X kaebus Politsei- ja Piirivalveameti 21.04.2023 otsuse nr 12302010132-1 tühistamiseks ning Politsei- ja Piirivalveameti kohustamiseks vaadata tema korduv rahvusvahelise kaitse taotlus uuesti läbi
Menetlusosalised ja esindajad
Kaebaja X, riigi õigusabi korras määratud esindaja v.adv Aleksei Ratnikov Vastustaja Politsei- ja Piirivalveamet, esindaja AK
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 27.10.2023 otsus
Menetluse alus ringkonnakohtus
X apellatsioonkaebus
Asja läbivaatamine
Kohtuistung 03.04.2024
RESOLUTSIOON
Jätta X apellatsioonkaebus rahuldamata.
Jätta Tallinna Halduskohtu 27.10.2023 otsuse resolutsioon muutmata, kuid muuta osaliselt otsuse põhjendusi.
Jätta menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.
Asendada avaldatavas kohtulahendis füüsiliste isikute nimed tähemärkidega.
Selgitused Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 17.05.2024. Vastuseks kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 215 lg 3). Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal selleks esitada taotlus Riigikohtule. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
1.Politsei- ja Piirivalveameti (PPA) ametnikud pidasid 25.06.2021 kinni neli Iraagi kodanikku (X, tema venna Z, viimase elukaaslase W ning viimaste alaealise lapse H), kes olid oma sõnutsi lahkunud 17.06.2021 Iraagist Iraani ja sealt neli päeva hiljem Venemaale. Venemaalt tulid nad ebaseaduslikult Eestisse. Kaebaja esitas koos eelnimetatud kolme teise isikuga PPA-le rahvusvahelise kaitse taotluse. Kaebaja selgitas, et nad on pärit Iraagi Kurdistanist. Kaebaja venna Z ja tema elukaaslase W vanemad ei aktsepteerinud viimaste abieluvälist suhet, millest sündis laps, ning perekonna või hõimu liikmed võivad neid päritoluriiki naasmisel tappa (panna toime aumõrva). Kaebaja pidi koos nendega põgenema, kuna ta aitas Z.
2.PPA lükkas 10.09.2021 otsusega nr 7003220046-1 X taotluse tagasi, tegi ettekirjutuse Eestist lahkuda ning kohaldas sissesõidukeeldu 5 aastaks. X vaidlustas PPA 10.09.2021 otsuse (haldusasi 3-21-2288), kuid tema kaebus jäeti nii haldus- kui ka ringkonnakohtus rahuldamata. Riigikohtu 24.01.2023 määrusega jäeti tema esitatud kassatsioonkaebus menetlusse võtmata.
3.X esitas 01.02.2023 PPA-le korduva rahvusvahelise kaitse taotluse. Korduva taotluse esitas X alusel, et tema elu Iraagis oleks ohus ning seda tõendavad uued päritoluriigist saadud dokumendid ja fotod.
4.PPA jättis 21.04.2023 otsusega nr 12302010132-1 X taotluse välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse (VRKS) § 21 lg 1 p 4 alusel läbi vaatamata, kuna taotlus on korduv ja selles suhtes kohaldatakse VRKS § 24 lg-t 3. Rahvusvahelise kaitse taotluse menetlus lõppes VRKS § 21 lg 2 alusel taotluse tagasilükkamisega. PPA hinnangul ei ole esitatud uusi asjaolusid või tõendeid, mis omaks tähtsust X kvalifitseerimisel rahvusvahelise kaitse saajana. Väidetavalt uued asjaolud kordavad esimese menetluse asjaolusid ja esitatud uued tõendid on tellitud dokumendid, mis annavad üks ühele edasi sisu, mida taotleja, tema vend ja tema vennanaine rääkisid 2021. a-l PPA-le varjupaika taotledes. Üldine olukord Iraagis ega Iraagi Kurdistanis ei ole selline, mis võiks tõstatada rahvusvahelise kaitse vajaduse.
5.X esitas 19.05.2023 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles palus PPA 21.04.2023 otsuse tühistada ning kohustada PPA-d vaadata tema korduv taotlus sisuliselt läbi. Kaebaja arvates on PPA jätnud uued tõendid põhjendamatult hindamata. Iraagis elavate kurdide (ja ka Euroopas elavate kurdi kogukondade) traditsioonid abielu sõlmimise ja abielueelsete suhete osas erinevad oluliselt läänelikest traditsioonidest ning levinud on aumõrvad tavade vastu eksinute vastu. Kaebajal on põhjendatud kartus koduriiki naasta.
6.PPA palus jätta kaebuse rahuldamata. Kuigi olemuselt on Ashti inimõiguste organisatsiooni pöördumise ja lõpparuande dokumendid uued dokumendid, edastavad nad oma sisult neid asjaolusid, mida on kaebaja eelmises rahvusvahelise kaitse menetluses juba käsitletud. Kuna kaebaja ütlused asjaolude ja võimaliku ohu kohta päritoluriigis on juba varasemalt osutunud ebausaldusväärseks, siis ei muuda neid asjaolusid PPA jaoks veenvamaks see, et samu asjaolusid edastatakse Ashti inimõiguste organisatsiooni vahendusel. Tegemist on tellitud dokumentidega. Vastustaja möönab, et PPA võis otsuses vääralt kohaldada VRKS § 21 lg 1 p-i 4, § 24 lg-t 3 ja § 21 lg-t 2, kuid jääb seisukohale, et sisulised alused kaebaja rahvusvahelise kaitse tagasilükkamiseks olid olemas ja nende eeldused olid täidetud.
7.Tallinna Halduskohus jättis 27.10.2023 otsusega kaebuse rahuldamata. PPA otsus tugineb VRKS § 21 lg 1 p-le 4, VRKS § 24 lg-le 3 ning VRKS § 21 lg-le 2. Kohtu hinnangul ei saanud praegusel juhul kaebaja korduvat taotlust VRKS § 24 lg 3 alusel jätta läbi vaatamata, vaid see oleks tulnud vaadata läbi vastavalt VRKS § 24 lg-le 1. PPA otsuse tühistamist see siiski kaasa ei too, kuna otsusest nähtub, et PPA on kaebaja korduva 2(7)
3-23-1110 taotluse sisuliselt läbi vaadanud ja uusi tõendeid hinnanud. PPA on toiminud kooskõlas VRKS § 24 lg-tega 1 ja 2. Kohus nõustus PPA-ga, et Ashti Inimõiguste Organisatsiooni tõendid (dtl 29–36) on tellitud ja esitatud fotod (43–45) ei tõenda kaebaja väiteid. PPA-le esitatud lõppraporti allikaks on kaebaja ema ütlused ning Ashti Inimõiguste Organisatsiooni lõpparuandest ei nähtu, et lisaks ema väidetele oleks asjaolusid uuritud. On usutav, et tõendid on loodud tagantjärele. Ashti Inimõiguste Organisatsiooni lõppraport ja kaebaja ema kaebus kannavad 2022. a veebruari kuupäevasid. Seega oleks kaebajal võimalik olnud need tõendid esitada juba haldusasja nr 3-21-2288 menetluses. Kaebaja seda ei teinud. Tallinna Ringkonnakohtu istungil näitas kaebaja kohtule mobiiltelefonist pilte, et kaebaja ema ja maja rünnati, kuid ringkonnakohus jättis tõendid nende madala tõendusväärtuse tõttu asja materjalide juurde võtmata. Seega pidi kaebaja 13.04.2022 kuni 17.10.2022 suhtlema Iraagis elavate perekonnaliikmetega, kuna vastasel juhul ei oleks tal olnud võimalik ringkonnakohtule fotosid näidata. Kaebaja esitatud fotode tõendusväärtus on madal ning nendega ei ole võimalik tõendada muud kui seda, et kaebajal on fotod kuuliaukudega majast. Usaldusväärselt ei ole võimalik välja selgitada fotode tegemise kohta ega ka seda, millal kuuliaugud tekkinud on või mis põhjustel need seal on. Kaebaja esitas kohtule päritoluriigi infona erinevaid videoid, kuid tegemist pole asjakohaste tõenditega. Kohus ei nõustunud kaebaja etteheitega, et PPA ei süvenenud esitatud tõenditesse. PPA pidas kaebajat ja tema esitatud lugu jätkuvalt ebausaldusväärseks ja sellises olukorras ei pea PPA asuma täiendavaid tõendeid koguma. Usaldusväärsuse tõstmiseks ei piisa, et kaebaja perekonnaliikme ütluste alusel koostatakse mõne organisatsiooni raport. Kohus ei nõustunud kaebaja etteheitega, et tal jäid esialgses menetluses tõendid esitamata, kuna PPA rikkus HMS § 38 lg-t 1 ja § 36 lg 1 p-i 3. PPA ei saa välja tuua konkreetseid tõendeid, mida rahvusvahelise kaitse taotleja peaks esitama. Isik peab menetluses esitama kõik tõendid, mis tema väiteid võiks tõendada. Kaebajat esindas haldusasjas nr 3-21-2288 vandeadvokaadist esindaja. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES
8.Kaebaja esitas halduskohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palub halduskohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega kaebus rahuldada. Uued tõendid suurendavad kaebaja ütluste usaldusväärust ning kinnitavad tema vajadust rahvusvahelise kaitse järele. PPA ei ole täitnud uurimis- ja selgitamiskohustust. Vastustaja pole ka kaebajale selgitanud, milliseid tõendeid tal esitada tuleks. Tõendite esitamine tagakiusamise kohta pole lihtne. Seetõttu oleks vastustaja pidanud uute tõenditega arvestama. Vastustaja pole selgitanud välja kõiki olulisi asjaolusid. Kaebaja hinnangul ei ole halduskohus põhjendanud oma arvamust, et raport on koostatud kaebaja perekonnaliikme ütluste alusel. Samuti ei nõustu kaebaja kohtu järeldusega, et ema ütluste vormistamine inimõiguste organisatsiooni lõppraportina ei muuda neid usaldusväärseteks. Kohus pole tõendeid õigesti hinnanud. Fotodelt on selgelt näha, et kaebaja kodu on rünnatud tulirelvadega, mis näitab otsest ohtu apellandile. Kaebaja pole viivitanud uute tõendite esitamisega, vaid esitas need esimesel võimalusel. Kaebaja ei olnud tõendite olemasolust varasemalt teadlik. Vastustaja ega kohus ei ole põhjendanud, miks kaebaja ütlused võimaliku ohu kohta Iraagis on ebausaldusväärsed. Halduskohtule esitatud videod kajastavad olukorda kaebaja koduriigis, on seetõttu asjakohased ning tõendavad kaebaja väiteid tagakiusamise ohu 3(7)
3-23-1110 kohta. Halduskohus on rikkunud otsuse põhjendamise kohustust ega ole arvestanud tegelikku olukorda Iraagis.
9.PPA palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata ning halduskohtu otsuse muutmata. PPA on kaebaja korduva varjupaigataotluse sisuliselt läbi vaadanud. Ashti inimõiguste organisatsiooniga seotud dokumendid sisaldavad sarnast informatsiooni, mida PPA ning kohtud on kaebaja esimese varjupaigataotluse menetluses juba hinnanud ja lugenud ebausaldusväärseks. Ashti inimõiguste organisatsiooni lõpparuanne kordab suures ulatuses kaebaja ema avalduses esitatut, lõpparuande järeldused on üldsõnalised ning sealt ei nähtu täiendavat asjaolude uurimist. Kaebaja ei ole põhjendanud, miks ta ei olnud varasemalt dokumentide olemasolust teadlik.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
10.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata ja halduskohtu otsuse resolutsioon muutmata, kuid muuta tuleb otsuse põhjendusi (HKMS § 200 p 4).
11.PPA jättis kaebaja korduva varjupaigataotluse VRKS § 21 lg 1 p 4 ja § 24 lg 3 alusel läbi vaatamata ning lükkas VRKS § 21 lg 2 alusel kaebaja taotluse tagasi. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et PPA eksis VRKS § 24 lg 3 sisustamisel. Ringkonnakohtu hinnangul on PPA eksinud ka VRKS § 24 lg 1 kohaldamisel, sest ei kuulanud kaebajat ära, mistõttu on väär halduskohtu järeldus, et PPA on asja menetlenud kooskõlas VRKS § 24 lg-tes 1 ja 2 sätestatuga. Selles osas tuleb otsuse põhjendusi täiendada.
12.VRKS § 24 lg-te 1–3 ja direktiivi 2013/32/EL1 art 40 lg-te 2–4 kohaldamise kohta märgib ringkonnakohus järgmist. Direktiivi 2013/32/EL art 40 lõiked 2 ja 3 näevad ette korduvate taotluste läbivaatamise kahes etapis. Esimeses etapis kontrollitakse taotluste vastuvõetavust ja teises etapis antakse hinnang nende sisule. Esimene etapp jaguneb omakorda kaheks. Esmalt kontrollitakse, kas taotleja on esitanud uusi dokumente või tõendeid, mis aitavad kindlaks teha, kas taotlejat on võimalik käsitada rahvusvahelise kaitse saamise kriteeriumidele vastava isikuna direktiivi 2011/95/EL alusel. Seejärel tuleb kontrollida, kas uued dokumendid suurendavad olulisel määral tõenäosust, et taotlejat saab käsitada rahvusvahelise kaitse saamise kriteeriumidele vastava isikuna. Kui vastus on jaatav, siis tuleb kaitse taotlus läbi vaadata üldkorras.
13.Praegusel juhul on PPA asunud seisukohale, et kaebaja ei ole sisuliselt uusi dokumente esitanud, sest dokumentides antakse edasi samu väiteid, mida PPA-le esitatud esimeses kaitse taotluses on juba käsitletud. Ringkonnakohus sellise seisukohaga ei nõustu. Vastavuskontrolli esimeses etapis ei hinnata asjaolusid või dokumente sisuliselt. Tegemist on formaalse kontrolli staadiumiga. Dokumenti või tõendit tuleb pidada direktiivi 2013/32/EL artikli 40 lg-te 2 ja 3 tähenduses uueks, kui otsus varasema taotluse kohta on tehtud, ilma et see dokument või tõend oleks olnud menetlevale ametiasutusele varasemalt teada, s.o juhul, kui taotluse põhjendamiseks on esitatud dokumente või tõendeid, mida ei hinnatud varasema taotluse kohta otsuse tegemisel ja millele ei saanud tugineda selles lõplikuks muutunud otsuses (vt Euroopa Kohtu otsus asjas nr C-18/20, p-d 37–42 ja seal viidatud kohtupraktika). Praegusel juhul on kaebaja esitanud Ashti inimõiguste organisatsiooni dokumendid, mida ta esimeses menetluses PPA-le ega kohtule ei esitanud. Seetõttu nõustub ringkonnakohus halduskohtu järeldusega, et kaebaja on esitanud uusi tõendeid direktiivi 2013/32/EL artikli 40 lg-te 2 ja 3 tähenduses.
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2013/32/EL, 26. juuni 2013, rahvusvahelise kaitse seisundi andmise ja äravõtmise menetluse ühiste nõuete kohta (uuesti sõnastatud).
4(7)
3-23-1110
14.Järgnevalt tulnuks PPA-l kontrollida, kas esitatud tõendid suurendavad olulisel määral tõenäosust, et taotlejat saab käsitada rahvusvahelise kaitse saamise kriteeriumidele vastava isikuna (artikli 40 lg 3), sest mitte igasugust uut tõendit ei peeta rahvusvahelise kaitse saamise kriteeriumide seisukohast asjakohaseks. Kuivõrd Ashti inimõiguste kaitse organisatsiooni dokumendid on otseselt seotud kaebaja asja sisuga (on asjakohased ja toetavad kaebaja taotluse eesmärki) ega ole esmapilgul ka ilmselgelt võltsitud, siis võib järeldada, et need dokumendid suurendavad olulisel määral tõenäosust, et taotlejat saab käsitada rahvusvahelise kaitse saamise kriteeriumidele vastava isikuna. Kuna esimeses menetluses tugineti pelgalt isikute ütlustele, nüüd on aga esitatud pealtnäha tõsiseltvõetav inimõigusorganisatsiooni raport, on tõend kvalitatiivselt uus. Kontrolli sellises etapis ei oma määravat tähendust, kas dokumendid on ka tegelikult autentsed2 või kas nende alusel kaebaja rahvusvahelise kaitse taotlus kokkuvõttes rahuldatakse3. Korduva taotluse vastuvõetavuse üle otsustamisel ei pea taotlejaga isiklikku vestlust korraldama (direktiivi 2013/32/EL artikkel 34 ja artikli 42 lg 2 punkt b).
15.Korduva taotluse läbivaatamise teises etapis hinnatakse isiku kaitsevajadust, sh esitatud dokumente, sisuliselt. Kaebaja esitas PPA-le 01.02.2023 korduva taotluse, millele olid lisatud järgmised dokumendid: Ashti inimõiguste organisatsiooni lõpparuande nr 160330 koostajate nimekiri (dtl 29–30); Ashti inimõiguste kaitse organisatsioonile asjas nr 160330 esitatud kaebus (dtl 31–33); Ashti inimõiguste kaitse organisatsiooni lõpparuanne nr 160330 (dtl 34–36); Ashti Inimõiguste kaitse organisatsiooni tutvustus (dtl 37); fotod kuulidest ja aukudest seinas (dtl 43–45). Kaebaja ei esitanud neid dokumente algses menetluses (v.a fotod aukudega seinast, mis ta esitas Tallinna Ringkonnakohtu 17.10.2022 istungil haldusasjas nr 3-21-2288).
16.Uute tõendite esitamise korral tuleb mh hinnata, kas isik oleks saanud need tõendid või asjaolud esitada juba esmases menetluses. Kui taotleja esitab uusi tõendeid, mida ta oleks võinud takistusteta esitada ka eelmise taotluse menetlemise ajal, kohaldub VRKS § 24 lg 1 ning taotlus vaadatakse läbi eelmise taotluse raames (s.o VRKS § 24 lg 2 ei kohaldu). VRKS-i normid on pisut soodsamad sellest, mida direktiiv 2013/32/EL võimaldaks ette näha, kuna selle artikli 40 lõike 4 kohaselt võivad liikmesriigid sätestada, et taotlus vaadatakse uuesti läbi ainult juhul, kui isik ei saanud tõendeid või muud teavet endast mitteolenevatel põhjustel varem esitada.
17.Kaebaja pole esitanud (ka apellatsioonimenetluses) veenvat põhjendust selle kohta, miks ta ei saanud Ashti inimõiguste organisatsiooni dokumente esitada PPA-le või kohtule varem. Ringkonnakohtu istungil selgitas kaebaja, et suhtles oma Kurdistanis elava (noorema) venna Razhaniga 2023. a ramadaani ajal ning vend informeeris teda alles siis dokumentide olemasolust. Tegemist ei ole usutava väitega, sest kaebaja pöördus PPA poole korduva taotlusega 01.02.2023, kuid ramadaan 2023. a-l oli perioodil 23. märtsist kuni 21. aprillini4. Kaebaja kinnitas, et enne seda ta oma perekonnaga, sh noorema venna või emaga ei suhelnud, kuid ka see väide ei ole ringkonnakohtu hinnangul usutav. Nagu halduskohus õigesti osundas, pidi kaebaja oma Iraagis elavate pereliikmetega suhtlema ka 2022. a-l, sest ta esitas haldusasjas nr 3-21-2288 toimunud Tallinna Ringkonnakohtu 17.10.2022 istungil fotod, millega soovis tõendada, et kaebaja ema ja maja rünnati relvadega 2022. a ramadaani ajal. Samal istungil väitis kaebaja, et ta ema oli esitanud seoses rünnakuga kaebuse. Eespool märgitust tulenevalt on ringkonnakohtu hinnangul tõenäoline, et kaebaja oli juba varasemalt teadlik Ashti inimõiguste organisatsiooni poole pöördumisest ja selle koostatud
Euroopa Kohtu otsus 10.06.2021 asjas C-921/19, p 45. EASO Practical Guide on Subsequent Applications. https://euaa.europa.eu/sites/default/files/practical-guide-subsequent-applications.pdf
3-23-1110 dokumentidest, mistõttu oleks kaebaja saanud dokumendid esitada ka esmases menetluses. Kaebaja on väitnud, et tal jäid kõik tõendid esitamata põhjusel, et PPA rikkus selgitamis- ja uurimiskohustust. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole see etteheide põhjendatud. Kolleegium nõustub halduskohtu põhjendustega ega korda neid.
18.Välismaalast tunnustatakse pagulasena, kui tal on põhjendatud alus karta tagakiusamist, tagakiusamiseks esineb vähemalt üks VRKS § 4 lg-s 1 ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2011/95/EL nimetatud viiest põhjusest (sh kuulumine sotsiaalsesse gruppi) ning tagakiusamise (või tagakiusamise vastu puuduva kaitse) ja eespool nimetatud põhjuse vahel on põhjuslik seos. Samuti peavad puuduma pagulasena tunnustamist välistavad asjaolud (VRKS § 22 lg 1). VRKS § 4 lg-st 3 tulenevalt on täiendava kaitse saaja välismaalane, kes ei kvalifitseeru pagulaseks ja kelle suhtes ei esine täiendava kaitse andmist välistavat asjaolu ja kelle suhtes on alust arvata, et tema Eestist tagasi- või väljasaatmine päritoluriiki võib talle nimetatud riigis kaasa tuua tõsise ohu, sealhulgas surmanuhtluse kohaldamise või täideviimise, tema piinamise või tema suhtes ebainimlike või inimväärikust alandavate kohtlemis- või karistamisviiside kasutamise või konkreetselt tema või üldse tsiviilisikute elu ohtu sattumise või tema või tsiviilisikute kallal vägivalla rakendamise rahvusvahelise või riigisisese relvakonflikti tõttu. Euroopa Kohtu praktika järgi peab risk tõsisesse ohtu sattuda olema reaalne (vt nt otsused C-465/07, C-285/12 ja C-542/13).
19.Kui olemasolevate tõendite põhjal on selge, et taotleja ei vasta Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2011/95/EL ettenähtud rahvusvahelise kaitse saamise nõuetele, loetakse taotlus põhjendamatuks. Kui taotlus on põhjendamatu, teeb PPA otsuse taotluse tagasilükkamise kohta (VRKS § 20 lg 2).
20.VRKS § 201 järgi loetakse taotlus selgelt põhjendamatuks, kui selles esitatud väited ja põhjendused ei ole seotud VRKS § 20 lg-s 1 nimetatud asjaoludega (s.o asjaoludega, mille puhul saab isiku kvalifitseerida rahvusvahelise kaitse saajaks) või see on esitatud selgelt eesmärgiga rahvusvahelise kaitse süsteemi kuritarvitada ja esineb vähemalt üks VRKS §-s 201 loetletud üheksast alusest, sh kui taotlus on korduv ja selle suhtes kohaldatakse VRKS § 24 lõiget 1 (p 5) või kui taotleja on esitanud rahvusvahelise kaitse taotluse ainult selleks, et vältida lahkumiskohustuse täitmist (p 6).
21.Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et kaebaja rahvusvahelise kaitse taotlus on kokkuvõttes õigesti tagasi lükatud. Halduskohus on aga jätnud tähelepanuta, et PPA on rikkunud taotluse lahendamisel VRKS § 18 lg-st 4 tulenevat kohustust taotlejale isikliku vestluse võimaldamiseks. Sõltumata sellest, kas korduv taotlus lahendatakse kiirmenetluses või üldises menetluses, tuleb isik VRKS § 18 lg-tes 4 ja 41 sätestatud korras ära kuulata (direktiivi 2013/32/EL artikkel 40 lg 3). Kaebajat ei kuulanud ära PPA ega halduskohus. Tegemist on menetlusnormi rikkumisega, mille ringkonnakohus sai kõrvaldada 03.04.2024 kohtuistungil. Sellest tulenevalt on ebaõige halduskohtu järeldus, et PPA lahendas taotluse kooskõlas VRKS § 24 lg-tega 1 ja 2. Kuigi praeguses asjas kohaldub VRKS § 24 lg 1, sest taotleja esitas uusi tõendeid, mille ta oleks võinud esitada juba varasemas menetluses, tulnuks ka VRKS § 24 lg 2 kohaldumisel taotleja VRKS § 18 lg 4 järgi ära kuulata.
22.PPA otsuse põhjendustest nähtub, et need tuginevad VRKS § 201 p-le 5, mis sätestab, et taotlus loetakse selgelt põhjendamatuks, kui selles esitatud väited ja põhjendused ei ole seotud VRKS § 20 lg-s 1 nimetatud asjaoludega või taotlus on esitatud selgelt eesmärgiga rahvusvahelise kaitse süsteemi kuritarvitada ning taotlus on korduv ja selle suhtes kohaldatakse sama seaduse § 24 lg-t 1. Halduskohus nõustus PPA seisukohtadega. Ringkonnakohus on samuti seisukohal, et kaebaja väidete põhjal ei ole alust tunnustada teda pagulase ega täiendava kaitse saajana.
6(7)
3-23-1110
23.Kohus hindab seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte. Ühelgi tõendil ei ole kohtu jaoks ette kindlaks määratud jõudu. Kohus hindab kõiki tõendeid nende kogumis ja vastastikuses seoses (HKMS § 61 lg-d 1 ja 2). HKMS § 61 lg 4 kohaselt hindab kohus ka varasema jõustunud kohtulahendi põhjendustes tuvastatud asjaolusid kogumis teiste tõenditega. Sellest tulenevalt ja arvestades haldusasjas nr 3-21-2288 tuvastatud asjaolusid, ei tõenda Ashti inimõiguste organisatsiooni dokumendid ka ringkonnakohtu hinnangul seda, et kaebajat ohustab hõimude kättemaks. Pelgalt uue tõendi esitamise fakt ei suurenda kaebaja usaldusväärsust ega muuda esitatud asjaolusid veenvamaks. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole halduskohus otsuse põhjendamise kohustust rikkunud ega eksinud tõendite hindamisel. Ka ringkonnakohtul ei ole esitatud tõenditest võimalik kaebaja soovitud järeldusi teha. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu järeldusega, et Ashti inimõiguste organisatsiooni poolt kaebaja ema ütluste dokumenteerimine ei muuda praegusel juhul kaebaja väiteid kokkuvõttes tõendatuks5.
24.Kaebaja heidab vastustajale ette uurimiskohustuse rikkumist ja oluliste asjaolude välja selgitamata jätmist, kuid ei täpsusta, milliseid asjaolusid tulnuks PPA-l täiendavalt välja selgitada. Asjaolu, et kaebaja ei nõustu kohtu ja PPA järeldustega, ei viita iseenesest sellele, et uurimiskohustust oleks rikutud. Ringkonnakohtule ei nähtu asjaolusid, millest võiks teha järeldust, et kaebaja esile toodud asjaolusid pole piisavalt põhjalikult uuritud.
25.Lisaks on tähelepanuväärne, et korduv taotlus on esitatud vahetult pärast seda, kui kohtuotsus haldusasjas nr 3-21-2288 jõustus, s.o kui kaebaja väljasaatmise võimalus muutus reaalseks. Eluliselt on usutav, et sellises olukorras on korduva taotluse esitamise peamiseks põhjuseks olnud soov vältida riigist väljasaatmist.
26.VRKS § 201 p 5 alusel tuleb taotlus lugeda selgelt põhjendamatuks. Kuna nii taotluse läbi vaatamata jätmise kui ka selgelt põhjendamatu taotluse rahuldamata jätmise korral koostatakse taotluse tagasilükkamise otsus, ei too väärale õiguslikule alusele viitamine praegusel juhul kaasa otsuse sisulist ebaõigsust ja tühistamist (riigivastutuse seaduse § 3 lg 3 p 1, HMS § 58). Ringkonnakohus nõustub vastustaja ja halduskohtuga, et PPA otsuses tuvastatud asjaolud ja antud hinnangud on sisuliselt õiged. Eelnevast tulenevalt on PPA teinud lõppjäreldusena õigesti otsuse kaebaja korduva rahvusvahelise kaitse taotluse tagasilükkamise kohta.
27.Apellatsioonkaebus jääb rahuldamata.
28.Tallinna Halduskohtu 15.05.2023 määrusega nr 3-23-1071 anti Xle riigi õigusabi kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud. Riigi õigusabi andmise eesmärgiks oli võimaldada vaidlustada Politsei- ja Piirivalveameti 21.04.2023 otsust nr 12302010132-1. Menetlusabi kulud jäävad riigi kanda (HKMS § 118 lg 3). Muud menetluskulud, sh riigilõiv, jäävad menetlusosalise enda kanda (HKMS § 108 lg 1 ja § 109 lg 1).
29.Rahvusvahelise kaitse menetluse konfidentsiaalsuse tagamiseks, kaebaja eraelu kaitseks ja tema identifitseerimise vältimiseks asendab ringkonnakohus isikute nimed tähemärkidega (HKMS § 175 lg 3). (allkirjastatud digitaalselt)
Vt ka Upper Tribunal Immigration and Asylum Chamber, Case No: UI-2022-005421 03.08.2023, milles Ühendkuningriigi kohus asus sarnases küsimuses analoogsele seisukohale. Kättesaadav veebis https://tribunalsdecisions.service.gov.uk/utiac/ui-2022-005421
7(7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.