X kaebus Politsei- ja Piirivalveameti 21.04.2023 otsuse nr 12302010132-1 tühistamiseks ja Politsei- ja Piirivalveameti kohustamiseks vaadata tema korduv rahvusvahelise kaitse taotlus uuesti läbi
Menetlusosalised ja nende esindajad
Kaebaja – X (Iraagi kodanik, sündinud aa.aa.aaaa), riigi õigusabi korras määratud esindaja Aleksei Ratnikov Vastustaja – Politsei- ja Piirivalveamet, volitatud esindaja AK
Asja läbivaatamise vorm
Kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1.Võtta asja materjalide juurde Tallinna Ringkonnakohtu 17.10.2022 kohtuistungi protokoll.
2.Jätta X kaebus rahuldamata.
3.Kaebajale riigi õigusabi osutamisega seotud tasu ja kulu jäävad riigi kanda. Muud poolte menetluskulud jäävad nende endi kanda.
4.Tõlkida kaebajale kohtuotsuse resolutsioon ning põhjendava osa punktid 8–16 kurdi-sorani keelde.
5.Kohtuotsuse avaldamisel asendada kaebaja nimi ja sünniaeg tähemärgiga. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o hiljemalt 27.11.2023. Kui apellant ei ole apellatsioonkaebuses märkinud, et soovib asja arutamist kohtuistungil, eeldatakse, et ta on nõus kirjaliku menetlusega. Vastuapellatsiooni võib esitada 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse kättetoimetamisest arvates vastuapellatsioonkaebuse esitajale või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva.
1.X on Iraagi Vabariigi kodanik, kes taotles Eestis rahvusvahelist kaitset esimest korda 26.06.2021, kuid Politsei- ja Piirivalveameti (edaspidi PPA) 10.09.2021 otsusega nr 70032200461 lükati tema taotlus tagasi. Samuti tehti talle 10.09.2021 otsusega ettekirjutus Eestist lahkuda ning kohaldati sissesõidukeeldu 5-aastaks. Ehkki X vaidlustas PPA 10.09.2021 otsuse Tallinna Halduskohtus (haldusasi 3-21-2288), siis jäeti tema kaebus nii haldus- kui ka ringkonnakohtus rahuldamata. Riigikohtu 24.01.2023 määrusega jäeti tema esitatud kassatsioonkaebus menetlusse võtmata.
2.X esitas 01.02.2023 korduva rahvusvahelise kaitse taotluse. Korduva taotluse esitas X põhjusel, et tema elu Iraagis oleks ohus ning seda tõendavad uued päritoluriigist saadud dokumendid ja fotod.
3.PPA 21.04.2023 otsusega nr 12302010132-1 (edaspidi 21.04.2023 otsus) jäeti X taotlus välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse (edaspidi VRKS) § 21 lg 1 punkti 4 alusel läbi vaatamata, kuna taotlus on korduv ja selles suhtes kohaldatakse VRKS § 24 lg-t 3 ning tema rahvusvahelise kaitse taotluse menetlus lõppes VRKS § 21 lg 2 alusel taotluse tagasilükkamisega. PPA 21.04.2023 otsuse põhjendused on kokkuvõetult järgmised: − korduva taotlusega ei ole esitatud uusi asjaolusid või tõendeid, mis omaks tähtsust X kvalifitseerimisel rahvusvahelise kaitse saajana; − väidetavalt uued asjaolud kordavad esimese menetluse asjaolusid ning esitatud uued tõendid on tellitud dokumendid, mis annavad üks-ühele üle seda sisu, mida taotleja, tema vend ja tema vennanaine Eestis 2021. aastal varjupaika taotledes ise PPA-le jutustasid. See, et keegi jutustab sama lugu läbi kolmanda isiku ei tee lugu usutavaks ning seda olukorras, kus taotleja ise ei ole lugu usutavalt esitanud ja on osutunud ebausaldusväärseks; − üldine olukord Iraagis ega Iraagi Kurdistanis ei ole selline, mis võiks tõstatada rahvusvahelise kaitse vajaduse.
6.X (edaspidi ka kaebaja) esitas 19.05.2023 Tallinna Halduskohtule kaebuse PPA 21.04.2023 otsuse tühistamiseks ning PPA kohustamiseks vaadata tema korduv taotlus sisuliselt läbi. Pärast puuduste kõrvaldamist võttis kohus kaebuse menetlusse 19.06.2023.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
5.Kaebaja seisukoht
5.1.Kaebaja esitas tõendid esimest korda ning neid ei ole PPA varem hinnanud. Vastustaja ei süvenenud esitatud tõenditesse, vaid märkis subjektiivse arvamuse pinnalt, et kaebaja ei ole usaldusväärne. Samuti ei ole PPA rakendanud uurimispõhimõtet. PPA oleks pidanud kaebaja korduva taotluse sisuliselt läbi vaatama.
5.2.Päritoluriigi infost saab järeldada, et Iraagis elavate kurdide (ja ka Euroopas elavate kurdi kogukondade) traditsioonid abielu sõlmimise ja abielueelsete suhete osas erinevad oluliselt läänelikest traditsioonidest ning levinud on aumõrvade sooritamine tavade vastu eksinute vastu. Jääb arusaamatuks, miks ei ole ei vastustaja täiendavalt sisuliselt, ning toetudes kaebaja poolt esitatud uutele tõenditele, uurinud võimalust, et kaebajat võidakse koduriigis taga kiusama hakata
2 (6)
ning tema elu ja tervis ohtu seada, millest tulenevalt on kaebajal põhjendatud kartus koduriiki naasta.
6.Vastustaja seisukoht
6.1.Olukorras, kus isik on varasemalt osutunud ebausaldusväärseks, seda nii PPA kui Eesti kohtusüsteemi hinnangul, peab ta rahvusvahelise kaitse korduval taotlemisel esitama väga veenvad argumendid enda asjaolude kohta, sealhulgas argumendid, mis lükkavad ümber kaebaja varasemalt tuvastatud ebausaldusväärsuse.
6.2.Kuigi olemuselt on Ashti Inimõiguste Organisatsiooni pöördumise ja lõpparuande dokumendid uued dokumendid, edastavad nad oma sisult neid asjaolusid, mida on juba kaebaja eelmises rahvusvahelise kaitse menetluses käsitletud. Kaebaja selgitas esimeses rahvusvahelise kaitse taotluse menetluses, et lahkus päritoluriigist põhjusel, et tema vennal tekkis keelatud suhtest konflikt ning seda sama konflikti kirjeldavad ka kaebaja korduva taotluse dokumendid. Kuna kaebaja ütlused oma asjaolude ja võimaliku ohu kohta päritoluriigis on juba varasemalt osutunud ebausaldusväärseks, siis ei muuda neid asjaolusid PPA jaoks veenvamaks see, et samu asjaolusid edastatakse kolmanda isiku (Ashti Inimõiguste Organisatsiooni) vahendusel. PPA on oma otsuses asunud seisukohale, et tegu on selgelt tellitud dokumentidega. Nimetatud seisukohale jääb PPA ka halduskohtumenetluses.
6.3.PPA kontrollis uuesti päritoluriigi infot, mistõttu väide uurimispõhimõtte kohaldamata jätmisest on alusetu.
6.4.Vastustaja nõustub Tallinna Halduskohtu 05.06.2023 määruse punktiga 8.4, st möönab, et PPA võis oma otsuses vääralt kohaldada VRKS § 21 lg 1 punkti 4, § 24 lg-t 3 ja § 21 lg-t 2, kuid jääb samuti seisukohale, et sisulised alused kaebaja rahvusvahelise kaitse tagasilükkamiseks olid olemas ja nende eeldused olid täidetud.
KOHTU PÕHJENDUSED
7.PPA otsus tugineb VRKS § 21 lg 1 punktile 4, VRKS § 24 lg-le 3 ning VRKS § 21 lg-le 2. VRKS § 24 lg 3 sätestab, et kui korduva taotluse esitamisel on tuvastatud, et uusi asjaolusid ei esine, ning taotleja ei ole esitanud uusi dokumente või tõendeid, mis omavad tähtsust taotleja kvalifitseerimisel rahvusvahelise kaitse saajana, jäetakse taotlus läbi vaatamata (VRKS § 21 lg 1 punkt 4).
8.Seoses korduva taotluse läbivaatamisega jääb kohus varem väljendatud seisukohale VRKS § 24 lg-te 1–3 kohaldamisest (Tallinna Halduskohtu 21.09.2021 otsus nr 3-21-992) ning leiab, et praegusel juhul ei saanud PPA jätta kaebaja korduvat taotlust VRKS § 24 lg 3 alusel läbivaatamata, vaid kaebaja korduv taotlus oleks tulnud vaadata läbi vastavalt VRKS § 24 lgle 1 (vt ka Euroopa Kohtu 09.09.2021 otsus nr C-18/20), kus selgitati korduva taotluse ning uute tõendite esitamist. VRKS § 24 lg-le 3 tuginemine ei too aga kaasa otsuse tühistamist, kuna otsusest nähtub, et PPA on kaebaja korduva taotluse sisuliselt läbi vaadanud, hinnanud kaebaja esitatud uusi tõendeid ning leidnud, et korduv taotlus on selgelt põhjendamatu ning kaebaja esitatud uued dokumendid ei suurenda kaebaja usaldusväärust ega kinnita kaebaja rahvusvahelise kaitse vajadust. Seega on PPA viinud menetluse läbi kooskõlas VRKS § 24 lgtega 1 ja 2. PPA hindas kaebaja esitatud tõendeid sisuliselt ning leidis, et Ashti Inimõiguste organisatsiooni tõendid on tellitud ning esitatud fotod ei tõenda kaebaja väiteid. Sel põhjusel ei nõustu kohus ka kaebaja etteheitega, et PPA ei süvenenud esitatud tõenditesse. Asjaolu, et kaebaja PPA hinnanguga ei nõustu ei tähenda, et PPA ei oleks neisse süvenenud. Samuti ei 3 (6)
nõustu kohus kaebaja etteheitega, et PPA jättis täitmata temale seadusest tuleneva uurimiskohustuse. PPA pidas kaebajat ja tema esitatud lugu jätkuvalt ebausaldusväärseks ning sellises olukorras ei pea PPA asuma täiendavaid tõendeid koguma, et oma seisukohti kindlustada. Vastupidi, kui PPA ja kohtud on kaebajat ja tema esitatud lugu pidanud ebausaldusväärseks, siis ei piisa loo usaldusväärsuse tõstmiseks pelgalt sellest, et kaebaja perekonnaliikme ütluste alusel koostatakse mõne organisatsiooni poolt raport.
9.Kohus ei nõustu kaebaja etteheitega, et tal jäid esialgses menetluses kõik tõendid esitamata, kuna PPA rikkus HMS § 38 lg-s 1 ja § 36 lg 1 punkti 3. Esiteks märgib kohus, et PPA ei saa välja tuua konkreetseid tõendeid, mida rahvusvahelise kaitse taotleja esitama peaks, kuivõrd PPA-l puudub vastav teave. Kaebajal on kaasaaitamiskohustus, mis eeldab ka seda, et isik esitab menetluses kõik tõendid, mis tema väiteid võiks tõendada. Teiseks on oluline välja tuua, et kaebajat esindas haldusasjas 3-21-2288 vandeadvokaadist esindaja ning kohus ei pea usutavaks, et kaebaja ja tema esindaja ei saanud aru, et kui PPA pidas kaebajat ja tema esitatud lugu ebausaldusväärseks, et sellisel juhul ei tuleks esitada uusi tõendeid.
10.Kaebaja esitas PPA-le uute tõenditena:
− Ashti inimõiguste kaitse organisatsiooni lõpparuande nr 160330 koostajad ; − Ashti inimõiguste kaitse organisatsiooni lõpparuande nr 160330 kaebus, mille esitas kaebaja ema2;
− Ashti inimõiguste kaitse organisatsiooni lõpparuanne nr 160330 ;
− Ashti Inimõiguste kaitse organisatsiooni tutvustus ;
− fotod kuulidest ja nende aukudest seinas .
11.Uute tõendite ja täiendavate dokumentide esitamine ei tähenda, et PPA peaks varem kaebaja ütluste alusel tehtud järeldused ümberhindama ning pidama seni ebausaldusväärseks peetud kaebajat usaldusväärseks. PPA ei ole kaebaja väidetega seotud, kui need ei ole usaldusväärsed. Ka uute tõendite esitamisel peab PPA hindama nende usaldusväärsust ning seda, kas need võivad varasemalt tehtud otsuse järeldusi ümber lükata.
12.PPA ja ka kohtud leidsid kaebaja esimest rahvusvahelise kaitse taotlust menetledes, et kaebaja ütlused võimaliku ohu kohta Iraagis on ebausaldusväärsed ning kaebaja on varjupaigasüsteemi kuritarvitaja. Kohus jääb kõigi nende seisukohtade juurde ka täna ega pea vajalikuks Tallinna Halduskohtu ja Tallinna Ringkonnakohtu haldusasjas 3-21-2288 otsustes6 toodud seisukohti siinkohal korrata. Sarnaselt PPA-le on kohus seisukohal, et kaebaja esitatud uued tõendid Ashti inimõiguste organisatsioonist on tellitud ning fotode tõendusväärtus on kaebaja üldist usaldusväärsust arvestades sedavõrd madal, et nendega ei ole võimalik kaebaja väiteid tõendada. Kohus nõustub PPA 21.04.2023 otsuses toodud seisukohtadega ning kooskõlas HKMS § 165 lgga 2 ei pea vajalikuks neid siinkohal korrata.
PPA 29.05.2023 menetlusdokumendi lisa 4, dtl 29–30 PPA 29.05.2023 menetlusdokumendi lisa 5, dtl 31–33 3 PPA 29.05.2023 menetlusdokumendi lisa 6, dtl 34–36.
PPA 29.05.2023 menetlusdokumendi lisa 7, dtl 37.
PPA 29.05.2023 menetlusdokumendi lisad 9-2 kuni 9-4, dtl 43–45.
Tallinna Halduskohtu kohtuotsus on kättesaadav https://www.riigiteataja.ee/kohtulahendid/fail.html?id=312958877 ning Tallinna Ringkonnakohtu otsus https://www.riigiteataja.ee/kohtulahendid/fail.html?id=326422139
4 (6)
13.Küll aga peab kohus seoses kaebaja üldise usaldusväärsusega ning sellest tingitult ka korduva rahvusvahelise kaitse taotluse esitatud tõendite usaldusväärsusega vajalikuks peatuda kaebaja esmase rahvusvahelise kaitse taotluse menetlusele (sh kohtumenetlusele) ning tõendite esitamise ajajoonel. PPA tõi õigesti välja, et PPA-le esitatud lõppraporti allikaks on pelgalt kaebaja ema ütlused ning Ashti inimõiguste kaitse organisatsiooni lõpparuandest ei nähtu, et selle aluseks oleks lisaks ema väidetele asjaolusid uuritud. Kaebaja sarnased ütlused on PPA ja kohtud esimese rahvusvahelise kaitse taotluse menetluses lugenud ebausaldusväärseks ning kohtule ei nähtu, miks peaks praegusel juhul asuma vastupidisele seisukohale. Asjaolu, et kaebaja ema ütlused on vormistatud Ashti inimõiguste kaitse organisatsiooni lõppraportina ei muuda neid usaldusväärseteks. Seoses Ashti inimõiguste kaitse organisatsiooni lõppraporti ja kaebaja ema kaebusega on tähelepanuväärne, et need kannavad kuupäeva 2022. aasta veebruar ehk kaebajal oli võimalik need tõendid esitada juba haldusasja 3-21-2288 menetluses. Ometi kaebaja seda ei teinud. Nimelt nähtub haldusasja 3-21-2288 menetlusest, et Tallinna Halduskohus tegi otsuse 21.04.2022 ning kohtuistung toimus asjas 13.04.2022. Tallinna Ringkonnakohus lahendas halduskohtu 21.04.2022 otsusele esitatud apellatsioonkaebuse 23.11.2022 otsusega, kusjuures ka ringkonnakohus tegi asjas 17.10.2022 kohtuistungi. Tallinna Ringkonnakohtu istungil näitas kaebaja kohtule mobiiltelefonist pilte, et kaebaja ema ja maja rünnati, kuid ringkonnakohus jättis tõendid nende madala tõendusväärtuse tõttu asja materjalide juurde võtmata6. Seega pidi kaebaja ajavahemikul Tallinna Halduskohtu istung kuni Tallinna Ringkonnakohtu istung suhtlema Iraagis elavate perekonnaliikmetega, kuna vastasel juhul ei oleks tal olnud võimalik ringkonnakohtule fotosid näidata, ning tal oleks olnud reaalselt võimalik ka dokumendid juba haldusasja 3-21-2288 menetluses esitada. Seda kaebaja ei teinud. Samuti ei teinud kaebaja seda ka kassatsioonkaebuses Riigikohtule. Sel põhjusel peab kohus usutavaks, et need tõendid on loodud tagantjärele ning üksnes sel põhjusel, et õigustada kaebaja korduva rahvusvahelise kaitse taotluse esitamist ning seeläbi rahvusvahelise kaitse menetluse kuritarvitamist.
14.Kohus nõustub PPA-ga ka selles, et kaebaja esitatud fotode tõendusväärtus on madal ning nendega ei ole võimalik tõendada muud, kui seda, et kaebajal on fotod kuuliaukudega majast. Usaldusväärselt ei ole võimalik välja selgitada nende fotode tegemise kohta ega ka seda, millal kuuliaugud tekkinud on või mis põhjustel need seal on.
15.Kaebaja esitas kohtule päritoluriigi infona erinevaid videoid. Tegemist ei ole asjakohaste tõenditega ning need tuleb asja lahendamisel jätta arvesse võtmata. Videod ei ole seotud konkreetselt kaebaja olukorraga ning asjaolu, et Iraagis või Iraagi Kurdistanis võib olla probleeme ei tähenda, et kaebajat ootaks päritoluriiki naastes tagakius või tõsine oht. Lisaks kontrollis PPA ka vaidlustatud otsuse tegemise seisuga päritoluriigi infot ning jõudis järeldusele, et üldine olukord Iraagis ega Iraagi Kurdistanis ei ole selline, mis võiks tõstatada rahvusvahelise kaitse vajaduse. Kohus nõustub sellega.
16.Eelnevast tulenevalt jääb kaebus rahuldamata.
Menetluskulud ja muud menetluslikud küsimused
17.Kuna kohus jätab kaebuse rahuldamata, jäävad menetluskulud, v.a kaebajale riigi õigusabi osutamisega seotud kulud, kaebaja kanda (HKMS § 108 lg 1). Riigi õigusabi osutamisega
Tallinna Ringkonnakohtu istungi protokoll, mis on kättesaadav kohtute infosüsteemist. 5 (6)
seotud kulud jäävad riigi kanda. Vastustaja ei ole menetluskulu dokumente esitanud, seetõttu jäävad tema võimalikud menetluskulud tema enda kanda (HKMS § 109 lg 1).
18.Ehkki kohus on menetluse kinniseks kuulutanud, siis kohtupraktika ühtlustamise ja kujundamise eesmärgil saab kinniseks kuulutamise alust kahjustamata avalikustada käesoleva kohtuotsuse viisil, et kohtuotsuse avaldamisel asendatakse delikaatsed isikuandmed ning kaebajat identifitseerida võivad andmed (nimi, sünniaeg) tähemärgiga (HKMS § 175 lg 3). Kui esineb vajadus käesoleva otsuse varjamiseks muus osas, tuleb seda HKMS §-s 175 toodud alustel taotleda, jättes kohtule ka ajaakna taotluse lahendamiseks enne otsuse jõustumist.
(allkirjastatud digitaalselt)
6 (6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.