Rahvastik › Välismaalased

3-24-739 veendumusele, et nii taotleja abikaasa kui ka taotleja ise ja alaealine laps põhielukohaga Eestis ei ela, Eestis käiakse pigem tööl. VMS § 123 p 2 kohaselt keeldutakse tähtajalise elamisloa andmisest, kui välismaalane ei vasta tähtajalise elamisloa andmise tingimustele. VMS § 144 p 4 kohaselt keeldutakse abikaasa juurde elama asumiseks antud tähtajalise elamisloa pikendamisest, kui abikaasa või perekonna legaalne sissetulek ei taga perekonna ülalpidamist Eestis. Tähtajalise elamisloa andmise üldtingimuseks on legaalse sissetuleku nõue vastavalt VMS §-le 139, s.t kui välismaalane taotleb elama asumist Eestis elava abikaasa juurde, peab tema abikaasal olema püsiv legaalne sissetulek, mis tagab perekonna ülalpidamise Eestis, või peab abikaasade ühine püsiv legaalne sissetulek tagama perekonna ülalpidamise Eestis. Taotluse esitamise hetkel kehtinud siseministri 12.01.2017 määruse nr 7 „Tähtajalise elamisloa ja selle pikendamise ning pikaajalise elaniku elamisloa ja selle taastamise taotlemise kord ning legaalse sissetuleku määrad“ § 53 kohaselt on elamisloa ja selle pikendamise tingimusena legaalse sissetuleku määrad taotlemise hetkel taotleja pere kohta (taotleja, abikaasa ja laps) 1200 eurot kuus. Maksuja Tolliameti (MTA) andmete põhjal ei vasta pere legaalsete sissetulekute suurus nõutud tingimustele. Taotleja ei ole esitanud selgitusi ega dokumente, mille alusel oleks võimalik PPAl tingimuste täitmist hinnata, kuigi PPA on palunud taotlejal vastavad dokumendid edastada. Seega ei vasta taotleja elamisloa pikendamise tingimustele. VMS § 142 lg 1 tulenevalt võib elamisloa taotluse elama asumiseks Eesti kodanikust abikaasa juurde lugeda põhjendamatuks, kui Eestis elaval abikaasal on võimalik elama asuda oma abikaasa kodakondsusjärgsesse riiki või asukohariiki või abikaasadel on võimalik elama asuda mõnda teise riiki. PPA on menetluse käigus tuvastanud, et taotleja abikaasa peamine elukoht ei ole Eesti ning perekond elab nii taotleja, tema abikaasa kui ka alaealise lapse kodakondsusjärgses riigis (abikaasal ja alaealisel lapsel on Eesti ja Venemaa kodakondsus). PPA analüüsis taotleja abikaasa piiriületuse andmeid ajavahemikul 17.01.2019–04.12.2023. MTA andmetel on taotleja abikaasa töötanud Eestis ajavahemikel 08.12.–20.12.2019; 11.10.– 02.12.2021; 03.12.–20.12.2021; 14.10.–01.12.2022; 02.12.–22.12.2022 ja 09.10.2023 kuni otsuse tegemise ajani. Taotleja abikaasa on 2019. a-l viibinud Eestis 118 korral, peamiselt on sisenetud Eestisse hommikul ning lahkutud Venemaale õhtul, kõige pikem Eestis viibitud ajavahemik on 2019. a detsembris 14 päeva järjest. 2020. a-l külastas taotleja abikaasa Eestit seitsmel korral, 2021. a-l 11 korral (seejuures enamasti töötamisega seoses ning peamiselt on Eestis viibitud 1–3 päeva), 2022. a-l 20 korral ning 2023. a-l 17 korral samuti peamiselt töötamisega seotud asjaoludel. Ajal, mil ta MTA töötamise registri kohaselt Eestis ei töötanud, on tema Eestis viibimine olnud pigem lühiajaline, peamiselt on Eestisse sisenetud ja siit väljutud samal päeval. Eesti väisamise asjaolu ilmestab samuti Eestis viibimise aeg, mis piirdus olulise hulga külastuste korral vaid 0,5–3 tunniga. Saab järeldada, et isik töötas neil aastatel (v.a 2020) Eestis kuni kolm kuud Eestis, kuid tema põhielukoht on siiski Venemaal. Seejuures ei tulene VMS-ist konkreetset päevade arvu, kui palju võib välismaalane Eestist eemal viibida, hindamaks, kas ta elab püsivalt Eestis, vaid PPA hindab seda teadaolevate andmete põhjal kogumis. Piiriületuste andmete kohaselt ajavahemikul 17.01.2019–04.12.2023 on taotleja alaealine laps käinud Eestis viiel korral ja lahkunud siit samal või järgmisel päeval. Pereregistri andmetel on isiku sünni- ja elukoht Venemaa Föderatsioon, isik ei ole ka leitav Eesti haridusasutuste (koolide) nimekirjast. PPA hinnangul ei ole eluliselt usutav ega taotleja poolt tõendatud, et 2016. a-l sündinud laps elab perekonnast eraldi. Seega on PPA seisukohal, et taotleja tütre põhielukoht on väljaspool Eestit. Taotleja on omasõnaliselt kinnitanud, et viibib suure osa ajast Venemaal perekondlikel põhjustel. Taotleja töötab rahvusvaheliste vedude autojuhina ning selgituste kohaselt on kuni selle aasta suveni olnud veod peamiselt Venemaa suunal. Asjaolu, et sõlmitud on ilma renditasuta elukoha rendileping tööandjaga, viitab sellele, et nimetatud elukohta pakub tööandja töösuhte kestvuse ajal ning taotlejale võimaliku töö- ja puhkeaja tagamiseks. PPA on jõudnud järeldusele, et Eesti tähtajalist elamisluba vajatakse 2(5)

3-24-739 pigem mugavamaks piiriületuseks, et töötada Eestis (sh Euroopa Liidus). Kuivõrd asjaolude pinnalt nähtub, et abikaasa ja perekond ei ela tegelikult Eestis, ei vasta taotleja tingimustele ning tähtajalise elamisloa pikendamine abikaasa juurde ei ole põhjendatud. Taotlejal on võimalik koos oma perekonnaga elada taotleja kodakondsusjärgses riigis, sest taotleja abikaasa elab koos alaealise lapsega endiselt Venemaal ning ei ole asutud elama põhielukohaga Eestisse.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

3(5)

3-24-739

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

3-24-739 kohaldamata jätmise korral kaebaja perekonnaelule pöördumatuid või raskesti kõrvaldatavaid tagajärgi. Vastupidist ei järeldu ka määruskaebuses väidetust, et kaebaja ja tema laps ei soovi Venemaal elada, kuna Venemaa on agressorriik ja ohtlik. Asjaolu, et kaebaja abikaasa ja laps elavad endiselt faktiliselt Venemaal ega ole kaebaja varasema elamisloa kehtivuse ajal pidanud vajalikuks Eestisse elama asuda, kinnitab, et väited Venemaal elamise ohtlikkuse kohta ei ole põhjendatud. Kuivõrd asja materjalidest nähtuvalt elab kaebaja pere praegu Venemaal, saab ringkonnakohtu hinnangul pidada alusetuks ka kaebaja väiteid vajaduse kohta leida Venemaal elukoht.

5(5)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.