X kaebus kannete kustutamiseks ja mittevaralise kahju hüvitamiseks
Menetlusosalised
Kaebaja – X Vastustaja – Tallinna linn, esindaja Terje Krais
Menetlustoiming
Kaebuse tagastamine
RESOLUTSIOON
Tagastada kaebus selle esitajale.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale saab esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul arvates määruse kättetoimetamisest (halduskohtumenetluse seadustik (HKMS) § 121 lg 4 ja § 204 lg 1).
ASJAOLUD JA SENINE MENETLUSE KÄIK
1.Lasnamäe Linnaosa Valitsuses sotsiaalhoolekande osakonnas 07.06.2021 toimus vestlus Xga (kabaja) seoses 28.05.2021 Asunduse Lasteaia direktori pöördumisega. Lasteaia direktori kirja kohaselt kaebaja andis nõusoleku lapse heaolu talitusesse pöördumiseks, kuna vajas nõustamist ja tuge oma lapsi A ja B puudutavates küsimustes: lastel oli ainult inglise keele oskus (seoses Ameerika Ühendriikides elamisega 6 aastat), laste kooli minek Eesti Vabariigis ja laste toitumisharjumised. Lapse heaolu spetsialist viis läbi vestluse, et selgitada välja kõik asjassepuutuvad lapse olukorra ja isikuga seonduvad asjaolud ning muu informatsioon, mis on vajalik, et hinnata otsuse mõju lapse õigustele ja heaolule.
Kaebaja perekonna osas lõpetati menetlus 25.10.2021, kuna lapse heaolu spetsialist leidis, et laste ema, st kaebaja saab oma vanema kohustustega iseseisvalt hakkama ning lapse heaolu spetsialisti sekkumist ega abi ei vaja.
3.Kaebaja esitas 16.02.2024 päringu Lasnamäe Linnaosa Valitsusele seoses 2021 aastal aset leidnud menetlusega. Lasnamäe Linnaosa Valitsus vastas kaebajale 19.02.2024, et menetlus alustati seoses Asunduse Lasteaia direktori pöördumisega ja menetlus lõpetati 25.10.2021.
4.28.02.2024 esitas kaebaja Lasnamäe Linnaosa Valitsusele kirja, milles juhtis tähelepanu, et ei ole avaldanud soovi, et lastekaitse hindaks kaebaja laste heaolu. Kaebaja palus esitada tõendid selle fakti kohta ning kustutada andmebaasist andmed kaebaja ja laste kohta.
5.Lasnamäe Linnaosa Valitsus vastas kaebajale 13.03.2024 ning selgitas veelkord, et menetlus algatati seoses Asunduse Lasteaia direktori pöördumisega 28.05.2021. Seonduvalt kaebaja
06.06.2021 e-kirjaga 07.06.2021 viis Lasnamäe Linnaosa Valitsuse sotsiaalhoolekande osakonna lapse heaolu spetsialist koostöös kaebajaga läbi laste A ja B abivajaduse hindamised vastavalt lastekaitseseaduse § 17 lg 1 p 3. Seaduse järgi on kohaliku omavalitsuse üksuse ülesanne lastekaitse korraldamisel abivajavast lapsest teada saamisel viivitamata lapse abivajadust hinnata ja lapse abistamiseks meetmeid pakkuda ning vastavalt lastekaitseseaduse § 28 lg 1 enne abivajavale lapsele sobiva meetme kohaldamist tuleb hinnata lapse abivajadust. Abivajaduse hindamise tulemusel kaebaja sai oma vanema kohustustega iseseisvalt hakkama ning lapse heaolu spetsialisti sekkumist ega abi ei vajanud. Kaebaja perekonna osas menetlus oli lõpetatud 25.10.2021 ning mingeid muid tegevusi ega kandeid ei olnud. Vastavalt sotsiaalhoolekande seaduse § 144 on kohalikul omavalitsuse üksusel, sotsiaalteenuse osutajal ja Sotsiaalkindlustusametil sotsiaalteenuste ja -toetuste andmeregistrisse andmete kandmise kohustus.
6.Kaebaja esitas täiendava pöördumise 14.03.2024, milles nõudis selgitusi küsimuses, miks algatati kaebaja vanemlike oskuste hindamine. Kaebaja palus kustutada andmebaasist kõik kaebaja ja laste kohta käivad andmed. Lasnamäe Linnaosa Valitsus vastas kaebajale 18.03.2024 kirjaga selgitades, et esile toodud asjaoludel oli lapse heaolu hindamine kohustuslik. Samuti selgitati, et andmete kustutamine andmekogust ei ole õiguslikult võimalik.
7.22.03.2024 saabus Tallinna Halduskohtule kaebaja poolt esitatud kaebus nõudes tuvastada, et lastekaitse sekkus ebaseaduslikult ja ilma seadusliku aluseta; kustutada lastekaitse andmebaasist ebaseaduslikult tehtud kanne kaebaja pere kohta; mõista vastustajalt välja 5000 eurot moraalse kahju eest ning kui andmeid ei ole võimalik kustutada, siis 10 000 eurot. Kaebaja tugineb kokkuvõtvalt järgnevale: 7.1 Kaebaja ei ole volitanud lasteaia juhatajat kirjutama Lastekaitsele ja kaebaja ei tea, miks see kiri saadeti. Kaebaja ei ole avaldanud soovi saada nõu oma laste keeleõppe küsimustes. Väide, et kaebaja ise soovis nõustamist ei ole õige. 7.2 Vastustaja 19.02.2024 kirjast sai kaebaja teada, et lastekaitse menetles tema vanemlikke oskusi. Kaebajat menetluse juures ei olnud. Keeleõppel ja vanemlikel oskustel puudub seos. Kaebaja on korduvalt vastustajalt nendele küsimustele vastuseid küsinud, kuid sai vastuse alles kolmandale pöördumisele. Lastekaitsel puudus palus sekkuda. Alused, mil sekkumine on lubatud on leitavad Wikipedias. Kaebaja soovib, et kohus selgitaks välja, kas Lastekaitsel oli mingi õiguslik alus sekkuda kaebaja pere eraellu, kaebaja perekonda menetleda, kaebaja vanemlikke oskusi hinnata, ja kaebaja laste heaolu üle otsustada. 7.3 Kogu selle toimepandud tegevuse tagajärjel sattus kaebaja pere Lastekaitse andmebaasi kuni aastani 2099. Selles andmebaasis surfavad Haridusameti töötajad, nagu pr Mölder, kes kasutas seda fakti (et oleme andmebaasis), et süüdistada kaebaja peret kohtus kohtuasjas 3-23-1576. Kaebaja eraelu ei ole enam puutumatu ja kaebaja on selle vastu, et kanne Lastekaitse andmebaasis eksisteerib. Õige ei ole vastustaja väide, et Haridusamet ei sori Lastekaitse baasis, ja et kooli vastuvõtmisel ja lastekaitse andmebaasil pole mingit seost. Haridusamet teeb seda ning kaebaja last ei võetud seetõttu käesoleval õppeaastal Tallinna Inglise Kolledži sihtklassi. Kool samuti kontrollib lapse “tausta” väga põhjalikult. Kõik see mõjutas kooli direktori otsust kaebaja lapsi mitte vastu võtta. Kaebaja on kategooriliselt selle vastu, et see häbiväärne kanne selles andmebaasis edasi eksisteerib. Selle kande kehtivuse aeg on kuni aastani 2099, kui kaebaja lapsed saavad juba 84-aastaseks.
8.09.04.2024 esitas kaebaja kohtule täiendava avalduse, milles märkis järgmist: 8.1 2.04.24 esitas vastustaja kohtule kaks täiesti uut dokumenti, milles on kaebaja kiri lastekaitsele ja pr Bondari süüdistus kaebaja vanemlike oskuste kohta. Viimase dokumendi 2(7)
olemasolust sai kaebaja teadlikuks vastustaja 02.04.2024 vastusest. Pr Bondari kiri süüdistab kaebajat, kui lapsevanemat, kes ei saa hakkama oma vanemlike kohustustega. Kirjas on öeldud (sisuliselt), et kaebaja ei hooli oma lastest, nende tervisest, nende hügieenist, ja et kaebaja jookseb ringi (nagu hull) ja otsib abi ja nõustamist kellelt iganes, eeskätt lasteaialt ja Lastekaitselt. See kõik on häbematu vale ja laimamine. 8.2 Seonduvalt oma 2021 aasta kirjaga selgitab kaebaja, et kirjutas kirja kohe peale selle, kui Pr Zuravljova talle helistas, kuid enne seda kui kaebaja kohale läks. Kaebaja soovis, et lastekaitsel oleks kaebajast positiivne arvamus. Kirjast saab välja lugeda, et kaebaja on kaine mõistusega, kolme keelt valdav, kahe kõrgharidusega lapsevanem, kes väga hoolib oma lastest. Kaebaja kirjutas, et keelelises keskkonnas lapsed peaks eesti keele selgeks saama. Mingeid kaebusi laste kohta kirjas pole. Kohtumine ei olnud vestlus, vaid julm järelepärimine asjade kohta, mis puudutasid kaebaja eraelu. Oma kirjas pr Zuravljova’le kaebaja ei kaevanud, et ta ei saa oma lastega hakkama, et lapsed söövad ainult rämps toitu, et neil on halb hügieen, kehvad hambad, ja et kaebaja ise vajan abi ja nõustamist. Seda kõike kirjutas pr Bondar. 8.3 Õige ei ole, et igat dokumenti säilitatakse andmebaasis 5-10 aastat. Dokumente säilitatakse kuni 2099 aastani. On küsitav, kas sellise info valguses võetakse kaebaja lapsed tulevikus Inglise Kolledžisse. Kaebajat puudutav info koos pr Bondar laimava kirjaga sai teatavaks kolledži direktorile ning ei saa garanteerida, et info ei saa lapsi tulevikus mõjutada. Kaebaja ei andnud pr Bodnarile oma nõusolekut kaebaja nimel kirju kirjutada. Algul oli kaebajal arusaam, et asi tema pere vastu oli vist mingi arusaamatus, mis peagi lõpetati. Siis, septembri kuus 2023 tuli välja, et “isegi lastekaitse sai kaasatud!”. Seejärel 16.02.2024 hakkas kaebaja otsima põhjust, miks teda tol korral kohale kutsuti. Olla lastekaitse andmebaasis on inimese väärikust alandav. Pr Bondar kirja sisu on nii hull, et pole imestada, et kaebaja lapsi ei võetud soovitud eliitkooli sihtklassi. Haridusametil oli vastav info olemas. Pr Bondar saatis laimava kirja üldkättesaadavasse andmebaasi. Antud olukorras võeti kaebaja lastelt ära õigus sisse saada sihtklass. 8.4 Kaebaja palub lisada vastustajaks ka pr Bondar kaebaja pere laimamise eest. Kaebaja palub hüvitist mittevaralise kahju eest mõlemalt vastustajalt solidaarselt. Kaebaja mittevaraline nõue kolme inimese kohta on mõistlikkuse piires, arvestades et kannatada said kolm inimest. Laimav kiri jääb kaebaja pere elu mõjutama.
9.Kohus palus vastustajal 25.03.2024 kohtunõudega esitada seisukoht kaebuses toodud asjaolude osas. Vastustaja esitas 01.04.2024 kohtule vastustaja valduses olevad dokumendid ning selgitas järgmist. 9.1 Haldusasjas on vaidluse all kaebaja kohta tehtud kanne sotsiaalteenuste ja -toetuste andmeregistris (STAR). Lihtmenetlus viitenumbriga 21244029000 on algatatud 28.05.2021 ja lõpetatud 25.10.2021. Kande aluseks oli Asunduse lasteaia 28.05.2021 ning X 06.06.2021 pöördumine Lasnamäe Linnosa Valitsuse lapse heaolu talituse poole. Sotsiaalhoolekande seaduse § 141 lg 1 p 2 ja § 144 lg 1 p 8 ja sotsiaalteenuste ja -toetuste andmeregistri põhimääruse § 2 p 2 alusel kandis lapse heaolu talituse spetsialist STAR-i sotsiaaltöö toimingud ja dokumendid. Toimingute eesmärgiks oli laste abivajaduse hindamine, informatsiooni vahetamine, lähtuvalt vajadusest sekkumisplaani koostamine ja selle rakendamine lapse heaolu tagamisel. 9.2 Sotsiaalteenuste ja -toetuste andmeregistri põhimääruse § 3 alusel töödeldakse registrisse kantavaid andmeid elektroonselt. Viidatud määruse § 5 lg 1 alusel on registri vastutav töötleja Sotsiaalkindlustusamet ning § 5 lg 2 p 2 määratleb kohaliku omavalitsuse üksuse registri volitatud töötlejana. Andmete säilitamine toimub sotsiaalteenuste ja -toetuste andmeregistri põhimääruse § 19 lg 1 alusel. Registrisse kantud menetluste logisid säilitatakse viis aastat pärast menetluse lõppkuupäeva ja § 19 lg 4 alusel säilitatakse registrisse kantud alusandmeid kümme 3(7)
aastat. Andmetöötluse eest vastutab Sotsiaalkindlustusamet. Sotsiaalteenuste ja -toetuste andmeregistri põhimäärus ei näe ette kohaliku omavalitsuse poolt kande kustutamise võimalusi.
KOHTU PÕHJENDUSED
10.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 120 lg 1 p 8 kohaselt kontrollib kaebuse saanud alluvusjärgne kohus, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks. HKMS § 121 lg 2 p 1 näeb ette, et kohus võib kaebuse selle esitajale tagastada, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus. Kohus leiab, et kaebus tuleb tagastada. Nõue tuvastada, et lastekaitse sekkus ebaseaduslikult ja ilma seadusliku aluseta kaebaja eraellu
11.Kaebaja peab ebaseaduslikuks sekkumiseks oma eraellu Asunduse lasteaia direktori 28.05.2021 pöördumise (dtl 63) ja kaebaja 06.06.2021 e-kirja (dtl 54-55) alusel Lasnamäe Linnaosa Valitsuse lapse heaolu talituse poolset menetluse alustamist (viitenumber 21244029000). Nimetatud menetlus lõpetati 25.10.2021, kuna lapse heaolu spetsialist leidis, et kaebaja saab oma vanemlike oskustega hakkama.
12.HKMS § 44 lg 1 kohaselt on tuvastamiskaebuse esitamine lubatav vaid siis, kui kaebuse esitamine on vajalik isiku õiguste kaitseks ning kaebeõigus ei ole muude normidega keelatud (HKMS § 45 lg-d 2 ja 3)
13.Kohus märgib esmalt, et ebatäpne on kaebaja väide, mille kohaselt ei ole tema lastekaitse poole pöördunud. Kaebaja on esitanud 06.06.2021 e- kirja Lasnamäe Linnaosa Valitsuse sotsiaalhoolekande osakonna lapse heaolu talituse spetsialistile Olga Žuravljovale, milles tõi välja mured seoses laste keeleoskuse ja käitumisega. Kirjas on kaebaja sõnaselgelt väljendanud, et soovib abi laste nn õigele rajale suunamisel ja otsib abi väljast poolt. Kohus nõustub vastustajaga et sellises olukorras ning arvestades ka Asunduse lasteaia direktori 28.05.2021 pöördumist oli lastekaitse spetsialistil lastekaitseseaduse § 17 lg 1 3 alusel kohustus alustada lapse abivajaduse hindamist. Seega ei ole kinnitust leidnud kaebaja väide, mille kohaselt tal ei olnud menetluse alustamisega puutumust ja menetluse alustamine oli tema jaoks üllatuslik. Kaebaja on muu hulgas ise oma 09.04.2024 menetlusdokumendis kinnitanud, et käis lastekaitse ametniku juures 07.06.2021 vestlusel, st oli menetluse alustamisest teadlik ja osales selle läbi viimisel.
14.Kaebaja poolt vaidlustatud menetluse alustamise toimingu puhul on tegemist menetlustoiminguga. Selline toiming iseenesest ei tekita, muuda ega lõpeta toimingu subjekti õigusi ja kohustusi. HKMS § 45 lg 3 kohaselt võib menetlustoimingu peale ilma haldusakti või lõpliku toimingu vaidlustamiseta esitada kaebuse, kui see rikub kaebaja mittemenetluslikke õigusi, sõltumata haldusaktist või lõplikust toimingust, või kui menetlustoimingu õigusvastasus tingis vältimatult kaebaja õigusi rikkuva haldusakti andmise või lõpliku toimingu tegemise.
15.Menetluse alustamisest ei tulenenud kaebajale käske ega keelde, kaebaja sai oma igapäeva elu jätkata. Nimetatut kinnitab juba ainuüksi asjaolu, et kaebaja ei tundnud menetluse alustamise, kui toimingu suhtes mitte mingit huvi enne 16.02.2024 päringu esitamist Lasnamäe Linnaosa Valitsusele. Kaebaja subjektiivseid õigusi oleks rikkunud menetluse lõppemine ettekirjutuse või muu kaebaja õigusi puudtava haldusaktiga. Sellist haldusakti aga ei antud. Samuti ei väida kaebaja, et tema subjektiivseid õigusi rikub menetluse lõpetamine 25.10.2021.
16.Asjakohased ei ole ka kaebaja viited, mille kohaselt rikub menetluse alustamine tema õigusi seonduvalt kaebaja sooviga saada lastele koht Inglise Kolledži eriklassis. Kaebaja võimalusi seonduvalt nimetatud sooviga analüüsis ja hindas Tallinna Halduskohus põhjalikult haldusasjas nr 3-23-1311 ning leidis, et kaebajal puudub subjektiivne õigus nõuda konkreetset koolikohta. Tallinna Halduskohtu 19.05.2023 määrusest nähtuvalt ei mõjuta kaebaja laste võimalusi saada koolikoht Tallinna Inglise Kolledžis 2021 aastal aset leidnud sündmused, vaid asjaolud, mis ei 4(7)
oma juunis 2021 aastal alustatud ja 25.10.2021 lõpetatud menetlusega mitte vähimatki puutumust.
17.Nimetatust tulenevalt ei riku menetluse alustamine vastavalt Asunduse lasteaia direktori 28.05.2021 pöördumise ja kaebaja 06.06.2021 pöördumisele kaebaja subjektiivseid õigusi ja kaebus nimetatud nõudes tuleb kaebajale tagastada HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel kaebeõiguse ilmselge puudumise tõttu. Kaebaja nõue kustutada lastekaitse andmebaasist ebaseaduslikult tehtud kanne kaebaja pere kohta
18.Haldusasjas on vaidluse all kaebaja kohta tehtud kanne sotsiaalteenuste ja -toetuste andmeregistris (STAR). Vastustaja on kohtule selgitanud ja kaebaja poolt esitatud vastustaja vastustest kaebaja päringutele nähtub, et menetlus on algatatud 28.05.2021 ja lõpetatud 25.10.2021. Kande aluseks oli Asunduse lasteaia 28.05.2021 ning X 06.06.2021 pöördumine Lasnamäe Linnosa Valitsuse lapse heaolu talituse poole.
19.Sotsiaalhoolekande seaduse § 141 lg 1 p 2 kohaselt on sotsiaalteenuste ja – toetuste andmeregister riigi infosüsteemi kuuluv keskne andmekogu, mis on muu hulgas asutatud juhtumikorralduse põhimõttel tehtava sotsiaaltöö toimingute läbiviimise ja dokumenteerimise eesmärgil. Sama seaduse § 144 lg 1 p 8 kohaselt kannab kohaliku omavalitsuse üksus andmeregistrisse muu hulgas andmed lastekaitseseaduse tähenduses andmed abivajava lapse ning abivajava lapsega seotud juhtumiga seotud kohtulahendite, toimingute ja menetlustoimingute kohta. Sättest tulenevalt on see kohaliku omavalitsuse üksuse kohustus, st olukorras, kus menetlus algatati, tuli selle kohta ka teha kanne registrisse. Sotsiaalhoolekande seaduse § 1451 lg 1 ja 2 kohaselt säilitatakse registris menetluste andmeid isikustatult viis aastat, millele järgnevalt need kantakse arhiivi, kus neid säilitatakse isikustatult viis aastat. Seega ei ole õige kaebaja väide, mille kohaselt säilitatakse andmeid kuni aastani 2099. Nimetatud sätete alusel ning sotsiaalteenuste ja -toetuste andmeregistri põhimääruse § 2 p 2 alusel kandis lapse heaolu talituse spetsialist STAR-i sotsiaaltöö toimingud ja dokumendid. Toimingute eesmärgiks oli laste abivajaduse hindamine, informatsiooni vahetamine, lähtuvalt vajadusest sekkumisplaani koostamine ja selle rakendamine lapse heaolu tagamisel.
20.Sotsiaalteenuste ja -toetuste andmeregistri põhimääruse § 3 alusel töödeldakse registrisse kantavaid andmeid elektroonselt. Viidatud määruse § 5 lg 1 alusel on registri vastutav töötleja Sotsiaalkindlustusamet ning § 5 lg 2 p 2 määratleb kohaliku omavalitsuse üksuse registri volitatud töötlejana. Andmete säilitamine toimub sotsiaalteenuste ja -toetuste andmeregistri põhimääruse § 19 lg 1 alusel. Registrisse kantud menetluste logisid säilitatakse viis aastat pärast menetluse lõppkuupäeva ja § 19 lg 4 alusel säilitatakse registrisse kantud alusandmeid kümme aastat. Andmetöötluse eest vastutab Sotsiaalkindlustusamet.
21.Kohus leidis eelnevalt, et kaebaja õigusi ei riku toiming, millega alustati menetlus vastavalt Asunduse lasteaia direktori ja kaebaja pöördumistele. Puudub vaidlus selles, et menetlus lõpetati ning lapse heaolu talituse spetsialistil ei tekkinud kahtlust selles, et tegemist on abivajavate lastega või et kaebaja ei saaks oma vanemlike kohustustega hakkama. Nimetatust tulenevalt ei saa kaebaja õigusi rikkuda ka STAR-i tehtud kanne vastava menetluse alustamise kohta. Tegemist ei ole õigustloovat tähendust omava kandega ning asjaolu, et kanne on registrisse tehtud ei tekita ega muuda kaebaja õigusi ega kohustusi. Kuivõrd kanne ei oma õigustloovat tähendust ning menetlus lõpetati, siis ei saa haridusasutused nimetatud kande olemasolule tuginedes teha mistahes kaebajat või tema lapsi puudutavaid otsuseid. Juhul, kui seda tehakse, on kaebajal õigus vaidlustada konkreetne toiming või haldusakt, mis tema õigusi puudutab. Kuivõrd kanne kaebaja õigusi ei riku, siis puudub kaebajal kaebeõigus kande kustutamise nõudes. Nimetaust tulenevalt kuulub kaebus ka kohustamisnõudes HKMS § 121 lg 2 p 1 kohaselt tagastamisele kaebeõiguse ilmselge puudumise tõttu. 5(7)
Kaebaja nõue mõista vastustajalt ja Asunduse Lasteaialt kummaltki välja 10 000 eurot mittevaralise kahjuna.
22.Käesoleval juhul nõuab kaebaja Tallinna linnalt mittevaralise kahju hüvitamist seoses sellega, et Asunduse lasteaia direktori 28.05.2021 pöördumise ja kaebaja 06.06.2021 avalduse alusel algatatud menetluse tulemusena tehti kanne STAR-i. Asunduse lasteaia direktorilt nõuab kaebaja mittevaralise kahju hüvitamist seoses laimamisega.
23.Riigivastutuse seaduse § 9 kohaselt võib füüsiline isik nõuda mittevaralise kahju rahalist hüvitamist süüliselt väärikuse alandamise, tervise kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu või eraelu puutumatuse, sõnumi saladuse rikkumise, au või hea nime teotamise korral.
23.Kohus analüüsis käesoleva määruse eelnevates alapunktides kaebaja õiguste riivet seoses menetluse alustamisega ja selle kohase kande tegemisega STAR-i. Kohus leidis, et mõlemal puhul ei riku toimingud kaebaja subjektiivseid õigusi ning kaebajal puudub kaebeõigus toimingute vaidlustamiseks. Kuivõrd toimingud ei riku kaebaja subjektiivseid õigusi, siis puudub toimingutel seos kaebaja eraelu puutumatusega.
24.Toimingute tagajärjel ei ole õigusvastaselt sekkutud kaebaja eraellu. Kaebaja ja Asunduse lasteaia direktori avalduste alusel algatatud menetlus lõpetati ning menetluse tulemusena ei määratud kaebajale ühtegi kohustust ega piiratud ühtegi kaebaja õigust. Asjaolu, et menetluse alustamise ja lõpetamise kohta on tehtud kanne STAR-i ei oma eraldiseisvat mõju kaebaja õigustele, kuivõrd kandel puudub õiguslik tähendus ning kanne iseenesest ei saa olla ühegi kaebajat või tema perekonda puudutava otsuse aluseks. Nimetatust tulenevalt ei saa nimetatud toimingute tagajärjel tekkinud kaebajale mittevaralist kahju.
25.Seonduvalt kaebaja väitega, seonduvalt Asunduse lasteaia direktori 28.05.2021 e-kirjas avaldatuga märgib kohus, et lastekaitseseaduse § 27 lg 1 sätestab üldise igaühe kohustuse teatada abivajavast lapsest kohaliku omavalitsuse üksusele või lasteabitelefonile. Nimetatud teavituse esitamine on kantud lapse huvidest eesmärgiga selgitada välja lapse abivajadus. Sellise ülesande täitmine iseenesest ei ole olemuslikult käsitletav lapse vanema laimamisena ning tema vanemlike oskuste kahtluse alla seadmisena. Küsimus sellest, kas tegemist on abivajava lapsega või mitte selgub menetluse käigus ning teavituse esitamine iseenesest ei ole õigusvastane ega lapsevanemat ja tema oskusi laimav. Nimetatust tulenevalt ei saanud Asunduse lasteaia direktori 28.05.2021 e- kiri ja selles avaldatu tekitada kaebajale mittevaralist kahju. Nagu kohus eelnevalt märkis, siis ei ole asjaolud, mille tõttu kaebaja lapsed ei ole saanud asuda õppima Inglise Kolledžis seotud 2021 aastal läbi viidud menetlusega. Lisaks eeltoodule ei saa e- kirjas toodut pidada andmete avaldamisseks võlaõigusseaduse § 1047 lg 2 tähenduses, kuivõrd tegemist on ühe linna ametiasutuse poolt teisele ametiasutusele edastatud infoga. Faktiväidete või väärtushinnangute avaldamise all mõeldakse kohtupraktika kohaselt nende kolmandatele isikutele teatavakstegemist (vt Riigikohtu 21.detsembri 2005 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-95-05 p 25 ja 10. juuni 2009 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-43-09, p 14). E- kirja saatmisega kohaliku omavalitsuse lapse heaolu spetsialistile ei ole avaldatud kaebaja kohta käivaid andmeid kolmandatele kõrvalistele isikutele.
26.Eeltoodust tulenevalt tuleb kaebus ka hüvitamisnõuetes tagastada kaebeõiguse ilmselge puudumise tõttu (HKMS § 121 lg 2 p 1).
27.Kohus selgitab, et vastavalt HKMS § 43 lg-le 2 ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti seadusega ettenähtud korras kohtusse. Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.
28.Kuna kohus tagastab kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel, ei kuuluks vastavalt HKMS § 104 lg 5 p-le 2 tasutud riigilõiv tagastamisele. Kaebaja ei ole riigilõivu tasunud, mistõttu riigilõivu tagastamisega seonduvat küsimust ei tõusetu. 6(7)
(allkirjastatud digitaalselt) Tiia Nurm
7(7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.