Politsei- ja Piirivalveameti taotlus Xi kinnipidamiskeskuses kinnipidamise tähtaja pikendamiseks
Menetlusosalised
Taotluse esitaja – Politsei- ja Piirivalveamet Isik, kelle suhtes taotletakse haldustoiminguks loa andmist – X (isikukood xxxxxxxxxxx), esindaja Olga Väina- Kesler (isikukood 47405097010)
Asja läbivaatamine
Lihtmenetluses, 10.04.2024 kohtuistungil
RESOLUTSIOON
1.Võtta asja menetluse juurde varasemalt haldusasja 3-23-1388 22.06.2023 tehtud kohtumäärus ja 20.06.2023 Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) esitatud taotlus.
2.Rahuldada Politsei- ja Piirivalveameti taotlus ning pikendada Xi kinnipidamiskeskuses kinnipidamise tähtaega kuni kinnipidamise aluste äralangemiseni, kuid mitte kauem kui 10.08.2024 (k.a).
3.Tõlkida määruse resolutsioon ja põhjendused vene keelde. Politsei- ja Piirivalveametil tuleb määrust viivitamatult Xile tutvustada ja selgitada, et määruse resolutsiooni ja põhjenduste tõlge vene keelde edastatakse talle pärast selle valmimist.
4.Avaldatavas kohtumääruses asendada puudutatud isiku ja teiste füüsiliste isikute eesja perekonnanimi tähemärkidega.
Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Venemaa Föderatsiooni kodanik X, sünd. xx xx xxxx, isikukood xxxxxxxxxxx (edaspidi ka: puudutatud isik), vabanes Viru Vanglast temale 25.05.2021 Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja otsusega nr XXXXXX määratud karistuse kandmisest.
2.Isikul puudub seaduslik alus Eesti Vabariigis viibimiseks. PPA otsusega nr.15.3-3.4/342-1 tunnistati isiku tähtajaline elamisluba nr 1046716337/TE kehtetuks alates 25.05.2022 ning sama otsusega tehti ettekirjutus Eesti Vabariigist lahkumiseks väljasaatmisega Vene Föderatsiooni kõrvaltingimusega, mis kuulub sundtäitmisele tema kinnipidamisasutusest vabanemisel, ja kohaldati isikule sissesõidukeeld 3 aastaks alates lahkumiskohustuse täitmisest. Isikule tehtud ettekirjutus nr 1052269231 Eestist lahkumiseks on täitmata ning sundtäidetav alates 22.06.2023. Alates 22.06.2023 viibib isik ilma seadusliku aluseta Eestis.
3.Tartu Halduskohus andis 22.06.2023 loa pidada isikut kinni kuni 2 kuud, luba pikendati Tallinna Halduskohtu 17.08.2023 määrusega kuni 4 kuuks. Isiku jätkuv kinnipidamine on vajalik tema dokumenteerimiseks ning väljasaatmismenetluse lõpule viimiseks, kuna isiku reisidokumendi taotlemine on pooleli.
4.07.07.2023 edastas PPA Venemaa Föderatsioonile isiku osas tagasivõtu palve. 18.10.2023 laekus PPA-le Venemaa Föderatsioonilt (edaspidi ka VF) vastus, et tagasivõtutaotlus on tagasi lükatud, sest puudub tõestus, et isikul ei ole Eesti Vabariigis viibimisalust ja, et ta elukoht on Eesti Vabariigis. PPA hinnangul rikub VF räigelt tagasivõtu lepingut, mis on sõlmitud EU ja VF vahel 25.05.2006. PPA pöördus Eesti Vabariigi Välisministeeriumi poole, et nad edastaks VF noodi lepingu räige rikkumise eest. Välisministeeriumiga suheldes selgus, et VF kodanike tagasivõtutaotluste menetlemisel on liikmesriikidel analoogsed mured, ehk on raskendatud isikute dokumenteerimine ning seetõttu kõik dokumenteerimise protsessid võtavad tavapärasest oluliselt rohkem aega.
5.PPA jätkab vaatamata raskendatud koostööle isiku dokumenteerimist ja edastas 04.12.2023 läbi välisministeeriumi korduva tagasivõtutaotluse isiku osas. Tallinna Halduskohus andis 15.12.2023 antud määrusega haldusasjas nr 3-23-1388 loa Xi kinnipidamiskeskuses kinnipidamise tähtaja pikendamiseks kuni kinnipidamise aluste äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui 15.04.2024 (kaasa arvatud).
6.01.03.2024 sai PPA VF dokumenteerimise vastuse, et isiku osas jäetakse tagasivõtu taotlus läbi vaatamata, kuna pole tõendatud, et isik oleks VF kodanik. Hetke seisuga isiku dokumenteerimine on pooleli, kuna PPA esitab läbi välisministeeriumi VF saatkonnale uue noodi lepingu rikkumise eest ning uue tagasivõtu taotluse.
7.Tallinna Halduskohtus registreeriti 08.04.2024 PPA taotlus, mille kohaselt taotleb PPA Tallinna Halduskohtult luba isiku kinnipidamise pikendamiseks. Väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse (VSS) § 25 lg 2 sätestab, et kui tagasipöördumiseks vajalike dokumentide hankimine vastuvõtvast või transiidiriigist viibib, pikendab halduskohus pärast VSS § 25 lg-s 1 sätestatud tähtaja möödumist Politsei- ja Piirivalveameti taotlusel väljasaadetava kinnipidamiskeskuses kinnipidamise tähtaega nelja kuu kaupa, kuid mitte kauemaks kui 18 kuuks väljasaadetava kinnipidamise päevast arvates. Praegusel ajal on isik kinnipidamiskeskuses viibinud ca 10 kuud.
8.Tallinna Halduskohtus arutati käesolevat loataotlust isiku kinnipidamiseks 10.04.2024 toimunud kohtuistungil.
KOHTU PÕHJENDUSED
9.Kuna antud juhul on tegemist loa taotlusega kinnipidamise pikendamiseks, juhindub kohus ka varasemalt esitatud tõenditest ja esmakordselt kinnipidamiseks loa andmise määruses kindlaks tehtud asjaoludest, PPA 20.06.2023 esitatud taotlusest ja 22.06.2023 tehtud määrusest. HKMS § 62 lg 2 sätestab, et kohus võtab vastu ainult sellise tõendi ja korraldab selliste tõendite kogumise ning arvestab asja lahendamisel ainult sellist tõendit, millel on asjas tähtsust. Tõendil
ei ole asjas tähtsust muu hulgas juhul, kui asjaolu ei ole vaja tõendada või see on kohtu hinnangul juba piisavalt tõendatud. Lisaks sätestab HKMS § 61 lg 4, et varasema jõustunud kohtulahendi põhjendustes tuvastatud asjaolusid hindab kohus kogumis teiste tõenditega. Haldusasjas nr 3-23-1388 andis kohus loa isiku kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks kuni kaheks kuuks vastavalt VSS § 23 lg-le 1, sest isiku suhtes esines VSS § 15 nimetatud põhimõte ja VSS § 23 lg 1 p-des 1, 2 ja 3 sätestatud kinnipidamise alused. PPA 20.06.2023 esitatud taotluses ja 22.06.2023 tehtud määruses on välja toodud ja ühtlasi tõendamist leidnud mitmed käesoleva taotluse lahendamisel olulised asjaolud , mistõttu võtab kohus haldusasjas nr 3-23-1388 esitatud PPA taotluse ja tehtud kohtumääruse käesoleva haldusasja juurde ning tugineb taotluse menetlemisel muu hulgas nii juurde võetud tõenditele kui ka juba haldusasja nr 3-23-1388 kohtumääruses tuvastatud asjaoludele.
10.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 264 lg 1 kohaselt annab kohus seadusega sätestatud juhtudel haldustoimingu tegemiseks loa ja pikendab seda. HKMS § 264 lg 2 kohaselt taotluse loa saamiseks esitab selleks volitatud haldusorgan kirjalikult koos põhjendusega ning seaduses ettenähtud ja asja otsustamiseks vajalike tõendite ja seletustega. VSS § 25 lg 2 sätestab, et kui tagasipöördumiseks vajalike dokumentide hankimine vastuvõtvast või transiidiriigist viibib, pikendab halduskohus pärast VSS § 25 lg-s 1 sätestatud tähtaja möödumist Politsei- ja Piirivalveameti taotlusel väljasaadetava kinnipidamiskeskuses kinnipidamise tähtaega nelja kuu kaupa, kuid mitte kauemaks kui 18 kuuks väljasaadetava kinnipidamise päevast arvates. Isiku kinnipidamine on lubatav, kui samas seaduses sätestatud järelevalvemeetmete kohaldamine ei taga välismaalase Eestist lahkuma kohustamise menetluse läbiviimise või lahkumiskohustuse täitmise tulemuslikkust. See on eelkõige lubatud juhul, kui esineb välismaalase põgenemise oht (VSS § 23 lg 1 p 1). Kinnipidamine peab olema kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega ning kinnipidamisel peab igal üksikjuhtumil arvestama välismaalasega seotud olulisi asjaolusid (VSS § 23 lg 11). Praegusel ajal on isik kinnipidamiskeskuses viibinud ca 10 kuud. Puudutatud isik on Venemaa Föderatsiooni kodanik, kellel puudub seaduslik alus Eestis viibimiseks. Välismaalaste seaduse (VMS) § 43 lg 1 kohaselt peab välismaalasel Eestisse saabumiseks ja Eestis viibimiseks olema seaduslik alus. PPA otsusega nr.15.3-3.4/342-1 tunnistati isiku tähtajaline elamisluba nr 1046716337/TE kehtetuks alates 25.05.2022 ning sama otsusega tehti ettekirjutus Eesti Vabariigist lahkumiseks väljasaatmisega Vene Föderatsiooni kõrvaltingimusega, mis kuulub sundtäitmisele tema kinnipidamisasutusest vabanemisel, ja kohaldati isikule sissesõidukeeldu 3 aastaks alates lahkumiskohustuse täitmisest. Samas puudutatud isik on Eestis sündinud, siin elavad ka tema vend ja õde. Küll aga pole puudutatud isik kohtule teadaolevalt soovinud Eesti kodakondsust taotleda, sest ei näe enda sõnul sellel vajadust, pole õppinud ära eesti keelt ja on töötanud ametlikult vaid kolm kuud. Ühtlasi on puudutatud isik kriminaalkorras karistatud. Samuti ei ole ta näidanud üles soovi loobuda Vene kodakondsusest ning taotleda eesti kodakondsust, sest ta enda sõnade kohaselt ei ole sellel mingit vajadust ega mõtet. Taotleja ei ole teinud püüdlusi Eesti ühiskonda integreeruda. PPA on taotluses välja toonud, et PPA hinnangul esineb põgenemisoht VSS § 68 lg 4 ja 6 alusel. VSS § 68 p 4 sätestab, et välismaalase põgenemisoht esineb kui välismaalane on korduvalt toime pannud tahtlikke kuritegusid või toime pannud kuriteo, mille eest on talle mõistetud vangistus. Sama paragrahvi p 6 sätestab, välismaalase põgenemisoht esineb ka siis, kui välismaalane on Politsei- ja Piirivalveametile või Kaitsepolitseiametile teada andnud või haldusorgan järeldab tema hoiakutest ja käitumisest, et ta ei soovi lahkumiskohustust täita. Riigikohtu halduskolleegiumi 31.05.2017 määruses asjas nr 3-3-1-93-16 (p 13) väljendatud seisukohast tulenevalt peab PPA ja kohus välismaalase kinnipidamisel igal üksikjuhtumil põgenemise ohtu hindama. Vaidlus puudub, et puudutatud isik on kriminaalkorras karistatud reaalse vangistusega. PPA on arvamusel, et isiku varasemad karistused viitavad sellele, et isik
suhtub õiguskorda negatiivselt. PPA-l puudub usaldus, et isik on vabaduses viibides PPA-le väljasaatmiseks kättesaadav. Puudutatud isik ei ole nõus endale tagasipöördumist lubavat dokumenti vormistama ning Venemaa Föderatsiooni iseseisvalt pöörduma. Põhjenduseks tõi isik välja, et Venemaa Föderatsiooniga teda midagi ei seo ning kõik tema sugulased elavad Eesti Vabariigis. Soovimatus lahkuda kodakondsusjärgsesse riiki ei vabasta ettekirjutuse täitmisest. Samuti on isik 22.06.2023 läbi viidud küsitluses selgesõnaliselt keeldunud ennast dokumenteerimast ja Venemaale asumast. PPA hinnangul annab isiku selline käitumine aluse arvata, et vabaduses viibides ei pruugi isik iseseisvalt hakata endale väljasaatmiseks vajalikke dokumente hankima ning võib hakata väljasaatmismenetlusest kõrvale hoiduma. Isiku suhtumine ei ole kinnipidamiskeskuses viibitud aja jooksul muutunud. Kohus nõustub PPA-ga, et puudutatud isiku puhul esineb põgenemisoht. Puudutatud isik on selgelt väitnud, et Venemaale ta minna ei soovi ja võib vabanedes hakata PPA eest kõrvale hoidma. Käesolevas haldusasjas kaebuse juurde võetud 22.06.2023 tehtud kohtumäärusega leidis põgenemisoht samuti tõendamist.
11.Kohtuistungil puudutatud isik isiklikult ei osalenud, istungil osales vaid tema esindaja. Istungil selgus, et puudutatud isik ei soovi Venemaale minna, ei soovi PPAga koostööd teha ja soovib jääda kinnipidamiskeskusesse, sest vastasel juhul peab ta elama kodutu elu. PPA esindaja selgitas, et isiku väljasaatmine on pigem perspektiivikas ja dokumenteerimise lõpuleviimiseks on võimalik teda kinnipidamiskeskuses hoida kuni 18 kuud.
12.VSS § 10 lg 2 näeb ette ka leebemad järelevalvemeetmed kui puudutatud isiku kinnipidamine ja kinnipidamiskeskusesse paigutamine. Puudutatud isik ei ole oma varasema käitumisega tekitanud usaldust sellisel määral, et leebemate järelevalvemeetmete kohaldamine oleks põhjendatud. Järelevalvemeetmed baseeruvad usaldusel ning kuna PPA taotluses kirjeldatud asjaolud kinnitavad põgenemise ohtu, siis ei ole leebemate järelevalvemeetmete kohaldamine põhjendatud. Kohus pole kohtuasja materjalide alusel veendunud, et muud järelevalvemeetmed täidaksid puudutatud isiku puhul praegu kinnipidamisega samaväärset eesmärki. Puudutatud isikul elavad Eestis küll vend ja õde, kuid puudutatud isikul endal kindlat elukohta pole. Puudutatud isik viimane elukoht enne vangistust oli xxxxxxxxx, kus lisaks temale elas ka vend X. Korter kuulub õele, X, kuid kes ise antud aadressil ei ela. Lisaks ei ole kaebaja talle pandud nõuetest varem kinni pidanud. Kriminaalhooldusametnik esitas 09.11.2020 Harju Maakohtule erakorralise ettekande ning taotles karistuse täitmisele pööramist, kuna puudutatud isik rikkus talle kohtuotsusega määratud käitumiskontrolli nõudeid- ei elanud kohtu määratud alalises elukohas, ei allunud kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning ei esitanud andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta. Kriminaalhooldaja ettekandest nähtus, et planeeritud kodukülastuse aegadel ei viibinud puudutatud isik määratud elukohas ning naabrite sõnul antud korteris, kus pidi elama puudutatud isik, elas naisterahvas ning puudutatud isikut poldud seal nähtud. Puudutatud isik rikkus katseajal kohustust elada kindlaks määratud ja kokkulepitud elukohas, mistõttu ta ei olnud kahe kuu jooksul kättesaadav kokkulepitud ja kriminaalhooldaja poolt teostatud kodukülastustele. Kohus nõustub PPA-ga, et isiku varasem käitumine on näidanud, et ta ei austa ega järgi Eesti Vabariigi seadusi. Kuna isik ei ole nõus lahkuma Eesti Vabariigist, on tema soov vältida väljasaatmist suur. PPA arvab, et vabaduses viibides hakkab isik ennast varjama PPA eest ning ei täida järelevalvemeetmeid. Eeltoodu tõttu võib ta jääda Eestis olles politseile kättesaamatuks. Samuti puudub isikul reisidokument. Pole eluliselt usutav, et vabaduses viibides asuks isik ennast dokumenteerima ja lahkuks enda kodakondsusjärgsesse riiki. Leebemate järelevalvemeetmete rakendamine põhjendatud ei ole.
13.Isiku kinnipidamine kinnipidamiskeskuses ei ole vastuolus tema turvalisuse või tervisekaitse kaalutlustega (VSS § 23 lg 4). Kinnipidamiskeskuses on isikul võimalus
igapäevaselt ringi liikuda, viibida värskes õhus ja kasutada sportimisvahendeid. Kinnipidamiskeskuses on isikule tagatud toit ja vajadusel pidev arstiabi.
14.Kokkuvõtvalt rahuldab kohus PPA taotluse pikendada Xi kinnipidamiskeskuses kinnipidamise tähtaega kuni kinnipidamise aluste äralangemiseni, kuid mitte kauem kui 10.08.2024 (k.a).
15.PPAl tuleb isik kinnipidamiskeskusest viivitamata vabastada, kui tema kinnipidamise alus langeb ära, kinnipidamise tähtaeg möödub või tema väljasaatmine osutub perspektiivituks, samuti, kui isikule antakse riigis viibimiseks viibimisalus (VSS § 24 lg-d 11 ja 3).
16.Määrus jõustub selle kättetoimetamisel PPA-le (HKMS § 265 lg 3). Xile tuleb toimetada kätte määruse resolutsiooni ja põhjenduste tõlge vene keeles.
17.Kohus asendab HKMS § 175 lg 3 ja § 178 lg 3 alusel avaldatavas määruses puudutatud isiku ja teiste määruses toodud füüsiliste isikute nimed tähemärgiga, et poleks võimalik isikuid identifitseerida. (allkirjastatud digitaalselt) Janek Laidvee kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.