Haldusasja number Otsuse kuupäev Kohtunik Haldusasi
Menetlusosalised
Asja läbivaatamine
3-21-1230 15. aprill 2024 Maria Lõbus Fausto Capital AS kaebus Päästeameti 7. mai 2021. a teavituste nr 7.2-2.3/3796 ja 7.2-2.3/3797 alusel tasutud sunniraha summas 1280 eurot tagastamiseks kohustamiseks Kaebaja – Fausto Capital AS (endise nimega Fausto Capital OÜ) esindaja Kenneth Karpov Vastustaja – Päästeamet esindaja Kristi Vink Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta Fausto Capital AS kaebus rahuldamata.
2.Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD JA SELGITUSED
Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest arvates. Viimane päev apellatsioonkaebuse esitamiseks on 15. mai 2024. Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 184). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lõike 1 punkt 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lõige 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lõige 6).
1.Fausto Capital AS-ile (edaspidi kaebaja) kuulub Ida-Viru maakonnas Kohtla-Järve linnas asuv Vironia Keskus.
2.Päästeamet tegi 6. aprillil 2017 kaebajale ettekirjutuse nr 7.2-6.4/636-1 seoses Vironia Keskusega. Ettekirjutuse punktiga 2 kohustas Päästeamet kaebajat korrigeerima automaatse tulekahjusignalisatsioonisüsteemi (edaspidi ATS) paiknemisskeeme selliselt, et nendel olev info oleks selge, üheselt arusaadav ja vastaks tegelikule olukorrale. Päästeamet põhjendas, et siseministri 21. jaanuari 2013. a määruse nr 1 „Nõuded tulekahjusignalisatsioonisüsteemile ja ehitised, kus tuleb automaatse tulekahjusignalisatsioonisüsteemi tulekahjuteade juhtida Häirekeskusesse“ § 20 lõike 4 kohaselt peab olema ATS kasutamiseks koostatud selge ja näitlik paiknemisskeem. Sama määruse § 21 lõike 1 punkt 2 sätestab, et paiknemisskeemil peavad olema välja toodud: ehitise nimetus, skeemi nimetus, ehitise aadress, korrus/hooneosa, ruumide nimetus, keskseadme ja korduspaneeli asukoht, tulekahjuandurid, tulekahjuteatenupud, alarmiseadmed, aadressmoodulid, tsoonide numbrid, tingmärgid. Sama määruse § 20 lõige 7 sätestab, et ATS paiknemisskeemi koostamise ning muu olulise süsteemiga seotud teabe dokumenteerimise tagab vastavat kutset omav isik. 16. veebruari 2017. a paikvaatlusel tuvastas Päästeamet, et ATS (adresseeritav) keskseade asub hoone vanas osas Maxima kaupluse ja Apotheka apteegi juures paikneva sissepääsu tamburis. Keskseadme juures olid olemas paiknemisskeemid (hoone vana osa, uus osa ja II korrus). Uues osas juveelipoe juures olevas tamburis on skeemi kohaselt andurid nr 2.134 ja nr 2.132 vahetuses. Skeemi järgi on üks neist temperatuuriandur ja teine, mis jääb vahelae peale, on suitsuandur. Esindaja lubas täpsustada, milliste anduritega on täpselt tegemist. Paiknemisskeemide alusel tuvastas Päästeamet, et uue hoone osas II korrusel D-Päike salongi juures on puudu üks häirekell ja Humanas on üks häirekell kaabliredelile paigutatud (skeemi kohaselt peab see olema posti küljes koridoris ja mitte Humanas). Paiknemisskeemil tuleb kajastada õige info ja häirekell paigaldada juhul, kui see on ATS projektdokumentatsiooniga nõutud. 14. augustil 2012 fikseeriti, et Hesburgeris on vahetatud suitsuandur nr 2.121 temperatuurianduri vastu, kuid paiknemisskeemil ei ole sellekohast infot (skeemil on kõik Hesburgeri andurid suitsuandurid). Kuna hoones on kolm veekardinat, siis soovitas Päästeamet ATS paiknemisskeemidel need kohad ära tähistada. ATS projektdokumentatsioonis ei ole kajastatud veekardinate asukohti, kuna veekardinad paigaldati hoonesse hiljem. Paikvaatlusel tuvastas Päästeamet, et PÄVIS-st laekunud info tsoonide ja andurite osas ei lange kohati kokku paiknemisskeemidega (nt tsoonid). Näiteks ei vasta Maxima osas märgitud tsoonide numeratsioon tegelikkusele. Lisaks ei anna keskseade sama informatsiooni, mis paiknemisskeemidel kajastatud. Nõuetekohane paiknemisskeem lihtsustab nii töötajatel kui ka päästjatel tulekahjukolde kindlaks tegemist hoones. Ettekirjutuse punkti 2 täitmise tähtaeg oli 30. mai 2017. Päästeamet hoiatas, et kui ettekirjutust ei täideta määratud tähtajaks, rakendatakse tuleohutuse seaduse (TuOS) § 40 ning asendustäitmise ja sunniraha seaduse (ATSS) § 2 lõike 1 ja § 10 lõike 1 alusel sunniraha 100 eurot. Ettekirjutuse punktiga 12 kohustas Päästeamet kaebajat korraldama tulekustutussüsteemi (veekardinad) automaatne tööle rakendumine tulekahju korral ning tagama sellega süsteemi katkematu toimepidevus. Päästeamet põhjendas, et TuOS § 30 lõike 1 punkti 4 kohaselt on automaatne tulekustutussüsteem tuleohutuspaigaldis. TuOS § 31 punkt 1 sätestab, et tuleohutuspaigaldise omanik peab tagama tuleohutuspaigaldise korrashoiu ja katkematu toimepidevuse. TuOS § 32 lõike 1 kohaselt tuleb tuleohutuspaigaldis projekteerida ja paigaldada ning seda kontrollida ja hooldada vastavalt tehnilisele normile ja tootja juhisele ning
3-21-1230 ohutusnõuetes ettenähtule selliselt, et tuleohutuspaigaldis täidaks oma otstarvet. Ehitusseadustiku (EhS) § 11 lõike 4 alusel kehtestatud majandus- ja taristuministri 2. juuni 2015. a määruse nr 54 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded“ (edaspidi määrus 54) § 30 lõige 3 sätestab, et tuleohutuspaigaldis peab ehitisesse paigaldatuna vastama temale ettenähtud asjakohasele tehnilisele normile, samuti peab ta olema hooldatud ja kontrollitud. Määruse nr 54 § 2 lõike 4 kohaselt loetakse asjakohaseks tehniliseks normiks ja standardiks määruse nr 54 tähenduses tehniline norm või standard, mille järgimine tagab oluliste tuleohutusnõuete täitmise. 16. veebruari 2017. a paikvaatlusel tuvastas Päästeamet, et hoonesse on paigaldatud tulekustutussüsteem (veekardinad), mis ei rakendu tööle automaatselt. Esindaja sõnul ATS tööle rakendumisel veekardinad ei aktiveeru koheselt (veekraan on kinni keeratud). Tulekahju korral turvafirma töötaja lülitab süsteemi ise mehaaniliselt töösse. Hoones ei ole öösel mehitatud valvet. ATS häire korral reageerib turvafirma USS Security Eesti AS. Hoone projektdokumentatsiooni kohaselt on hoonesse ette nähtud veekardin, mis lülitub tööle häiresignaali põhjal (ATS). Veekardina aktiveerimiseks paigaldatakse konventsionaalsed suitsuandurid mõlemale poole suitsukardinat. Mõlema anduri rakendumisel peab automaatselt avanema mootorajamiga sulgventiil, mis rakendaks tööle veekardina. Automaatne sprinklersüsteem sh veekardin on projekteeritud tulekahju avastamiseks ja veega kustutamiseks selle varajases staadiumis või tulekahju lokaliseerimiseks, et lõplik kustutamine oleks võimalik muude vahenditega. Ettekirjutuse punkti 12 täitmise tähtaeg oli 30. august 2017. Päästeamet hoiatas, et kui ettekirjutust ei täideta määratud tähtajaks, rakendatakse TuOS § 40 ning ATSS § 2 lõike 1 ja § 10 lõike 1 alusel sunniraha 300 eurot.
3.Päästeamet määras 26. oktoobri 2018. a ettekirjutusega nr 7.2-6.4/2071 enda 6. aprilli 2017. a ettekirjutuse nr 7.2-6.4/636-1 punktide 2 ja 12 täitmise uueks tähtajaks 30. jaanuari 2019.
4.Päästeamet tegi 22. novembril 2018 kaebajale ettekirjutuse nr 7.2-6.4/2345 seoses Vironia Keskusega. Ettekirjutuse punktiga 1 kohustas Päästeamet kaebajat korrigeerima kaubanduskeskuse tulekahju korral tegutsemise plaani vastavalt tegelikule olukorrale. Päästeamet põhjendas, et TuOS § 6 lõike 4 alusel siseministri poolt 1. septembril 2010 vastu võetud määruse nr 43 (edaspidi määrus nr 43) § 14 lõike 1 punktide 1 ja 2 kohaselt täiendatakse plaani selle väljatöötamise aluseks olnud faktiliste aluste muutumisel vastavuse tagamiseks ning tulekahjuõppuse järgselt, kui on tuvastatud asjaolusid, mille põhjal võib järeldada, et olemasolev plaan ei ole eesmärgipärane. Paikvaatluse käigus läbi vaadatud tulekahju korral tegutsemise plaanis ilmnesid mõned ebatäpsused, nt objektil olevate tulekustutite tüübid, keskuses töötava personali arv, tuleohutuspaigaldiste asukohad. Lisaks tuvastati 29. septembril 2018 toimunud tulekahjuõppusel mõned puudused – kogunemiskohtade arv, evakuatsiooni juhiks saamise protseduur. Arvestades, et nimetatud juhend kindlustab hoones töötavate inimeste teadlikkuse, kuidas evakuatsiooni ja tulekahju korral tegutseda vastavalt ehitise tuleohutusalastele erisustele, ning võimekuse tuvastada hoones paiknevaid tuleohutuspaigaldisi ja kogunemiskohti, siis antud juhul võib dokumendis kajastatud ebatäpne informatsioon mõjutada evakuatsiooni korralduslikku poolt. Ettekirjutuse punkti 1 täitmise tähtaeg oli 30. november 2018. Päästeamet hoiatas, et kui ettekirjutust ei täideta määratud tähtajaks, rakendatakse TuOS § 40 ning ATSS § 2 lõike 1 ja § 10 lõike 1 alusel sunniraha 50 eurot. Ettekirjutuse punktiga 2 kohustas Päästeamet kaebajat korrigeerima kaubanduskeskuses olevaid evakuatsiooniskeeme vastavalt tegelikule olukorrale ja täiendama neid tingmärkidega. Päästeamet põhjendas, et määruse nr 43 § 11 lõike 3 kohaselt peavad kõik skeemil kasutatud
3-21-1230 tingmärgid olema arusaadavad ja loetavad. Kasutatud tingmärgid ja nende tähendused sõnastatakse skeemil ning vajadusel vähemalt ühes üldkasutatavas võõrkeeles. Sama määruse § 11 lõike 1 järgi on evakuatsiooniskeem hoone korruse või evakuatsiooniala joonis, mis kirjeldab graafiliselt koridoride, trepikodade, ruumide, ukseavade, rõdude, evakuatsiooniteede ja -pääsude, hädaväljapääsude, tulekahju teatenuppude, tuletõrje voolikusüsteemi kappide ja tulekustutite asukohti ning vajadusel muid olulisi tähistusi. Skeem koostatakse iga hoone korruse või evakuatsiooniala kohta, kus töötavad ja võivad viibida inimesed. Paikvaatlusel fikseeriti, et kaubanduskeskuse sissepääsu nr 1 läheduses oleval evakuatsiooniskeemil puuduvad tingmärgid. Lisaks tuvastati, et antud evakuatsiooniskeem ei vasta tegelikkusele tulenevalt sellest, et kaubanduskeskuses on ruumide planeeringut muudetud. Muu hulgas täheldati, et mitmetel skeemidel puudub tähistus asukoha osas. Nimetatud puudused võivad takistada ohutu evakuatsiooni läbiviimist ning seeläbi seada ohtu ehitises viibivate inimeste elu ja tervise, kuna kaubanduskeskuses viibivatel inimestel puudub tõene info hoones olevate evakuatsioonivõimaluste ja tuleohutuspaigaldiste kohta. Ettekirjutuse punkti 2 täitmise tähtaeg oli 30. detsember 2018. Päästeamet hoiatas, et kui ettekirjutust ei täideta määratud tähtajaks, rakendatakse TuOS § 40 ning ATSS § 2 lõike 1 ja § 10 lõike 1 alusel sunniraha 80 eurot. Ettekirjutuse punktiga 3 kohustas Päästeamet kaebajat tagama evakuatsioonivalgustuse (väljapääsutee ja paanikavastase valgustuse) korrashoid ja katkematu toimepidevus. Päästeamet põhjendas, et TuOS § 3 lõike 1 punkti 4 kohaselt on isik kohustatud tagama ehitises nõutavate tuleohutuspaigaldiste korrashoiu. TuOS § 31 punktist 1 lähtuvalt peab tuleohutuspaigaldise omanik tagama tuleohutuspaigaldise korrashoiu ja katkematu toimepidevuse. TuOS § 30 lõike 1 punkti 5 järgi on turvavalgustus (evakuatsioonivalgustus) tuleohutuspaigaldis. EhS § 11 lõike 4 alusel siseministri poolt 30. märtsil 2017 vastu võetud määruse nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded ja nõuded tuletõrje veevarustusele“ (edaspidi määrus nr 17) § 31 lõike 2 punktidest 1 ja 2 lähtuvalt jaguneb evakuatsioonivalgustus selle kasutamise otstarbe järgi väljapääsutee valgustuseks ja paanikavastaseks valgustuseks. Vastavalt paikvaatlustel tuvastatule ei toiminud evakuatsioonivalgustus kaupluse Maxima teeninduskassade läheduses ja kaupluses Magaziin eesmärgipäraselt (valgustite taustavalgus ei olnud tuvastatav). Ühtlasi tuvastati objekti elektripaigaldise käidupäevikust, et väljapääsutee ja paanikavastase valgustuse seas on vigaseid valgusteid (vastavalt 5. septembril 2018 läbiviidud kontrollile). Evakuatsioonivalgustus on hoonesse paigaldatud valgustus, mis tavalise tehisvalgustuse häire korral võimaldab ehitisest ohutult evakueeruda ning päästetöid teha. Ettekirjutuse punkti 3 täitmise tähtaeg oli 30. detsember 2018. Päästeamet hoiatas, et kui ettekirjutust ei täideta määratud tähtajaks, rakendatakse TuOS § 40 ning ATSS § 2 lõike 1 ja § 10 lõike 1 alusel sunniraha 200 eurot. Ettekirjutuse punktiga 4 kohustas Päästeamet kaebajat tagama suitsueemaldussüsteemi katkematu toimepidevus, teostades nõuetekohased korrashoiutoimingud vastavalt tehnilisele normile. Päästeamet põhjendas, et TuOS § 31 punktide 1 ja 2 kohaselt peab tuleohutuspaigaldise omanik tagama tuleohutuspaigaldise katkematu toimepidevuse ning korraldama ettenähtud juhtudel tuleohutuspaigaldise vaatlust ja hooldust. TuOS § 32 lõikest 1 tulenevalt tuleb tuleohutuspaigaldist kontrollida ja hooldada vastavalt tehnilisele normile ja tootja juhisele ning ohutusnõuetes ettenähtule selliselt, et tuleohutuspaigaldis täidaks oma otstarvet. Eesti Standardi EVS 919:2013/A1:2014 SUITSUTÕRJE. Projekteerimine, seadmete paigaldus ja korrashoid punkti 12.2.1 kohaselt peab suitsueemaldussüsteemi omanik tagama süsteemi igapäevase vaatluse ning kvartaalse ja iga-aastase hoolduse korraldamise. Paikvaatlustel tuvastati tuleohutuspaigaldise osas viimase kvartaalse hoolduse teostus
12.aprillil 2018, lisaks fikseeriti, et ühe paigaldise juhtseadmes on veateade töörežiimis. Nimetatud tuleohutuspaigaldis võimaldab tulekahju situatsioonis ehitisest suitsu ja kuumad
3-21-1230 põlemisgaasid välja juhtida mehaaniliste seadmete abil. Tuginedes aga paikvaatlusel fikseeritule, siis puudub veendumus, et antud tuleohutuspaigaldis toimib tulekahju korral eesmärgipäraselt. Ettekirjutuse punkti 4 täitmise tähtaeg oli 30. jaanuar 2019. Päästeamet hoiatas, et kui ettekirjutust ei täideta määratud tähtajaks, rakendatakse TuOS § 40 ning ATSS § 2 lõike 1 ja § 10 lõike 1 alusel sunniraha 200 eurot. Ettekirjutuse punktiga 6 kohustas Päästeamet kaebajat korraldama hoone piksekaitsesüsteemi täielik kontroll vastavalt tehnilisele normile. Päästeamet põhjendas, et TuOS § 31 punktide 2 ja 3 kohaselt peab tuleohutuspaigaldise omanik korraldama ettenähtud aegadel tuleohutuspaigaldise vaatlust, kontrolli ja hooldust ning omama dokumentatsiooni tuleohutuspaigaldise ja selle kontrolli ning hoolduse kohta. TuOS § 30 lõike 1 punkti 6 järgi on piksekaitse tuleohutuspaigaldis. Määruse nr 17 § 39 lõikest 3 tulenevalt lähtutakse piksekaitse hooldamisel asjakohasest standardist. Eesti standardi EVS-EN 62305-3:2011 PIKSEKAITSE Osa 3: Ehitisele tekitatavad füüsikalised kahjustused ja oht elule sättes E.7.1 on kajastatud piksekaitsesüsteemi kontrollimise välbad (I ja II kaitsetasemel tuleb teha visuaalset kontrolli 1 aasta tagant ja täielikku kontrolli 2 aasta tagant, III ja IV kaitsetasemel tuleb teha visuaalset kontrolli 2 aasta tagant ja täielikku kontrolli 4 aasta tagant, kriitilistel juhtumitel tuleb kõikidel kaitsetasemetel teha täielikku kontrolli 1 aasta tagant). Lisaks on eelnimetatud standardis E.7.2.1. sätestatud kontrollimisprotseduur, mille kohaselt kontrollimine hõlmab tehnilise dokumentatsiooni kontrolli, visuaalset kontrolli, katsetusi ja kontrolli akti koostamist. Paikvaatlusel nõutud dokumentidest tuvastati, et piksekaitsesüsteemile on teostatud 29. juunil 2018 visuaalne kontroll, kuid täieliku kontrolli osas vastav info puudus. Ettekirjutuse punkti 6 täitmise tähtaeg oli 30. detsember 2018. Päästeamet hoiatas, et kui ettekirjutust ei täideta määratud tähtajaks, rakendatakse TuOS § 40 ning ATSS § 2 lõike 1 ja § 10 lõike 1 alusel sunniraha 200 eurot. Ettekirjutuse punktiga 12 kohustas Päästeamet kaebajat teostama kaubanduskeskuse hoonesse paigaldatud tuletõrje voolikusüsteemidele tehniline kontroll. Päästeamet põhjendas, et TuOS § 31 punkti 2 järgi on tuleohutuspaigaldise omanik kohustatud korraldama ettenähtud juhtudel tuleohutuspaigaldise vaatlust, kontrolli ja hooldust. TuOS § 30 lõike 1 punkti 8 järgi on tuletõrje voolikusüsteem tuleohutuspaigaldis. TuOS § 32 lõike 5 alusel siseministri poolt
30.augustil 2010 vastu võetud määruse nr 39 § 17 lõike 1 kohaselt juhindutakse voolikusüsteemi kontrollimisel ja hooldamisel standardiseeria EVS-EN 671 nõuetest ning voolikusüsteemi juurde kuuluvate osade tootjapoolsetest juhistest. Sama määruse § 17 lõikest 2 tulenevalt kontrollitakse voolikusüsteemi ja selle veeandmisvõime tõhusust, kui vaatluse tulemused seda nõuavad, kuid mitte harvem kui üks kord aastas. Eesti Standardi EVS-EN 6713:2009 PAIKSED TULEKUSTUTUSSÜSTEEMID. Voolikusüsteemid. Osa 3: Pooljäiga voolikuga voolikupoolide ja lamevoolikuga voolikusüsteemide hooldus punkti 6.2 järgi tuleb kord 5 aasta jooksul kõik voolikud survestada maksimaalsel töörõhul vastavalt standarditele EN 671-1 ja/või EN 671-2. Sama standardi punkti 10 kohaselt tuleb kontrolli ja hoolduse andmed kanda lipikule, mis tuleb paigaldada selliselt, et see ei varjaks ühtki tootja tähistust. Läbiviidud paikvaatlusel tuvastati, et kaubanduskeskusesse paigaldatud osadel voolikusüsteemidel (valdavalt juurdeehituse osas) puudub paigaldistel märge survetesti teostamise kohta. Lisaks fikseeriti, et kaupluses Juku Mänguasjadekeskus olevale voolikusüsteemile on viimati kontroll teostatud 2017. a septembris. Tuletõrje voolikusüsteem on käsitsi kasutatav kontkindel seade või süsteem, mis on mõeldud väiksema tulekahju kustutamiseks selle algstaadiumis. Arvestades paikvaatlusel fikseeritut, siis puudub veendumus, et eelnimetatud süsteem toimib eesmärgipäraselt. Ettekirjutuse punkti 12 täitmise tähtaeg oli 30. detsember 2018. Päästeamet hoiatas, et kui ettekirjutust ei täideta määratud
3-21-1230 tähtajaks, rakendatakse TuOS § 40 ning ATSS § 2 lõike 1 ja § 10 lõike 1 alusel sunniraha 150 eurot.
5.Päästeamet määras 27. veebruari 2019. a ettekirjutusega nr 7.2-6.4/494 enda
22.novembri 2018. a ettekirjutuse nr 7.2-6.4/2345 punktide 3, 4 ja 6 täitmise uueks tähtajaks
20.märtsi 2019.
6.Päästeamet koostas kaebajale 7. mail 2021 sunniraha tasumise teavitused nr 7.2-2.3/3796 ja 7.2-2.3/3797. Päästeamet selgitas, et tegi 30. aprillil 2021 Vironia Keskuses paikvaatluse ning tuvastas, et 6. aprilli 2017. a ettekirjutuse nr 7.2-6.4/636-1 punktid 2 ja 12 ning 22. novembri 2018. a ettekirjutuse nr 7.2-6.4/2345 punktid 1, 2, 3, 4, 6 ja 12 on täitmata. Päästeamet rakendas kaebaja suhtes sunniraha kogusummas 1280 eurot.
Kaebaja tasus vabatahtlikult sunniraha 19. mail 2021.
8.Kaebaja esitas 4. juunil 2021 Tartu Halduskohtule kaebuse Päästeameti 7. mai 2021. a teavituste nr 7.2-2.3/3796 ja 7.2-2.3/3797 alusel tasutud sunniraha summas 1280 eurot tagastamiseks kohustamiseks.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
9.Kaebaja on seisukohal, et tema suhtes sunniraha rakendamine oli õigusvastane. Kaebaja märkis, et ta oli 6. aprilli 2017. a ettekirjutuse nr 7.2-6.4/636-1 punktid 2 ja 12 ning
22.novembri 2018. a ettekirjutuse nr 7.2-6.4/2345 punktid 1, 2, 3, 4, 6 ja 12 täitnud, paljudel juhtudel vastustajat nende täitmisest informeerinud ning teatud juhtudel oli vastustaja kaebajale kinnitanud, et loeb ettekirjutused täidetuks. Peale ettekirjutuste täitmist ei ole isiku edasist käitumist võimalik sunnirahaga suunata.
6.aprilli 2017. a ettekirjutuse nr 7.2-6.4/636-1 punkt 2 oli täidetud. Kaebaja esitab selle väite kinnituseks kohtule paiknemisskeemid, millel olev info on arusaadav ja vastab tegelikule olukorrale.
6.aprilli 2017. a ettekirjutuse nr 7.2-6.4/636-1 punkt 12 oli täidetud. Kaebaja selgitas, et veekardinaid hooldatakse ja kontrollitakse regulaarselt. Selleks on kaebaja sõlminud 8. juulil 2017 (teisisõnu: kolm kuud peale ettekirjutuse tegemist) tehnosüsteemide hoolduslepingu nr 08072017 Ermeesia OÜ-ga, milles viimane võttis endale kohustuse hooldada Vironia Keskuse veekardinaid üks kord kvartalis (vt lepingu lisa 1). Ermeesia OÜ on lepingut täitnud. Samuti on veekardinate toimimist kontrollitud. Näiteks 16. detsembril 2019 on seda teinud USS Security Eesti AS, kes on väljastanud selle kohta ka akti, milles kinnitab, et veekardinad on korras.
22.novembri 2018. a ettekirjutuse nr 7.2-6.4/2345 punkt 1 oli täidetud. Kaebaja esitab selle väite kinnituseks kohtule tulekahju korral tegutsemise plaani, mis vastab tegelikule olukorrale.
22.novembri 2018. a ettekirjutuse nr 7.2-6.4/2345 punktid 2 ja 3 olid täidetud ja nende täitmisest vastustajat informeeritud. 28. detsembril 2018 (teisisõnu: kuu aega peale ettekirjutuse tegemist) saatis Priit Tegova (kaebaja töötaja) Gerli Pajulale (Päästeameti Ida päästekeskuse Ohutusjärelevalve büroo juhtivinspektor) kirja, milles märkis: „Saadan pildid olukorrast: Jardinis ja Hesburgeris on paigaldatud helendavad märgised, Expert tavaline kleebis.
3-21-1230 Kilbiruum ka koristatud. Turvaruumis asetsevad evakuatsiooni plaanid. Pildid manuses.“ Mitte mingit tagasisidet, nagu ei rahuldaks korrigeeritud evakuatsiooniskeemid ja evakuatsioonivalgustus vastustajat, kaebaja ei saanud.
22.novembri 2018. a ettekirjutuse nr 7.2-6.4/2345 punkt 4 oli täidetud. Kaebaja on suitsueemaldussüsteemi kogu aeg korras hoidnud ning kui selles on ilmnenud puuduseid või rikkeid, siis on need viivitamatult kõrvaldatud. Nii näiteks selgub USS Security Eesti AS-i
23.jaanuari 2019. a aktist, et suitsueemaldussüsteemis on ilmnenud puudused; järgnevalt on need puudused kõrvaldatud (mida kinnitab USS Security Eesti AS-i 11. märtsi 2019. a akt) ning 15. juuli 2019. a aktis on USS Security Eesti AS juba kinnitanud, et süsteem toimib.
22.novembri 2018. a ettekirjutuse nr 7.2-6.4/2345 punkt 6 oli täidetud. Piksekaitsesüsteemi täieliku kontrolli teostas 10. märtsil 2019 3X3 OÜ, kes väljastas selle kohta akti nr 1403/19.
22.novembri 2018. a ettekirjutuse nr 7.2-6.4/2345 punkt 12 oli täidetud. Seda, et ettekirjutuse punkt 12 on täidetud, on kinnitanud vastustaja ise. Nii märgib Gerli Pajula oma 3. detsembri 2018. a kirjas: „Lähtuvalt Teie poolt edastatud dokumentidele, arvestan antud juhul 22.11.2018 ettekirjutuse nr 7.2-6.4/2345 p 12 täidetuks [...]“ Kaebaja leiab, et kuna vastustaja on ise kinnitanud, et ettekirjutus on juba ammu täidetud, ei pea kaebaja seda täiendavalt tõendama hakkama.
10.Vastustaja on seisukohal, et kaebus tuleb jätta rahuldamata. Vastustaja on kaebaja suhtes rakendanud sunniraha õiguspäraselt. Kaebaja ei ole kasutanud primaarseid halduskohtulikke õiguskaitsevahendeid, millest tingituna puudub õiguslik alus kaebuse rahuldamiseks. Juhul kui kaebaja ei ole nõus talle edastatud sunniraha tasumise teavitustega, on asjakohane meede motiveeritud vastuväidetega haldusorgani poole pöördumine täitemenetluse alustamise keelamiseks. Juhul kui haldusorgan vastuväidetega ei nõustu ning teavitab sellest adressaati, on primaarne õiguskaitsevahend keelamiskaebuse esitamine halduskohtule esialgse õiguskaitse taotlemisega. Sunniraha tasumine muudab keelamiskaebuse perspektiivituks. Vastustaja seisukohta kinnitab riigivastutuse seadus (RVastS). Tulenevalt RVastS § 5 lõikest 2 tuleb taotlus toimingu sooritamata jätmiseks esitada pädevale haldusorganile või kaebuses halduskohtule. Vaid sellisel juhul on kaebajal õigus nõuda RVastS § 7 lõike 1 alusel kahju hüvitamist. Seoses 6. aprilli 2017. a ettekirjutuse nr 7.2-6.4/636-1 punktiga 2 on tähtis, et kaebaja oleks vastustajat nõudepunkti täitmisest enne sunniraha tasumise teavituse väljastamist teavitanud. Vastustaja edastas kaebajale 29. mail 2017 e-kirja, kus informeeris kaebajat asjaolust, et puuduvad fotod paiknemisskeemidest ATS seadme juures. 8. juunil 2017 edastas kaebaja vastuskirja, milles puudus samuti info ATS paiknemisskeemide kohta. 17. oktoobril 2018 toimunud paikvaatlusel tegi vastustaja järelkontrolli ja andis punkti 2 täitmiseks uue tähtaja.
30.aprillil 2021 toimunud paikvaatlusel polnud kaebajal esitada puuduste kõrvaldamise kohta dokumentaalseid tõendeid. Seoses 6. aprilli 2017. a ettekirjutuse nr 7.2-6.4/636-1 punktiga 12 märkis vastustaja, et ainuüksi hoolduslepingute sõlmimine ei taga tehnosüsteemide korrashoidu ja katkematut toimepidevust. Oluline on, et hooldustöödel tuvastatud puudused kõrvaldatakse. Kaebaja on esitanud 29. mail 2017 veekardinate skeemid, kuid ei ole esitanud täitedokumente või katsetuste akte, mis tõendaksid süsteemi toimepidevust. ATS hoolduspäevikus ja aktides ei ole eraldi välja toodud, et veekardina juures olevaid andureid on kontrollitud ja need rakenduvad tööle. Kaebaja on
3-21-1230 edastanud 8. juunil 2017 e-kirja, milles palus seoses Vironia Keskuse laienduse ehitustöödega (ning veekardinate ümberehitusega) peatada veekardinatega seotud dokumentatsiooni ja toimimise nõuded. Vastustaja teostas 17. oktoobril 2018 järelkontrolli, mille käigus selgus, et nimetatud paigaldis ei ole automaatse tulekustutussüsteemiga ühendatud ning paigaldise töösse rakendumine toimub üksnes juhtimiskeskusest. 30. aprilli 2021. a paikvaatlusel puudusid kaebajal nõude täitmise kohta dokumentaalsed tõendid. Seoses 22. novembri 2018. a ettekirjutuse nr 7.2-6.4/2345 punktiga 1 selgitas vastustaja, et kaebaja esindaja on edastanud vastustajale 7. detsembril 2018 tulekahju korral tegutsemise plaani, millele vastustaja vastas 14. detsembril 2018 omapoolsete märkustega. 30. aprilli 2021. a paikvaatlusel tuvastas vastustaja tulekahju korral tegutsemise plaanis puudused. Enne
7.maid 2021 ei olnud kaebaja vastustajale dokumentaalseid tõendeid nõude täitmise kohta esitanud. Seoses 22. novembri 2018. a ettekirjutuse nr 7.2-6.4/2345 punktiga 2 märkis vastustaja, et
30.aprilli 2021. a paikvaatlusel tuvastas vastustaja, et evakuatsiooniplaanides on tegemata uuendused, mis kajastaksid hetkel toimivat evakuatsiooni. 7. mail 2021 polnud kaebajal esitada puuduste kõrvaldamise kohta dokumentaalseid tõendeid, mistõttu väljastas vastustaja kaebajale õiguspäraselt sunniraha tasumise teavituse. 19. mail 2021 esitas kaebaja vastustajale tõendid, milles on kajastatud täiendavate tingmärkide lisamine, kuid puudusid tõendid, kus oleksid nähtavad hetkeolukorra evakuatsiooniplaanid. Seoses 22. novembri 2018. a ettekirjutuse nr 7.2-6.4/2345 punktiga 3 selgitas vastustaja, et
30.aprilli 2021. a paikvaatlusel tuvastas vastustaja, et kaebajal puudusid nõude täitmist tõendavad dokumendid. Kuna kaebaja ei olnud esitanud 7. maiks 2021 dokumentaalseid tõendeid nõude täitmise kohta, väljastas vastustaja kaebajale sunniraha tasumise teavituse õiguspäraselt. Lisaks selgitab vastustaja, et ainuüksi hoolduslepingu sõlmimine ei taga tuleohutussüsteemide korrashoidu ja katkematut toimepidevust. Oluline on, et hooldustöödel tuvastatud puudused oleksid kõrvaldatud. Seoses 22. novembri 2018. a ettekirjutuse nr 7.2-6.4/2345 punktiga 4 märkis vastustaja, et
30.aprilli 2021. a paikvaatlusel puudusid kaebajal nõude täitmist tõendavad dokumendid, mistõttu väljastas vastustaja kaebajale 7. mail 2021 sunniraha tasumise teavituse õiguspäraselt.
19.mail 2021 edastas kaebaja dokumendid, mis tõendavad antud hetkel süsteemi toimivust (USS Security hooldustööde aktid 23. jaanuarist 2019, 11. märtsist 2019 ja 15. juulist 2019). Eelpool nimetatud dokumente pole kaebaja vastustajale enne 7. maid 2021 edastanud. Seoses 22. novembri 2018. a ettekirjutuse nr 7.2-6.4/2345 punktiga 6 märkis vastustaja, et
30.aprilli 2021. a paikvaatlusel puudusid kaebajal nõude täitmist tõendavad dokumendid, mistõttu väljastas vastustaja kaebajale 7. mail 2021 sunniraha tasumise teavituse õiguspäraselt.
19.mail 2021 edastas kaebaja dokumendid piksekaitse kontrolli kohta (teostatud 10. märtsil 2019 ning kehtib kuni märtsini 2021). Seoses 22. novembri 2018. a ettekirjutuse nr 7.2-6.4/2345 punktiga 12 märkis vastustaja, et
30.aprilli 2021. a paikvaatlusel puudusid kaebajal nõude täitmist tõendavad dokumendid, mistõttu edastas vastustaja kaebajale 7. mail 2021 sunniraha tasumise teavituse. 19. mail 2021 edastas kaebaja vastustajale dokumendid, mille alusel luges vastustaja nõude osaliselt täidetuks, kuid selgitas täiendavalt, et voolikusüsteem tuleb seada töökorda, st tagada piisav veesurve voolikukappides olevatesse voolikutesse.
3-21-1230 Haldusmenetluse seaduse alusel on kaebaja kohustatud haldusorganile esitama ja teatavaks tegema talle teada olevad menetluses tähtsust omavad asjaolud ja tõendid (§ 38 lõige 3). Tegemist on kaasaaitamiskohustusega, kus kaebajal tuleb haldusorganit igakülgselt informeerida asja sisuliseks lahendamiseks tähtsust omavatest asjaoludest ja esitada tähtaegselt asjakohased tõendid. Juhul kui kaebaja tähtaegselt asjas tähtsust omavaid tõendeid ei esita, on ta enda käitumisest tingituna tekitanud olukorra, kus vastustaja on kaebaja suhtes sunniraha rakendanud.
KOHTU PÕHJENDUSED JA SEISUKOHT
11.Kaebaja on vaidlustanud vastustaja 7. mai 2021. a teavitustes esitatud sunniraha tasumise nõuded kogusummas 1280 eurot. Kaebaja leiab, et sunniraha nõudmine on õigusvastane, sest ta oli vastustaja 6. aprilli 2017. a ettekirjutuse nr 7.2-6.4/636-1 punktid 2 ja 12 ning
22.novembri 2018. a ettekirjutuse nr 7.2-6.4/2345 punktid 1, 2, 3, 4, 6 ja 12 täitnud.
12.Kohus märgib esmalt, et ei nõustu vastustaja käsitlusega, et kaebus tuleks jätta rahuldamata ainuüksi põhjusel, et kaebaja ei ole kasutanud primaarseid halduskohtulikke õiguskaitsevahendeid (keelamiskaebus koos esialgse õiguskaitse taotlusega). Kohtupraktikast ei ole võimalik teha järeldust, et isiku jaoks oleks kohustuslik sunniraha rakendamist esmalt halduskohtus vaidlustada keelamiskaebusega, taotledes samal ajal esialgset õiguskaitset. Riigikohus on selgitanud, et õiguskaitsevahendi valik kohtus sõltub sellest, millises staadiumis on sunniraha rakendamise menetlus. Kui sunniraha pole haldusorganile veel laekunud, on kohane esitada kohtule keelamis- või kohustamiskaebus, taotledes vajaduse korral esialgset õiguskaitset (Riigikohtu 22. aprilli 2015. a otsus asjas nr 3-3-1-72-14, punkt 15). Kui sunniraha on juba haldusorganile laekunud, on isikul võimalik kohtus nõuda haldusorganilt sunniraha tagastamist (Riigikohtu 27. oktoobri 2015. a määrus asjas nr 3-3-1-31-15, punkt 12). Kuna kaebaja oli sunniraha enne kohtusse pöördumist vabatahtlikult tasunud, oli tema olukorras kohaseks õiguskaitsevahendiks nõue sunniraha tagastamiseks kohustamiseks. Kaebajale ei saa ette heita seda, et ta otsustas sunniraha rakendamisega mittenõustumisest hoolimata sunniraha tasuda. Kaebaja võis seda teha, kuid see ei võtnud temalt õigust kohtus sunniraha rakendamist vaidlustada, nõudes vastustajalt sunniraha tagastamist.
13.ATSS § 10 lõike 1 kohaselt määratakse sunniraha kindlaks hoiatusega. Sunniraha maksmise kohustus tekib, kui haldusorgani ettekirjutus jäetakse hoiatuses märgitud tähtaja jooksul täitmata (ATSS § 2 lõige 1). Hoiatus ei ole lõplik ja siduv otsustus, mis tingiks vältimatult sunniraha rakendamise ja välistaks haldusorgani kaalutlusõiguse. Haldusorgan võib sunniraha rakendada ka hoiatuses märgitust väiksemas määras. Sunniraha rakendamisel tuleb arvestada proportsionaalsuse põhimõttega. Proportsionaalsuse hindamisel võib arvesse võtta ka ettekirjutuse olulisust, rikkumise asjaolusid ja isiku majanduslikku seisundit. Sunniraha võib rakendada vaid ettekirjutuse täitmisele kallutamiseks (haldusmenetluse seaduse § 107 lõige 2, ATSS § 3 lõiked 2 ja 3). Enne sunniraha rakendamist peab haldusorgan kontrollima sunniraha rakendamise eeldusi, sh tuvastama ettekirjutuse täitmata jätmise ja muud sunniraha rakendamist mõjutavad asjaolud (ATSS 8). (Vt ka Riigikohtu otsus asjas nr 3-3-1-72-14, punktid 13, 14 ja 27.)
14.Kohus peab vajalikuks kõigepealt selgitada, et vastustaja 6. aprilli 2017. a ettekirjutusest nr 7.2-6.4/636-1 ja 22. novembri 2018. a ettekirjutusest nr 7.2-6.4/2345 nähtuvalt ei ole nendele ettekirjutustele kehtestatud kehtivusaega. Vastustaja on määranud üksnes ettekirjutustest tulenevatele kohustustele täitmise tähtajad, kuid need tähtajad ei ole samastatavad ettekirjutuste
3-21-1230 kehtivusajaga.1 Vastustaja ettekirjutused on arusaadavalt suunatud püsiva olukorra loomisele ja nendest tulenevad kohustused kehtivad tähtajatult.2 Niisiis ei ole ettekirjutustes kehtestatud kohustused ainult ühekordsed, st piisav ei ole see, kui kaebaja need ühe korra täitmistähtaja jooksul või peale seda täidab, vaid ettekirjutustega pandud kohustused on oma olemusest tulenevalt püsiva mõjuga, st kaebaja peab pidevalt nõuetekohaselt kõnealuseid tuleohutusnõudeid täitma. Vastustaja võib igal ajal ettekirjutuste täitmist kontrollida ja kui ta tuvastab, et ettekirjutused on täitmata, võib ta ettekirjutustes tehtud hoiatustes toodud tingimustel kaebaja suhtes sunniraha rakendada. See tähendab, et kui kaebaja pärast ettekirjutuste tegemist küll täitis mõnda aega ettekirjutustest tulenevaid kohustusi, kuid hiljem seda enam ei teinud, võis vastustaja sellises olukorras tema suhtes sunniraha rakendada.3
15.Vastustaja kohustas 6. aprilli 2017. a ettekirjutuse nr 7.2-6.4/636-1 punktiga 2 kaebajat korrigeerima Vironia Keskuses ATS paiknemisskeeme selliselt, et nendel olev info oleks selge, üheselt arusaadav ja vastaks tegelikule olukorrale. Vastustaja tõi ettekirjutuses esile, et ATS keskseadme juures asuvad paiknemisskeemid ei vastanud teatud osas keskuses valitsevale reaalsele olukorrale seoses tuleohutuspaigaldistega. Vastuolud skeemide ja reaalse olukorra vahel esinesid seoses andurite nr 2.134 ja 2.132 paiknemisega, teisel korrusel D-Päikese salongi ja Humana juures häirekellade olemasolu ja paiknemisega, Hesburgeri anduri nr 2.121 otstarbega, veekardinate paiknemisega ja tsoonide numeratsiooniga. Kaebaja on kaebuses küll märkinud, et esitab kohtule paiknemisskeemid, millel olev info on arusaadav ja vastab tegelikule olukorrale, kuid ühtegi paiknemisskeemi pole kaebaja kohtule esitanud. Kohus märgib, et üksnes dokumentaalsete paiknemisskeemide esitamine ei oleks ka ettekirjutuse täitmise tõendamiseks piisav, sest need ei tõenda, et ATS keskseadme juures asuvad paiknemisskeemid on vastavalt vastustaja ettekirjutusele reaalse olukorraga kooskõlla viidud. Kaebajal oleks tulnud esitada eelkõige fotod ATS keskseadme juures asuvatest paiknemisskeemidest ja vajaduse korral fotod keskuse nendest osadest, kus vastuolud paiknemisskeemidega esinesid, et tõendada, et vastuolud on kõrvaldatud. Kaebaja ei ole selliseid fotosid esitanud enne sunniraha rakendamist vastustajale ega ka kohtumenetluses. Vastustaja on 26. ja 29. mai 2017. a e-kirjades kaebaja tähelepanu juhtinud sellele, et esitada tuleb fotod kõikidest paiknemisskeemidest, mis asuvad ATS seadme juures, kuid asja materjalidest ei nähtu, et kaebaja oleks nõutud fotosid saatnud. Vastustaja tuvastas 30. aprilli 2021. a paikvaatlusel, et 6. aprilli 2017. a ettekirjutuse nr 7.2-6.4/636-1 punkti 2 ei olnud kaebaja täitnud. Kaebaja ei ole esitanud tõendeid, mis selle vastustaja järelduse ümber lükkaksid.
16.Vastustaja kohustas 6. aprilli 2017. a ettekirjutuse nr 7.2-6.4/636-1 punktiga 12 kaebajat korraldama veekardinate automaatne tööle rakendumine tulekahju korral. Kaebaja selgitas kaebuses, et sõlmis 8. juulil 2017 Ermeesia OÜ-ga (registrikood 11039884) lepingu veekardinate hooldamiseks üks kord kvartalis. Kaebaja kinnitas, et Ermeesia OÜ on lepingut täitnud. Kohus nõustub vastustajaga, et ainuüksi hoolduslepingu sõlmimine ei taga veel seda, et veekardinate automaatne tööle rakendumine on kindlustatud. Kohus märgib täiendavalt, et äriregistrist nähtub, et Ermeesia OÜ registrikoodiga 11039884 on 22. juulil 2020 kustutatud, mistõttu ei saaks see hooldusleping ka tõendada, et pärast 22. juulit 2020 oli veekardinate automaatne tööle rakendumine garanteeritud. Viimase tõendamiseks on kohased dokumendid, kust nähtub, et veekardinate automaatset tööle rakendumist on testitud ja see toimib (nt vastavad katsetusaktid). Kaebaja on kohtule esitanud ainult ühe akti, kust nähtub, et USS Security Eesti AS on 16. detsembril 2019 kontrollinud veekardinaid 1, 2 ja 3 ning tuvastanud, et kardinad 1 Vt ka Virgo Saarmets. Ajakiri Õiguskeel 2023/4, artikkel „Kauamängiv ettekirjutus“, lk 5. Vt ka Tallinna Ringkonnakohtu 25. märtsi 2022. a otsus asjas nr 3-19-2056, p 12.
Vt ka „Kauamängiv ettekirjutus“, lk 9.
3-21-1230 ja 2 rakenduvad suitsuanduritelt, automaatika on korras ja veesulgurid tööasendis. Kohtule jääb selle akti põhjal ebaselgeks, kas veekardina 3 puhul oli ka tagatud selle automaatne tööle rakendumine. Kohus ei pea seda küsimust praegu siiski määravaks, vaid oluline on see, et kaebaja pole kohtule esitanud ühtegi akti, mis tõendaks, et ka peale 16. detsembrit 2019 on veekardinate automaatset tööle rakendumist kontrollitud. Asja materjalidest ei nähtu, et kaebaja oleks enne sunniraha rakendamist ka vastustajale niisuguseid tõendeid esitanud. Seega ei ole kaebaja ümber lükanud vastustaja poolt 30. aprilli 2021. a paikvaatlusel tehtud järeldust, et
6.aprilli 2017. a ettekirjutuse nr 7.2-6.4/636-1 punkt 12 oli nõuetekohaselt täitmata.
17.Vastustaja kohustas 22. novembri 2018. a ettekirjutuse nr 7.2-6.4/2345 punktiga 1 kaebajat korrigeerima kaubanduskeskuse tulekahju korral tegutsemise plaani vastavalt tegelikule olukorrale. Vastustaja tõi ettekirjutuses esile, et plaan ei vastanud reaalsele olukorrale tulekustutite tüüpide, keskuses töötavate inimeste arvu, tuleohutuspaigaldiste asukohtade, kogunemiskohtade arvu ja evakuatsiooni juhiks saamise protseduuri osas. Kaebaja on kaebuses küll märkinud, et esitab kohtule tulekahju korral tegutsemise plaani, mis vastab tegelikule olukorrale, kuid sellist plaani pole kaebaja kohtule esitanud. Vastustaja on vastuses kaebusele selgitanud, et 30. aprilli 2021. a paikvaatlusel tuvastati, et 22. novembri 2018. a ettekirjutuse nr 7.2-6.4/2345 punkt 1 oli jätkuvalt täitmata, st tulekahju korral tegutsemise plaanis esinesid ikka veel puudused. Kaebaja pole kohtule esitanud ühtegi tõendit, mis selle vastustaja järelduse ümber lükkaks.
18.Vastustaja kohustas 22. novembri 2018. a ettekirjutuse nr 7.2-6.4/2345 punktiga 2 kaebajat korrigeerima kaubanduskeskuses olevaid evakuatsiooniskeeme vastavalt tegelikule olukorrale ja täiendama neid tingmärkidega. Vastustaja tõi ettekirjutuses esile, et keskuse sissepääsu nr 1 läheduses oleval evakuatsiooniskeemil puudusid tingmärgid ning see ei vastanud tegelikule olukorrale, sest ei kajastanud keskuse ruumide paiknemise osas tehtud muudatusi. Mitmel evakuatsiooniskeemil puudusid tähistused asukoha osas. Kaebaja märkis kaebuses, et saatis Päästeametile juba 28. detsembril 2018 kirja, mis tõendab punkti 2 täitmist. Kaebaja on vastava e-kirja kohtule esitanud. Selles on evakuatsiooniskeemide kohta märgitud ainult järgmist: „Turvaruumis asetsevad evakuatsiooni plaanid. Pildid manuses.“ Kaebaja on e-kirja kohtule esitanud sellisel kujul, et sellest ei nähtu kirja manused, seega ei saa kohus pilte vaadata. Kirja tekstilise osa põhjal saab aga järeldada, et pildid puudutasid ainult turvaruumis olevaid evakuatsiooniskeeme. Ettekirjutusest võib aga aru saada, et see oli muu hulgas tehtud keskuse avalikus osas paiknevate evakuatsiooniskeemide kohta. Nende kohta 28. detsembri 2018. a kirjast teavet ei nähtu. Seega ei saa 28. detsembri 2018. a kirja põhjal ettekirjutuse punkti 2 täidetuks lugeda. Vastustaja on 30. aprilli 2021. a paikvaatlusel tuvastanud, et evakuatsiooniskeemid ei kajastanud tegelikku olukorda. Kaebaja ei ole kohtule esitanud ühtegi tõendit, mis selle järelduse ümber lükkaks. Asja materjalidest nähtuvalt ei ole kaebaja ka vastustajale enne sunniraha rakendamist esitanud tõendeid, mis kinnitaksid, et evakuatsiooniskeemid peegeldavad tegelikku olukorda.
19.Vastustaja kohustas 22. novembri 2018. a ettekirjutuse nr 7.2-6.4/2345 punktiga 3 kaebajat tagama evakuatsioonivalgustuse korrashoid ja katkematu toimepidavus. Vastustaja tõi ettekirjutuses esile, et kaupluse Maxima teeninduskassade läheduses ja kaupluses Magaziin ei toiminud evakuatsioonivalgustus eesmärgipäraselt. Samuti tuvastas vastustaja elektripaigaldise käidupäeviku põhjal, et evakuatsioonivalgustite seas on vigaseid valgusteid. Kaebaja märkis kaebuses, et punkt 3 on täidetud ja seda tõendab tema 28. detsembri 2018. a kiri vastustajale, mis on järgmise sisuga: „Saadan pildid olukorrast: Jardinis ja Hesburgeris on paigaldatud helendavad märgised, Expert tavaline kleebis. Kilbiruum ka koristatud. Turvaruumis asetsevad evakuatsiooni plaanid. Pildid manuses.“ Tegu on sama kirjaga, mida kohus juba käsitles
3-21-1230 eelmises punktis, mis tähendab, et kirja manuses olevaid pilte pole kaebaja kohtule esitanud. Kirja tekstiline osa aga ei kinnita ettekirjutuse täitmist: selles pole sõnagagi juttu kaupluse Maxima teeninduskassade läheduses ja kaupluses Magaziin asuvast evakuatsioonivalgustusest ega evakuatsioonivalgustuse vigaste valgustite parandamisest/väljavahetamisest. Vastustaja tuvastas 30. aprilli 2021. a paikvaatlusel, et ettekirjutuse punkti 3 ei saa täidetuks lugeda. Kaebaja pole kohtule esitanud tõendeid, mis selle vastustaja järelduse ümber lükkaksid.
20.Vastustaja kohustas 22. novembri 2018. a ettekirjutuse nr 7.2-6.4/2345 punktiga 4 kaebajat tagama suitsueemaldussüsteemi katkematu toimepidevus, teostades nõuetekohased korrashoiutoimingud vastavalt tehnilisele normile. Vastustaja selgitas, et suitsueemaldussüsteemile tuleb teha igas kvartalis ja igal aastal hooldus. Kaebaja viitas kaebuses USS Security Eesti AS-i 23. jaanuari 2019. a aktile, kus on tuvastatud, et suitsueemaldussüsteemis on ilmnenud puudused; USS Security Eesti AS-i 11. märtsi 2019. a aktile, kust nähtub, et puudused on kõrvaldatud, ning USS Security Eesti AS-i 15. juuli 2019. a aktile, kus on kinnitanud, et süsteem toimib. Vastustaja on 30. aprilli 2021. a paikvaatlusel tuvastanud, et ettekirjutuse punkt 4 ei ole täidetud, sest kaebaja ei esitanud selle punkti täitmist tõendavaid dokumente. Asja materjalidest nähtub, et kaebaja esitas eelnevalt viidatud USS Security Eesti AS-i aktid vastustajale alles 19. mail 2021 ehk samal päeval, kui ta tasus vabatahtlikult sunniraha. Kohus leiab, et isegi kui kaebaja oleks kõnealused aktid esitanud vastustajale enne sunniraha rakendamist, ei oleks saanud nende põhjal ettekirjutuse punkti 4 nõuetekohaselt täidetuks lugeda. Nimelt ei tõenda need, et ka pärast 15. juulit 2019 (viimase esitatud akti kuupäev) on igas kvartalis ja igal aastal suitsueemaldussüsteemile hooldust tehtud. Kaebaja ei ole kohtule ega asja materjalidest nähtuvalt ka vastustajale esitanud tõendeid, mis kinnitaksid, et pärast 15. juulit 2019 ja enne sunniraha rakendamist on suitsueemaldussüsteemi kvartaalsed ja iga-aastased hooldused tehtud. Seega ei saa ettekirjutuse punkti 4 nõuetekohaselt täidetuks lugeda.
21.Vastustaja kohustas 22. novembri 2018. a ettekirjutuse nr 7.2-6.4/2345 punktiga 6 kaebajat korraldama hoone piksekaitsesüsteemi täielik kontroll vastavalt tehnilisele normile. Kaebaja viitas kaebuses, et vastav kontroll tehti 10. märtsil 2019 ja 3x3 OÜ väljastas selle kohta ka akti. Kõnealusest aktist nähtub, et piksekaitsesüsteemi järgmise täieliku kontrolli aeg pidi olema 2021. a märtsis. Seega ei saa selle aktiga tõendada, et 30. aprilli 2021. a paikvaatluse ajal oli piksekaitsesüsteemi täielik kontroll nõuetekohaselt tehtud, sest 3x3 OÜ 2019. a märtsi akt oli selleks ajaks oma kehtivuse kaotanud. Vastustaja on selgitanud, et kaebaja ei esitanud
30.aprilli 2021. a paikvaatlusel tõendeid, mis kinnitaksid ettekirjutuse punkti 6 nõuetekohast täitmist. Kaebaja ei ole kohtule esitanud tõendeid, mis selle vastustaja järelduse ümber lükkaksid.
22.Vastustaja kohustas 22. novembri 2018. a ettekirjutuse nr 7.2-6.4/2345 punktiga 12 kaebajat teostama tuletõrje voolikusüsteemidele tehniline kontroll. Vastustaja viitas sellele, et voolikusüsteeme tuleb kontrollida kord aastas ja survetesti maksimaalsel töörõhul teha kord 5 aasta jooksul. Kaebaja märkis kaebuses, et vastustaja kinnitas 3. detsembri 2018. a kirjas, et ettekirjutuse punkt 12 on täidetud. Kaebaja esitas vastava kirja kohtule ning sellest nähtub, et vastustaja on 3. detsembril 2018 kaebajale saadetud kirjas märkinud järgmist: „Lähtuvalt Teie poolt edastatud dokumentidele, arvestan antud juhul 22.11.2018 ettekirjutuse nr 7.2-6.4/2345 p12 täidetuks, kuid siinkohal juhin tähelepanu, et voolikusüsteem tuleb seada töökorda, st tagada piisav veesurve voolikukappides olevatesse voolikutesse.“ Kohus nõustub kaebajaga, et sellest sai tõepoolest järeldada, et vastustaja leiab, et ettekirjutuse punkt 12 on täidetud. Vastustaja viidet veesurvega seonduvale võib kirja sisust nähtuvalt mõista üksnes tähelepanu juhtimisena, kuid mitte asjaoluna, mis takistaks ettekirjutuse punkti 12 täidetuks lugemist. See
3-21-1230 aga ei tähenda, et kaebaja ei pidanud edaspidi voolikusüsteemidele vähemalt kord aastas kontrolle tegema ja selle kohta vastavaid dokumente säilitama. Vastustaja on selgitanud, et
30.aprilli 2021. a paikvaatluse ajal ei olnud kaebajal esitada ettekirjutuse punkti 12 nõuetekohast täitmist tõendavaid dokumente. Kaebaja ei ole kohtule esitanud tõendeid, mis selle vastustaja väite ümber lükkaksid. Kaebaja ei saanud 2021. aastal tõendada voolikusüsteemide iga-aastase kontrollimise kohustuse täitmist vastustaja mitme aasta taguse kirjaga, mis oli saadetud toonase olukorra kohta.
23.Eeltoodust tulenevalt on vastustaja õigesti leidnud, et sunniraha rakendamise seisuga olid kaebajal 6. aprilli 2017. a ettekirjutuse nr 7.2-6.4/636-1 punktid 2 ja 12 ning 22. novembri 2018. a ettekirjutuse nr 7.2-6.4/2345 punktid 1, 2, 3, 4, 6 ja 12 nõuetekohaselt täitmata. Asja materjalidest ei nähtu, et esineksid sunniraha rakendamist välistavad asjaolud.
24.Kaebaja ei ole väitnud, et sunniraha suurus oleks ebaproportsionaalne. Ka kohtu hinnangul ei saa seda väita. Kaebajat kohustati ettekirjutustega täitma tuleohutusnõudeid. Kuna tegu on kaubanduskeskusega, kus võib päevasel ajal viibida palju inimesi, tuleb ettekirjutustega pandud kohustuste täitmist pidada iseäranis oluliseks. Kohustuste nõuetekohane täitmata jätmine kaebaja poolt võib kaasa tuua traagilised tagajärjed inimeste elule ja tervisele. Kohtul ei ole ka põhjust arvata, et sunniraha summas 1280 eurot tasumine võinuks kaebaja majanduslikku seisundit arvestades olla ülemäärane. Sunniraha suurus ei ületa TuOS §-s 40 sätestatud sunniraha ülemmäära 3200 eurot ega moodusta ülemmäärast isegi poolt.
25.Kuna kaebaja suhtes sunniraha summas 1280 eurot rakendamine oli õiguspärane, jätab kohus kaebuse rahuldamata.
26.HKMS § 108 lõike 1 esimese lause kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kaebus jääb rahuldamata, on menetluskulude kandmise kohustus kaebajal. Kuna vastustaja ei ole kohtu määratud tähtaja jooksul menetluskulude nimekirja ja kuludokumente esitanud, jäävad tema menetluskulud tema enda kanda (HKMS § 109 lõige 1). Kaebaja menetluskulud jäävad tema enda kanda.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.