul on see kohtu hinnangul põhjendatud, kuna vaidluse esemeks on televiisori kahjustamine).2
18.3.Kohus on seisukohal, et vanglaametnike poolt televiisori kriimustamine selle äravõtmise käigus oli õigusvastane ja sellega rikuti kaebaja põhiseaduses §-s 32 sätestatud omandiõigust, kuid kaebajale tekitanud kahju, mille hüvitamist ta nõuab televiisiori kriimustamise eest, kui mitte olematu, on siis kaduvväike, et see oleks õigustatud heastada natuuras või rahaliselt. Lisaks kaebaja kaassüü televiisori kriimustamisel ei luba rahuldada tema heastamis- ja varalise kahju hüvitamise nõudeid.
18.4.Kohus selgitab, et poolte vahel puudub vaidlus selle üle, et 25.11.2019 seisuga oli kaebaja omandis ja valduses televiisor E-Star, mida kaebaja kasutas enda kambris nr S117. Puudub poolte vahel vaidlus selle üle, et kaebaja poolt kasutatud televiisor E-Star oli nööriga voodi külge üles riputatud ning selle kambrist äravõtmise põhjuseks (nööri lõikamine jne) oli televiisori USB pesa kohal rikutud turvakleebis. Pooled vaidlevad eelkõige selle üle, kas televiisorit oli äravõtmise käigus kriimustatud. Vaidlus käib ka selle üle, kas selline kriimustus saab vähendada televiisori väärtust ja kahjustada selle kasutamise otseseid funktsioone.
18.5.Seega vajab kõigepealt kohtulikku tuvastamist, kes televiisorit oli 25.11.2019 toimunud äravõtmise käigus kriimustatud. Halduskohtumenetluses on vastustaja kohtu nõudel esitanud kohtule televiisori fotod, millest ei ole tõepoolest näha televiisori ekraani või tagaosa olulisi ja suuri kriimustusi jne. Külgosad (v. a ülemine külg) olid samuti visuaalselt kahjustusteta (dtl 304-306). Kohus on edastanud kaebajale vastustaja poolt tehtud fotod ja palus tal täpsustada, kus kohas on väidetav televiisori kriimustus olemas. Vastuses kohtunõudele teatas kaebaja, et kriimustus on olemas televiisori ülemisel küljel ja märkis kohtule tagastatud fotodel selle kriimustuse asukoha ning täpsustas, et olemasoleva kriimustuse suurus ei ületa 1-2 cm (dtl 314
RKHKm 3-3-1-71-06, p 11.
3-20-327 ja 335). Kaebaja tunnistas ka seda, et tegemist on väikese televiisori korpuse kriimustusega. Peale kohtu poolt pooltele antud tähtaega ei ole vastustaja enam kriimustuse olemasolu aga samuti selle tekkimise põhjuse üle vaielnud. Kohus on seisukohal, et pidades silmas seda, et televiisor oli enne äravõtmist ülesriputatud asendis, et selle mahavõtmisel lõigati nöör läbi, ei ole välistatud, et terava lõikamisesemega (nuga, käärid vms) on kahjustada saanud televiisori korpus kohas, kus nöör oli korpuse külge kinnitatud. Kuna hilisemas menetluse staadiumis ei ole vastustaja kaebaja väiteid usutavalt ümber lükanud, peab kohus usutavaks kaebaja väidet, et televiisori korpuse ülemine külg oli selle 25.11.2019 toimunud äravõtmise käigus kahjustatud (kriimustatud) vanglaametnike poolt, mille tulemusena tekkis televiisori korpuse ülemisel tagaosal 1-2 cm kriimustus.
18.6.Võttes arvesse, et tulenevalt PS-st on igaühe omand puutumatu ja kaitstud muu hulgas avaliku võimu kandja poolt selle võtmise käigus kahjustamise eest, on võimalik järeldada, et vastustaja tegevus seoses televiisori kriimustusega on olnud õigusvastane ja sellega on rikutud kaebaja PS §-s 32 sätestatud subjektiivset õigust omandikaitsele. PS §-st 32 tuleneb vastustajale kohustus käidelda kinnipeetavale kuuluvaid asju vajalikku hoolsusega, et säilitada nende terviklikkust ja võimalikult vältida kahjustusi. Kohtu hinnangul on olemas ka põhjuslik seos kaebaja omandile tekitatud kahju ja vangla õigusvastase tegevuse vahel. Juhul, kui vanglaametnikud oleksid 25.11.2019 lõiganud televiisorit hoidvat nööri hoolikamalt läbi, ei oleks selline kriimustus tekkinud.
18.7.Kohus ei saa nõustuda kaebajaga, et sellist televiisori korpuse kahjustust on võimalik käsitleda kahju tekitamisena, mis vääriks heastamist natuuras või rahaliselt. Kohus selgitab, et televiisori korpuse tagaosa ülemise külje kriimistus suurusega 1-2 cm ei saa mõjutada televiisori funktsioone ega välisilmet nii, et sellega kaasneks juba kasutatud televiisori turuväärtuse langus. Haldusasja materjalide kohaselt kasutab kaebaja seda televiisorit alates 2017. aastast. Kohus tegi kindlaks, et kaebaja kõige hilisem vangistuses viibimise aeg on 25.11.2023. Järelikult saab kaebaja endale kuuluva ja vanglas kasutatud televiisorit võõrandada peale vanglast vabanemist ja selleks ajaks on televiisor umbes 6 aastat vana. Seega, tegemist ei ole kaugeltki uue televiisoriga, mille korpuse tagaosa ülemisel küljel olev ja selle kasutust mitte takistav ega häiriv kriimustus oleks saanud mõjutada selle kasutatud televiisori turuväärtust. Arvestades televiisori kasutamisega kaasnenud loomulikku kuuluvust, on selle korpuse pisikesed kriimustused vältimatud. Järelikult on kaebajale varale tekitatud kahju materiaalses mõttes olematu. Kohus leiab, et sellisel juhul ei ole põhjendatud sellise kahju heastamine ei natuuras ega rahaliselt.
18.8.RVastS § 13 lg 1 p-de 4 ja 5 kohaselt arvestatakse hüvitise suuruse määramisel eraõiguses sätestatud piiranguid seoses kannatanu osaga kahju tekitamisel ja muid asjaolusid, millest tulenevalt kahju hüvitamine täies ulatuses oleks ebaõiglane. Kohus rõhutab, et kaebaja televiisori nöörilt läbi lõikamise põhjuseks oli televiisori turvakleebise rike USB pesa kohal. Kaebaja ei eita, et turvakleebis sai rikutud peale seda, kui ta proovis selles kohas televiisorit liimist ära puhastada. Samas ei ole kaebaja teavitanud koheselt vastustajat rikutud turvakleebisest ja jätkas televiisori kasutamist. Kohus on seisukohal, et kui kaebaja ei oleks turvakleebist rikkunud, ei oleks televiisorit temalt ära võetud ja selle tulemusena kriimustatud. Kohtu hinnangul kõneleb selline asjaolu kaebaja kaassüü kasuks, kuna on olemas ka tema õigusvastase tegevuse ja televiisori kahjustamise vahel põhjuslik seos.
18.9.Võttes arvesse, et televiisori korpuse tagaosa ülemisel küljel tekkinud kriimustus on suhteliselt väike ja ei takista televiisori sihtotstarbelist kasutamist ega vähenda selle turuväärtust, aga samuti seda, et televiisori kahjustamisele eelnes kaebaja õigusvastane
3-20-327 tegevus, ei pea kohus kaebust heastamisnõude ja varalise kahju hüvitamise nõude osas põhjendatuks.
18.10.Lähtudes eeltoodust, jätab halduskohus kaebaja televiisori kriimustamisega seoses heastamisnõude ja mittevaralise kahju hüvitamise rahuldamata. IV
19.Mittevaralise kahju hüvitamise nõue
19.1.Haldusasja materjalide kohaselt nõuab kaebaja talle tekitatud mittevaralise kahju hüvitise väljamõistmist summas 1000 eurot seoses sellega, et alates 25.11.2019 temalt ära võetud televiisori tõttu ei saanud ta seitsme päeva jooksul vaadata õhtuti uudiseid, filme ja muid telsaateid.
19.2.Vastustaja tõlgendas kaebaja mittevaralise kahju hüvitamise nõuet, mis on esitatud seonduvalt inimväärikuse alandamisega (RVastS § 9 lg 1). Kohus nõustub selle tõlgendamisega, kuna kaebaja poolt kahjunõudes ja kaebuses kirjeldatud faktilised asjaolud seoses televiisori äravõtmisega ei võimalda muud tõlgendust RVastS § 9 lg-s 1 kirjeldatud tagajärgede valguses.
19.3.Kohus on seisukohal, et sellisel juhul ei ole samuti täidetud mittevaralise kahju hüvitamise eeldused. Vaidlus puudub selle üle, et televiisori turvakleebis oli kaebaja poolt rikutud, mistõttu esines alus selle äravõtmiseks täiendava kontrolli läbiviimiseks ja uue turvakleebise panemiseks. Seega, vastustaja käitumine televiisori äravõtmise osas oli põhjendatud ja õiguspärane. Kohus toonitab, et peale seda, kui vanglaametnikud tuvastasid televiisori turvakleebise kahjustuse, esines neil kohustus reageerida olukorrale. Kahjustatud turvakleebis annab kohtu hinnangul alust arvata, et kaebaja võib toime panna distsipliinirikkumise. Sellel põhjusel ei saanud vastustaja piirduda rikutud turvakleebise fakti tuvastamisega ja jätta sellist televiisorit kaebaja valdusse täiendavalt uurimata, kas on aset leidnud televiisori muu väärkasutamine (kasutatakse mälupulkasid jne). Vastustaja selgituse kohaselt just selline asjaolu oli televiisori kambrist äravõtmise ja täiendava kontrolli läbiviimise põhjuseks. Vastustaja selgitas täiendavalt, et uue turvakleebise panek võttis samuti veidi aega ning peale seda oli televiisor kaebajale tagastatud. Eelnevast leiab kohus, et vastustaja ei käitunud õigusvastaselt ei juhul, kui võttis 25.11.2019 kambrist kaebajale kuuluva televiisori ära ega juhul kui teostas televiisori ja selle võimaliku väärkasutamise üle kontrolli seitsme päeva jooksul. Kuna hetkel kõne all on ainul seitsmepäevane periood, ei hinda kohus vastustaja tegevust, mis puudutab kogu televiisori äravõtmise perioodi (kaebaja väitel kolm kuud).
19.4.Kohus leiab, et vastustaja ei ole alandanud kaebaja inimväärikust, kui jättis kaebaja ilma võimaluseta vaadata televiisorit seitsme päeva jooksul. Kohus selgitab, et tulenevalt haldusasja materjalidest võeti kaebajalt televiisor ära 25.11.2019 ning kaebaja ei saanud seda kasutada seitsme päeva jooksul. Kaebaja on väitnud, et tema töötas ja käis õhtuti keeltekursustel. Sellel põhjusel ei saanud ta vaadata vanglas üldkasutatavat televiisorit. Esmalt märgib kohus, et periood 25.11.2019-1.12.2019 hõlmab muu hulgas laupäeva ja pühapäeva. Kaebaja ei ole esitanud kohtule tõendeid, et tema töötas ka nimetatud päevadel. Seega oli kaebajal võimalus vaadata vanglas üldkasutatavat televiisorit vähemalt nädalavahetusel (kaks päeva). Vastustaja selgitas, et argipäevadel oli kaebajal võimalus kuulata kambrisse sisseehitatud raadiost saateid ja lugeda vanglas kättesaadavaid ajalehti. Kaebaja ei ole selle vastu vaielnud, kuid väitis, et need saated talle ei meeldinud. Kohus leiab, et sellega oli kaebajale tagatud võimalus perioodil
3-20-327 25.11.2019-1.12.2019 tutvuda üldiseks kasutamiseks mõeldud ja levitatud informatsiooniga. Kohus möönab, et kaebaja ei saanud küll vaadata seitsme päeva jooksul isiklikust televiisorist talle meelepäraseid saateid ja filme, kuid sellega ei ole vastustaja rikkunud tema subjektiivseid õigusi ega tekitanud selliseid ebamugavusi. Kaebajale ebamugavuste tekitamise periood on sedavõrd väike, mis ei anna alust lugeda seda kaebaja väärkohtlemiseks VangS § 41 lg-s 1 sätestatud tähenduses. Kohus märgib, et kuna tuvastatud on, et vastustaja käitumine seoses televiisori äravõtmisega ei olnud õigusvastane, sellega ei kaasnenud kaebaja subjektiivsete õiguste rikkumist, sh ka tema inimväärikuse alandamist, ei analüüsi kohus seaduses sätestatud (RVastS § 7 lg 1 ja § 9 lg 1) muid mittevaralise kahju hüvitamise eeldusi.
19.5.Lähtudes eeltoodust, jätab halduskohus kaebuse mittevaralise kahju hüvitamise nõudes rahuldamata. V
20.Vastavalt HKMS § 108 lg-le 1 menetluskulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus jättis kaebuse täies ulatuses rahuldamata. Vastustaja ei ole taotlenud kaebajalt menetluskulude väljamõistmist ega esitanud kohtule menetluskulude nimekirja. HKMS § 109 lg 1 viimane lause sätestab, et kuludokumentide ja menetluskulude nimekirja esitamata jätmise korral menetluskulusid välja ei mõisteta. Sellest tulenevalt ja juhindudes HKMS § 109 lg-st 1, jätab kohus poolte võimalikud menetluskulud nende endi kanda.
21.Tulenevalt HKMS § 175 lg-st 3, asendab kohus avaldatavas kohtuotsuses kaebaja nime initsiaalidega. (allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.