Rahvastik › Välismaalased

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Taotleja poolt PPA-le 14.11.2022 saadetud e-kirjast on võimalik järeldada, et oht on kõige tõenäolisem, kui isikul on majanduslikud probleemid. 06.10.2021 tsiviilasjast number 2-2114407 selgub, et 14.09.2021 edastas Tartu Maakohtu registriosakond kohtule Nevermatter OÜ dokumendid tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 595 lg 2 p 5 alusel, et algatada menetlus äriseadustiku (ÄS) § 203 lg 1 p 1 alusel sundlõpetamise otsustamiseks, kuna äriühingu netovara ei vasta ÄS § 136 sätestatud nõuetele. Kohus algatas 20.09.2021 määrusega menetluse taotlejale sundlõpetamise otsustamiseks ning määras taotlejale tähtaja netovara puuduse kõrvaldamiseks. Taotleja teatas 21.09.2021, et netovara puudus on kõrvaldatud ning esitas kohtule oma bilansi. Äriregistri kohaselt oli taotleja osakapital 2 500 eurot. ÄS § 136 järgi osakapital peab olema vähemalt 2 500 eurot. Vastavalt ÄS § 176 kui osaühingul on netovara vähem kui pool osakapitalist või vähem kui ÄS §-s 136 nimetatud osakapitali suurus või muu seaduses sätestatud osakapitali minimaalne suurus, peavad osanikud võtma vastu ühe ÄS § 176 lg 1-3 nimetatud otsuse. Kuna taotleja osakapital oli 2 500 eurot, aga netovara väärtus pidi olema vähemalt 2 500 eurot. Nähtuvalt taotleja bilansist oli 21.09.2021 seisuga vara 12 336,70 eurot ja kohustusi 9 987,84 eurot, seega netovara väärtus oli 5 348,86 eurot. Kohus leidis, et sundlõpetamise menetlus tuleb lõpetada, kuna taotleja on kõrvaldanud sundlõpetamise aluseks olnud netovara puuduse. Osakapitali väljavõtmine äriühingust kinnitab taotleja majanduslikke probleeme. Narkootilise või psühhotroopse aine ebaseadusliku käitlemise eest suures koguses, on tegevus pikaajalise kestvusega, planeeritud ning tahtlik. Taotleja on oma käitumisega näidanud oma suhtumist ühiskonda ja tegemist on ühiskonnaohtliku teoga. Taotleja ei ole väärtustanud ühiskonnas kehtivaid reegleid ja norme ning taotleja ei näe mõtet enda käitumist teiste heaolu nimel piirata tuues ettekäändeks, et psühholoogi seanssidel (pärast 2 seanssi) toimunud arutelud taotlejat ei aidanud. Taotleja esitas PPA-le 06.12.2022.a ambulatoorse epikriisi nr 160707 versioon 1, mille kohaselt on taotlejal teinud psühhiaatria juurde 07.09.2020 - 02.09.2021 1 visiidi. PPA jääb arvamusele, et riigi poolt pakutavate psühholoogide järjekorrad võivad olla pikad, kuid taotleja oleks ilmselt vastuvõtule ka mingi aja pärast pääsenud. Taotleja kinnitas, et taotleja ise narkootilisi aineid ei tarbi ja ei ole alates 2020 ühtegi rasket narkootikumi tarvitanud, viitab võimalusele, et taotleja liigitab narkootilisi aineid kergeteks ja rasketeks ning kuna taotleja ei ole tarvitanud alates 2020 raskeid narkootikume, ei välista see taotleja poolt kergete narkootiliste ainete tarvitamist. Taotleja ütlustest võib järeldada, et taotlejal on ka sõpru, kes narkootilisi aineid tarvitavad ja taotleja on õnnelik, et sai õppetunnid kuidas uimastid toimivad või millised on nende erinevad klassifikatsioonid ja nende toimimisviisid. PPA küsimusele, millised on taotleja suhted täna narkootiliste ainetega (14.11.2022), vastas taotleja, et ei ole enam huvitatud narkootikumide tarvitamisest. Pärast eksperimenteerimist hulga erinevate ainetega, võib taotleja öelda, et nende mõju taotleja psüühikale on enamasti destabiliseerivad. Kuigi mõnede narkootikumidega (MDMA) tundis taotleja ennast hästi, taotleja mõistab neurotoksilisust ja muid kõrvaltoimeid, mis uimastitel on. Isegi kui taotlejal o li juurdepääs narkootikumidele, oli taotleja nende tarbimise suhtes väga ettevaatlik. See kajastub ka taotleja kriminaalasjas, sest enamik uimastitest, mida taotleja tellis, olid ikka alles veel riiulil. Enne 2020 ei olnud taotlejal aimugi, kuidas uimastid toimivad või millised on nende erinevad klassifikatsioonid. ja nende toimimisviisid. Taotleja on õnnelik, et sai õppida, et seda paremini mõista. Kuigi filmid ja meedia kipuvad tänapäeval romantiseerima uimasteid, on taotleja täiesti teadlik sellest, kui libedaks teeks need võivad muutuda. Ja kindlasti ei tohiks uimasteid tarbida väljaspool väga kontrollitud olukordi - ilma arsti nõuanneteta. Taotleja püüab seda sõnumit levitada oma sõprade ja inimestega, kes võitlevad uimastite kuritarvitamisega. Taotleja pooldab, et ravida tuleb narkootikumidega seotud probleeme kui vaimse tervise

probleemi. Taotleja kinnitas, et taotleja ise narkootilisi aineid ei tarbi ja ei ole alates 2020 ühtegi rasket narkootikumi tarvitanud, samas 02.02.2023 saadetud vastulauses taotleja kinnitab PPAle käesolevaga, et ei ole tarbinud mis tahes narkootikume alates 2020. Harju Maakohtu kohtuotsuse nr XXXXXX väljatoodud narkootiliste ainete kogus on suur ja taotleja on pannud seda tegevust toime korduvalt, seda kinnitab ka taotleja ise oma 14.11.2022 PPAle saadetud ekirjas, et tellis erinevatest kohtadest narkootilisi aineid. PPA-le ei ole usutav, et taotleja tellis narkootilisi aineid ainult enda tarbeks ja seda suures koguses, narkootilised ained võisid läbiotsimise ajal kapi peal olla, sest taotleja ei olnud neid jõudnud veel realiseerida. Narkootikumide ohtlikkuse mõistmiseks pidi taotleja neid tarvitama. Kuritegude jätkuva toimepanemise tõenäosus on suurem nende isikute puhul, keda on varem kuritegude toimepanemises juba süüdi mõistetud ning karistatud. Taotleja leidis, et VMS § 124 lg 1 p 5 kohaselt karistati taotlejat küll, kui välismaalasena süüteo eest kuid nähtuvalt sättest on tegemist diskretsioonilise otsustusega ehk PPA ei pea keelduma, vaid PPA-l on selline võimalus. Lisaks leidis, taotleja oma vastulauses, et pärast süüdi mõistmist on taotleja elamisluba olnud kehtiv ning PPA kehtetuks tunnistamise menetlust algatanud ei ole. PPA-le taotleja poolt saadetud vastuskirjast 14.11.2022 on võimalik järeldada, et taotlejale endale tekkisid samuti küsimused seoses elamisloaga, mille kohaselt oli taotlejale vastatud, et taotleja peab ootama lõplikku karistust, kuid võib jätkata Eestis elamist ja töötamist nagu tavaliselt – enne kohtuotsuse jõustumist. PPA peab märkima, et VMS § 125 lg 1 p 2 sätestab tähtajalise elamisloa andmise erandina, kuid PPA ei pea mõistlikuks taotlejale erandit teha ega taotlejale erandina tähtajalist elamisluba väljastada, sest kuritegude jätkuva toimepanemise tõenäosus on suurem nende isikute puhul, keda on varem kuritegude toimepanemises juba süüdi mõistetud ning karistatud. Asjaolu, et PPA ei algatanud kehtetuks tunnistamise menetlust pärast taotleja süüdimõistva kohtuotsuse jõudmist, ei ole siinkohal asjakohane, sest PPA ei saanud olla ka teadlik, et taotleja taotleb tähtajalise elamisloa pikendamist või uut tähtajalist elamisluba pärast süüdimõistvat otsust ega kavatse ise Eestist ise lahkuda. Taotleja võis juba pärast kohtuotsuse jõustumist järeldada, et PPA ei pruugi taotlejale tähtajalist elamisluba anda ega seda pikendada, st isegi siis, kui taotlejal ei ole alkoholi- ega narkosõltuvust enne ega ka hiljem otseselt diagnoositud. Taotleja küll kinnitas, et taotleja ise narkootilisi aineid ei tarbi ja ei ole alates 2020 ühtegi rasket narkootikumi tarvitanud, mis aga ei välista taotleja poolt kergemate narkootikumide tarvitamist, taotleja ei ole jätkanud ka probleemi ajal arsti külastamist, st toimus ainult paari arsti külastust (kulukas ja järjekorrad pikad). Taotleja puhul ei saa välistada uut madalseisu, st taotleja võib uuesti lahku minna oma tüdruksõbrast, tellida narkootilisi aineid ja hakata neid tarvitama, sest taotleja on juba korra seda teinud. Taotleja pidi teadma, et taotleja tegevus ei ole seaduslik tegevus, taotleja toimetas tumeveebis, et narkootilisi aineid saada narkootilisi aineid hankides kartis taotleja vahele jäämist, seega pani taotleja teadlikult toime sellise rikkumise ja selliselt teadlikult toimetava isiku puhul ei ole mitte kuidagi välistatud, et taotleja tulevikus uuesti sama tegevust toime ei pane. PPA peab märkima, et Eesti seadused ei luba narkootilisi aineid tarvitada, narkootikumide tarvitamise ohtlikkuse kohta on võimalik informatsiooni sada Terviseameti koduleheküljelt. Rahvusvahelise õiguse üldpõhimõtete kohaselt on riigil õigus otsustada välismaalase riiki sisenemise, riigis viibimise ja riigist lahkumise üle. Eesti Vabariigi põhiseadusest (PS) ei tulene välismaalasele põhiõigust asuda Eestisse elama või tööle. PPA on menetluse käigus välja selgitanud, et taotlejal ei ole subjektiivset õigust saada elamisluba Eestis. Eesmärgiks ei ole ka anda elamisluba igale välismaalasele, kes omab Eestis ettevõtet või osaleb äriühingu tegevuses juhatuse liikmena. PPA kaalub iga taotlust eraldi, taotlejal ei saa eeldada, et taotlejal on õiguspärast ootus positiivsele otsusele iga järgneva taotluse esitamisega. PPA ei võta taotlejalt

võimalust taotleda elamisluba tulevikus, kui taotlejale tingimis määratud karistus on kantud ja kui taotleja on olnud õiguskuulekas. Harju Maakohtu otsuse kohaselt ja taotleja ütluste kohaselt tellis taotleja ka korduvalt posti teel narkootilisi aineid, arvestades siinhulgas ka karistuse maksimaalset raksust - karistusseadustik § 184 lg 2 p 2 näeb ette, et isiku poolt, kes on varem toime pannud käesolevas jaos sätestatud kuriteo või narkootilise või psühhotroopse aine varguse, röövimise, ebaseadusliku sisse- või väljaveo, üleandmise või käitlemise kinnipidamiskohas, – karistatakse kolme- kuni viieteistaastase vangistusega. PPA rõhutab, et taotleja on oma tegevusega võimaldanud Eestis narkootikumide käitlejate ringi suurenemist, on teinud seda korduvalt, mistõttu on tema toimepandu veelgi tõsisem. EIK on võtnud seisukoha, mille kohaselt on suures koguses narkootilise aine ebaseaduslik käitlemine raske kuritegu (EIKo C. vs Belgia, otsustatud 26.05.1996, p 29). PS § 19 sätestab, et oma õiguste ja vabaduste kasutamisel ning kohustuste täitmisel tuleb austada ja arvestada teiste inimeste õigusi ja vabadusi ning järgida seadusi. Taotleja karistatus ilmestab tema suhtumist ühiskonnas kehtivatesse väärtustesse ja normidesse ning austust teiste inimeste õigustesse ja vabadustesse. PPA seab käesoleva otsuse tegemisel suurema kaalu isiku poolt toime pandud kriminaalkuriteole, kuivõrd kriminaalkuritegu on seadusandja poolt määratletud kui kõrgema ühiskonnaohtlikkusega tegu. Riigil on kohustus tagada riigis elavate isikute turvalisus, s.o. ühiskondlik turvalisus. Rahvusvahelise õiguse põhimõtete kohaselt on riigil õigus otsustada välismaalase riiki sisenemine, tema seal viibimine ja riigist väljasaatmine. Välismaalasel ei ole põhiseaduslikku õigust saada või pikendada Eestis elamisluba. Tulenevalt eeltoodust on PPA seisukohal, et, kuna taotleja ei täitnud Eesti põhiseaduslikku korda ja Eesti õigusakte, ei austa põhiseaduslike väärtusi ja printsiipe, vabadusel, õiglusel ja õigusel tuginevat riiki ning Eesti ühiskonna korraldust, pani toime süüteo, mistõttu ei ole tähtajalise elamisloa andmine taotlejale põhjendatud, seda ei kaalu ülesse ka asjaolu, et taotleja on suhtes ja elab koos ühe eesti tüdrukuga, et taotlejale kuulub Eestis registreeritud äriühingute juhatusse ja, et taotleja ei ole rohkem kuritegusid toime pannud. Halduskohtu 20.11.2015 kohtuotsusega nr 315-389, on kohus juhtinud tähelepanu, et PPA võib tähtajalise elamisloa andmisest keelduda, kui välismaalast on karistatud süüteo eest, st põhimõtteliselt isegi ühe süüteo eest. Eesti ei pea võimaldama välismaalastel, kes ei täida Eesti seadusi ja panevad toime süütegusid, Eestis viibimist. Riigil on kohustus tagada riigis elavate isikute turvalisus, sh. ühiskondlik turvalisus. Üheks võimalikuks abinõuks selle ülesande täitmisel on keelduda elamisloa andmisest isikutele, kes on varasema käitumisega näidanud, et nad ohustavad või võivad ohustada tulevikus teiste isikute turvalisust ja rahva tervist. Riigikohus on märkinud, et narkootikumidega seotud süütegudele kui sõltuvussüütegudele on omane kõrge retsidiivsus. Samuti on Riigikohus korduvalt märkinud, et „kuritegude jätkuva toimepanemise tõenäosus on suurem nende isikute puhul, keda on ka varem kuritegudes süüdi tunnistatud ja karistatud ning eeskätt nende kuritegude puhul, mille korduva toimepanemise tõenäosus kohtupraktika järgi suur“. Narkootikumidega seotud süüteod kahjustavad ühiskonna põhihuvi ja on seeläbi ohuks avalikule korrale (RKHKo otsus nr 3-17-1545, p 27). Kuigi taotleja ei tegelenud narkootilise ainete müügiga, tellis taotleja neid väga suures koguses, millest osa jõudsid taotlejani ning suur osa ka konfiskeeriti. Taotleja ei piirdunud mõne üksiku pakendiga. Riigikohus on märkinud, et kuriteo toimepanemine ja selle asjaolud on üheks minevikusündmuseks, mis on olulise tähtsusega ka isikust lähtuva ohu olemasolu hindamisel ning teatav käitumine minevikus võib anda piisava aluse põhjendatud arvamuseks, et isik jääb ka tulevikus ohtlikuks avalikule korrale. Riigikohus on asunud seisukohale, kuritegude

toimepanemise tõenäosus on suurem nende kuritegude puhul, mille korduva toimepanemise tõenäosus on kohtupraktika järgi suur, sealhulgas narkokuriteod (RKHKo 3-3-1-1-14 p 17 ja 19; RKKm 31-1-103-06 p 15). Tähtajalise elamisloa andmisest keeldumine ei riiva taotleja põhiõigusi, välismaalasele elamisloa andmise või keeldumise otsustamisel tuleb arvestada otsuse mõju tema perekonnaelule. Enne perekonnaelu rikkumise käsitlemist tuleb selgitada, kas taotleja elab perekonnaelu Eestis. 05.12.2022 PPA-le saadetud e-kirjas teatas taotleja, et taotleja on hetkel suhtes ja elab koos ühe eesti tüdrukuga (Eesti Vabariigi kodanik Y). Taotleja ei taotle tähtajalist elamisluba pereliikme juurde, pereregistri andmetel seisuga 27.03.2023 ei ole taotleja abielus, taotlejal ja taotleja elukaaslasel ei ole ühiseid lapsi. VMS tähenduses moodustavad perekonna abikaasa ja alaealised lapsed. Taotlejal on võimalus taotleda viisat ja külastada Eestit viisaga (PPA ei saa garanteerida, et taotlejale ka viisa väljastatakse).

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

väitnud, et temal oleks sõpru, kes tarvitavad mis tahes narkootikume. Viiendaks, PPA väidab, et ei saa välistada kaebaja suhtes uut madalseisu või lahkuminekut tüdruksõbrast. Kaebaja leiab, et selliseid asjaolusid ei saa välistada, kuid need ei ole ka asjaolud, mida saaks PPA etteulatuvalt spekuleerida. 3.3 PPA ei ole otsuse tegemisel arvesse võtnud kaalutlusi, mis kajastavad isikut positiivselt ning kaaluvad õiguste riivet. Esiteks, PPA on otsuses tuvastanud, et kaebaja elab koos Y, kes on Eesti kodanik. Ebaõige on PPA väide selle kohta, et perekonnaelu hõlmab endast ainult abielus olevaid isikuid ja nende lapsi. Riigikohus on aga seisukohal, et PS § 27 lg 1 kaitseb riigi alusetu sekkumise eest ka mehe ja naise sellist perekondlikku kooselu, mis pole seaduses sätestatud tingimustel ja korras vormistatud (vt RKHKo 3-3-1-16-00, p 1). Teiseks, kaebajalt võetakse otsusega ära võimalus tegeleda majandus- ja kutsetegevusega. Tegemist on olulise riivega PS § 19 mõttes. Tähtajalise elamisloa andmisest keeldumine ohustab suurel määral kaebaja juhitud ettevõtte ärilisi tulevikuplaane. Kolmandaks, kaebajal on püsiv elukoht Eestis ning tal ei ole teist elukohta välismaal, kuhu ta saaks asuda elama. Neljandaks, kaebaja ei ole toime pannud mis tahes õigusrikkumisi pärast süüteos karistuse määramist ning on varasemaid tegusid kahetsenud. Viiendaks, kaebajale kinnitasid nii kriminaalmenetlust läbi viiv prokurör kui ka kaitsja, et kaebajal ei teki tulevikus küsimusi ja probleeme elamisloaga. Tegelikkus on olnud hoopis teistsugune. 3.4 Olukorras, kus PPA on võimaldanud kaebajal Eestis elamist ka peale süüteo toime panemist, ei ole tähtajalise elamisloa andmisest keeldumise otsus, arvestades muu hulgas seda, et karistuse mõistmisest on möödas rohkem kui 1,5 aastat, täna mitte mingil viisil proportsionaalne.

4.3 Kaebaja esimene lahendus oma motivatsiooni- ja õnnepuudusele oli internetist teabe otsimine narkootikumide kohta ja narkootiliste ainete tellimine. Kaebaja oli narkootikumide tellimiseks ennast hästi valmistanud. PPA peab prognoosima isikust tulenevat ohtu. Kohtupraktika on seisukohal, et isiku teatav käitumine minevikus võib anda piisava aluse põhjendatud arvamuseks, et ka tulevikus kujutab isik endast ohtu avalikule korrale ja riigi julgeolekule (vt RKHKo 3-3-1-1-14, p-d 17 ja 19). Isik kujutab ohtu avalikule korrale, kui tema puhul on tõenäoline uue õigusrikkumise toimepanemine. Ei saa välistada, et uue madalseisu korral püüab kaebaja samuti leida enda probleemile kiire lahenduse. 4.4 See, et kaebaja tellis erinevaid narkootikume niivõrd suures koguses ja pole suurema osa neist realiseerinud (st ise tarvitanud), võib viidata sellele, et tal võis olla kavatsus narkootikume üle anda. Arvestades narkootikumide laastavat mõju ühiskonnale, tuleb haldusorganil käituda rangelt nende välismaalastega, kes aktiivselt selle levikule kaasa aitavad. Narkokuriteod on kriminaliseeritud just sellepärast, et need ei mõjuta ainuüksi konkreetse isiku tervist, vaid mõju on oluliselt laialdasem ühiskonna julgeolekule ja heaolule. 4.5 Perekonnaelu ei hõlma endas kaebaja sõpru ja suhtlusvõrgustiku. PPA otsuses on õigesti leitud, et VMS mõttes moodustavad perekonda välismaalase abikaasa ja alaealised lapsed. Seega ei ela kaebaja perekonnaelu Eestis ning kaebajale tähtajalise elamisloa andmisest keeldumine ei piira tema õigusi. Kaebajal on õigus taotleda viisat Eesti külastamiseks. Kaebajal ei ole tekkinud õiguspärast ootust elamisloa andmise suhtes, kuna kohtueelse menetluse läbiviivad ametnikud, prokurör ega kaitsja ei saanud talle lubada elamisloa andmist. PPA otsus ei riku ka kaebaja õigust tegeleda Eestis majandustegevusega. PPA leiab, et arvestades kaebaja eriala võib ta tegeleda programmeerimise ja videomängude arendamisega ka kaugtöö vormis ning ei pea viibima selleks Eestis.

KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

Kohtuotsuse järgi „tellis X omandamise eesmärgil Eesti Posti postiteenust kasutades väljastpoolt Eesti Vabariiki (lähteriik Saksamaa) kohtueelses menetluses täpselt tuvastamata kohast ja ajal, kuid enne 14.09.2020, enda nimele ja enda elukoha aadressile XXXXXXX suures koguses narkootilist ainet, s.o 10 tabletti kogumassiga 4,90 grammi 49% metüleendioksümetamfetamiinihüdrokloriidi, mis sisaldavad kokku 2,02 grammi metüleendioksümetamfetamiini (MDMA), kasutades vahendlikult aine üle riigipiiri toimetamiseks ära postiteenuse osutajaid. X tellitud ning postiteenuse osutajate poolt Eestisse toimetatud pakk koos narkootilise ainega peeti Maksu- ja Tolliameti poolt Eesti Vabariigi territooriumil kinni 14.09.2020. Samuti tema, isikuna, kes on juba varem ebaseaduslikult käidelnud suures koguses narkootilist ainet, tellis uuesti omandamise eesmärgil Eesti Posti postiteenust kasutades väljastpoolt Eesti Vabariiki (lähteriik Hispaania) kohtueelses menetluses täpselt tuvastamata ajal ja kohast, kuid enne 17.09.2020, enda nimele ja enda elukoha aadressile XXXXXXX, narkootilist ainet, s.o 5,29 grammi kanepiõisikuid, mille tetrahüdrokannabinooli (THC) sisaldus on 12%, kasutades vahendlikult aine üle riigipiiri toimetamiseks ära postiteenuse osutajaid. X tellitud ning postiteenuse osutajate poolt Eestisse toimetatud pakk koos narkootilise ainega peeti Maksu- ja Tolliameti poolt Eesti Vabariigi territooriumil kinni 17.09.2020. Samuti tema, isikuna, kes on juba varem ebaseaduslikult käidelnud suures koguses narkootilist ainet, tellis uuesti omandamise eesmärgil Eesti Posti postiteenust kasutades väljastpoolt Eesti Vabariiki (lähteriik Holland) kohtueelses menetluses täpselt tuvastamata ajal ja kohast, kuid enne 01.12.2020, enda nimele ja enda elukoha aadressile XXXXXX, suures koguses narkootilist ainet, s.o 10 tabletti kogumassiga 2,18 grammi 0,49% etisolaami, tablettides kokku 0,011 grammi etisolaami ja vedeliku massiga 54,09 grammi 74% grammahüdroksüvõihappe naatriumsoola, mis sisaldab 33,1 grammi gammahüdroksüvõihapet (GHB-d), kasutades vahendlikult aine üle riigipiiri toimetamiseks ära postiteenuse osutajaid. X tellitud ning postiteenuse osutajate poolt Eestisse toimetatud pakk koos narkootilise ainega peeti Maksu- ja Tolliameti poolt Eesti Vabariigi territooriumil kinni 01.12.2020. Samuti tema, isikuna, kes on juba varem ebaseaduslikult käidelnud suures koguses narkootilist ainet, tellis uuesti omandamise eesmärgil Eesti Posti postiteenust kasutades väljastpoolt Eesti Vabariiki (lähteriik Suurbritannia) kohtueelses menetluses täpselt tuvastamata ajal ja kohast, kuid enne 02.12.2020, enda nimele ja enda elukoha aadressile XXXXXXX, narkootilist ainet, s.o 25 kapslik pulber kogumassiga 16,73 grammi sisaldab mitragüniini, mille protsendilist sisaldust ei määratud sertifitseeritud etalonaine puudumise tõttu, kasutades vahendlikult aine üle riigipiiri toimetamiseks ära postiteenuse osutajaid. X tellitud ning postiteenuse osutajate poolt Eestisse toimetatud pakk koos narkootilise ainega peeti Maksu- ja Tolliameti poolt Eesti Vabariigi territooriumil kinni 02.12.2020. Samuti tema, isikuna, kes on juba varem ebaseaduslikult käidelnud suures koguses narkootilist ainet, tellis uuesti omandamise eesmärgil Eesti Posti postiteenust kasutades väljastpoolt Eesti Vabariiki (lähteriik Suurbritannia) kohtueelses menetluses täpselt tuvastamata ajal ja kohast, kuid enne 17.12.2020, enda nimele ja enda elukoha aadressile XXXXXXX, narkootilist ainet, s.o karamellkommid kogumassiga 30,53 grammi 0,062% delta-9tetrahüdrokannabinooli, mis sisaldavad kokku 0,019 grammi delta-9-tetrahüdrokannabinooli, kasutades vahendlikult aine üle riigipiiri toimetamiseks ära postiteenuse osutajaid. X tellitud ning postiteenuse osutajate poolt Eestisse toimetatud pakk koos narkootilise ainega peeti Maksu- ja Tolliameti poolt Eesti Vabariigi territooriumil kinni 17.12.2020.

Samuti tema, isikuna, kes on juba varem ebaseaduslikult käidelnud suures koguses narkootilist ainet, tellis uuesti omandamise eesmärgil Eesti Posti postiteenust kasutades väljastpoolt Eesti Vabariiki (lähteriik Holland) kohtueelses menetluses täpselt tuvastamata ajal ja kohast, kuid enne 20.01.2021, enda nimele ja enda elukoha aadressile XXXXXXX, suures koguses narkootilist ainet, s.o vedelik massiga 64,77 grammi 77% grammahüdroksüvõihappe naatriumsoola, mis sisaldab 41,2 grammi gammahüdroksüvõihapet (GHB), kasutades vahendlikult aine üle riigipiiri toimetamiseks ära postiteenuse osutajaid. X tellitud ning postiteenuse osutajate poolt Eestisse toimetatud pakk koos narkootilise ainega peeti Maksu- ja Tolliameti poolt Eesti Vabariigi territooriumil kinni 20.01.2021. Samuti tema, isikuna, kes on juba varem ebaseaduslikult käidelnud suures koguses narkootilist ainet, tellis uuesti omandamise eesmärgil Eesti Posti postiteenust kasutades väljastpoolt Eesti Vabariiki (lähteriik Saksamaa) kohtueelses menetluses täpselt tuvastamata ajal ja kohast, kuid enne 04.02.2021, enda nimele ja enda elukoha aadressile XXXXXXX, narkootilist ainet, s.o 10 tabletti, mis sisaldavad kokku 0,020 grammi alprasolaami, kasutades vahendlikult aine üle riigipiiri toimetamiseks ära postiteenuse osutajaid. X tellitud ning postiteenuse osutajate poolt Eestisse toimetatud pakk koos narkootilise ainega peeti Maksu- ja Tolliameti poolt Eesti Vabariigi territooriumil kinni 04.02.2021. Samuti tema, valdas kohtueelses menetluses täpselt tuvastamata ajast alates kuni 17.02.2021 teostatud läbiotsimiseni enda elukohas aadressil XXXXXXX suures koguses narkootilisi aineid, mis läbiotsimise käigus leiti ja ära võeti, nimelt: pulber massiga 0,75 grammi, mis sisaldab 98% amfetamiinsulfaati, sisaldab 0,54 grammi amfetamiini ja lisaks sisaldab pulber alla 1% kokaiini; pruunikas taimepuru massiga 0,21 grammi sisaldab dimetüültrüptamiini (DMT), mille protsentuaalset sisaldust ei määratud materjali vähesuse tõttu; roheline taimepuru massiga 0,02 grammi on peenestatud kanep, mille tetrahüdrokannabinooli (THC) protsentuaalset sisaldust ei määratud materjali vähesuse tõttu; üks paberitükk massiga 0,019 grammi sisaldab lüsergiinhappe dietüülamiidi (lüsergiid; LSD, LSD-25), mille protsentuaalset sisaldust ei määrata; valge kristalne pulber massiga 1,03 grammi sisaldab 99% ketamiini, pulbris sisaldub 0,88 grammi ketamiini; tabletitükid massiga 1,11 grammi sisaldavad 52% metüleendioksümetamfetamiinihüdrokloriidi, tablettides kokku 0,49 grammi metüleendioksümetamfetamiini (MDMA); 12 pruuni šokolaaditükki kokku massiga 105,2 grammi, sisaldavad kokku 0,11 grammi delta-9-tetrahüdrokannabinooli; 6 kollast šokolaaditükki kokku massiga 50,91 grammi, sisaldavad kokku 0,031 grammi delta9tetrahüdrokannabinooli; 6 tumepruuni šokolaaditükki kokku massiga 52,31 grammi, sisaldavad kokku 0,047 grammi delta-9-tetrahüdrokannabinooli; 5 pruuni šokolaaditükki kokku massiga 44,99 grammi, sisaldavad kokku 0,042 grammi delta-9-tetrahüdrokannabinooli. Narkootiliste ja psühhotroopsete ning nende lähteainete seaduse (edaspidi NPALS) § 2 p 3 kohaselt on käitlemine narkootiliste või psühhotroopsete ainete või lähteainete omamine, valdamine, vahendamine, tarbimine, kasvatamine, korjamine, valmistamine, tootmine, töötlemine, pakkimine, säilitamine, hoidmine, laadimine, vedu, sisse- ja väljavedu, tolliprotseduuri transiit rakendamine, tasu eest või tasuta tarnimine kolmandale isikule. NPALS § 3 lg 1 järgi on narkootiliste ja psühhotroopsete ainete käitlemine keelatud, välja arvatud meditsiinilisel või teaduslikul eesmärgil ning narkootiliste ja psühhotroopsete ainetega seotud kuritegude ennetamiseks, avastamiseks ning tõkestamiseks või nimetatud seaduses ettenähtud õppeotstarbel kasutamise eesmärgil.

NPALS § 2 lg 1 p 1 kohaselt loetakse aine (sealhulgas ainete isomeerid, estrid, eetrid ja soolad ning nimetatud aineid sisaldavad ravimid) narkootiliseks ja psühhotroopseks, kui aine on loetletud seaduse § 31 lg 1 alusel kehtestatud nimekirjades. Amfetamiin, dimetüültrüptamiin (DMT), kanep ja selle töötlemisproduktid, ketamiin, metüleendioksümetamfetamiini (MDMA), lüsergiinhappe dietüülamiid (lüsergiid, LSD, LSD25), etisolaam, mitragüniin, gammahüdroksüvõihape (GHB) kuuluvad NPALS § 31 lõike 1 ja § 4 lõike 15 alusel kehtestatud ja sotsiaalministri 18.05.2005 määrusega nr 73 vastu võetud „Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete meditsiinilisel ja teaduslikul eesmärgil käitlemise ning sellealase arvestuse ja aruandluse tingimused ja kord ning narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirjad“ lisa 1 narkootiliste ja psühhotroopsete ainete I nimekirja; delta9tetrahüdrokannabinool kuulub III nimekirja; alprasolaam kuulub IV nimekirja. NPALS § 3l lg 3 järgi on narkootilise aine suureks koguseks aine kogus, millest piisab narkojoobe tekitamiseks vähemalt kümnele inimesele. Amfetamiini puhul piisab kümnele inimesele narkootilise joobe tekitamiseks 1,3 grammist; metüleendioksümetamfetamiini (MDMA) puhul 1,4 grammist; gammahüdroksüvõihape (GHB) puhul 16 grammist; alprasolaami puhul 23 milligrammist; ketamiini puhul 2,85 grammist; lüsergiinhappe dietüülamiid (lüsergiid, LSD, LSD-25) puhul 10 margist; kanepi puhul 7,5 grammist; etisolaami puhul 5 milligrammist; mitragüniini puhul 10 grammist; delta-9-tetrahüdrokannabinooli puhul 0,113 g. Seega X käitles ebaseaduslikult korduvalt suures koguses narkootilist ainet, mis on KarS § 184 lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritav kuritegu“ (dtl 478-480). Kohus nõustub vastustajaga, et kirjeldatud tegu on avaliku korra seisukohalt äärmiselt ohtlik ning arvestades asjaoluga, et sõltuvussüütegude puhul on kuriteo korduva toimepanemise tõenäosus suur (vt RKHKo 3-3-1-1-14, p 20.2), kaalub avalik huvi käesoleval juhul üles kaebuses esile toodud kaebaja põhiõiguste riive. 5.2 Ainuüksi asjaolu, et PPA pole tunnistanud kaebaja elamisluba kehtetuks vahetult pärast süüdimõistva kohtuotsuse tegemist ei välista elamisloa pikendamisest keeldumist. Kaebajal ei saanud tekkida õiguspärast ootust, et PPA pikendab igal juhul tema tähtajalist elamisluba. Sellist ootust ei saanud kaebajal tekkida ka prokuröri ja kaitsja väidete alusel. Rahvusvahelise õiguse üldpõhimõtete kohaselt on igal riigil suveräänne õigus otsustada välismaalase riiki lubamise, riigis viibimise aja ja tingimuste ning väljasaatmise üle. Riigil puudub kohustus respekteerida mittekodanike elukohariigi valikut, mistõttu välismaalasel on õigus viibimisalusele vaid juhul, kui ta täidab selleks riigi poolt kehtestatud tingimusi. Kuriteo toimepanemine on alus elamisloa andmisest keeldumiseks VMS § 124 lg 1 p 5 alusel. PPA on kaebaja elamisloa taotluse menetledes kaalunud kõiki menetluses tähtsust omavaid asjaolusid ning jõudnud põhjendatult järeldusele, et kaebaja toime pandud kuriteo raskus ja laad tingivad elamisloa andmisest keeldumise.

/allkirjastanud digitaalselt/ Andreas Paukštys

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.